Peeter Piksarv

 

Peeter õpib Tartu Ülikooli Loodus- ja tehnoloogiateaduskonna füüsika doktoriõppes. 2009. aastal kaitses ta magistritööd teemal „Ülilühikesed optilised impulsid difraktsiooni äärelaineteoorias ja nende eksperimentaalne registreerimine“.  Töö sai Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilastööde I auhinna.  Selle aja jooksul, mil Peeter on olnud tegev  TÜ FI füüsikalise optika labori juures, on tema uurimisrühma peamiseks tulemuseks ülevalguskiirusega leviva Bessel-X impulsi mõõtmine aeg-ruumilise lahutusega koostöös professor Rick Trebino töörühmaga Atlantas. See töö valiti 2009. aastal ka Ameerika optikaühingu aasta optikatulemuste sekka.  Peeter on end erialaselt täiendanud USA-s, Šotimaal ja Kreekas.

Mis aastatel õppisid Rocca al Mare Koolis? Millise lennu lõpetasid?
Rocca al Mares õppisin kooli avamisest alates, astusin 10. klassi. Gümnaasiumi lõpetasin 2003. aastal.

Millisena on jäänud Rocca al Mare Kool Sulle meelde?
Ühest küljest on Rocca al Mare Kool jäänud mulle meelde 2000. aastast, kui täiesti tuttuus kool väga moodsa sisustusega ja paljude võimalustega. Näiteks esimestel kordadel koolimaja külastades avaldas sügavat muljet see, et igas klassiruumis oli televiisor. Tegelikult on meelde süüvinud palju lummavam pilt iga klassiruumi aknast vaatena Kopli lahele ja üldse ilus keskkond kooli ümber. Olulisemaks võiksin siiski pidada neid põhimõtteid, millele see kool on rajatud ja mille pärast just tahtsingi algusest peale Rocca al Mares õppida. Hästi on meelde jäänud kooli noored ja nooruslikud õpetajad.

Räägi natuke endast. Millega Sa praegu tegeled? Kuidas selleni jõudsid? Mida tegid pärast gümnaasiumi lõpetamist?
Kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist tegin läbi ajateenistuse – mis tehtud, see hooleta, ei oleks tahtnud vaheaastat ülikooli õpingute sees. Edasi olen pühendunud füüsika õpingutele Tartu Ülikoolis, olles jõudnud nüüdseks doktorantuuri viimasele aastale. Vahepeal töötasin ka ülikooli kõrvalt osalise koormusega, kuid nägin, et ei jõuaks doktorantuuris piisavalt edasi, kui töötaksin erialavälisel alal. Hetkel on nii minu ametiks kui ka õppetööks ülikoolis laineoptika alane teadustöö TÜ Füüsika Instituudi füüsikalise optika laboris. Täpsemalt uurin väga lühikesi laseriimpulsse, nende tekitamise ja mõõtmise meetodeid.

Mis inspireeris Sind neid valikuid tegema? Kas oleksid tahtnud midagi teisiti teha?
Gümnaasiumi lõpus mõtlesin minna õppima infotehnoloogiat, aga tahtsin õppida midagi päriselt reaalse mitte ainult virtuaalse maailma kohta. Samuti meeldis mulle matemaatika. Olin hästi esinenud ka füüsikaolümpiaadidel, siis sealt see füüsika tuli. Tartu oli lihtne valik. Kuna sattusin oma bakalaureusetööd kirjutades küll väiksesse aga huvitavasse töögruppi, mis on võimaldanud mul stažeerida ka erinevates välislaborites ning kus on nii võimalusi, vahendeid kui ka ideid, siis võin ütelda, et olen igati rahul.

Kas Sinu arvates saab meie koolist hea hariduse?
Jah, saab küll. Arvaksin, et isegi väga hea, kui õpilane ise vähegi tahab ja kaasa aitab.

Millised RaMist saadud oskused/väärtused on Sulle elus kõige rohkem kasuks tulnud?
RaMist olen ma saanud oskuse märgata pisikesi detaile, samas hoides silmas suurt pilti ning mitte karta suurelt mõtelda.
Mida pead RaMi parimaks omaduseks?
Õppekeskkonda, nii õpetajaid kuid ka olmekeskkonda.

Mõni ilus mälestus RaMist?
Ilmselt on kõige paremini meelde jäänud mõni lugematutest päikeseloojangutest või -tõusudest koolimaja ümbruses. Õppimiseks ilusamat keskkonda Tallinna linnas annab ikka otsida.

Kus on RaMi arengukohad?
Seda ma ei tea, kus praegusel hetkel on RaMi arengukohad, kümme aastat tagasi oleksin vast rohkem tahtnud näha õpilaste poolset kooli väärtuste hindamist. Takkajärgi vaadates oleksin tahtnud rohkem tagantinnustamist ehk igipõline õpetamise probleem, kuidas teha nii, et tublidel poleks igav ning nõrgemad ei tahaks kohe alla anda.

Kas oled oma lennukaaslastega ka pärast lõpetamist sidet pidanud? Mil määral oled kursis praegu RaMis toimuvaga?
Ega hästi ei ole sidet pidanud, niipalju kui juhuslikult kokku sattunud või infokanalites tuttavaid nägusid ja nimesid ette tuleb. RaMis käisin viimati siis, kui tähistati kooli 10. sünnipäeva.

Mida arvad Eesti haridussüsteemist üldiselt?
Olles näinud viimased kaks aastat väga lähedalt noore õpetaja elu, siis eks neid puudujääke meie süsteemis ole. Mõneti ehk liigses gümnaasiumi ja akadeemilisele haridusele suunatuses, kuid eelkõige selles, et õpilased ja õpetajad ei ole koolis motiveeritud.

Kas Sinu arvates on probleemiks see, et aina rohkem noori tahab pärast lõpetamist välismaale minna?
Senikaua välismaale minemises ja kogemuste omandamises probleemi ma ei näe, kui nad mingi hetk tagasi pöörduvad. Mõneti on selline välise kompetentsi saamine igati tarvilik, Eestis ei saa väiksuse tõttu pahatihti lihtsalt olla igal väga kitsal alal oma spetsialiste, vahest tuleb kasuks ka asjade kaugemalt vaatamine. Need aga, kes lähevad kibestumusest riigi vastu, on küll probleem.

Mida soovitaksid praegustele RaM Kooli õpilastele?
Nautige kõiki võimalusi, mis teil on ning tundke mõnu õppimisest! Koolile soovin ikka häid õpetajaid ja toredaid õpilasi, kes julgevad unistada ning neid teoks teha.