HIRVE SAATUSLIK P\u00c4EV<\/p>\n
Greta<\/p>\n
Kaheaastane hirveke Villi seisis maantee \u00e4\u00e4res ja tuul puhus nii k\u00f5vasti, et ta oleks peaaegu pikali kukkunud. Hundid ulusid ning \u00f5ues oli v\u00e4ga k\u00f5he olla. Oli pime, peaaegu \u00f6\u00f6.<\/p>\n
Villi kukkus j\u00e4rsult pikali. Mis see k\u00fcll oli? See oli maanteel vurisev veok. Villil polnud enam tagumisi jalgu. Maantee oli t\u00fchi, Villi lebas t\u00fchjal maanteel mitu p\u00e4eva kuni l\u00f5puks… l\u00f5puks tuli suur kamp rotte, kes v\u00f5tsid Villi endale selga ja tassisid t\u00fchjale kalmistule. Rotid j\u00e4tsid ta sinna, kuid ise l\u00e4ksid nad kahe puudu oleva jala j\u00e4rele. Rottidel olid k\u00f5hud t\u00fchjad. Hiljem leidsid Villi siilid. Nad tassisid Villi l\u00e4bi pimeda metsa ja t\u00fchjade aasade enda urgu.<\/p>\n
Kui siilid hakkasid hirve t\u00fckkideks l\u00f5ikama, siis nad m\u00f5istsid, miks Villi ei liigutanud. Ei, ta ei olnud surnud. V\u00f5ib ka nii m\u00f5elda, aga ta polnud kunagi elus olnudki. Villi oli topis.<\/p>\n
KADUNUD<\/span><\/span><\/p>\n Leena\u00a0<\/span><\/span><\/p>\n Ma \u00e4rkan keset \u00f6\u00f6d \u00fcles, kas see on tulet\u00f5rje sireen v\u00f5i h\u00fc\u00fcdis keegi p\u00e4riselt mu nime? \u201eMarcus, Marcus!\u201d Okei, nonii. Jah, ma peaksin j\u00e4\u00e4ma siia ja edasi magama, kuid ma saan minna ka \u00f5ue ning v\u00e4lja uurida, kas keegi h\u00fc\u00fcdis mu nime. Nojah, enam tagasiteed ei ole, ma juba l\u00e4hen. Ma hakkan oma m\u00f5tete peale naerma, kuna ma ei peaks tegelikult \u00f5ue minemisest nii suurt probleemi tekitama. Ma j\u00f5uan l\u00f5puks \u00f5ue, \u00f5hk on veider, see nagu v\u00f5taks mu energia \u00e4ra. Ma m\u00e4rkan alles n\u00fc\u00fcd, et \u00f5ues on t\u00e4iskuu, imelik, ma arvasin, et t\u00e4iskuu oli alles eelmisel n\u00e4dalal. Suure kosmosenohikuna olen ma \u00fcsna kindel, et see ei peaks nii olema. Ma m\u00e4letan n\u00fc\u00fcd j\u00e4lle, miks ma siia tulin, kuulatan, kuid ma ei kuule midagi. Ma hakkan \u00fcmber maja k\u00f5ndima, kuid oota korra, kuhu MAJA kadus?! \u00c4kitselt pole ma enam ka oma aias, vaid veidral t\u00fchermaal ning \u00f6\u00f6 on muutunud p\u00e4ikeset\u00f5usuks. Ma k\u00fcll ei vaadanud kella, aga olen \u00fcsna kindel, et oli s\u00fcda\u00f6\u00f6. Ma hakkan vaikselt paanikasse sattuma ning oma tagasiteed otsima. Oma maja juurde j\u00f5udmise asemel satun ma mingi suurlinna t\u00e4navale. Ma m\u00e4rkan vana pid\u017eaamat, mida ma kannan ning tunnen natuke piinlikkust, kuna inimesed mu \u00fcmber kannavad \u00fclikondi ja kleite, aga kui aus olla, siis nad ei tundu mind m\u00e4rkavatki. Ma proovin s\u00fcgavalt sisse-v\u00e4lja hingata, kuid seda tehes kaotan ma veelgi rohkem energiat ning mul on tunne nagu kukuksin kokku, miks ma lihtsalt kelleltki telefoni ei laena ja oma vanemaid j\u00e4rgi ei kutsu. Kui olen peale k\u00fcmmet minutit l\u00f5puks \u00fchelt vanaproualt telefoni laenanud ning oma ema telefoninumbri kaks esimest numbrit sisse l\u00f6\u00f6nud, satun ma k\u00f5rbe moodi \u00fcksikusse kohta, ILMA TELEFONITA. Ma saan enda peale vihaseks ning miks ei peaks ma saama, l\u00f5ppude l\u00f5puks on see k\u00f5ik minu ja mu tobeda nime s\u00fc\u00fc. N\u00fc\u00fcd teen ma midagi, mida ilmselt keegi teine sellises olukorras ei teeks, kui just mitte mina m\u00f5nes teises universumis, ma istun maha ning hakkan nutma. \u201eMiks? Miks? MIKS?\u201d N\u00fc\u00fcd pole ma enam k\u00f5rbes, vaid metsas, ma isegi ei imesta enam. Valgus tungib puude vahelt sisse ning mu energia v\u00e4heneb j\u00e4lle. Kuid n\u00fc\u00fcd n\u00e4en ma puude vahel oma ema. \u201eEMA! EMA, EMA!\u201d Ma karjun nii k\u00f5vasti kui saan, kuid ta ei kuule mind. Ma hakkan tema poole tormama, huvitaval kombel ei muudagi ma seekord asukohta. Ma j\u00f5uan emani ning hakkan teda kallistama, see pole tema! See on…las ma n\u00fc\u00fcd vaatan…VANA MEES?! FOOBIA<\/p>\n Liisa<\/p>\n V\u00e4ikses linnas, Eferami j\u00f5e l\u00e4hedal, elas Edmund koos oma kahe s\u00f5bra Augusti ja Williamiga. Neile oldi v\u00e4iksest peale r\u00e4\u00e4gitud, et ei tohi minna mahaj\u00e4etud pargi l\u00e4hedalegi. Legendi j\u00e4rgi asus pargis aare, kuid aarde valvur pidi olema h\u00f5\u00f5guvate silmadega deemon. Edmund ei uskunud lugu. V\u00e4ljaarvatud aarde osa. Suureks kasvades otsustas ta parki aaret otsima minna, loomulikult koos Augusti ja Williamiga.<\/p>\n Pimedal t\u00e4iskuu\u00f6\u00f6l hakati minema, kuna just siis pidi tee aardeni v\u00e4lja paistma. Keegi neist ei kuulanud linnaelanike hoiatusi. Pargi v\u00e4rava juurde j\u00f5udes vaatas Edmund ringi. V\u00e4rav oli s\u00fcsimust, rauast v\u00f5redega, ning muru oli selle \u00fcmber hallim kui mujal. Pargist puhus k\u00fclm tuul. Poisid hakkasid kahtlustama, kas oli hea idee siia tulla, aga tagasip\u00f6\u00f6ramist enam polnud. V\u00e4rav l\u00e4ks pauguga kinni ja Edmund n\u00e4gi silmanurgas h\u00e4gusat mehe kogu. Ta p\u00f6\u00f6ras j\u00e4rsult \u00fcmber, kuid seal polnud kedagi. Ta vaatas oma s\u00f5prade poole. Tundus, et nad polnud midagi n\u00e4inud. Edmund hingas s\u00fcgavalt sisse ja m\u00f5tles, et ta kujutas kogu ette.<\/p>\n \u201cL\u00e4hme k\u00f5ik erinevatesse suundadesse, nii leiab \u00fcks meist kindlasti \u00f5ige koha \u00fcles. Tunni aja p\u00e4rast olge siin.\u201d William tundus isegi liiga julge.<\/p>\n Edmund valis tee itta, August l\u00e4\u00e4nde ning l\u00f5puks suundus William p\u00f5hja. Edmund oli natuke aega k\u00f5ndinud, kui ta n\u00e4gi maas \u00e4mblikku. Ta kartis \u00e4mblikke, aga see oli v\u00e4ike \u00e4mblik ning ta k\u00f5ndis rahulikult edasi. Kui ta oli ainult paar sammu liikunud, oli ta ees veel \u00fcks \u00e4mblik, seekord suurem. J\u00e4rsku olid nad igal pool, siis nad kadusid. Edmundil oli sellel hetkel juba higipiisk laubal. \u00dcks hetk oli maa \u00e4mblikutega kaetud, j\u00e4rgmine hetk oli neid \u00fcks. Edmund p\u00f6\u00f6ras \u00fcmber ning tahtis joosta, kuid tema hirmuks oli otse ta taga mees. Mehel oli maani kapuutsiga keep ning ta silmad h\u00f5\u00f5gusid \u00e4hvardavalt punaselt. Edmund ehmatas ning komistas, kukkudes selili. Ta \u00fcritas kohkunult \u00e4ra roomata, kuid miski peatas teda. Ta vaatas enda \u00fcmber ning n\u00e4gi miljoneid v\u00e4ikseid \u00e4mblikke enda peale ronimas. Mees astus ta kohale ning lausus k\u00f5mistaval toonil: \u201cKui mina ei saa aaret, siis miks peaksid sina saama?\u201d \u00c4mblikud ronisid, taevas k\u00f5mises ning Edmund pani hirmust silmad kinni.<\/p>\n Tunni aja p\u00e4rast tulid August ning William lepitud paika, kuid Edmundit polnud seal. Poisid kahtlustasid, et \u00e4kki ta leidis aarde, kuid ei tahtnud jagada. Nad l\u00e4ksid itta, kuhu poiss oli otsima l\u00e4inud. Paarik\u00fcmne minuti p\u00e4rast otsustasid nad alla anda, kuid siis n\u00e4gid nad Edmundi taskulampi teelt v\u00e4ljavisatuna. Sellest edasi, ta labidas.<\/p>\n Poisid v\u00f5tsid seda halva m\u00e4rgina ning p\u00f6\u00f6rasid \u00fcmber, m\u00e4rkamata j\u00e4tsid nad \u00fche asja. Muru asemel olid \u00fches kohas v\u00e4iksed \u00e4mblikud.<\/p>\n DETSEMBRI \u00d5UNAPUU<\/p>\n Melani<\/p>\n Oli \u00f5htu. Liis pidi enda koeraga jalutama minema. \u00d5ues olid juba lehed puudelt langenud ja esimene lumi oli ka maas. Liis astus uksest v\u00e4lja \u00f5ue, pani koerale rihma kaela ja l\u00e4ks jalutama. Ta otsustas seekord jalutada metsas, mis oli v\u00e4ga tihe. Ta k\u00f5ndis ja k\u00f5ndis. Metsas olid ainult kuused. Aga j\u00e4rsku n\u00e4gi Liis tihedas kuusemetsas \u00f5unu t\u00e4is \u00f5unapuud. Hetkel oli detsember ja Liis oli segaduses. Ta m\u00f5tles, et ta n\u00e4eb und. Ta jooksis kiiresti koju tagasi. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval umbes samal ajal pidi Liis j\u00e4lle koeraga jalutama minema. Ta oli nii uudishimulik, et ta soovis j\u00e4lle sinna metsa minna, et veenduda, et ta kujutas \u00f5unapuud lihtsalt ette. Ta k\u00f5ndis ja j\u00e4lle n\u00e4gi ta \u00f5unapuud, millel olid punased \u00f5unad k\u00fcljes. Liis jooksis sealt metsast elu eest minema. Ta ei tahtnud enam koeraga jalutama minna, sest ta kartis. Umbes n\u00e4dal hiljem pidi Liis siiski minema koeraga jalutama. Tal oli k\u00f5ht v\u00e4ga t\u00fchi. Ja ta otsustas j\u00e4lle sinna metsa minna, et v\u00f5tta puult \u00fcks \u00f5un. Kui ta oli puuni j\u00f5udnud, v\u00f5ttis ta puult \u00fche mahlase tumepunase \u00f5una. Tal hakkas halb\u2026Koer tuli koju tagasi, aga ilma Liisita. Liisi ei leitud. Eks v\u00f5ite j\u00e4reldada, mis juhtus.<\/p>\n \u00d5PPETUND VANAS MAJAS<\/p>\n Mirtel<\/p>\n Jutustan teile \u00fche loo, mis juhtus minu lapsep\u00f5lves.<\/p>\n Elasin v\u00e4ikeses Viljandi linnas ning \u00fchel p\u00e4eval otsustasime s\u00f5pradega kokku saada. L\u00e4ksime \u00fchte maha j\u00e4etud majja, kus elas varem \u00fcks vana proua, aga me ei kartnud, sest olime selles majas palju kordi k\u00e4inud. Seekord otsustasime m\u00e4ngida peitust. Ma isegi ei m\u00e4leta miks, v\u00f5ib-olla sellep\u00e4rast, et me teadsime neid peidukohti v\u00e4ga h\u00e4sti. Hakkasime m\u00e4ngima. Esimene lugeja oli Mia. Ta luges kolmek\u00fcmneni ja hakkas otsima. M\u00f6\u00f6das oli juba 2 minutit, kuni ta leidis \u00fcles Robi, siis juba Kaisa ja j\u00e4rgmine, kelle ta \u00fcles leidis, oli Jack.<\/p>\n \u00c4kitselt k\u00e4is suur pauk. Alguses me ei saanud aru, mis juhtus, aga siis kui peidust v\u00e4lja tulin, ei n\u00e4inud ma mitte tuhkagi ja sain aru, et aknad ja uksed olid l\u00e4inud kinni. Me ei saanud aru, kus keegi on. Kaisa ja Mia karjusid ja nutsid. Aga kuna teadsime seda maja v\u00e4ga h\u00e4sti, siis teadsime ka, kus on uks. Leidsime ukse, aga see oli lukus. V\u00f5tsime oma mobiiltelefonid ja n\u00e4itasime valgust. Me ei saanud aru, kus me olime, sest see tee oli t\u00e4iesti teistsugune, kui selles majas, kuhu olime ennist sisse astunud. Kuulsime imelikku h\u00e4\u00e4lt. H\u00e4\u00e4l \u00fctles kogu aeg korduvalt: \u201eTulge p\u00f6\u00f6ningule, tulge p\u00f6\u00f6ningule.\u201c Meie t\u00fcdrukutega ei julgenud minna, kuid poisid tahtsid minna k\u00fcll. K\u00f5igil oli k\u00f5he tunne sees. Kui poisid olid \u00fcles p\u00f6\u00f6ningule j\u00f5udnud, siis l\u00e4ksime ka neile j\u00e4rele. P\u00f6\u00f6ningul oli \u00fcks kiiktool, mis kiikus. J\u00e4rsku s\u00fcttis p\u00f5lema laes \u00fcks pirn. N\u00e4gime seinal veriseid k\u00e4ej\u00e4lgi, mis viisid katuseni v\u00e4lja. \u00c4kitselt k\u00e4is veel \u00fcks pauk ning kostis hundi ulgumist. Mul oli t\u00f5esti selline tunne, et ma suren hirmust \u00e4ra. H\u00e4\u00e4led kostusid veel, kuid mitte sama lause, mis eelmine kord, vaid: \u201eLugege kirja katuse trepil, lugege kirja katuse trepil.\u201c Katuse trepil oli kirjas: \u201eMind maeti 1890. aastal elusalt keldrisse ja minu hing saab vabaks, kui 5 noort inimest l\u00e4hevad katusele ja uluvad kuus korda kuu poole.\u201c<\/p>\n Me tegime seda, sest me arvasime, et see on ainus v\u00f5imalus majast v\u00e4lja saada ja kogeda midagi ebaloomulikku. Astusime tasapisi trepist \u00fcles ja istusime katusele ning ulgusime kuu poole kuus korda. Ootasime, ehk n\u00e4eme inimest, kes oli keldrisse elusalt maetud, aga ei. See oli veel hullem kui vaim. Viis musta kogu liikusid m\u00f6\u00f6da katuseserva meie poole. Olime hirmust kanged, hoidsime \u00fcksteisest k\u00f5vasti kinni. \u00dchel hetkel s\u00fcttisid kogude k\u00e4es taskulambid ja nad suunasid need meie peale, seej\u00e4rel l\u00e4henesid veelgi. N\u00fc\u00fcd olid nad juba p\u00e4ris meie juures, kartsime v\u00e4ga. Siis \u00fctles \u00fcks kogu: \u201eOlgu see teile \u00f5ppetunniks, et mahaj\u00e4etud majades ei kolata.\u201c N\u00fc\u00fcd tundsime need h\u00e4\u00e4led \u00e4ra. Need olid…………………………meie isad kes olid v\u00e4ga vihased. Aga meie olime nii \u00f5nnelikud, h\u00fcppasime isadele s\u00fclle ning lubasime, et rohkem sellesse vanasse majja ei tule.<\/p>\n JORDAN<\/p>\n Rasmus<\/p>\n See toimus \u00fchel tavalisel p\u00e4eval. Jordan oli just saanud 8- aastaseks. Jordan hakkas koolist koju tulema. Ta l\u00e4ks l\u00e4bi metsa sellep\u00e4rast, et tema puuonn oli seal ja ta m\u00f5tles, et k\u00e4ib sealt l\u00e4bi. Kui ta hakkas puuonni poole liikuma, n\u00e4gi ta selle juures poissi. Poisi n\u00e4gu varjas tema mustjas kapuuts ning ta ei liigutanud s\u00f5rmegi. Jordan ehmus ja p\u00f6\u00f6ras \u00fcmber, kui ta uuesti poisi poole vaatas, ei olnud seal kedagi. Kui ta l\u00e4ks enda puuonni juurde, ei leidnud ta sealt midagi peale roheka lima. \u00d5htul r\u00e4\u00e4kis Jordan juhtunust emale ja isale. Nemad aga arvasid, et poiss oli lihtsalt Jordani puuonni peale pannud lima ja minema jooksund. \u00d6\u00f6sel ei saanud Jordan magada, sest ta sai aru, et poiss ei jooksnud lihtsalt minema, vaid midagi juhtus. Hommikul, kui Jordan l\u00e4ks kooli, m\u00f5tles Jordan, et peaks minema vaatama puuonni l\u00e4bi. Jordani \u00fcllatuseks oli lima kadunud. Jordan k\u00f5ndis lihtsalt kooliteed m\u00f6\u00f6da edasi. Peale kooli k\u00f5ndis Jordan taas puuonni poole. Ta m\u00e4rkas taas poissi ning hakkas kodu poole jooksma. Kui Jordan selja taha vaatas, ei olnud poiss enam seal. Jordan hakkas vaikselt kodu poole k\u00f5ndima ning see hetk, kui ta j\u00f5udis kodu ukse ette, oli ka poiss seal. Seekord n\u00e4gi Jordan tema n\u00e4gu. See oli k\u00f5ige \u00f5udsem asi, mida Jordan oli iial n\u00e4inud. N\u00e4gu oli \u00fcleni valge, ta silmad olid \u00fcleni mustad ja hiiglaslikud ning ta osutas oma k\u00e4ega Jordani poole. Jordan hakkas karjuma, kuid oli liiga hilja. Juba oli Jordan muutunud kivikujuks ja hakkas vajuma l\u00e4bi maa. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval ei j\u00f5udnudki Jordan kooli.<\/p>\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" HIRVE SAATUSLIK P\u00c4EV Greta Kaheaastane hirveke Villi<\/p>\n","protected":false},"author":17,"featured_media":2962,"parent":2981,"menu_order":950,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"newsletter-template.php","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"class_list":["post-2989","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2989","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/users\/17"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2989"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2989\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":19416,"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2989\/revisions\/19416"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2981"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2962"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2989"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
\n\u00d6eldakse, et enne surma jookseb kogu su elu su silmade eest l\u00e4bi, viimane asi, mida mina n\u00e4en, oli vana mehe n\u00e4gu.<\/p>\n