​ Loitsuraamat

Ükskord ennemuiste, seitsme maa ja mere taga elas moosekant. Ta oli iseloomult väga sõjakas ning tõre. Isegi hiire nägemisel oli tema esimene mõte seotud kurjusega. Ühel vihmasel päeval kohtas ta koera. Koer oli nõrk ja abitu ning istus märjalt puu all. Moosekant tahtis edasi liikuda, kuid jäi mõttesse. Tema ühel õlal istus saatan ja teisel ingel. Saatan sosistas:“Viska ta patta ja sööme õhtuks”. Ingel aga teiselt poolt: “Mina arvan, et võiks ta koju võtta”. “Keegi sinu arvamust küll ei küsinud…” pomises saatan ja haitus. Ka ingel kadus samal ajal ning moosekant otsustas kuulata ingli antud nõu. Koju jõudes selgus, et koer oskas rääkida, ning on pärit Vikerkaare maalt. Natuke aega koera seltsis oleva moosekandi süda pehmenes ja ta sai koeraga päris heaks sõbraks.7 päeva hiljem jäi koer haigeks. Ta rääkis moosekandile, et tervenemiseks peab minema Vikeraare maale ning tooma vikerkaare tipust loitsuraamatu. Alguses moosekant nõus polnud, kuid kuuldes tasust mida koer mainis oli ta hetkega nõus. Kuna koer oli haigusest väga nõrk pidi ta üksinda rännakule asuma. Peale pikka kõndimist jõudis ta lõpuks Vikerkaare maale. Sisse saamiseks pidi ta lahendama 3 mõistatust. Küsimusi jagas nõid kellel olid kentsakad kängitsad jalas ning suur lilla potsak peas. Ise oli ta väga košmaarne ja võigas. Nõid esitas moosekandile esimese mõistatuse mis kõlas nii: “Hobu metsas, saba seljas”. Orav – vastas moosekant kindlameelselt. “Punane katus, valged täpid peal” jõudis nõid juba järgmise mõistatuse esitada. Kärbseseen – vastas moosekant järjekindlalt. “Mees maa all, habe maa peal” andis nõiamoor moosekandile viimase mõistatuse. Moosekant sattus segadusse kuna ei teadnud kindlat vastust ja oli justkui savijalgadel. Ta pakkus nõiale vastuseks – Sina. See oli aga vale, ning nõid lõi teda oma kõvera tennisereketiga minema. Moosekant lonkis koju ja ukselävel ootas teda koer. Koer ütles, et ta mõistab, ning mehel on siiski hea süda. Järgmisel päeval sai koer imeläbi terveks, ja kuna koer terve nüüd terve oli, leidis moosekant ka endale pruudi. See oli prussakas Tiina. Nad abiellusid, ja koer ning moosekant olid ikka head sõbrad. Ka koera tervis on nüüd tugev!Moosekant,koer ning prussakas elasid õnnelikult kõrge eani.

Marissa ja Aurita