Väike pätsike

Seitsme maa ja mere taga elas üks kuningatütar. Ta elas kõrges ning väga ilusas tornis ühes väikses ja armsas kuningriigis. Ühel päeval tuli talle idee küpsetada midagi, sest ta isal kuningal oli tulemas suur ja väga uhke juubel. Nii küpsetaski ta pätsikese.

Kuningatütar pani ta võlulaeka peale jahtuma. Mõne aja pärast avastas ta, et pätsike oli äkitselt ellu ärganud. Ta oli väga segaduses. Pätsike tutvustas end viisakalt ja rääkis kuidas ta ellu oli ärganud ja mis võluvõimed laekal tegelikult on. Kuningatütrel oli hea tuju ning ta jättis ta ellu ja küpsetas uue pätsikese, keda ta ei pannud laeka peale, sest ei tahtnud rohkem sekeldusi. Kuna loss oli kiirustavaid teenreid ja koristajaid täis, ei pannud keegi isegi pätsikest tähele. Vanematele ta ka ei rääkinud, mis juhtunud oli ja hoidis teda enda toas peidus.

Järgmisel päeval, kuninga sünnipäeval oli kogu loss imeilus. Kuna juubelile oli kutsutud enamus pisikesest kuningriigist, siis teadsid ka kohalikud vargad, et lossis pidu toimub, nad tundsid pätsikese võluvat lõhna ,mille järgi nad ka lossi jõudsid. Kõik olid väga segaduses ja häiritud ning siis läks suureks rüseluseks. Samal ajal oli kõrgelt tornist alla hüpelnud pätsike, sest oli alt korruselt müra kuulnud.

Tänu laekale oli ta saanud endale võime kutsuda kohale metsloomad. Lossi tormasid nii metskitsed, karu, palju pisikesi loomi ja hobune, kes vargad kaugele ära viis. Kuningatütar oli imestunud, et ühel väiksel pätsikesel, kelle ta eelmisel päeval küpsetas, sellised võimed on. Ka kuningas tänas teda ja ülendas ta lossi kaitse meeskonda, mis tähendas et ta võis lossi elama jääda.

Kui nad veel surnud pole elavad nad õnnelikult elulõpuni.

Kareelia ja Emma