Laul “kollane ja must”

Ärkan üles, mõtlen: Õudust! Juba algab kool!
Ainuüksi sellest mõttest kõikuma lööb tool.
Kukun prantsti! põrandale, silme eest on must –
must, must, kollane ja must.
Mis mu nimi, kes ma olen, kust ma tulen – kust?
Must, must, kollane ja must.
Must, must, kollane ja must.
Kus ma olen seda näinud, miks see tuttav on?
Mõte hüpleb siia-sinna nagu Põhjakonn.
Must, must, kollane ja must.
Must, must, kollane ja must.
Kurk on valus, süda paha, kõrge vererõhk!
Lähen välja jalutama – äkki aitab õhk?
Must, must, kollane ja must.
Must, must, kollane ja must.
Kuskil ma ei leia asu,
millestki ei ole kasu.
Võtan tammelehetõmmist,
otsin meeleolu õnnist.
Must, must, kollane ja must.
Must, must, kollane ja must.
Astun vaikselt kooli poole  – kõrvus kõlab laul.
Oli see nüüd Heli Lääts või hoopis Peeter Saul?
Must, must, kollane ja must.
Must, must, kollane ja must.
Jõuan kooli, kool on tühi – päris õudne see.
Staadionil vaid keegi tobu suusaringe teeb.
Nii nunnu! Nii-ii nunnu!
Must, must, kollane ja must.
Must, must, kollane ja must.
Viskan pilgu üle õla – märkan seal kolleegi.
Aga tema mind ei tunne, olen kui eikeegi.
Must, must, kollane ja must.
Must, must, kollane ja must.
Kuskil ma ei leia asu,
millestki ei ole kasu.
Võtan tammelehetõmmist,
otsin meeleolu õnnist.
Must, must, kollane ja must.
Must, must, kollane ja must.
Taamal paistab inimmeri – kollane ja must.
Just, just – kollane ja must!
Just, just – kollane ja must!
Kristjan, Peeter, Mia, Kelly, Joosep, Charlie, Joel,
Carmen, Kätlin, Grete, Alex, Nora, Birgit, Noel.
Must, must, kollane ja must.
Must, must, kollane ja must.
Järsku hinges rahu õnnis,
pole tarvis tammetõmmist.
Rõõm on näha koolivormi,
vererõhk läks kohe normi.
Must, must, kollane ja must.
Just, just, kollane ja must!
TERE!