VANA ARVUTI<\/p>\n
Carmen<\/p>\n
Oli \u00fcks t\u00fcdruk, kes oli 9-aastane. Ta l\u00e4ks uude kooli. Vihma sadas nagu oavarrest.<\/p>\n
Ta ei m\u00e4rganud midagi ebatavalist, aga ta m\u00e4rkas, et uks oli praokil. Ta l\u00e4ks sisse. Tunnid algasid kell 9, aga ta oli juba 8.30 kohal. Oli pime. Ta ei n\u00e4inud kedagi. Ta m\u00f5tles, et ilmelt tulevad \u00f5petajad kohe. Kuid ta h\u00fc\u00fcdis ja karjus: \u201cKas keegi on kohal?\u201c Aga vastust ei tulnud.<\/p>\n
Kuna kool oli uus, otsustas ta ringi vaadata. Ta ei n\u00e4inud peaaegu midagi. Ta kartis, aga l\u00e4ks edasi. T\u00fcdruk avas \u00fche ukse ja l\u00e4ks sisse. Tuba oli nagu mahaj\u00e4etud. K\u00f5ike katsid \u00e4mblikuv\u00f5rgud, k\u00f5ik oli tolmune. Ta kuulis kiljatusi ja karjumist. Ta kartis. T\u00fcdruk p\u00f6\u00f6ras end ringi, et minema joosta, kuid ta tardus, sest ukse alt tungis sisse veri. T\u00fcdruk taganes ja j\u00f5udis l\u00f5puks seljaga vastu seina. Ta pani k\u00e4e vastu kapi peal olevat raamatut. Ja j\u00e4rsku avanes tema all luuk. Ta kukkus mingisse tunnelisse. Tunnel oli valge ja mustaga v\u00e4rvitud ja ajas hirmu nahka. Tal hakkas pea ringi k\u00e4ima ja ta jooksis edasi. Tunnelis oli palju nahkhiiri, kes tema taga vahetasid kuju ja muutusid vampiirideks, zombideks ja kummitusteks. Ta leidis redeli ja ronis \u00fcles. T\u00fcdruk j\u00f5udis tagasi koolimajja. Ta tahtis koolist ruttu \u00e4ra joosta. Ta avas ukse ja jooksis ette vaatamata edasi. Aga ta ei m\u00e4rganud keldriluuki. Ta kukkus keldrisse. Keldris oli \u00fcks v\u00e4ga vana arvuti. T\u00fcdruk vajutas arvuti k\u00e4ima.<\/p>\n
Arvuti l\u00e4ks t\u00f6\u00f6le. Kasutajanimi oli Tondid ja Kummitused. Ta vajutas \u00fchte nuppu. J\u00e4rsku l\u00e4ks ekraan mustaks ja arvutist lendasid v\u00e4lja klaasit\u00fckid. T\u00fcdruk l\u00e4ks laua alla, aga arvuti imes ta sisse. Viie minuti p\u00e4rast j\u00f5udis ta arvutis olevasse maailma. Seal oli n\u00f5id. N\u00f5id muutis ta pilkugi p\u00f6\u00f6ramata libahundiks. T\u00fcdrukule kasvasid kihvad, ta muutus karvaseks ja peale kolme minutit oli ta libahunt. Ta h\u00fcppas aknast v\u00e4lja ja jooksis metsa.<\/p>\n
Aga varsti saabus noorkuu ja t\u00fcdruk muutus tagasi inimeseks. Ta jooksis ruttu koju ja kallistas vanemaid. J\u00e4rgmine p\u00e4ev l\u00e4ks ta tagasi oma vanasse kooli ja ta ei muutunud enam kunagi libahundiks.<\/p>\n
EKSINUD<\/p>\n
Grete<\/p>\n
Oli \u00fcks ilus p\u00e4ev. Laura ja tema \u00f5de m\u00e4ngisid peitust \u00f5udse metsa \u00e4\u00e4res. Kuna Laural ei olnud enam kuhugi peita, jooksis ta metsa. Laura oli nii elevil, et ei pannud t\u00e4hele, kuhu ta l\u00e4heb. Ta ei teadnud enam, kuhu minna. Varsti j\u00f5udis Laura \u00fche kauni peegli juurde, mis oli kaetud taimestikuga. \u00c4kki ta tundis, kuidas see uimastas ta ja t\u00f5mbas Laura endasse. J\u00e4rgmisel hetkel \u00e4rkas Laura m\u00f5isaaias, aga mitte tavalises, k\u00f5ik oli kuivanud ja pruun. \u00c4kitselt n\u00e4gi Laura nagu mingi vaimu virvendust ja j\u00e4rgmisel hetkel j\u00e4lle, aga l\u00e4hemal. Varsti tuli talle aru p\u00e4he ja ta jooksis minema. Vaim oli oodatust kiirem ja Laura v\u00e4sis varsti. Laura tundis, nagu ta t\u00f5useks lendu. Ta maandus suure m\u00f5isa ukse ees. Uks l\u00e4ks iseenesest lahti ja ta astus sisse. Laura n\u00e4gi j\u00e4lle seda vaimu, aga n\u00fc\u00fcd sai ta aru, kes see vaim on. Ta on kadunud m\u00f5isapreili, preili Elisabeth von Bach (ema oli kunagi Laurale selle loo r\u00e4\u00e4kinud). Ta oli v\u00e4ga j\u00f5hker m\u00f5isapreili ja parem oli Laural p\u00f5geneda. Laura jooksis m\u00f6\u00f6da m\u00f5isa, kuni j\u00f5udis v\u00e4lja. Ta eksles m\u00f6\u00f6da suurt aialab\u00fcrinti. Laura tundis j\u00e4lle, kuidas ta t\u00f5useb lendu, aga n\u00fc\u00fcd maandus ta mahaj\u00e4etud linnas. Seal oli kellatorn, mis l\u00f5i kogu aeg, et kell on 12:00 v\u00f5i 00:00. Varsti kuulis Laura, et keegi h\u00fc\u00fcab: \u201eLaura, kuku, tule v\u00e4lja ma leian su niikuinii!\u201c. Laura jooksis edasi. Ta ette ilmus j\u00e4lle see peegel. Peegel \u00fctles: \u201cTule siia, see on ainus p\u00e4\u00e4setee!\u201c Peegel imes Laura j\u00e4lle endasse. Laura \u00e4rkas hirmsas metsas selle sama peegli ees, aga n\u00fc\u00fcd \u00fctles peegel talle, kuidas koju j\u00f5uda. Laura uskus peeglit ja ta j\u00f5udis metsast v\u00e4lja. Laura avastas, et ta on maal vanaema juures ja ta vanemad ja \u00f5de on ka seal. Laura l\u00e4ks ukse taha ja oli unustanud, et on Halloween ja ta n\u00e4gi v\u00e4lja nagu tont. Ta koputas uksele ja ta \u00f5de ilmus uksel ja ta \u00f5de \u00fctles: \u201cPomm!\u201c. \u00c4kitselt sai ta \u00f5de aru, et see, kes oli ukse taga olnud, on tema \u00f5de Laura. Laura sai sisse ja sellel \u00f5htul r\u00e4\u00e4kis ta kogu loo neile \u00e4ra.<\/p>\n
S\u00c4HVATUS TEISE ILMA<\/p>\n
Kristjan<\/p>\n
Karlile meeldis v\u00e4ga lugeda. \u00dchel tormisel \u00f5htul luges ta j\u00e4rjekordset raamatut zombidest, kui \u00e4kki s\u00e4hvatas l\u00e4bi \u00f5hu v\u00e4lgu nool ja k\u00f5ik l\u00e4ks pimedaks. Karl sai esialgsest ehmatusest \u00fcle ja vaatas aknast v\u00e4lja ning n\u00e4gi, et k\u00f5ik naabruskonna majad on pimedad ning ka ilma elektrita. Karl p\u00f6\u00f6rdus aknast eemale ja tardus avanevast vaatepildist hirmust paigale. Karli poole roomas zombi ning ta oleks tahtnud karjuda, aga tema suust ei tulnud \u00fchtegi heli. Zombi j\u00f5udis roomates Karlini ja haaras oma haua k\u00fclma k\u00e4ega Karli jalast kinni. Karl oleks peaaegu hirmust minestanud, kuid suutis ennast kokku v\u00f5tta, rebis ennast zombi haardest lahti ning jooksis toast v\u00e4lja. Karli h\u00e4\u00e4lepaelad p\u00e4\u00e4sesid justkui valla ning ta jooksis appi h\u00fc\u00fcdes ema juurde. Ema seletas Karlile, et v\u00e4lku ega elektrikatkestust pole olnud. Ema tuli siiski Karliga tema toa juurde kaasa ning kui nad tema toa ukse avasid, siis p\u00f5les seal tuli ning raamat lebas voodi peal.<\/p>\n
5s KLASSI \u00d5PETAJA<\/p>\n
Liisa<\/p>\n
Oli \u00fcks koolimaja , kus olid t\u00e4iesti tavalised \u00f5pilased ja \u00f5petajad. Seal oli k\u00f5ik t\u00e4iesti tavaline. Seal oli 12 klassi. Aga \u00dcks asi ei olnudki nii tavaline. Seal oli klass 5s. Mina r\u00e4\u00e4gingi teile loo sellest 5s klassi \u00f5petajast.<\/p>\n
5s \u00f5petaja Tiina \u00f5petas oma \u00f5pilasi t\u00e4iesti tavalisel viisil. Kui Tiina kodus remont algas, lubas direktor tal koolimajas \u00f6\u00f6bida. Igal \u00f6\u00f6sel kell 3:00 tuli hele s\u00e4hvatus ja k\u00f5ik j\u00e4i tunniks ajaks seisma (peale \u00f5petaja). Tiina k\u00e4is igal \u00f6\u00f6sel koolimajas ringi ja otsis, kas keegi on seal ja proovib tema \u00fcle nalja teha. Aga ei olnud. Kolmandal \u00f6\u00f6sel hakkas Tiina n\u00e4gema kooli seintel oma \u00f5pilaste vaime.<\/p>\n
Igal hommikul, kui tunnid peale hakkasid, olid ta silmad magamatusest punased ja \u00f5petaja hakkas s\u00f5nu unustama. Tiina j\u00e4i tihti poole jutu pealt seisma ja hakkas \u00fchte kohta vaatama. Direktor k\u00fcsis: \u00b4\u00b4 Kas sinuga on k\u00f5ik h\u00e4sti?\u00b4\u00b4 \u00d5petaja vastas, et on. Kui \u00f5petaja juba tunni ajal magama hakkas j\u00e4\u00e4ma, siis \u00fctles direktor, et ta peaks puhkust v\u00f5tma. \u00d5petaja pidi \u00fche \u00f6\u00f6 veel koolis magama ja siis \u00f5petajal sai kodus remont l\u00e4bi ja \u00f5petaja sai koju minna. Kuid sellel viimasel \u00f6\u00f6l hakkasid \u00f5pilaste vaimud temaga r\u00e4\u00e4kima. Ma t\u00e4pselt ei tea, mida nad r\u00e4\u00e4kisid, aga hommikuks oli \u00f5petaja kadunud. K\u00f5ik otsisid teda, aga ei leidnud. 5s sai endale uue \u00f5petaja ja elu l\u00e4ks edasi.<\/p>\n
Viis aastat hiljem leiti kooli p\u00f6\u00f6ningult kirst, kuhu peale oli kirjutatud 5s. Nad leidsid sealt seest vana 5s klassi \u00f5petaja surnukeha. Tegid talle matused ja k\u00f5ik l\u00e4ks vanaviisi edasi. Ma ei tea t\u00e4pselt, kuidas ta kaduma l\u00e4ks, aga mina r\u00e4\u00e4kisin nii palju, kui ma sellest tean. L\u00d5PP.<\/p>\n
KUMMITUSTE MAJA<\/p>\n
Patricia<\/p>\n
See k\u00f5ik juhtus siis, kui Saara ja Taavi kolisid vanematega uude majja elama.<\/p>\n
\u00dchel p\u00e4eval teatasid ema ja isa lastele, et ostsid vana maja maale metsa sisse. Alguses see m\u00f5te lastele ei meeldinud, aga l\u00f5puks nad n\u00f5ustusid. Kohale j\u00f5udes tundus maja v\u00e4ga hirmu\u00e4ratav. V\u00e4ravad olid sammalt t\u00e4is kasvanud ja akendel olid hirmsad trellid ees. Kui nad sisse l\u00e4ksid, oli seal aga m\u00f5nus ja hubane ning isa tegi kaminasse tule. Lapsed said endale k\u00f5rvuti toad ja seina sees oli auk, nii et nad said \u00fcksteisele kirju saata. \u00d5htul tuli lastel uni ruttu, kuna p\u00e4ev oli olnud raske.<\/p>\n
\u00d6\u00f6sel hakkasid juhtuma jubedad asjad. Maja hakkas s\u00fcda\u00f6\u00f6l praksuma ja pragisema, kuulda oli samme ja h\u00e4\u00e4li. Tundus, nagu keegi k\u00e4iks majas ringi. Lapsed kargasid vooditest p\u00fcsti ja jooksid elutuppa. Nad v\u00f5tsid k\u00e4est kinni ja seisid nurka. Nende ette ilmus valges kleidis, mustade juustega v\u00e4ike t\u00fcdruk. Tema k\u00e4es oli kaisukaru ja tal olid mustad silmad ning koledad katkised hambad. Ta pr\u00f5mmis jalgu vastu maad ja podises midagi, millest lapsed aru ei saanud. Lapsed hakkasid hirmust karjuma ja kohale jooksid vanemad, kes samuti n\u00e4gid t\u00fcdrukut. Ema oli minestuse \u00e4\u00e4rel. Isa v\u00f5ttis kaelast risti ja n\u00e4itas seda t\u00fcdrukule, kes hakkas sisisema ning kadus. See oli kohutav \u00f6\u00f6. Hommikul kutsuti kohale tuntud n\u00f5id Nastja. Nastja k\u00e4is m\u00f6\u00f6da maja ringi, vehkis k\u00e4te ja k\u00fc\u00fcnaldega ning suutis l\u00f5puks kurjuse majast v\u00e4lja ajada. Selgus, et see t\u00e4druk oli seal majas varem elanud ja tema vanemad olid temaga halvasti k\u00e4itunud ja teda karistanud. Seep\u00e4rast hirmutas ta neid lapsi, kellel olid head vanemad.<\/p>\n
T\u00e4nu n\u00f5id Nastjale ei n\u00e4htud seda t\u00fcdrukut seal enam kunagi ja pere elab seal majas \u00f5nnelikult veel t\u00e4nap\u00e4evalgi.<\/p>\n
TALVE ILUD JA \u00d5UDUSED<\/p>\n
Teeli<\/p>\n
Oli pime ja tuuline talve\u00f5htu. Saara ja Miina istusid k\u00f6\u00f6giakna all ja j\u00f5id teed. Kuna Saara oli pime, siis teed tegi Miina. Miina oli n\u00e4dalavahetuseks tulnud Saarale k\u00fclla.<\/p>\n
\u00d6\u00f6sel, kui nad magasid, kuulsid nad imelikku karjatust. Miina arvas, et see v\u00f5is olla Saara hobuse Pepina hirnatus. Aga Saara teadis, et see hobuse h\u00e4\u00e4l ei ole. Nad l\u00e4ksid \u00f5ue vaatama, aga enne seda panid end soojalt riidesse. Kuna Saara ema oli t\u00f6\u00f6reisil, siis Miina pidi sel ajal vaatama, et Saara haigeks ei j\u00e4\u00e4ks. Kui nad olid \u00f5ue l\u00e4inud, pani Miina taskulambi p\u00f5lema ja oleks peaaegu Saara \u00fcmber kukutanud, sest maas olid verej\u00e4ljed. Nad tahtsid teada, kust need verej\u00e4ljed tulevad ning nad saduldasid Pepina ja hakkasid metsa poole ratsutama, sest verej\u00e4lje rada l\u00e4ks ka metsa poole. Nad m\u00f5lemad kartsid v\u00e4ga, sest selle metsa kohta on \u00fcks hirmus legend. 200 aastat tagasi oli l\u00e4inud \u00fcks t\u00fcdruk sinna metsa marju korjama, aga tagasi ta sealt ei tulnud. Nad l\u00e4ksid m\u00f6\u00f6da verej\u00e4lgi edasi, kuid \u00fchel hetkel kustus taskulamp. J\u00e4rgmisel hetkel hakkas Miina lillade kividega k\u00e4ev\u00f5ru h\u00f5\u00f5guma. Saara aimas, mis v\u00f5is olla juhtunud, sest ta ei k\u00fcsinudki, mis juhtus. Kuid j\u00e4rgmisel hetkel oli Miina k\u00e4ev\u00f5rust v\u00e4lja s\u00f6\u00f6stnud helendav kummitus. Miina kiljatas. Saara tahtis midagi k\u00fcsida, aga m\u00f5tles viimasel hetkel \u00fcmber. Nad olid ilma valgusallikata, kuid nad l\u00e4ksid edasi, sest nad tahtsid teada, kust need verej\u00e4ljed tulevad. Nad olid n\u00fc\u00fcd j\u00f5udnud metsa keskpunkti, kus oli lagendik ning lagendikul lebas \u00fcks tume kogu. Nad j\u00e4tsid Pepina metsaservale ning k\u00f5ndisid tumeda kogu poole .Miina n\u00e4gi kuldset valgust kogu poole s\u00f6\u00f6stmas ning kui Miina paremale vaatas, n\u00e4gi ta terava tipuga k\u00fcbarat metsa sisse kadumas. Miina teadis, et see on n\u00f5id, kuid j\u00e4rgmisel hetkel tuli talle see tume kogu meelde ning ta hakkas sinna poole jooksma. Saara oli juba tumeda kogu juurde j\u00f5udnud. Miina n\u00e4gi ainult, et kogu oli mingis kivistunud asendis. Saara puudutas tumedat kogu ning see \u00e4rkas ellu. Selgus, et ta oli inimene. Nad m\u00f5lemad teadsid, et ta on t\u00fcdruk legendist. T\u00fcdruk ei \u00f6elnud midagi ning nad ratsutasid kolmekesi sealt metsast \u00e4ra nii kiiresti kui suutsid. Saara kodu juurde ronisid nad k\u00f5ik Pepina seljast maha ning see t\u00fcdruk jalutas lihtsalt minema. Saara ja Miina j\u00e4id talle j\u00e4rele vahtima, kuni t\u00fcdruk \u00e4ra kadus. Kui t\u00fcdruk oli silmapiirilt \u00e4ra kadunud, l\u00e4ksid nad tuppa magama.<\/p>\n
J\u00e4rgmisel p\u00e4eval, kui Saara ema koju tuli, ei r\u00e4\u00e4kinud nad talle sellest, mis \u00f6\u00f6sel juhtus ja k\u00f5ik elasid \u00f5nnelikult elu l\u00f5puni.<\/p>\n
VAMPIIRI KAHEV\u00d5ISTLUS<\/p>\n
Tristan<\/p>\n
Elas kord vampiiripoiss Christohver.<\/p>\n
Christohver oli k\u00f5ige kiirem lendaja.<\/p>\n
\u00dchel p\u00e4eval tuli vampiirik\u00fclasse \u00fcks uus pere. Seal peres oli vampiiripoiss Carl.<\/p>\n
Christohver ja Carl k\u00e4isid \u00fches klassis.<\/p>\n
Tuli spordip\u00e4ev, kus oli v\u00f5idujooks.<\/p>\n
Igast klassist v\u00f5eti kaks \u00f5pilast.<\/p>\n
Kahjuks pandi kaks parimat s\u00f5pra v\u00f5idu jooksma. Christohver oli koos Carliga stardijoonel. Start oli antud ja 10 minutit p\u00e4rast starti olid s\u00f5brad fini\u0161ijoone \u00fcletanud ja viiki j\u00e4\u00e4nud. See ei andnud rahu. V\u00f5istlusplatsile l\u00e4henes inimene. Keegi ei pannud inimest t\u00e4hele, aga kui hakati \u00e4ra minema, siis n\u00e4hti verest t\u00fchjaks imetud inimest.<\/p>\n
Otsustati teha kahev\u00f5istlus. V\u00f5istluses pidi lendama 10 ringi \u00fcmber suure koopa.<\/p>\n
Kui v\u00f5istlus l\u00e4bi sai, oli samamoodi viik.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd oli inimese asemel suur koer verest t\u00fchjaks imetud.<\/p>\n
S\u00f5brad m\u00f5tlesid et peab midagi olema kus nad ei ole v\u00f5rdsed. M\u00f5eldi ja m\u00f5eldi, siis tuli m\u00f5te. Christohver \u00fctles: \u201e Proovime kangi t\u00f5sta.\u201c Carl oli n\u00f5us. Alguses t\u00f5steti 10kg, siis 20kg ning siis 40kg. M\u00f5lemad suutsid kange t\u00f5sta. Lepiti kokku, et viimane kord ja 50kg. Christohver suutis \u00fcksi viimast kangi t\u00f5sta. L\u00f5puks oli m\u00f5lemal r\u00f5\u00f5mus meel, et nad ei ole igas asjas v\u00f5rdsed. Kui 50kg kang maha visati, l\u00e4ks see katki ja sealt tuli suur hulk verd v\u00e4lja. N\u00fc\u00fcd siis teati, kuhu inimese ja koera veri kadus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
VANA ARVUTI Carmen Oli \u00fcks t\u00fcdruk, kes<\/p>\n","protected":false},"author":17,"featured_media":2962,"parent":2981,"menu_order":960,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"newsletter-template.php","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"class_list":["post-2987","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2987","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/users\/17"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2987"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2987\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":19417,"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2987\/revisions\/19417"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2981"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2962"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2987"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}