Koolikella laul

RaM koolikella laul „Mu süda, ärka üles“

Rocca al Mare Kooli sattus „Mu süda, ärka üles“ kohe kooli sündides. Kui kooli kõige esimene avaaktus toimus 2000.a 1. septembri õhtupimeduses, siis sama päeva hommikupoolikul toimus koolimaja õnnistamine. Seda viis läbi toonane Tallinna Jaani kiriku õpetaja Toomas Paul ja sellel viibisid kõik kooli õpetajad ja omanikud. Õnnistamistseremoonia jaoks õppisid õpetajad ära kaks laulu: kõnealuse „Mu süda, ärka üles“ ja „Õnnista ja hoia“. Kas tuli laulmine õpetajatel eriti hästi välja või tabas kogenud dirigendi kõrv ära midagi RaM koolile eriomast, mis loosse „Mu süda, ärka üles“ kätketud, igatahes pärast paari põgusa päeva möödumist teatas kaunite kunstide õppetooli juhataja ja muusikaõpetaja Aarne Saluveer, et tal on koolikella meloodia leitud. Ta tuhises direktori kabinetti, süntesaator kaenlas, ja lasi teistele juhtkonna liikmetele kõlada sinna lindistatud meloodiat. See hetk oli ilus. Vaadati üksteisele otsa, noogutati, naeratati Aarnele, sest ühine ja tugev äratundmine oli „see on see“. „Mu süda, ärka üles“ meloodiat kuuleme tänaseni iga koolitunni alguses ja lõpus.

«Mu süda, ärka üles» ajaloost.

See kirikukoraal põhineb Paul Gerhardti (1607-1676) värsstekstil «Wach auf, mein Herz, und singe». Eesti keelde tõlkis laulu 17. sajandi lõpus Otepää kirikuõpetaja Adrian Virginius ning esmakordselt avaldati see teadaolevalt 1690. aastal lõunaeestikeelses lauluraamatus «Tarto-Ma Kele Laulu-Ramat» (lk 209-210).
Üldise tuntuse saavutas laul kindlasti juba 18. sajandi teisel veerandil. Kirikulaul folkloriseerus – tekkisid vaimulikud rahvalaulud, mille viisid erinesid kanoniseeritud algkujudest mõne aja möödudes juba tunduvalt.
Rahvapäraseid koraaliviise hakati Eestis teadlikult üles kirjutama aastatel 1904-1921 Eesti Üliõpilaste Seltsi poolt korraldatud rahvaviiside kogumise aktsiooni raames. Rahvaviise käisid O. Kallase juhendamisel kogumas mitmed toonased Peterburi konservatooriumi üliõpilased, sh mitmed hilisemad tuntud eesti heliloojad, nagu P. Süda, M. Saar, J. Aavik, M. Hermann (Härma), C. Kreek jt.
Rahvapäraste koraaliteisendite suurimaks kogujaks Eestis võib õigusega nimetada Cyrillus Kreeki, kelle välitööd ulatuvad ka Noarootsi ja Vormsi eestirootslaste juurde.
Cyrillus Kreek sündis 3. detsembril 1889 Saanikal koolmeister Gustav (Konstantin) Kreegi pere üheksanda lapsena. Pojale pandud nimest Karl Ustav sai pärast usuvahetust Vormsil Kirill ja hiljem valis ta endale kunstnikunimeks Cyrillus.
Helilooja alustas kooliteed Saanikal ning jätkas seda Nikolai kiriku kihelkonnakoolis Haapsalus. Muusika oli peres au sees (Kirill hakkas isa juhatusel noodist mängima juba 7-aastaselt) ning laul ja pillimäng loomulik osa igapäevaelust. Seda kinnitab tõsiasi, et 1906. aastal ostis isa vaatamata kasinale pere-eelarvele Kirillile trombooni. Sellest aastast pärineb helilooja enese sõnul ka tema esimene komponeerimise katsetus.
1908. aastal läks Kreek õppima Peterburi konservatooriumi, kuid paraku katkesid õpingud aastal 1916 mobiliseerimise tõttu sõjaväeorkestrisse Tallinnas. Pärast demobiliseerimist 1917. aastal algas Cyrillus Kreegi 40-aastane pedagoogitöö. Ta tegutses õpetaja ja koorijuhina Rakvere Õpetajate Seminaris, Virumaa Reaalgümnaasiumis, Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja õpetajate seminaris; lõpuks Läänemaa Õpetajate Seminaris ning Läänemaa Ühisgümnaasiumis.
Rahvalaulude süstemaatilise kogumisega tegi Kreek algust 1911. aasta suvel, olles neid omapäi üles kirjutanud veelgi varem. Eesti Üliõpilaste Seltsile korjas ta rahvaviise neli suve, töötades Oskar Kallase soovitusel kodusel Läänemaal.
Hilisematel kogumiskäikudel keskendus C. Kreek peaasjalikult vaimulike rahvalaulude jäädvustamisele, tehes salvestusi ka fonograafiga. Vaimulikud rahvalaulud, nii tema enda kogutud kui ka teiste kogudest kopeeritud, on olulisel kohal ka Kreegi loomingus – neil põhinevaid kolme- ja neljahäälseid kooriseadeid on Kreegil üle 440, lisaks poolteistsada vaimulikel rahvaviisidel põhinevat kaanonit orelile (vt Humal 1989). Teiste korjajate materjalide kopeerimine oli osa Kreegi rahvaviisiharrastusest – tema kartoteek sisaldas ühtekokku ligi 5500 viisi ning oli korraldatud kihelkondade kaupa.
Rakveres alustas Kreek rahvaviiside kogumist õpilaste kaudu ning jätkas seda Läänemaa Õpetajate Seminaris ja Läänemaa Ühisgümnaasiumis. Nii kogus ta läbi range valiku 1312 rahvaviisi, kuid kontrollis umbes 25 000! lauluvarianti.
Kreek oli õpetaja selle sõna parimas tähenduses. Tema käe alt käis läbi hulgaliselt noori inimesi, keda ta muusikale võitis – olgu elukutseliseks tegelemiseks või rõõmustava harrastuse tarvis. Ta kujundas uue respekteeriva suhtumise rahvamuusikasse – nii selle kogujana kui asjaliku kasutajana. Tõsi – Kreek ise arvas vastupidist, öeldes, et rahvaviis kasutab teda, et ennast näidata.
Cyrillus Kreek suri 26. märtsil 1962 Haapsalus. Ta on maetud Haapsalu vanale kalmistule.

Laulu «Mu süda, ärka üles» kõik viisiteisendid on pärit Lääne-Eestist
Teine viisiteisend (EÜS XI 1002 (26)), mis kogutud 1914. aastal Nissi kihelkonnas, on põlistatud ainukese vaimuliku rahvalauluna praegu kasutatavas luteri koraaliraamatus (1991. a välja antud «Kiriku laulu- ja palveraamat», laul nr 398A). Viisi panid kirja Johannes ja Julius Muda Nissi kihelkonnas Laitse vallas elanud Madli Lembralt (67 a), kes oli pärit ning lauludki õppinud Hiiumaa Kassarilt. Tegemist oli oma aja kohta väga täpse üleskirjutusega, sest kogujad ka fonografeerisid viisi (ERA, Fon. 138a). See teisend on suure tõenäosusega praegu laiemale avalikkusele kõige paremini tuntud rahvapärane koraaliviis, mis sai arvatavasti juba 1930. aastatel kooliõpikute vahendusel omalaadseks vaimulike rahvaviiside olemuse ja erilisuse võrdkujuks. Laulu tuntust suurendas kindlasti ka Cyrillus Kreegi kooriseade: 1980. aastate lõpus esitasid koorid laulu nii Kreegi seades kui ka ühehäälsena, väga sageli valiti just see laul kava esimeseks palaks või nimetati nii kogu programmi. Folgisõprade hulgas võitis lugu populaarsust vendade Mart ja Jaak Johansoni esituses, kõlades ka nende kassetil «Põhja vahemäng» (1993).

Allikad:

• Ergo-Hart Västrik Kommentaar laulule “Mu süda, ärka üles” ansambel Triskele esituses.
• Tiia Järg Eesti Muusikaklassika. Cyrillus Kreek. Helilooja.
Eesti Muusika Infokeskus, 2003