Eliis Vennik

Meie kooli vilistlane Eliis töötab praegu Eesti Energia pressiesindajana

Mis aastatel õppisid Rocca al Mare Koolis? Millise lennu lõpetasid?
Õppisin Rocca al Mare koolis kokku seitse aastat, lõpetasin kooli 7. lennu aastal 2007.

Millisena on jäänud Rocca al Mare Kool Sulle meelde?
Kooli meenutan tänini sooja ja koduse kohana, kus sain kasvada selleks inimeseks, kes ma täna olen. Julgustav ja toetav keskkond, kus tekib tunne, et kõik uksed on valla. Inimesed, kes julgustavad tegelema elus sellega, mis sind õnnelikuks teeb. Raske on unustada seda vaadet, kevadel õues peetud tunde ning vahetunnis mere ääres jalutamist. Vabaõhumuuseumi ilusad jooksurajad leevendasid seda muidu minu jaoks nii kannatusterohket pikamaajooksu. Pikad söögivahetunnid ja koolibussi ootamise juurde käivad kohvitamised. Meenuvad õhtune kooli ees õues peetud pidulik ava-aktus, väga-väga tähtsana tundunud 9. klassi lõpuaktus ja elu suurima kergendusena paistnud gümnaasiumi lõpp. Valikained, mille loetelu pani kahvatuma kõrgkooli aineloendid. Koolipeod ja koogipäevad. Punkbändi esinemine esmaspäevahommikusel kogunemisel. Heatahtlikud ja toetavad õpetajad. Armsad klassikaaslased, kellest nii mõnigi jääb kindlasti sõbraks kogu eluks.

Meenuta mõnd kooliga seotud lugu?
Üks esimesi mälestusi, mis mul meenub Rocca al Mare koolist, on seotud selle koolimaja ehitusega. Pärast seda kui olin kooli kohta üht-teist lugenud, vaadanud kodulehelt värvilisi pilte kaasaegsest ja rõõmsalt kollasest koolimajast ning kogenud tunnet, et just sinna kooli ma minna tahaks, toimusid koolimajas kooli tutvustavad ringkäigud. Kool oli siis veel vaid hulk betoonist kaste, mille ehitushõngulistes käikudes ringi sai käia. Ringkäigu üks osa oli ka meelepäraseima koolimööbli valimine – ühe korpuse koridori oli laotud erinevaid laudu-toole, mille seast siis lemmikut valida sai. Nüüd on neil toolidel istutud juba rohkem kui dekaadijagu.
Teine märgilise tähendusega sündmus oli koolivormi tulek. Kui Rocca al Mare kool alustas, siis sellel veel oma vormi ei olnud. Koolivorm oma kollase-mustatriibulise lipsuga meenutas esimese hooga väga Harry Potterist tuntud koolivorme. Koolis käidud aastate jooksul jõudis seesama vorm paista aeg ajalt nii uhke ja ilus ning siis jälle tüütu ja igav. Nüüd tagantjärgi muidugi rohkem seda esimest. Tänaval RaM kooli mütsiga koolijütse nähes käib väike värin südame alt läbi – „omad“, mõtlen.

Millega hetkel tegeled? Räägi oma ametist või õpingutest?
Pärast kooli läksin õppima Tallinna Ülikooli kultuuriteadust. Need kolm aastat möödusid paljude paksude raamatute vahel ning teritasin pikki esseid kirjutades oma pliiatsit. Õpingud ülikoolis läksid nii ladusalt, et kolmandaks kursuseaastaks oli õppeaineid jäänud vaid paar ning hakkasin otsima võimalusi oma aega põnevalt ja kasulikult sisustada. Nii juhtuski, et hakkasin sõitma Tartu ja Tallinna vahet, et võtta külalisüliõpilasena aineid sealsest kommunikatsioonijuhtimise õppekavast. Kui aasta hiljem bakalaureusekraadi sain, astusin Tartu Ülikooli sel erialal magistrikraadi omandama. Möödunud kevadel jõudsin võiduka ja oodatud finišini.
Pisut enam kui aasta töötasin õpingute kõrvalt täiskohaga kommunikatsioonibüroos konsultandina. Andsin nõu ning mõtlesin kaasa paljude edukate Eesti ning rahvusvaheliste ettevõtetega. See oli suurepärane kogemus, mis avardas mu silmaringi ning õpetas lühikese ajaga väga palju. Ühel päeval sain aga pakkumise Eesti ühest suurimast ettevõttest, Eesti Energiast. Nüüd olen ligi aasta töötanud Eesti Energia pressiesindajana, naudin väga põnevat tööd riigi jaoks tähtsas valdkonnas.

Mida soovid oma koolile edaspidiseks?
Loodan, et igast õpilasest kasvab arukas ja hea inimene. Kogu kooliperele unistuste täitumist!