{"id":2993,"date":"2017-12-23T16:17:01","date_gmt":"2017-12-23T14:17:01","guid":{"rendered":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/?page_id=2993"},"modified":"2021-02-03T14:45:14","modified_gmt":"2021-02-03T12:45:14","slug":"neljanda-talve-lood","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/omalooming\/jubejutud\/neljanda-talve-lood\/","title":{"rendered":"Neljanda talve lood"},"content":{"rendered":"

P\u00d5LENUD TELEKAVAATAJAD <\/strong><\/p>\n

Elas kord \u00fcks t\u00fcdruk nimega Kelluke. Ta veetis palju aega Teleka ees.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00dchel ilusal hommikul, kui Kelluke telekat vaatas, kuulis ta mingit pauku. Kelluke ehmus, vaatas ringi, aga ei n\u00e4inud midagi. Samal \u00f5htul, j\u00e4lle telekat vaadates, kuulis ta kahte pauku ja k\u00f5listamist. Ta l\u00e4ks akna juurde ja vaatas v\u00e4lja, talle tundus, et miski liikus. Kelluke arvas, et n\u00e4gi viirastust ja l\u00e4ks magama.<\/p>\n

Aasta p\u00e4rast, kui ta ikka veel Telekat vaatas, kuulis ta kolme pauku ja l\u00e4ks r\u00f5\u00f5msalt ust avama. Ta arvas, et see on ta s\u00f5ber Rebecca. Kui ta ukse avas, n\u00e4gi ta seal noort naist, kelle n\u00e4gu oli verine ja ta oleks justkui \u00e4ra p\u00f5lenud. Naise k\u00e4es oli kelluke, mis p\u00f5les. Kelluke ehmus ja jooksis tagasi elutuppa. Elutoas oli aga v\u00f5\u00f5ras mees, kes sarnanes natuke naisega. Tal oli n\u00e4gu verine ja tal olid p\u00f5letushaavad. Mehe k\u00e4es oli ka p\u00f5lev kelluke.<\/p>\n

Kui Kellukese s\u00f5ber kohale j\u00f5udis, leidis ta eest Kellukese, kelle n\u00e4gu oli verine ja ta paremale k\u00e4evarrele olid p\u00f5letatud s\u00f5nad: Nii juhtub inimestega, kes veedavad liiga kaua aega teleka ees.<\/p>\n

Anna<\/p>\n

VAIMUDEAEG<\/strong><\/p>\n

Oli v\u00e4ga k\u00fclm \u00f5htu. Pilve tagant piilus t\u00e4iskuu. V\u00e4ljas oli v\u00e4ga pime, justnagu oleks keegi hingeline seda tahtnud.<\/p>\n

Aga Saksamaal t\u00e4pselt \u00fche laheda k\u00fcla poe k\u00f5rval elas \u00fches v\u00e4ikeses majas \u00fcks 12- aastane t\u00fcdruk nimega Johanna. Talle meeldis vaime v\u00e4lja kutsuda, aga see ei olnud tal veel kunagi \u00f5nnestunud. Ta keskendus oma ema arust liiga palju vaimudele, aga Johannat see ei huvitanud. Johannat tegi kurvaks see, et ta polnud veel kunagi suutnud \u00fchtegi vaimu v\u00e4lja kutsuda.<\/p>\n

M\u00f6\u00f6dus aasta ja Johanna pidi \u00e4ra kolima ning teise kooli minema. Talle meeldis Saksamaal v\u00e4ga, aga n\u00fc\u00fcd pidi ta kolima Inglismaale. \u00d5nneks oli ta Inglismaalt p\u00e4rit, nii et oskas rohkem inglise keelt kui saksa oma. Inglismaal pidi nende pere kolima \u00fchte v\u00e4ga vanasse lossi. Johanna v\u00e4ikevend Oskar oli v\u00e4ga elevil, talle meeldis, et tema pere oli ostnud \u00fche vana lossi. Johanna j\u00e4lle m\u00f5tles, et see on tema jaoks uus v\u00f5imalus, sest oli ema k\u00e4est kuulnud, et lossi k\u00f5rval on surnuaed.<\/p>\n

Nad j\u00f5udsid oma uude koju v\u00f5i noh pigem lossi kohale. Loss n\u00e4gi v\u00e4ga vana ja hirmutav v\u00e4lja ja selle k\u00f5rval olev surnuaed lausa l\u00f5hnas kurjusest. Ema \u00fctles, et laste toad on seal koridori l\u00f5pus. Koridor n\u00e4gi v\u00e4lja, nagu keegi ei oleks seal juba aastaid k\u00e4inud. Koridor oli pikk ja pime, seinanurkades olid \u00e4mblikuv\u00f5rgud, tapeet oli maha kriimustatud ja v\u00e4ga must. Kui s\u00f5rmedega tapeeti puudutada, sai k\u00e4si tolmu ja \u00e4mblikuv\u00f5rke t\u00e4is.<\/p>\n

Viie lossis elatud p\u00e4eva p\u00e4rast kuulis Johanna \u00f6\u00f6sel, kuidas sammud tulid alt korruselt. Kuue p\u00e4eva p\u00e4rast otsustas ta vaime v\u00e4lja kutsuda ja midagi juhtuski. \u00d5uest oli kosta krabinat. Mitu p\u00e4eva ei saanud Johanna magada, keegi oleks nagu tekki pealt \u00e4ra tirinud ja tema k\u00f5rval seisnud.<\/p>\n

Johanna otsustas teha selle vaimuga t\u00f6\u00f6d. Ta sai teada, et see vaim on paha, mitte hea. See hirmutas teda. Ta otsustas vanematele k\u00f5ik \u00e4ra r\u00e4\u00e4kida. Vanemad olid \u00fcllatunud ja k\u00fcsisid, et kas Johanna ikka veel ei ole l\u00f5petanud vaimudega r\u00e4\u00e4kimist ja nende v\u00e4ljakutsumist.<\/p>\n

Samal ajal kostus teisest toast aga h\u00e4\u00e4lt ja vanemad m\u00f5istsid, et nad pole \u00fcksi. Nad said aru, et see on surm. Neid ei n\u00e4htud enam kunagi.<\/p>\n

J\u00c4RGMISI ELANIKKE, KES SINNA MAJJA KOLISID, OOTAS SAMA TULEVIK.<\/p>\n

ENNUSTATI JU K\u00dcLL, ET ON KEEGI, KES AJAB SELLE K\u00c4TTEMAKSUVAIMU \u00c4RA. Johanna see ei olnud.<\/p>\n

KAS SEE OLED SINA?<\/p>\n

Bertha<\/p>\n

SUUR KARU<\/strong><\/p>\n

Elas kord \u00fcks suur karu, kes oli v\u00e4ga \u00fcksik. Tal oli ainult vanaisa.<\/p>\n

\u00dcks p\u00e4ev l\u00e4ks ta oma vanaisa juurde. Vanaisa n\u00e4gi v\u00e4ga \u00f5udne v\u00e4lja, sest teda oli palju r\u00fcnnatud: ta oli kriimustatud, verine ja ei t\u00f5usnud iialgi oma tugitoolist. Suur karu aitas teda kui last.<\/p>\n

Oli aeg koju minna. Suur karu hakkaski kodu poole k\u00f5ndima. Talle tuli vastu \u00fcks k\u00f5ige suurem ja tugevam karu, kelle nimi oli Grizli. Suur karu m\u00f5tles temast m\u00f6\u00f6da hiilida, aga see ei \u00f5nnestunud. Grizli l\u00f5i teda ja hammustas ja jooksis minema. Suur karu kartis ja tal oli v\u00e4ga valus.<\/p>\n

Kell oli kolm \u00f6\u00f6sel, mets oli pime ja v\u00e4ga \u00f5udne. J\u00e4rsku ilmus Slenderman. Ta oli pikk ja valge n\u00e4oga. Suur karu hakkas aina rohkem kartma, sest Slenderman tuli aina l\u00e4hemale ja l\u00e4hemale.<\/p>\n

Suurel karul hakkas paha, kuni ta suri. Slenderman s\u00f5i karu \u00e4ra!<\/p>\n

Gert Georg<\/p>\n

KUMMITAV LAAGER<\/strong><\/p>\n

Minu nimi on Laura Sarena ja ma jutustan teile loo, mis juhtus minu ja mu s\u00f5braga laagris. Te ei pea uskuma, aga see on T\u00d5SI. Me l\u00e4ksime tantsukooliga tantsulaagrisse. Me harjutasime tantsuv\u00f5istluseks ning tegime palju, palju proove.<\/p>\n

L\u00f5puks hakkas tantsuv\u00f5istlus pihta ja me olime \u00fcheksast seitsmendad. Me pidime mu parina s\u00f5bra Karmeniga pandan\u00e4od tegema ning l\u00e4ksime WCsse neid tegema. Mina tegin talle ja tema mulle. Me olime just l\u00f5petanud ja j\u00e4rsku l\u00e4ks mingi valge laeni pikk mees \u00fchest kivist nurgast m\u00f6\u00f6da ning me kiljusime ja ta vaatas tagasi. Me jooksime ruttu \u00fclesse. Oli meie kord saabunud ja mu s\u00f5ber Keed l\u00e4ks k\u00f5igepealt lavale ja s\u00e4ttis end valmis ning mingil p\u00f5hjusel ta vaatas siser\u00f5dule ja ta n\u00e4gi laeni musta daami, kelle k\u00f5rval seisis laeni pikk valge mees. Keed \u00fcritas k\u00fcll rahuneda, aga see ei tulnud tal v\u00e4ga h\u00e4sti v\u00e4lja. \u00d5htul, kui pidu oli l\u00e4bi saanud, r\u00e4\u00e4kisime sellest k\u00f5ik \u00f5petajale ja ta kuulas meid, aga \u00fctles, et WC-s v\u00f5is olla torumees ja r\u00f5dul ei pruukinud kedai olla, sest Keed v\u00f5is valesti n\u00e4ha v\u00f5i lihtsalt ette kujutada. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval sai laager l\u00e4bi. Meile k\u00f5igile tulid vanemad j\u00e4rele, aga \u00fchele ei tulnud. Huvitav, kellele, seda ma ei tea. Aga miks see mees just valge ja naine must oli ?<\/p>\n

Laura Anette<\/p>\n

METS<\/strong><\/p>\n

Oli kord luukerede kool.<\/p>\n

Direktor m\u00f5tles, et v\u00f5iks \u00f5pilastega midagi \u00e4gedat teha. \u00dcks luukere \u00f5pilane m\u00f5tles, et v\u00f5iks metsa minna. K\u00f5ik olid n\u00f5us.<\/p>\n

Nii nad j\u00e4rgmine p\u00e4ev tegidki. Nad n\u00e4gid metsas n\u00f5ia maja. Nad tahtsid seda hirmsasti vaatama minna, aga direktor ei lubanud. Niipalju nad siiski n\u00e4gid, et n\u00f5ial on must kass ja nahkhiirte farm. Ja see oli liiga hirmus, isegi luukerede jaoks.<\/p>\n

K\u00f5ik hakkasid kartma ja jooksid veel s\u00fcgavamale metsa. Direktor nende kannul. Seal aga h\u00e4\u00e4litses libahunt: \u201eAuh- au- au- au.\u201c H\u00e4\u00e4le liikumise j\u00e4rgi tundus, et libahunt j\u00e4litas neid. Luukered jooksid elu eest. \u00dchele luukeredest tuli meelde, et libahundid kardavad vett. Nad h\u00fcppasid vette ja ujusid teisele kaldale. H\u00e4\u00e4l j\u00e4i aina kaugemale. Nad p\u00e4\u00e4sesid ja jooksid meeletu kiirusega kooli tagasi. Seal ootas neid kehalise kasvatuse \u00f5petaja, kes \u00fctles: \u201eTulge trenni!\u201c<\/p>\n

Direktorit aga ei n\u00e4htud enam kunagi.<\/p>\n

Robin<\/p>\n

M\u00d5ISAOMANIK H\u00c4RRA BURGSTEIN<\/strong><\/p>\n

Oli kord \u00fcks pime \u00f5htu. H\u00e4rra Burgsteini peret ei olnud kodus ja tal oli igav. Ta otsustas teha \u00fche tiiru oma m\u00f5isahoones. Talle meeldis oma 29-toaline m\u00f5is, sest ta sai seal iga p\u00e4ev erinevas toas magada.<\/p>\n

Ta alustas oma ringk\u00e4iku, nagu ringk\u00e4iku ikka alustatakse, vaatas k\u00f5ik toad \u00fcle ja esialgu ei juhtunud midagi imelikku. Aga see ringk\u00e4ik hakkas imelikuks minema, kui ta j\u00f5udis tuppa, mis oli kunagi kuulunud tema n\u00fc\u00fcdseks surnud teenritele. Seal j\u00e4i meie m\u00f5isaomanik Ludwig Burgstein korraga vait, sest ta n\u00e4gi, v\u00e4hemalt enda arvates, surnuid teenreid. Nad olid ainult natuke koledamad kui siis, kui nad elus olid. Kuid rohkem midagi ei juhtunudki.<\/p>\n

J\u00e4rgmisel hommikul Ludwig Burgsteini ei leitud. Nii oli juhtunud k\u00f5igiga, kes seal m\u00f5isas elanud olid.<\/p>\n

R\u00e4\u00e4gitakse, et Ludwig Burgstein j\u00e4i kadunuks aastani 1983, kui ta leiti m\u00f5isa keldrist. Ja ilmselt on ka seal teised inimesed, kes kunagi elasid.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd elan seal mina, minuga pole midagi juhtunud. Oeh, kirjutamine v\u00e4sitab ikka \u00e4ra, ma pigem teeks \u00fche tiiru oma m\u00f5isas\u2026.<\/p>\n

Sebastian<\/p>\n

SURMAV DEEMON<\/strong><\/p>\n

Elas kord \u00fcks poiss, keda koolis kiusati. Iga p\u00e4ev. Kui imekombel \u00f5petaja m\u00e4rkas, et poiss nuttis, \u00fctles poiss siiski, et k\u00f5ik on korras. Ta ei julgenud \u00fctelda, et teda kiusatakse. Isegi mitte oma vanematele. Ta ei saanud kiusajatele vastu hakata, sest nad olid temast v\u00e4ga palju vanemad ja suuremad ning k\u00e4isid kuuendas klassis, samal ajal kui tema alles k\u00e4is kolmandas klassis.<\/p>\n

\u00dchel p\u00e4eval, kui kool oli l\u00f5ppenud, jooksis poiss ruttu koolimaja taha ning peitis ennast pr\u00fcgikonteinerite taha, et ta kiusajate k\u00fc\u00fcsi ei satuks. Kui ta k\u00fckitas sinna, et puhata, n\u00e4gi ta kirja. Seal seisis:<\/p>\n

Ma tean k\u00f5ike. Ka seda, et sind kiusatakse. Kui sa tahad kiusamisest p\u00e4\u00e4seda, pead sa j\u00e4rgmisi asju T\u00c4PSELT niimoodi ja samas j\u00e4rjekorras tegema, nagu kirjas on.<\/p>\n

    \n
  1. Mine surnuaeda.<\/li>\n
  2. Tee neid asju, kui saabub s\u00fcda\u00f6\u00f6.<\/li>\n<\/ol>\n
      \n
    • S\u00fclita kolm korda mulla peale.<\/li>\n
    • \u00dctle k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega: Surmav Deemon, Surmav Deemon, vabasta mind kiusamisest!<\/li>\n<\/ul>\n

      Sa n\u00e4ed mis edasi juhtub\u2026<\/p>\n

      Poiss oli v\u00e4ga imestunud. See oli tema unistus olnud sellest ajast peale, kui teda hakati kiusama. Ta jooksis ruttu koju, mis oli kohe j\u00e4rgmisel t\u00e4naval. Kui ta j\u00f5udis koju, v\u00f5ttis ta ruttu \u00fcleriided seljast, saapad ka ning l\u00e4ks enda tuppa ning hakkas \u00f5ppima.<\/p>\n

      Kolmveerand tundi puudus s\u00fcda\u00f6\u00f6st. K\u00f5ik poisi peres olid juba s\u00fcgavas unes. Poiss hiilis oma toast v\u00e4lja, sealt edasi esikusse, t\u00f5mbas jope selga, saapad jalga ning pani kirja taskusse ning l\u00e4ks majast v\u00e4lja. Tal kulus kaksk\u00fcmmend minutit, et surnuaeda j\u00f5uda.<\/p>\n

      Poiss j\u00f5udis surnuaeda. Seal oli v\u00e4ga pime ning kragises ja ka udune oli, aga ta p\u00fc\u00fcdis vaprust s\u00e4ilitada. Kuu piilus pilvede tagant v\u00e4lja. Kell oli 23:35. Poisil oli veel natuke aega, nii et ta v\u00f5ttis kirja veel taskust v\u00e4lja ning luges korra veel l\u00e4bi. Kell 23:59. Kohe pidi kell saama 00:00!<\/p>\n

      Kui s\u00fcda\u00f6\u00f6 saabus, tegi poiss t\u00e4pselt nii, nagu paluti: s\u00fclitas kolm korda mulla peale ning h\u00fc\u00fcdis: \u201eSurmav Deemon, Surmav Deemon, vabasta mind kiusamisest!\u201c<\/p>\n

      Surmav Deemon \u00e4rkas. Poiss hirmus v\u00e4ga. \u201eKas sa kutsusid mind?\u201c k\u00fcsis Surmav Deemon valju h\u00e4\u00e4lega. Poiss vastas, et jah. Surmav Deemon: \u201eKui sa soovid kiusamisest vabaneda, pead andma oma pere hinged!\u201c Poiss n\u00f5ustus, sest tal polnud \u00f5rna aimugi, millest Deemon r\u00e4\u00e4kis. Peale seda jooksis ta koju ning l\u00e4ks ruttu magama.<\/p>\n

      J\u00e4rgmisel p\u00e4eval ei kiusanud teda koolis mitte keegi, see oli nagu soovi t\u00e4itumine.<\/p>\n

      Aga poissi rabas v\u00e4ga suur ehmatus kui ta koju j\u00f5udis. Tema pereliikmed lebasid elutult p\u00f5randal. N\u00fc\u00fcd m\u00f5istis poiss, mida Deemon oli m\u00f5elnud, kui \u00fctles: \u201eKui sa tahad kiusamisest vabaneda, pead andma oma pere hinged!\u201c Ta ei suutnud uskuda, mida ta oli Deemonile lubanud. Miks ta ei r\u00e4\u00e4kinud oma vanematele v\u00f5i \u00f5petajatele, et teda kiusati?<\/p>\n

      Ta kutsus kiirabi. Kui kiirabi kohale j\u00f5udis, olid ka laibad kadunud.<\/p>\n

      J\u00e4rgmisel p\u00e4eval ei n\u00e4inud keegi enam ka seda poissi. MITTE KUNAGI enam.<\/p>\n

      Steivi<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      P\u00d5LENUD TELEKAVAATAJAD Elas kord \u00fcks t\u00fcdruk nimega<\/p>\n","protected":false},"author":17,"featured_media":2962,"parent":2981,"menu_order":970,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"newsletter-template.php","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"class_list":["post-2993","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2993","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/users\/17"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2993"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2993\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":14185,"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2993\/revisions\/14185"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2981"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2962"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/roostiku\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2993"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}