Lambakarjuse elulugu

Ennemuistsel ajal elas kord väga vaene lambakarjus Tauno. Ta elas väikeses hütis koos seitsme priske lambaga. Tauno suurimaks sooviks oli saada juurde kolm vastsündinud lambatalle.

Ühel päeval asus ta oma unistust täide viima. Tauno kõndis neli ööpäeva kuni jõudis suurde linna. Ta otsis lahket inimest, kes müüks lambatallesid. Linna keskväljakul kohtas Tauno meest, kes müüs seitset lammast. Tauno soovis ainult kolme. Ta kõndis edasi. Mõni aeg hiljem kohtas ta kitsal tänaval naist, kes müüs ühte lambatalle. Tauno ostis lamba. Alles hiljem kodus märkas ta, et oli saanud tüssata. Vaatas kotti ja seal oli puidust lammas. Tal polnud enam raha päris lammaste jaoks. Tauno üritas puidust lammast maha müüa aga keegi ei ostnud.

Kolm aastat hiljem läks kuningal kaduma värviline kaarnakivi. Kaarnakivi kohta levisid jutud, et kes selle leiab, saab täita kõik oma soovid. Tauno asus kaheksa lambaga teele, et värviline kaarnakivi kätte saada ja kõik oma soovid täita.

Kahe nädala pärast Tauno vihastas kuna kaarnakivi leidmine näis võimatu. Ta haaras oma puidust lamba ja virutas selle vastu puupakku katki. Ennäe imet! Lamba seest rullus välja väike ümmargune sajavärviline kaarnakivi. Tauno silmad lõid särama ning ta hakkas rõõmust tantsima. Võidu tantsu! Tauno pani tuhatnelja kuninga poole ajama. Lambad lendasid rõõmust määgides tema järel.

Kuningas rõõmustas leiu üle ja täitis otsemaid Tauno soovid, mida polnud palju. Vaid kaks soovi – kolm lambatalle ja natuke kulda.

Kui Tauno surnud pole, elab ta koos oma pehmete ja priskete lammastega tänase päevani õnnelikult, väikeses hütis seitsme mäe ja mere taga.

Magnus ja Silver