Päev Rondas

Päev Rondas.

Sõitsime Marbellast Rondasse autoga. Ilm oli Vahemere ääres sombune ja pilved katsid raske tekina taevast, tundus nagu oleks taevas alla maa peale langenud. Auto rühkis mööda käänulist serpentiini aina üles ja üles. Nähtavus halvenes pidevalt ning lõpuks kadus täiesti, sest olime jõudnud pilveteki sisse. Kuid juba mõned kilomeetrid kõrgemal säras meie kohal taevas päike. Pilvine taevas oli jäänud meist allapoole, kõrge kanjoni serval tervitas meid päikseline Ronda. See on üks Hispaania vanemaid linnu ning on tuntud linna kaheks jagava üle 100 meetri sügavuse El Tajo kanjoni ja selle põhjas voolava jõe tõttu. Parkisime auto linnaväravas paiknevasse maa-alusesse parklasse ja läksime avastusretkele.

Vanalinna sisenesime Puente Nuevo silla kaudu. See on vana, kokkuvarisenud silla, asemele ehitatud uus massiivne 100 m kõrgune kivist ehitis, mille valmimiseks 1793. aastal kulus 41 aastat. Sellelt sillalt avanevad võrratud vaated ümbruskonnale ning sild ise on tõeline kaunitar kolme kõrgele kaarduva võlviga. Otsustasime matkata ka silla alla kanjoni põhja jõe äärde. Mööda järske ja niiskeid kallakuid laskudes peab olema väga ettevaatlik, et ei libiseks ja alla ei kukuks, aga kui oled jõudnud jõe äärde tunned, et see vaev oli seda väärt. Niiske sammaldunud kaljuseintega org pakub nii varju kui ka silmailu, rääkimata vaadetest, mis sealt avanevad pea kohal kõrguvale toretsevale sillale ja kärestikulisele jõele.

Seejärel külastasime Ronda härjavõitluse areeni Plaza de Toros. See on tohutult suur, läbimõõduga 66 meetrit ning seda katab ilus, kollasest kollasem, liiv. Kui istud tribüünile, millel on 1254 kohta ja paned silmad kinni, siis võid ette kujutada seda suurt rahvahulka ning möllu ja lärmi, mida need võitlused kaasa tõid. Ma ei kiida sedasorti meelelahutust heaks, aga ma mõistan, et see on üks osa vanast Hispaania kultuurist. Kus mehed said näidata oma üleolekut, millestki suurest ja hirmuäratavast. Tribüüni all olevates ruumides on näitus härjavõitlejate uhketest rüüdest. See on imetlusväärne, milliste peente tikanditega on naised need katnud ja kui uhked need on nagu kuninga rõivad. Samades ruumides on ka vanaaegsete püstolite näitus. Nende puhul pälvib imetlust vanade käsitöömeistrite osavus kaunistuste ja detailide viimistlemisel.

Edasi viis meie tee mööda iidse vanalinna kitsaid tänavaid Mauride kuninga maja Casa del Ray Moro poole. Tänavalt vaadates meenutab see pigem väikest kindlust, kuid lossihoovi on peidetud imeline aed, mis ulatub kanjoni servani ning mille kanalites ja purskkaevudes vuliseb vesi. See on tõeliselt mõnus pelgupaik kõrvetava päikese eest. Kuigi kuningas pole selles palees elanud päevagi, annab see ettekujutuse selle ajastu kuniglikust eluasemest. Eriti tähelepanuväärsed on väikestest kivikestest käsitisi laotud mosaiigid. Praegu on nendes ruumides tagasihoidlik muuseum, mis annab hea ülevaate tolleaegsets elust.

Seejärel otsisime varjuliselt tänavalt hubase söögikoha ning helliatsime end rikkaliku tapaste valikuga. Palju uusi ja huvitavaid maitseid koos sõbraliku teenindusega suurendasid selle päeva positiivsust veelgi.

Viimaseks atraktsiooniks jätsime 11. sajandist pärit Mauride aegse Araabia sauna Baños Arebes. Selleks liikusime linnamüüride vahelt välja mööda treppe alla, sest islami kommete kohaselt pidid inimesed enne linna sisenemist ennast puhtaks küürima. Treppidest laskudes on ülevalt tore vaade jõe ääres asuvale võlvkatusega omavahel ühendatud kolmest osast koosnevale hoonele. Seal on eraldi saalid külma, sooja ja kuuma vee vannidele. Ühe ruumi katuses on tähekujulised avaused, mille kaudu päevavalgus sinna sisse valgub. Kõige huvitavam oli pesuvee liikumise teekond. Tornis ringiratast liikunud eesli abiga vinnati alt orust jõevesi vesirattaga üles ja siis jooksis see mööda kivist kanalit, mis lookles esmalt müüride peal, hiljem hoone sees, pesijateni.

Ronda on tõeline aaretelaegas. Nägin seal palju huvitavat, aga palju jäi veel avastamata. Lähen sinna kindlasti kunagi tagasi. Kui võimalik tasub linna jääda pimedani, siis on uhke sild lummavalt valgustatud.

Aleksandra Monee Leonov