Varustus matkajale

Kogenud matkajad ütlevad, et heaolu matkal sõltub varustuse kvaliteedist. Seepärast räägimegi looduses liikuja varustusest üleüdiselt:
Varustuse põhi osa moodustavad: vastav riietus, jalatsid, seljakott, magamisvarustus, telk ja tehnilised abivahendid (jalgratas, kanuu, süst, suusad, auto, jne.)
Kuldne reegel: võta kaasa nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik.
Matkavarustus peab olema otstarbekas, vastupidav, kerge, vastama matka liigile, aastaajale ja matkaraskusele. Kaasa ei võeta midagi üleliigset, samal ajal ei tohi unustada vajalikku. Kõige otstarbekam on koostada kaasavõetava varustuse kohta nimestik (isikliku ja grupivarustuse kohta eraldi).
Isikliku varustuse hulka kuuluvad hügieeni- ja magamistarbed, sööginõud, sobiv rõivastus ning nende kandmiseks seljakott. Hügieeni vahendid (seep, käterätt, taskurätid, hambahari ja -pasta, kamm jne.) pakitakse eraldi kilekotti. Magamiseks võetakse kaasa magamiskott ja magamisalus. Kaasavõetavad sööginõud (kauss, kruus, supilusikas, kahvel, nuga) olgu kerged, mittepurunevast materjalist.
Matkarõivastus olgu mugav, otstarbekas, kergesti pestav ja aastaajale vastav. Erilist tähelepanu tuleb pöörata jalatsite valikule

Näitlik varustuse nimekiri:
Isikliku varustuse näidisnimestik suviseks mitme päeva matkaks

  • Seljakott
  • Magamiskott + alus
  • Kompass
  • Seljakott
  • WC-paber
  • Märkmik, kirjutusvahend
  • Taskulamp
  • Dressid
  • Sääsetõrjevahend
  • T-särgid, lühikesed püksid, aluspesu
  • Nõud (kauss, lusikas, kahvel, tass) + joogipudel
  • Villane kampsun
  • Hügieenitarbed (seep, rätik, hambapasta ja -hari)
  • Puuvillased ja villased sokid
  • Endale vajalikud ravimid + plaastrid
  • Vihmariided + kummikud
  • Kerged jalatsid
  • Ujumisriided
  • Niit, nõel, nööbid
  • Fotoaparaat
  • Tuletikud
  • Taskuraha
  • Käekell
  • Matkasaapad
  • Päiksekreem
  • Nuga
  • Müts, rätik

Matkagrupi varustuse näidisnimestik su suviseks mitme päeva matkaks

  • Telgid
  • Varikatused
  • Nöör
  • Kirved
  • Saed
  • Labidad
  • Maapinnast kõrgemal asuv “pliit”
  • Joogivee anumad
  • Potid-pannid
  • Kulbid, noad, avajad
  • Nõudepesuvahendid + nõudepesukausid
  • Laternad
  • Prügikotid
  • Ämber, mis lõkke kõrval seisab
  • Kaart
  • Matkaapteek
  • Vahendid varustuse remondiks.

Matkagrupi varustuse nimestikku tuleb võtta vahendid toidu- valmistamiseks, ööbimiseks, orienteerumiseks, remondiks.
Kogu varustus (nii isiklik kui ka matkagrupi varustus) peab mahtuma seljakottidesse.

Riietus – see peab olema mugav, vastupidav ja kaitsev. Vanemad matkajad soovitavad riietuse juures kasutada nn. “kihilisuse” põhimõtet: aluspesu (kas
puuvillane või villane); villane kampsun, vest või dressipluus; tuulepluus ja vajadusel vihmakile.
Riietuse puhul on kõige olulisem, millisest materjalist on need õmmeldud. Enimkasutatavad ja odavaimad on puuvillased riided, mis on vastavalt vajadusele vetthülgavaks ja tuldpidavaks töödeldud.
Puuvillase materjali plussid: inimsõbralik ei tekita staatilisi laenguid ning ei kutsu esile allergilisi reaktsioone, hingab vaga hästi, on hästi puhastatav ja kuivab kiiresti.
Miinused: ei pea vett, madalama kvaliteediga puuvill kulub suhteliselt kiiresti.
Puuvillasest materjalist matkariided sobivad ideaalselt sademeteta matkapäevadele. Palavate ilmade või lõunamaal matkajale soovitan heledat värvi riietust kaitseks üle- kuumenemise eest. Jahedamateks ja vihmasteks ilmadeks sobivad paremini vettpidavad kuid samal ajal hingavast materjalist (GoreTex, DrymaxX, Sympatex jt.) õmmeldud matkariided ja jalanõud. Kandmismugavuselt ei jää sellistest kangastest õmmeldud riided maha puuvillastele kuid nad on tunduvalt vastupidavamad kulumisele. Ka ei nõua sellised joped oma tuult- ja vettpidavuse tõttu nii palju alusriideid ja eraldi vihmakilet (järelikult on ka seljakott sellevõrra kergem).
Oluline on matkarõivaste valikul nende 1õige. Riietus ei tohi takistada liikumist ja mitmete matkal vajalike asjade kaasa võtmiseks peab olema piisavalt taskuid. Külmemate ilmadega ära unusta villaseid sokke ja kindaid. Kuigi tänapäeval on välja töötatud ka sokkide ja kinnaste jaoks uued materjalid, mis on tunduvalt kulumis kindlamad kuid muidu samasuguste soojusomadustega kui villased. Alati peaks peas olema nokamüts nii nao kui silmade päikesepõletuste kaitseks.

Jalatsid – sobivaimad on matkasaapad. Looduses liikumiseks on sobivaimad kas selleks sobivad spordijalatsid vai matkasaapad. Nõuded matkajalatsile: jalatsitald peab olema küllalt jäik ning toetama jala võlvi; jalatsi tald peab painduma õigest kohast st. suure varba liigese juurest; matkajalatsid peavad olema optimaalse kõrgusega, mitte madalamad, kui hüppeliiges; matkajalatsi pealseks sobivaim on kvaliteetne nahk ning seestpoolt kaetud GoreTex või Sympatex materjaliga. Sellisete jalatsite kandja on kaitstud ootamatute jalatraumade vastu. GoreTex või Sympatex tagavad jalatsite veepidavuse, kuid saabas jääb seejuures hingavaks ning ei põhjusta jalgade ülekuumenemist. Matkajalatseld tuleb eelnevalt korralikult proovida. Jalgrattamatkaks sobivad ketsid või kummitallaga (nahktallad on libedad) kingad. Vahetusjalatsiteks võetakse kaasa kerged sandaalid või tennised. Need pannakse jalga matkalaagris ja pikemates puhkepeatustes jalgadele puhkuse võimaldamiseks. Jalatsite eest tuleb hästi hoolitseda, puhastada need tolmust ja märjakssaamisel kuivatada. Kuivatamiseks pannakse märgade jalatsite sisse kuiva ajalehepaberit, õlgi või heinu.
Sokke peab kaasas olema vähemalt kaks vahetust (2 paari villaseid ja 2 paari puuvillaseid). Ka palava ilmaga on soovitatav kanda villaseid sokke, sest villane imab hästi higi. Sokid peavad olema puhtad ja terved. Halvasti nõelutud sokid põhjustavad jalgade hõõrumist. Sokke tuleb tihti pesta, katkised kohad ühtlaselt nõeluda.

Seljakott – valitakse vastavalt matkale ja matkajale. Seljakoti valiku määrab eelseisva matka iseloom ja pikkus. Vastavalt sellele on teada kaasavõetavate asjade hulk. Arvestada on vaja ka seljakoti kasutaja kasvu. Liiga suur kott on matkamisel ebamugav, raske ja tülikas. Kuna matkatingimustes katsutakse toime tulla võimalikult minimaalsete asjadega, siis 1-2 nädalasel jalgsimatkal võiks koolilapse seljakoti maht olla 55- 60 liitrit. Väiksemate laste nädalalõpu matkale võib asju selga võtta ka 20-30 liitrise ranitsaga. Hea seljakott on varustatud kas tuuralumiiniumist tugevdustega või raamiga, tema materjal on veekindel ning kanderihmad on reguleeritavad vastavalt kandja kehaehitusele. Kandmissüsteemi reguleerimine on vajalik selleks, et koorem jaotuks võrdselt nii õla- kui ka puusavööle.
Kindlasti on soovitatav, et kõik kandmisrihmad oleksid korralikult polsterdatud ja kotil peaks olema ka rinnapingutusrihm, mis takistab koorma kõikumist külgsuunas. Erinevad mudelid on välja töötud nii alpinistidele (palju taskuid ja köite-karabiinide koti külge sidumise võimalusi) kui kogenud jalgsimatkajatele (küljetaskuid saab vajadusel seljakoti sissepoole lükata – see on hea näiteks tihedas võsas või metsas
liikudes, koti küljes olevaid riputusrihmakesi on tunduvalt vähem). Omanäoline on jalgratturi rattakott – see kinnitatakse jalgratta pakiraamile ja meenutab piikse. On olemas jalgratta juhtrauakott koos läbipaistvast materjalist kaarditaskuga. Seda kotti võib eriti soovitada noortele, kes tihti ratast transpordivahendina kasutavad, sest teda on kerge üleõlakotiks teha ja endaga hiljem kaasa võtta.

Magamiskott – peab olema soe, kerge ja võtma vahe ruumi. Matkaja magamisvarustus koosneb magamiskotist ja magamisalusest. Magamiskotid võib jaotada: kookon- magamiskotid (kaasaegsed kapuutsiga jalgadeosast kitsenevad magamiskotid); ultrasarja magamiskotid (eriti kerged ja väikesed kookonmagamiskotid); tekiks lahtikäivad magamiskotid ja sesoonse kasutamise järgi: suvised magamiskotid ja talvised magamiskotid. Traditsioonilise ehitusega magamiskottides on vatiin asetatud kas ühes- või kahes kihis, kusjuures kahekihilise magamiskoti korral peab jälgima, et vatiini kihtide õmblused asetseksid vaheliti. Juhul, kui õmblused asetseksid kohakuti või oleksid läbi õmmeldud, tekiksid nn. “külmasillad”. Talvistes magamiskottides kasutatakse nn. termeeter ehitust, kus vatiinikihid on laotud kalasoomuse taoliselt. Magamiskoti kasutamiskvaliteet sõltubki tema temperatuuri taluvusest, kaalust ning pakkimisel vajaminevast ruumist. Tänapäeval kasutatakse kvaliteetsete magamiskottide vatiinis silikoniseeritud õõnes-kiudu, mis annab magamiskotile head hügieenilised omadused.
Soojusisolatsioonivõime sõltub peale vatiini kihtide asetuse ka vatiinikiudude ehitusest. Ultrasarja- ning talviste magamiskottide puhul kasutatakse neljaaugulist õõneskiudu e. quatrofili, seitsmeaugulist e. quatrofili või poorseid kiude Termolighti või Microlofti. Mida rohkem kiud suudab õhku siduda, seda suurem on tema soojusisolatsioon. Mikrokiudude soojusisolatsioonivõimet hinnatakse sama heaks, kui kõrgkvaliteediliste suletäidistega magamiskottide oma. Kuid sulgedest tehtud magamiskotti on raskem hooldada kui kunstkiust vatiiniga kotti. Kaasaegsed vatiinikiud on vaga kulumiskindlad ning säilitavad pika aja jooksul oma soojusisolatsioonivõime, nad on pesumasinaga pestavad, kuid neid ei ole soovitav väänata ja tsentrifuugida. Magamiskoti muretsemisel on vaja arvesse võtta ka selle kasutaja kasvu. Kvaliteettoodete valmistajad pakuvad alati erineva suurusega magamiskotte. Kõige enam levinud suurus on magamiskottidel laius 80 cm ja pikkus 220 cm. Sellisesse kotti mahub normaalse kehaehitusega kuni 188 cm pikk inimene, suuremat kasvu inimestele on soovitav muretseda suurem magamiskott. Lastele on olemas ka laste magamiskotid. Ultrasarja magamiskottide iseärasuseks on nende kergus ning väike pakkimisruum. Eelkõige on nad mõeldud neile matkajatele, kes käivad sellistel matkadel, kus pakkimisruum on piiratud(näit. jalgsimatkal, jalgrattamatkal, süstamatkal). Osade magamiskottide kaitsekotid varustatud nn. kompressioon-rihmadega, mis võimaldavad pakkimise ajal neid võimalikult väikeseks kokku tõmmata. Magamiskottidel on ka võimalus kahest magamiskotist lukkude ühendamisel teha üks kaheinimese magamiskott. Selleks on vaja kaks eripooltel olevate tõmblukkudega magamiskotti.
Magamiskotti ostes uuri alati, kas magamiskoti väliskangas on hingavast materjalist. Kuna inimese kehast eraldub öö jooksul kuni I liiter vett, siis on vaga vajalik, et vähemalt magamiskoti pealmine pool ( ehk magaja kõhupool) oleks hingav s.t. higiaur väljub kotist läbi kanga, mitte ei kogune magajale külje alla.

Magamisalustena võib soovitada Eestis toodetavaid kas volditavaid- või rullaluseid. Need alused isoleerivad magaja maa niiskusest ja külmast. Neid võib kasutada nii telgis kui ka õues magades. Kaasajal on Eestisse müügile tulnud ka nn. termokatted. Neid tuleb eriti soovitada magades matkajale või talimatkale. Selle katte aluminiseeritud kiht peegeldab maast eralduva külma maa poole tagasi ja magaja kehasoojuse magaja suunas. Tänu peegeldusomadustele võib sellise termokattega magada isegi jää või lume peal.

Telk – odavaim ja kergeim öömaja. Telk peab kaitsma vihma, tormi ja ka sääskede eest. Telgi valikul lähtutakse: inimeste arvust (ühele inimesele loetakse magamisaseme laiuseks 50 cm), looduslikest tingimustest, kuhu telgiga minnakse, telgi -transportimisest (seljas, rattal või auto pakiruumis).
Ehituse järgi jagunevad telgid kolmeks: kuppeltelgid; tunneltelgid; vältelgid. Kasutajate järgi võiks telgid jagada samuti kolme rühma: turisti klassi telgid (mis on mõeldud kasutamiseks ainult suveperioodil); harrastajate telgid (aastaringseks kasutamiseks mõeldud ning kaalult tunduvalt kergemad); profimatkajate tehnilised telgid (mõeldud kasutamiseks ka ekstreemsetes looduslikes tingimustes näit. kõrgmäestikes või polaarjoone tagustel talvistel suusamatkadel). Telk peaks olema kindlasti kahekordse katusega. Enamus telke on kuppeltelgid, sest neid on kerge püstitada ja nende ruumi kasutegur on suurem (ühesuuruse põhjaga kuppeltelki mahub rohkem inimesi istuma kui viiltelki). Paljudel kuppeltelkidel on ka eeskoda, kuhu jäetakse öösel oma jalanõud ning seal saab näiteks vihmase ilmaga valmistada priimusel söögi. Osadel telkidel on kaks sissepääsu. Matkal olles on telgi eeskoda tavaliselt matkavarustust täis ning teise sissepääsu olemasolul ei pea üle varustuse ronimisega vaeva nägema. Kahepoolne väljapääs tagab ka kuumade ilmadega parima ventilatsiooni telgis. Tormise ilma puhul on võimalik sisse- ja välja käia allatuult olevast uksest. Telgi muretsemisel peaks kindlasti uurima ka milliseid garantiisid telgi müüja pakub ning kas soetatakse telgile ka tagavaraosasid ning hooldust pakutakse.

Priimused Kuna lõkke tegemine on muutumas looduses üha keerulisemaks, siis soovitan kaasa võtta priimuse. Selle kaasasolek tagab võimaluse sooja söögi-joogi valmistamiseks ükskõik millisel ajahetkel. Priimuseid on praegu kahte tüüpi: bensiiniga ja gaasiga köetavaid. Mõlematel on omad head ja vead.
Gaasiga: Nõud ei muutu tahmaseks; kergesti käsitsetav; põleteid saab ostes valida, kas suuremale seltskonnale võimsaimaid või väike, mis mahub taskusse. Alati pole siiski saadaval sinu põletitüübile sobivaid balloone.
Bensiiniga: Mugavaim eriti automatkajatele, kellel bensiin alati kaasas; toiduvalmistamisel tahmuvad nõud; bensiinianumat on ebamugav kaasas kanda nii leviva lõhna kui ka ümberminekuohu tõttu. Oskajale hindamatu abimees, kuid oskamatule ei soovitaks vähemalt alguses üksi priimuse süütamisega tegeleda. (plahvatusoht).
Tehnilisest varustusest räägitakse iga matkaalaliigi juures eraldi.
Ikka edasi põhimõttega: Igale ilmale vastav varustus!

Seljakotti pakkimisel asetatakse pehmed esemed (magamiskott) vastu seljakoti selgmist poolt nii, et kott oleks selja poolt lame ja pehme. Raskemad esemed pakitakse allapoole. Riietusesemed pannakse kilekottidesse, et kaitsta neid niiskuse eest. Kilepakendites on esemeid ka mugavam seljakotti pakkida. Sagedamini tarvitavad esemed (hügieenitarbed, märkmik ja pliiats, sööginõud) paigutatakse välistaskutesse. Vihmakeep asetatakse kokkukeeratult seljakoti klapi alla.