Kingsepp

Elas kord edukas kingsepp, kes tegi usinasti kuningriigile kingi. Kui ta oli kingi juba aastaid teinud, siis väsis ta lõpuks ära, selle peale hakkas rahvas teda halvustama. Kuri kuningas aga määras ta töötuks ja kingsepp läks kurvalt laia maailma tööd otsima. Kui ta oli juba kaua kõndinud, siis äkki tuli talle vastu üks vanem naisterahvas, kellel oli käes sinine peegel. Naine ütles: ,,pojukene, tule ma pakun sulle head ja paremat.“ Näljane kingsepp oli nõus ja nad sammusid vanaeide kodu poole. Nad jõudsid torni juurde, memm avas suure ja iidse ukse ning kutsus kingseppa sisse. Kui kingsepp oli ära söönud küsis naine: ,,miks sa nii kurnatud oled?“ Selle peale kingsepp ohkas ja rääkis otsast peale oma loo. Kui kingsepp oli ära rääkinud, andis vanem naine talle oma sinise ja väikese peegli ja ütles: ,,võta see endaga kaasa ja hoia seda!“ Kahvatu kingsepp hakkas tagasi minema. Tee peal oli ta nii uudishimulik, et vaatas peeglisse, äkki oli ta otsemaid kuningriigis ja tal oli nii hea tuju nagu hüppaks kohe lakke. Tragi kingsepp astus sammul kuninga juurde, et enda tööd tagasi saada. Kuningas kõhkles, kuid käskis tal teha ühe ülesande, ta pidi mere seest leidma kalliskivi, mis kuulus kuninga tütrele. Kingsepp kõndis lainetava mere äärde ja mõtiskles mida teha, järsku kingseppa taskus helendas see sama peegel, mis oli memm talle südamlikult andnud, ta haaras peegli ja vaatas ennast peeglist ning juhtuski ime, kalliskivi oli peegli asemel kingsepal käes. Üllatunud kingsepp ruttas kuninga juurde ning hämmastunud kuningas andis tragile kingsepale tema töö tagasi. Kui kingsepp pole veel surnud, elab ta õnnelikult kõrge eani.

Hanna Nora ja Brendon