mõnda looma vaatlema

  • Vaatlus algab soovist kellegagi tuttavaks saada.
  • Leian hea paiga vaatlemiseks.
  • Istun mõnusalt, lasen rahutusel vaibuda, silmitsen ümbrust ning ootan.
  • Ühtäkki näen looma*, kellega tulingi kohtuma. On see pisike rohusroomaja või ootamatult vaatevälja sattunud suurimetaja, vahet pole. Ma lihtsalt tean, et tema on see õige.

Püüan esialgu unustada kõik, mida arvan teadvat. Kui vaatlusalune näib olevat rasvatihane, ei seosta teda oma lindude toidumaja tihasega, kui näib olevat metskits, ei meenuta „kusagilt loetut“.

  • Olen oma kohtumisel väga tähelepanelik ja ergas –

– Vaatlen suure huviga käitumist ja tegemist.
– Märkan iga pisiasja tema välimuses.
– Kuulan kõike, mida kuulda antakse.
– Tajun paigaloleku ja vaikusehetke rahu või laetust.
– Püüan tabada toimetamise rütmi ja loogikat.
– Jälgin tema suhet ümbritsevaga.

  • Tore on kohtumist jäädvustada, kasutades selleks pliiatsit ja paberit –

– Vaatluspäeviku oluliseks osaks on kuupäev, kellaaeg, asukoht (GPS koord.) ja vaatluspaiga kirjeldus.
– Vaatluse kirjeldus võiks olla isikupärane, sisaldada jooniseid ja detailide visandeid.
– Pärast vaatluse lõpetamist püüan teada saada ka tegelase ametliku liiginime ning tutvun temast kõnelduga.

  • Pärast seda ei ole maailm enam endine 😊


* Meeldetuletus bioloogia õpingutest
loomariiki kuuluvad kõik hulkraksed elusolendid, kes ei fotosünteesi ning kasutavad toidu kättesaamiseks üldjuhul oma liikumisvõimet. Seega äädikakärbes, latikas, kärnkonn, punarind, rebane jt.