V\u00c4IKE T\u00dcDRUK JA VERINE PEEGEL<\/p>\n
Sophia<\/p>\n
Elas kord \u00fcks v\u00e4ike t\u00fcdruk. Ta vaatas ennast iga p\u00e4ev peeglist. \u00dcks kord vaatas ta ennast peeglist ja n\u00e4gi, et peegel oli verine. Ta kutsus ema ja \u00fctles: \u201eEmme, minu peegel on verine.\u201c Ema palus peegli \u00e4ra puhastada. J\u00e4rgmine p\u00e4ev n\u00e4gi t\u00fcdruk, et peeglil olid veretilgad. T\u00fcdruk puhastas peegli \u00e4ra. \u00d5htul tuli t\u00fcdruk pesust ja n\u00e4gi, et peegel pole enam verine. T\u00fcdruk l\u00e4ks voodi juurde ja n\u00e4gi, et padjal on vereplekid. T\u00fcdruk \u00fctles emale: \u201eEmme, ma ei taha enam seda peeglit.\u201c J\u00e4rgmisel p\u00e4eval nad m\u00fc\u00fcsid peegli maha ja \u00fcks teine t\u00fcdruk sai selle peegli endale. Ja teisel t\u00fcdrukul juhtus sama asi.<\/p>\n
Tegelikult oli peegli lugu nii. \u00dchel ammusel ajal elas v\u00e4ike t\u00fcdruk, kes vaatas ennast ka iga p\u00e4ev peeglist ja ta oli kade. \u00dcks kord vaatas ta ennast peeglist ja \u00fctles: \u201eMa olen maailma k\u00f5ige ilusam t\u00fcdruk.\u201c Ja siis peegli j\u00f5ud t\u00f5mbas ta enda sisse. Ja t\u00fcdruku hing l\u00e4ks peeglisse ja sellest ajast saati pole teda enam keegi n\u00e4inud. Need peeglil olevad vereplekid olid selle v\u00e4ikse kadeda t\u00fcdruku pisarad.<\/p>\n
VAMPIIRI UUS NAINE<\/p>\n
Saskia<\/p>\n
Oli kord \u00fcks iidne m\u00f5is. \u00dcks p\u00e4ev l\u00e4ksid sinna \u00fched vanemad, sest nad tahtsid lastest puhkust saada. Hiljem tulid lapsed ka, siis oli perepuhkus. P\u00e4ev sai l\u00e4bi ja saabus \u00f6\u00f6. Aga oli \u00fcks probleem. M\u00f5isas kummitas. Nimelt kummitusvampiir ja ta vihkas mehi.<\/p>\n
Vanemad j\u00e4id magama. \u00d6\u00f6sel tuli nende juurde vampiir ja hammustas mehe kaela. Mees suri. Naine magas veel. Tuppa sisenes Frankenstein. Tema osales selles loos, sest ta oli h\u00fcpnoosi all, tegelikult oli ta hea.<\/em> Frankenstein viis mehe surnukeha metsa, kus ootas Batman. Tema osales selles loos, sest ta oli m\u00f5isa omanik<\/em>. \u00dckskord tahtis Batman samuti \u00f6\u00f6bida vanas m\u00f5isas. Sel \u00f6\u00f6l tuli m\u00f5isa vampiir ja p\u00fc\u00fcdis Batmanilt verd imeda. Aga Batman on ju nahkhiir. Tema l\u00e4ks hoopis h\u00fcpnoosi alla. Sellep\u00e4rast ta aitab n\u00fc\u00fcd vampiiri. Batman hakkas lendama laibaga kosmose poole. Seal ootas Must Auk. Batman h\u00fc\u00fcdis. \u201eKaup on kohal!\u201c ja ta viskas laiba Musta Auku.<\/p>\n M\u00f5isas l\u00e4ks vampiir naise juurde ja \u00e4ratas ta \u00fcles. \u201eTere hommikus,\u201c lausus naine haigutades. Talle vaatas otsa vampiir. Naine kiljatas. Vampiir \u00fctles naisele: \u201e Kui sa minuga ei abiellu, siis juhtub sinu ja su lastega sama, mis mehega.\u201c \u201eMis temaga siis juhtus?\u201c k\u00fcsis naine hirmunult. \u201eMa tapsin ta \u00e4ra,\u201c naeris vampiir kurjalt. \u201eMa olen n\u00f5us,\u201c \u00fctles naine nuttes. Vampiir h\u00fc\u00fcdis: \u201ePulmad toimuvad kohe!\u201c<\/p>\n Pulmad toimusid. Tulid lapsed ja saabus \u00f6\u00f6. Ema l\u00e4ks laste juurde ja imes nad verest t\u00fchjaks. Ja suri kurbusesse. Ja nii toimus see protsess uuesti, siis kui saabus uus pere m\u00f5isa. Ja see k\u00f5ik kordus uuesti.<\/p>\n PAKSU KARU JA ARGP\u00dcKS L\u00d5VI KAKS AUHINDA<\/span><\/span><\/p>\n \u00a0Marie Lee\u00a0<\/span><\/span><\/p>\n Igal \u00f6\u00f6sel k\u00e4is \u00fcks kuri koletis ringi ja sellep\u00e4rast ei julgenud keegi v\u00e4lja minna. P\u00e4eval lendas inims\u00f6\u00f6ja liblikas ringi. Ta oli k\u00fcll nunnu, aga ohtlik. Ja kui sa tahad teda kinni p\u00fc\u00fcda, siis ta pistab su \u00fche ampsuga nahka. Paks karu ja argp\u00fcks l\u00f5vi m\u00f5tlesid, et nad p\u00fc\u00fcavad kurja koletise ja inims\u00f6\u00f6ja liblika kinni. Varsti saabus \u00f6\u00f6 ja siis tuli oma koopast kuri koletis ja tallus k\u00f5ik laiaks. Maja nurga taga ootasid paks karu ja argp\u00fcks l\u00f5vi. Oli pime ja argp\u00fcks l\u00f5vi arvas, et kuri koletis s\u00f6\u00f6b nad \u00e4ra. Argp\u00fcks l\u00f5vi \u00fctles, et ta kardab. Paks karu oli kohe valmis kurja koletist kinni v\u00f5tma. Aga selle asemel v\u00f5ttis kuri koletis argp\u00fcks l\u00f5vi ja paksu karu kinni ja viis nad oma koopasse ning sidus n\u00f6\u00f6riga kinni. Paksul karul olid v\u00e4ga teravad hambad ja ta sai ennast n\u00f6\u00f6rist lahti ja siis aitas ta argp\u00fcks l\u00f5vi ka lahti. Seej\u00e4rel sidusid karu ja l\u00f5vi kurja koletise kinni ja viisid ta politseile. L\u00f5vi ja karu said esimese auhinna. <\/span><\/span><\/p>\n N\u00fc\u00fcd oli veel inims\u00f6\u00f6ja liblikas j\u00e4\u00e4nud kinni v\u00f5tta. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval tahtsid karu ja l\u00f5vi inims\u00f6\u00f6ja liblikat kinni p\u00fc\u00fcda, no ja liblikas s\u00f5i karu ja l\u00f5vi \u00e4ra, et ennast kaitsta ja k\u00f5htu t\u00e4is saada. Aga karu ja l\u00f5vi pressisid end pepust v\u00e4lja ja panid liblikale klaasist kasti peale. Nad viisid liblika haiglasse, et teised inimesed ka v\u00e4lja aidata. Ja kui k\u00f5ik v\u00e4ljas olid, siis viidi liblikas politsei juurde. Karu ja l\u00f5vi said teise auhinna. <\/span><\/span><\/p>\n VANAD VAREMED<\/p>\n Laura<\/p>\n Oli \u00fcks vana kelder suurte varemete alla. \u00dcks t\u00fcdruk nimega Maia k\u00f5ndis koos venna Oskariga varemete poole. Nad kuulsid h\u00e4\u00e4li ja hakkasid kartma, aga samal ajal oli ka uudishimu. Hakkas pimedaks minema. Lapsed tahtsid teada, kust see h\u00e4\u00e4l tuli. Kui Maia ja Oskar varemete poole minema hakkasid, siis oli h\u00e4\u00e4l valjem. Kui nad n\u00e4gid maa-alust keldrit, siis nad hakkasid keldri poole minema. Keldris tuli lastele hirm peale. Keldris oli kuulda: \u201e\u00c4\u00e4\u00e4-\u00e4\u00e4\u00e4-\u00e4\u00e4, \u00f6\u00f6-\u00f6\u00f6-\u00f6\u00f6, oo-oo-oo!\u201c Maia ja Oskar s\u00fc\u00fctasid taskulambi ja n\u00e4gid pikali luukeresid. Lapsed karjusid: \u201eAppi-appi!\u201c L\u00f5puks said nad aru, et luukered on ohutud. Korraga l\u00e4ks keldriluuk kinni. Lapsed karjusid uuesti: \u201eAppi-appi!\u201c Karjumise peale \u00e4rkasid luukered ellu. Nad hakkasid lapsi taga ajama. Kui m\u00f5lemad lapsed end seina vastu surusid, keeras sein \u00fcmber. Seina taga oli tunnel. Maia ja Oskar jooksid tunneli l\u00f5ppu ja m\u00e4rkasid, et olid kodus. Korraga k\u00e4is pauk ja m\u00f5lemad lapsed \u00e4rkasid \u00fcles.<\/p>\n H\u00c4DAS PEREKOND<\/p>\n Kristiin<\/p>\n Elas kord \u00fcks pere. Seal elas ema, isa, vend, \u00f5de ja koer. Oli s\u00fcgis, hingedeaeg. Isa, kes oli paks, tahtis minna metsa jalutama. \u00d5de ja vend ei tahtnud tulla. Nad m\u00e4ngisid oma m\u00e4ngu \u201ePeatakana ja inims\u00f6\u00f6japuu\u201c. Alati, kui vend tegi midagi, siis see juhtus p\u00e4riselt.<\/p>\n Ema, isa ja koer l\u00e4ksid l\u00e4himasse metsa. Paari minuti p\u00e4rast \u00e4rkas inims\u00f6\u00f6japuu ellu. Inims\u00f6\u00f6japuu ei s\u00f6\u00f6nud ainult inimesi, vaid ka loomi. Ema, isa ja koer olid inims\u00f6\u00f6japuu juures. Inims\u00f6\u00f6japuu oskas k\u00f5ndida. Ta n\u00e4gi neid. Talle meeldis karvane ja v\u00e4ike koer. Korraga k\u00e4is imelik h\u00e4\u00e4l: \u201eAmpsti!\u201c \u201eMis see oli?\u201c k\u00fcsis ema. \u201eKallis, kuhu koer l\u00e4ks?\u201c uuris isa. \u201eMa ei tea, l\u00e4hme parem \u00e4ra, enne kui midagi imelikku veel juhtub,\u201c \u00fctles ema. Aga kus koer oli, seda ei teadnud mitte keegi. Ema ja isa l\u00e4ksid koju. \u00c4kki tuli puu juurde Boss ja k\u00fcsis: \u201eKas s\u00f5id koera \u00e4ra?\u201c \u201eJah, Boss,\u201c \u00fctles puu. \u201eTore,\u201c lausus Boss.<\/p>\n Boss l\u00e4ks pere maja juurde ja koputas uksele. \u201eKes on?\u201c k\u00fcsis vend. \u201eKas tahate tulla tallu kanu vaatama?\u201c k\u00fcsis Boss. \u201eHmm,\u201c m\u00f5tles vend, \u201eok, aga sa oled v\u00f5\u00f5ras, nii et me hoiame sust eemale.\u201c \u201eSobib,\u201c \u00fctles Boss. Nad l\u00e4ksid. Ema ja isa j\u00f5udsid koju. Kedagi ei olnud. \u201eKallis isa, kus lapsed on?\u201c k\u00fcsis ema.<\/p>\n Vend, \u00f5de ja Boss j\u00f5udsid tallu kohale. \u00d5de kuulis kana h\u00e4\u00e4lt. \u201eMis, kus kana on?\u201c k\u00fcsis \u00f5de. \u201eSee on peatakana,\u201c \u00fctles Boss. \u201eMida?\u201c imestas \u00f5de. Kana oli kohal, ta oli v\u00e4ga \u00f5udne. \u201eoi-oi,\u201c \u00fctles vend. Neil j\u00e4i peaaegu s\u00fcda seisma. \u00d5de ja vend jooksid eest \u00e4ra. Nad ei saanud v\u00e4lja. Nad olid l\u00f5ksus. Lapsed arvasid, et oli nende viimane p\u00e4ev. Nad jooksid, aga kana oli kiirem. Kana ajas oma mootorsae v\u00e4lja ja tegi kogemata mootorsaega v\u00e4ravaluku lahti. \u00d5de ja vend olid p\u00e4\u00e4senud. Nad kiirustasid koju.<\/p>\n \u00d5de ja vend m\u00f5tlesid, et hakkavad detektiivideks, et saada etada, kes Boss on. Nad vaatasid aknast v\u00e4lja ja n\u00e4gid meest, kes neid tallu oli viinud. Ema ja isa hakkasid r\u00e4\u00e4kima, mis neil juhtunud oli. \u201eSee puu oli p\u00e4ris ja kana samuti. Ma sain aru \u2013 see mees on nende boss,\u201c \u00fctles \u00f5de. Nad kavatsesid minna tallu ja \u00e4ra klaarida need asjad, aga ei olnud vaja, sest kana tappis mootorsaega Bossi, sest kanal ei olnud silma j ata ei n\u00e4inud. Puu j \u00e4kana surid samuti, sest \u00f5de ja vend unustasid oma m\u00e4ngu. Ja koer tuli koju tagasi ja nad elasid elu l\u00f5puni \u00f5nnelikult.<\/p>\n JUBE KOHTUMINE LAAGRIS<\/p>\n Imre<\/p>\n Oli kord \u00fcks auto, kus olid inimesed sees. Nemad hakkasid s\u00f5itma laagrisse, aga nende auto k\u00fctus sai otsa. Nad ei tahtnud olla \u00f6\u00f6sel autos. K\u00f5ik tulid autost v\u00e4lja, v\u00f5tsid kotid ja l\u00e4ksid metsa. L\u00e4ks \u00fcks tund, nad leidsid raba. M\u00f5tlesid, et parem oleks teha tuli. Kaks meest l\u00e4ksid v\u00f5tma puuoksi. Kui m\u00f5lemad said m\u00f5ne puuoksa tulele, siis kuulsid nad karjumist. Mehed hakkasid kartma ja n\u00e4gid, et seal oli koll. Koll v\u00f5ttis \u00fche mehe kinni, teine mees jooksis minema. Kui ta j\u00f5udis teiste juurde, siis ta v\u00f5ttis k\u00f5ik asjad, mis sai. Kaks naist hakkasid kartma ja kaks meest hakkasid samuti kartma. \u00dcks mees ei kartnud ja \u00fctles: \u201eMe peame ta \u00fcles otsima.\u201c Inimesed hakkasid otsima, neil l\u00e4ks 30 minutit, et leida \u00fcks vana laager. Sealt nad leidsid mehe ja kolli. Koll \u00fcritas neid k\u00e4tte saada, aga k\u00f5ik jooksid minema. Kui inimesed kuulsid h\u00e4\u00e4li, n\u00e4gid nad kolme politseiautot. Kui politsei j\u00f5udis nende juurde, siis koll tuli v\u00e4lja ja politsei laskis kolli t\u00fckkideks ja viis inimesed laagrisse.<\/p>\n PUSSNOAMEES<\/span><\/span><\/p>\n \u00a0Florian\u00a0<\/span><\/span><\/p>\n Oli \u00fcks mees, kelle nimi oli Peeter ja ta oli kuueaastane tavaline poiss. Peeter elas Tumpulinnas Pihlaka t\u00e4naval. \u00dchel p\u00e4eval l\u00e4ks poiss r\u00f5\u00f5msalt magama, sest tal oli homme s\u00fcnnip\u00e4ev. J\u00e4rsku ta kuulis karjumist. Peeter tahtis aknast vaadata, mis juhtus, aga ootamatult tuli ema ja \u00fctles: \u201e\u00c4ra vaata, mine voodisse!\u201c ema pani kardinad ette ja l\u00e4ks \u00f5ue. Peeter meenutas, mida ta oli j\u00f5udnud n\u00e4ha, maas verepritsmeid. N\u00fc\u00fcd Peeter ehmus, sest miski l\u00e4ks ta aknast m\u00f6\u00f6da ja kardina vahelt tuli \u00fcmbrik. Siis kuulis poiss sireeni ja sai aru, et j\u00e4lle on m\u00f5rv toimunud. Hommik algas ilusti. Peeter kiirustas ruttu kaardi j\u00e4rgi koopasse. Poiss n\u00e4gi koopa sissep\u00e4\u00e4su k\u00f5rval kirju: Surma\u00f5hu koobas ja ettevaatust, pussnoamehe kodu. Peeter arvas, et see on nali. Ta l\u00e4ks julgelt koopasse. Aga Peeter tundis kohe, kuidas ta ei saa hingata. Ta arvas, et n\u00fc\u00fcd on l\u00f5pp, aga j\u00e4rsku pussnoa mees p\u00e4\u00e4stab ta. Aga poiss ehmus sellep\u00e4rast, et pussnoamees tahtis teda tappa. Poiss h\u00fcppas kiiresti eest \u00e4ra, mees pani endale jalga. Poiss naeris k\u00f5vasti ja pussnoamees sai v\u00e4ga vihaseks. Peeter haaras telefoni kaasa ja puges peitu. Ta helistas politseisse ja palun kanda hapnikumaski. Viie minuti p\u00e4rast leidis mees poisi \u00fcles, aga siis tuli politsei. Pussnoamees vahistati k\u00fcmne m\u00f5rva eest teistes riikides. Peeter j\u00f5udis kell 11 koju ja k\u00f5ik l\u00f5ppes h\u00e4sti.<\/span><\/span><\/p>\n INIMLINNUST N\u00d5IA UNEN\u00c4GU<\/span><\/span><\/p>\n Elise<\/p>\n See k\u00f5ik algas aastal 1999 ja kestis aastani 2006. \u00dchel p\u00e4eval r\u00f6\u00f6vis \u00fcks osav inimlinnust n\u00f5id superkangelaste julguse ja v\u00f5ttis julguse endale, et valitseda maailma. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval l\u00e4ks inimlinnust n\u00f5id panka r\u00f6\u00f6vima, et kontrollida, kas superkangelased kardavad. Inimlinnust n\u00f5id oli \u00fche n\u00e4dalaga teinud palju halba. Ta oli maju l\u00f5hkunud ja inimesi tapnud. Viimase maja katusel karjus inimlinnust n\u00f5id mikrofoni t\u00e4naval olevatele inimestele: \u201eSuperkangelased ei p\u00e4\u00e4sta teid mitte kunagi!\u201c \u201eMa valitsengi,\u201c m\u00f5tles inimlinnust n\u00f5id. J\u00e4rgmisel kuul k\u00fcsis ta \u00fche d\u017eentelmeni k\u00e4est: \u201eKus on mu troon?\u201c Kahe kuu p\u00e4rast tahtis inimlinnust n\u00f5id endale juba lossi. <\/span><\/span><\/p>\n Samal ajal tegid superkangelased oma majas erinevaid asju, n\u00e4iteks v\u00e4risesid hirmust ja suudlesid olematuid muskleid. Superkangelaste lemmikloomad \u00fcritasid nii palju, kui nad suutsid p\u00e4\u00e4sta inimesi. Aga nad ei suutnud v\u00e4ga midagi. Nad tegid trenni, et suuta inimlinnust n\u00f5id tappa nii, et verd lendab ja pritsib. <\/span><\/span><\/p>\n Inimlinnust n\u00f5ia ja superkangelaste lemmikloomade vaheline s\u00f5da kestis viis aastat. V\u00f5itjat ei tulnud, sest keegi ei viitsinud enam v\u00f5idelda. Superkangelased olid ikka oma majas ja kiljusid rottide peale. Superkangelaste lemmikloomad l\u00e4ksid inimlinnust n\u00f5ia lossi, et superkangelastele vastum\u00fcrk varastada. Inimlinnust n\u00f5id n\u00e4gi aknast, et superkangelaste lemmikloomad jooksid vastum\u00fcrgiga minema ja lasid pauguga tema lossi puruks. <\/span><\/span><\/p>\n Selle peale \u00e4rkas inimlinnust n\u00f5id \u00fcles ja sai teada, et ta oli seitse aastat maganud.<\/span><\/span><\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" V\u00c4IKE T\u00dcDRUK JA VERINE PEEGEL Sophia Elas<\/p>\n","protected":false},"author":17,"featured_media":2962,"parent":2981,"menu_order":980,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"newsletter-template.php","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"class_list":["post-2983","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2983","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/users\/17"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2983"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2983\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":19418,"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2983\/revisions\/19418"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2981"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2962"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2983"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}