Liina Reichmann

„Õpetada tuleb nõnda, et pakutavat võetakse hinnalise kingitusena, mitte raske kahtlusena.“
Albert Einstein

Enesetutvustus

Haridus: doktorikraad (2011), keemia ja materjalitehnoloogia teaduskond, Tallinna Tehnikaülikool

Teadustegevus: kajastub Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) lehel –      https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/7d090529-46bb-430d-93b7-77b24c3b0f22?tabId=CV_EST

Pedagoogiline tegevus:
• põhikooli ja gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Rocca al Mare Koolis  alates 2017.a. sügisest  (https://ramkool.edu.ee/koolipere/opetajad/matemaatika-sektsioon/);
• abiõpetaja  matemaatikas ja keemias.

Täienduskoolitused: 
• inseneripedagoogika – tehnikaõpetaja lisaeriala „STEM valdkonna õppeainete õpetamine“ (2016-2018);
• IGIP kvalifikatsioon (rahvusvaheline insenerpedagoogi kvalifikatsioon);
• kemikaalide ohutus ettevõttes. 12.06.2017  Juunika Koolitus. Tõend nr. 773;
• Moodle alustajale,  21.08.-22.09.2017  Tunnistus Nr 9-7.1.1/2540-17; https://koolitus.hitsa.ee/registration/pars4qjhyb496hrmg02ylotap2lgbbx9 ;
• koolitus “Kuidas haarata ja hoida tähelepanu”.  25.08.17 Tartus. Koolitaja Mihkel Kangur. Tõend  nr. 451. EHIS-e nr: 175757;
• laia matemaatika õpetamine 10. klassis. Avita. 14.06.17 Tõend nr. 2917/2017;
• “EV100: 100 ülesannet põhikooli lõpetajatele”.  26.02.18 Koolitaja Aller Veelmaa.
• täiendkoolitus „Matemaatika õppimisest ja õpetamisest 8. klassis“, Kajari Koolitused, lektor Agu Ojasoo. 21.08.18. Tõend nr. 761.
• Foxcademy koolitus – „Foxcademy digiplatvormi kasutamine õppetöös“ 27.08.18. Tunnistus nr 47.
• Allar Veelmaa koolitus III kooliastme matemaatikaõpetajatele “Eluliste ülesannete koostamine ja lahendamine eksamiks valmistumisel” 26.10.18.

Kooli poolt korraldatud koolitused:
• Grete Arro ja Kati Ausi kaheosalise aju ja õppimise koolitus;
• vaikuseminutite töötuba;
• küberhügieeni koolitus;
• tuleohutuskoolitus.

Lisategevus koolis:
• uurimistööde grupijuht;
• uurimistööde retsenseerimine;
• õpetajate tantsugrupis „Kaseke“ osalemine.

Õpetamislugu

Kõik sai alguse 2017. aasta augustikuus, kui mulle pakuti asendusõpetaja kohta kõrgema matemaatika moodulis olevate õppeainete õpetamisel. Seejärel meenus mulle, et ka Tallinna Tehnikaülikoolis on võimalik õppida õpetajaks. Matemaatika on mind alati kõnetanud. Keskkoolipäevil olin veendunud, et minust saab matemaatikaõpetaja, kuid siiski valisin toona teise tee ja läksin keemiat õppima. Üks asi viis teiseni ning asjade loomuliku käiguna registreerusin  tehnikaõpetajate täiendkoolitusele. Kuna mul polnud eeskujuks võtta ühtegi oma õppejõudu, siis üritasin noppida õppejõududelt just neid võtteid, mis mulle endale toona meeldisid. Peale igat tundi mõtlesin,  mida muuta ja teha teisiti, et õpetatav sisu jõuaks paremini õppuriteni. Nüüdseks, olles läbinud täiendkoolituse raames erinevaid ja vägagi huvitavaid õppeaineid, olles kokku puutunud fantastiliste lektoritega, hakkab samm-sammult  tekkima kuvand. Kujutan ette,  milline võiks välja näha üks tund, milliseid meetodeid kasutada, kuidas suunata õpilasi kaasa mõtlema, kuidas neid motiveerida ning kõige olulisem – kuidas luua hea õhkkond klassiruumis. Õpetaja ja õpilase vahel peaks valitsema vastastikune austus ja lugupidamine. Õpetaja puhul pean kõige olulisemaks empaatiavõimet.
Oma kooliajast mäletan hästi, kuidas keegi vabatahtlikult tahvli ette minna ei tahtnud ning kui õpetaja midagi küsis, siis enamik pööras pilgu ära, et silmsidet õpetajaga vältida. Suudan end endiselt kujutleda õpilase „kingadesse“ ja tunda neid vastakaid tundeid. Seetõttu püüan omalt poolt teha kõik, et õpilane tunneks end minu tunnis hästi ega peaks kartma ei tahvli ees käimist ega ka küsimustele vastamist.
Asendusõpetaja rollis olles mõistsin, kuidas mulle see töö meeldib ning vahetasin senise teadlase elukutse õpetajaameti vastu. Täna olen täitmas oma kooliaegset unistust –  olen matemaatikaõpetaja. Vaatamata raskele algusele  meeldib mulle väga õpilastega töötada. Alguses rabelesin intensiivsemalt kui vaja, tahtsin teha rohkem kui jõudsin ning tundide ettevalimistuski tuli suuresti unetundide arvelt. Puutusin kokku distsipliini probleemidega, mida ei osanud ei karta ega ka oodata. Samas, töö on huvitav, kuna avastan ka ise matemaatika – maailma ja näen antud valdkonda hoopis teise pilguga – oskus luua seoseid erinevate teemade vahel, viidata seostele, lahti mõtestada lahendusviise jne. Ka minu enda teadmistepagas täieneb iga päevaga.

Õpetamisfilosoofia

Iga õpetaja omab seda OMA õpetamise filosoofiat, mis on segu mitmetest ideedest, teooriatest, võtetest, kuidas või miks me õpetame, millist abimaterjali kasutame.
Konkreetsed meetodid tuleb välja valida vastavalt õppijaskonnale, sest kõiki ei saa ühe vitsaga lüüa ega ühe puuga mõõta. Usun, et iga õpetaja leiab selle miski just läbi töö, järeleproovimise ja siiki ka läbi eksimuste. Peamine on tahe tööd teha, olla avatud ning positiivselt meelestatud. Parim viis õpilasteni jõuda on huvi ja armastus oma eriala ja aine vastu.
Oluline on õppida tundma oma õpilasi ja nautida nendega koosolemist. Kiiresti tuleks selgeks õppida õpilaste nimed ja kasutada neid omavahel suheldes sageli. Iga päev tuleb õpilasi vastu võtta soojalt ja pühendada aega nende kui isiksuste tundmaõppimisele. Naeratus on kõigile mõistetav tervitus, naerata alati, kui saad!
Ma ei pea ennast õpetajaks, pigem juhendajaks, kes aitab ja suunab õpilasi õppeprotsessi käigus. Tahan olla õpilastele toeks ja julgustada neid pingutama ärevust tundmata.
Õpetaja ei ole vaba aja sisustaja ega ka eraõpetaja, kes saab ainekava kohandada iga õpilase vajadustele ja huvidele vastavaks. Kuna klassis on tavaliselt üle paarikümne või isegi pea kolmkümmend õpilast, siis ei suuda ma õpetajana alati rahuldada kõigi individuaalseid õpivajadusi. Sellest tingituna on osal õpilastest mõnikord igav ja teised on segaduses või häiritud. Õppimine nõuab püsivat keskendumist ja pingutust. Õppida on lahe ja põnev, vähemalt juhul, kui õppe sisu sobib õppija huvide ja võimetega ning õpetaja peab oluliseks praktilisi tegevusi. Kui õpetatakse õiget asja õigel viisil, tekib motivatsioon iseenesest. Kuigi mõned õpilased võivad olla valmis innukalt õppima, peab enamikule neist hindamissüsteemi abil või piitsa ja prääniku meetodil survet avaldama, et nad pingutaksid niigi palju, et läbi saada.
Igasugustel tegevustel on kõige suurem mõju juhul, kui toetada õppijate tegutsemist, jälgida nende edenemist ning anda sobivat tagasisidet. Suunava toetamise näideteks on kognitiivne mudeldamine (näitan ette, mida teha, mõtlen seejuures valjusti), õppijat takerdumise korral edasi viivad vihjed ja küsimused, mis aitavad leida vigade põhjusi ning luua strateegiaid nende parandamiseks. Aidates eelistan instrumentaalset abi (küsitlemine, julgustamine, eriti suunamine), mitte niivõrd tarbetut abi, vastuste etteütlemise näol. Kahjuks pole ajanappuse tõttu suutnud viimasest hoiduda. Õpilaste erinev võimekus (ja sellest tulenev harjutamise vajadus) seab õpetajale didaktilises mõttes väga suuri väljakutseid.
Madala õppeedukusega õppijatel on vaja lisaabi, eelkõige vajavad nad individuaalset juhendamist. Matemaatika õppimisel on erinevad õpilased erinevate osaoskuste osas erineva võimekusega, nt. erinevad aritmeetilised oskused, matemaatilise oskussõnavara erinev kasutusoskus jpm, lisaks on lastel ka erinevad edu- ja hirmukogemused. Õpilasel on millegipärast sageli hirm matemaatika kui aine ees.  Ärevuse kasvades õpilaste akadeemilised saavutused kahanevad, stressi olukorras on nende vastuvõtlikkus minimaalne. Mõnede allikate põhjal võivad matemaatikaärevust pikendada muuhulgas ka mitmed õpetamisstrateegiad. Näiteks õpetamine otse raamatust, eristamata erinevaid õppimisviise; samuti juhul, kui õpilasi sunnitakse arvama, et on olemas ainult üks õige lahendusviis, piirates sellega otsekohe loovust. Õppurid, kellel on matemaatikaga raskusi, hakkavad matemaatikat vältima ja praktika vähesuse tõttu on nende teadmised nõrgemad. Siinkohal on üheks võimalikuks õlekõrreks õpimängude kasutamine, mis arendab õpilaste akadeemilisi oskusi ja tõstab motivatsiooni, muutes igava ja raske aine huvitavamaks ja põnevamaks. Õpimängude kasutamisel on palju positiivseid külgi – need arendavad andmete käsitlemise, numbrite rakendamise  ja suhtlemise oskust; grupis otsuste tegemise, arutlemise ning  strateegilise mõtlemise oskust; samuti oskust planeerida. Samas mäng peab nõudma piisavalt oskusi, et olla väljakutsuv, ning mängus peab olema piisavalt õnne, et anda kõigile võimalus.
Kuna õpilasi on klassis palju, siis paraku alati ma iga abivajajani ei jõua, tihtipeale aktiivsemad õpilased on häälekamad ja võtavad lihtsalt rohkem tähelepanu, vaiksed jäävad aga varju – see on teadvustatud riski koht õpetamises. Õpitulemustele tuginedes tuleb välja selgitada need õpilased, kes ilmtingimata abi vajavad. Samas olen abijuhendajatena kasutanud ka klassikaaslasi, kes on kannatlikud ja hoolivad. Ka kehvemate tulemustega õppijatel tuleb lasta juhendada kaasõpilasi, nii omandavad materjali põhjalikumalt mõlemad. Kõige parem viis õppimiseks on õpetamine.
Madalamate tulemustega õppijatele tuleb teha edu kättesaadavaks, pakkudes neile jõukohasemaid ja lisaülesandeid. Suutes erineva tempoga õppijaid, eriti aeglasemaid õppijaid õppes piisavalt toetada, võivad nad kindlalt edasi jõuda ja saavutada piisavalt nii sinu kui ka enda rahuloluks, hoolimata sellest et nad jäävad klassi üldist taset arvestades pigem madalamale tasemele või selle lähedusse. Kõiki õpilasi tuleb õpetada parimal moel-  toetades ja arvestades, milliste õppijatega on tegemist (nt globaalsed, sensoorsed, visuaalsed, aktiivsed õppijad). Püüdlen selle poole, et tunnid pakuksid tuge nii auditiivsetele kui ka visuaalsetele õppijatele, kasutades erinevaid õpetamisstiile (mudeleid).
Matemaatikas on kõige väärtuslikumad  need ülesanded, mis pole pelgalt praktilised, vaid sunnivad kaasa mõtlema. Püüan õpilasi kaasata diskussiooni, et nad suudaksid luua  seoseid teoreetilise ja praktilise vahel ning näeksid suuremat pilti kui pelgalt ülesande konkreetne sisu.

Õppetöö kavandamine ja õppematerjalid, hindamine

Õppetöö kavandamisel tuginen järgnevale mudelile:
1) eesmärk;
2) sihtrühm;
3) õppematerjal;
4) vahendid (nt aktiivõpe, Kahoot, mõistekaart, segaseim osa, 1-minutiline lühikokkuvõte, kalavaagen – igaüks kirjutab, mis talle arusaamatuks jäi ja järgmisel korral räägitakse üle);
5) õpetamise meetod;
6) hindamine;
7) analüüs (nt tagasiside (mitu korda aastas) ja vajadusel muudatuste sisseviimine).

Õpet planeerides tuleb keskenduda sellele, milliseid õpiväljundeid  on soov  saavutada – need on teadmised, oskused, hoiakud, väärtused ja mõtteviis, mida oma õpilastes arendada. Õppe sisu ja õpetamine peavad lähtuma eesmärkidest, mitte ainekavasse kirjutatud teemade loetelust või õppeprotsessist. Oluline on läbi mõelda ainekava kõik komponendid – õppematerjalid, aruteluküsimused, õpitegevused, ülesanded ja hindamismeetodid –  need kõik on olulised vahendid õpiväljundite saavutamiseks.
Õpikut tuleb kasutada kui üht paljudest võimalikest allikatest, millele kursust planeerides ja pidades toetuda. Pole mingit tarvidust panna võrdusmärki õpiku ja ainekava vahele ning seega piirduda õpiku sisuga. Sellest lähtuvalt on minul paralleelselt kasutusel mitmed õpikud ning lisamaterjalid, et võimalikult mitmekesiselt edasi anda õpetatava aine sisu. Paraku on osad õpilased aga „õpiku usku“ ning tunnevad end ebakindlana, kui õpetajana õpikus näpuga järge ei aja.
Hindamine üldiselt hõlmab reeglina nii õpitulemuste kui ka õppeprotsessi analüüsi. Hindamine, tagasiside ja hinnang omavad ühist eesmärki: nad on tulevikule orienteeritud. Hindamise üheks komponendiks on ka enesehindamine ja analüüs. Kindlasti tuleks hindamiskriteeriumeid ja -põhimõtteid tutvustada kohe esimeses tunnis. Kontrolltöö eesmärk õppeprotsessis on diagnostiline. Kontrolltööde tulemused annavad ülevaate õpilaste subjektiivsetest raskustest ülesannete lahendamisel ja võimaldavad muuta ning ka parendada õpetamise kvaliteeti. Hindamine peaks motiveerima õpilast õppima, eeldama õpilaselt pingutust ning toetama süvitsi õppimist.

Tagasiside ja edasiside

„Tagasiside on tšempionite hommikueine.“ Ken Blanchard.

Kuidas õpetajana üldse tagasisidet anda? Kõige olulisem on näidata õpilastele, et nende edasijõudmine läheb korda, neist hoolitakse ja ollakse valmis aitama neil edu saavutada. Tagasiside on vastastikune. Ühelt poolt on see õppetöö jälgimine, tulemuste analüüs, hinnang ja ettepanekud nii õppimise kui ka õpetamise parendamiseks. Teiselt poolt annab tagasiside õpilasele võimaluse oma õppimist juhtida, et õpilane õpiks ja areneks. Tagasiside peaks muuhulgas ka näitama, kuidas õppijate praegune tulemus ületab varasemaid saavutusi, võrdlemata õppijaid omavahel.
Kasutan absoluutset ehk eesmärgile orienteeritud hindamist. Hinne annab õpilasele tagasisidet tema saavutuste kohta õppetöös. Edasijõudmist hinnates ja hinnanguid andes peaks kontrolltööde tulemuste kõrval arvestama ka õpilase panust tunnis, pühendumist ning arengut. Tagasisides, kas siis suulises või kirjalikus, peaks väljenduma austus õppija vastu ning taktitunne tema enesehinnangu suhtes. Kindlasti tuleb anda asjakohast tagasisidet, et aidata õppijatel märgata ja parandada oma nõrku külgi. Tuginedes Richard Felder’i koostatud memole, kuidas õppida, et mitte pettuda kontrolltöö tulemustes, toon õpilastele välja mõned näpunäited:
• püüdke mõista täielikult kogu õpitavat materjali;
• kui kodune ülesanne käis üle jõu, kontrollige tulemust koos kaaslastega ja paluge teistel seletada ülesande käiku, vajadusel küsige õpetajalt;
• lahendage alati ise kõik kodused ülesanded;
• pöörduge koheselt õpetaja poole, kui midagi jäi arusaamatuks, esitage julgelt küsimusi;
• vaadake enne kontrolltööd alati üle kogu töösse tulev materjal, vajadusel arutage see kaaslastega läbi või küsige nõu õpetajalt;
• pöörake tähelepanu algebrale – rumal „näpuviga“ viib osakese hindest endaga kaasa;
• kui enne kontrolltööd või eksamit toimub konsultatsioon, osalege selles kindlasti ja paluge õpetajal seletada teile veel selgusetuks jäänud probleeme.

Tõhus õppijakeskne õppimine tähendab, et suurem osa õpetaja ja õpilase vahelise suhtluse  ajast ja energiast peaks kuluma tagasisidele, mis sõnastatakse edasisidena (kus oma arengus ollakse, kus on tugevused, kus on nõrkused ning kuidas edasi toimetada). Kokkuvõttes –  kuna tagasiside/edasiside on õppimise tõhusust oluliselt mõjutav aspekt, siis õpetaja jaoks on oluline analüüsida, millist tagasisidet ja edasisidet, mille kohta, millisel hetkel ja kuidas ta õpilasele annab.
Tagasiside küsimine õpilastelt pärast kontrolltöö sooritamist –  kuidas nad hindavad oma sooritust, kuidas neil endi meelest läks ning mis enim raskusi valmistas. Vahetevahel on hea küsida ka tagasisidet teatud teema raames, et mis on selgusetuks jäänud (kalavaagen), et saaks kohe uuesti seletada materjali, mida ei mõistetud. Teatud aja tagant, peamiselt perioodi lõpus, küsin õpilastelt, mis on nende arvamus, kuidas meil koos läinud on, kas on ettepanekuid tekkinud tundide läbiviimise osas, kas on tarvis midagi muuta. Räägin ka oma lähtepunktist, mis on minu nägemus, mida võiksime teisiti teha, ka väike nali käib õigel hetkel asja juurde. Koostöö toimib vaid siis, kui on vastastikune mõistmine ja ühised sihid.

Loovus matemaatikatunnis

„Matemaatika on nagu elamise kunst – kõik on võimelised selle ära õppima, lihtsalt mõnel tuleb see kergemalt ja teisel läbi pisarate….“

Kõik inimesed on loovad. Tõsi, loodus on andnud ühele rohkem, teisele vähem isiksuseomadusi, mis on loovusele omased. Käitumise kaudu on kõike seda võimalik suunata – mõelda omamoodi, murda rutiini, proovida ja eksperimenteerida. Matemaatikaõpetuse üldeesmärgiks on ju arendada õpilaste loogilist ja loomingulist mõtlemist. Matemaatika peaks olema aine, kus omandatakse analüüsimise, üldistamise ja põhjendamise oskus, samuti ka üldisem probleemide lahendamise oskus.
Kuidas panna õpilased õppima ning kuidas arendada loovust? Õppijale tuleb luua võimalused õppimiseks, võtta maha hirmud, luua õpikeskkond, kus eksimine on loomulik (õigus eksida ja võimalus vigadest õppida on õppeprotsessis võtmeküsimus); sõnastada koostöös õppijaga eesmärgid, sh õppija kasu sellest protsessist; sõlmida kokkulepped (reeglid) ja mõelda koos sellele, kuidas ja läbi milliste tegevuste eesmärgi saavutamiseni jõuda, sh millal ja kuidas tagasisidestada omavahelist koostööd. Õpetamisprotsessis on oluline õppija aktiivsus. Pingutus on ja jääb oluliseks komponendiks õppimisel. Matemaatika keelt ei saa õppida päheõppimise teel, see peab toimuma iseseisva mõtlemise ja ülesannete lahendamise kaudu.
Teadmiste konstrueerimiseks on vajalik suhtlemine oma eakaaslastega, sest koos tegutsedes vahetavad õpilased ideid, parandavad üksteist ja kohandavad oma mõtteid. Aga kuidas õpetada õpilased loovaks? Öeldakse ju, et harjutamine teeb meistriks. Kuigi harjutamine on paljudele tüütu tegevus, siis just harjutades laotakse loovuse õitsemiseks kõige viljakam pinnas. Kui õpilane tunneb end mingis valdkonnas kindlalt, on ta julgem ka kastist välja vaatama.  Loovus areneb koostöös, sest meeskonnas on alati erinevaid arvamusi, vaatenurki ja ka pingelisi olukordi, mis tuleb lahendada. See nõuab õppijatelt leidlikkust ja teistsugust lähenemist. Kuna klassides on palju õppijaid, siis võimalusel pakun ülesandele välja mitu erinevat lahenduskäiku ja julgustan õpilasi ka ise leidma endale käepärasemat lahendusviisi, sest on palju õppijaid, kes lahendavad asju erinevalt ning mida rohkemate lahendustega õppur kokku puutub, seda enam hakkab ta oma valikute tegemisel nägema variante ja mõtlema teistmoodi. Valikute andmine ergutab õppijate loovust ja suurendab vastutust õppeprotsessis.
Pean aga tõdema, et olles esimest aastat üldhariduskoolis õpetaja, jooksen katkematult võidu ajaga, jäädes  pahatihti kaotajaks. Praktika ei realiseeru sageli selliselt nagu ülikoolis õpetati. Mul on olemas selge visioon ja suund, kuhu tahan liikuda ja mida tahan saavutada, aga karm reaalsus on see, et koormus lihtsalt tapab loovuse.

Hobid

Vabal ajal meeldib tegeleda käsitööga (sh kudumine, heegeldamine, igasugune meisterdamine). Pean lugu heast toidust ja minu eriline kirg on küpsetamine. Erinevaid retsepte mõtlesin välja juba algklassipäevil. Lõõgastuda aitab enim aias töötamine,  armastan lilli ja mulle meeldib nende eest hoolt kanda. Lisaks eelnevale meeldib mulle väga muusikat kuulata, mis on suurepärane võimalus end muust maailmast välja lülituda. Spordist eelistan jalgrattasõitu.

 

Curriculum vitae

Personal particulars:

Name:   Liina Reichmann (Kaupmees)
Date of birth:  31.12.1976
Citizenship:  Estonian
E-mail, telephone: liina.reichmann@hotmail.com; +372 56465963
Education:  PhD, Tallinn University of Technology, 2011.
Language skills: Estonian, English, Finnish, Russian.
Current position: Mathematics teacher, Rocca al Mare Kool

Professional career:
Lecturer – Tallinn University of Technology (TUT). School of Engineering: Department of  Mechanical and Industrial Engineering: Estonian Centre of Engineering Pedagogy.
September 2018 – Present
Mathematics teacher – Rocca al Mare Kool AS
August 2017 – Present
External lecturer – Estonian Academy of Security Sciences, Rescue College.

August 2016 – January 2017.
Subjects: Statistics and Probability Theory and Mathematical Analysis.

Engineer – Tallinn University of Technology (TUT). Department of Materials Science. (Since 01.2017 – Tallinn University of Technology, School of Engineering; Material and Environmental Technology Institute).

February 2016 – June 2017.
Research interests are solar cells, semiconductors, absorber materials and surface treatments, chemical etchings, thermal annealing, different characterization methods etc.
Research Scientist – Tallinn University of Technology, Department of Materials Science.
January 2005 – December 2015 (11 years).
Research interests: back contacts, different molybdenum substrate selenizations, thermal annealing. Kesterite solar cells by electrochemical deposition method and characterizations. Scientific writings.

Visiting Researcher – West University of Timisoara (Universitatea de Vest din Timișoara).
November 2006 – May 2007 (7 months) Timisoara, Romania.
Electrochemical depositon and layer characterizations by XRD and AFM.
Several times in a given period.

Engineer – Tallinn University of Technology, Department of Materials Science.

2001 – December 2004 (3 years). Electrochmical depositon, CISe, morphology.
Laboratory Technican – Outokumpu Research OY
June 2000 – August 2000 (3 months) Pori, Finland.
Oxidation of stainless steel – experiments and compiling the report (in Finnish and English)
Education:

2016 – 2018 Engineering Pedagogy in STEM field – Tallinn University of Technology.
STEM (Science, Technology, Engineering, Mathematics).
International engineering educator “Ing.Paed.IGIP” (2018)
2004 – 2011 Doctor of Philosophy (Ph.D.), Chemistry and Exact Sciences, Tallinn University of Technology.
2002 – 2004 Master’s Degree, Chemical and Materials Technology, Tallinn University of Technology.
1995 – 2001 Bachelor’s Degree, Chemical and Materials Technology, Tallinn University of Technology.
1992 – 1995 Tallinn Secondary School No 43.
1984 – 1992 Tallinn Secondary School No 55. Art Studies, General.
Honor & Award:
2004 Jaan Poska Scholarship

Research and development work:
Main fields of research – Photovoltaics, optoelectronics, semiconductors. Different methods to achieve different layers of solar cells, characterizations.
Monograph
Kaupmees Liina (2012).
Selenization of Molybdenum as Contact Material in Solar Cells
www.abebooks.com/Selenization-Molybdenum-Contact-Material-Solar-Cells/10516382689/bd

Bollero, A; Kaupmees, L; Raadik, T; Grossberg, M; Fernandez, S. (2012). Thermal stability of sputtered Mo/polyimide films and formation of MoSe2 and MoS2 layers for application in flexible Cu(In,Ga)(Se,S)2 based solar cells. Thin Solid Films, 520 (12), 4163−4168, 10.1016/j.tsf.2011.04.099. www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0040609011009151

Kaupmees, L.; Altosaar, M.; Volobujeva, O.; Raadik, T.; Grossberg, M.; Danilson, M.; Mellikov, E.; Barvinschi, P. (2012). Isothermal and two-temperature-zone selenization of Mo layers. Advances in Materials Science and Engineering, 2012, Article ID 345762, 10.1155/2012/345762. www.hindawi.com/journals/amse/2012/345762/

Ganchev, M.; Iljina, J.; Kaupmees, L.; Raadik, T. ; Volobujeva, O.; Mere, A.; Altosaar, M.; Raudoja, J.; Mellikov, E. (2011). Phase composition of selenized Cu(2)ZnSnSe(4) thin films determined by X-ray diffraction and Raman spectroscopy. Thin Solid Films, 519 (21), 7394−7398, 10.1016/j.tsf.2011.01.388 . www.sciencedirect.com/science/article/pii/S004060901100455X

Ganchev, M.; Kaupmees, L.; Iliyna, J.; Raudoja, J.; Altosaar, M.; Volobujeva, O.; Mellikov, E.; Varema, T.; Dikov, H. (2010). Formation of Cu2ZnSnSe4 thin films by selenization of electrodeposited stacked binary alloy layers. Energy Procedia, 2 (1), 65−70, 10.1016/j.egypro.2010.07.012 . www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1876610210000135
Volobujeva, O.; Altosaar, M.; Raudoja, J.; Mellikov, E.; Grossberg, M.; Kaupmees, L.; Barvinsch, P. (2009). SEM analysis and selenization of Cu–In alloy films produced by co-sputtering of metals. Solar Energy Materials and Solar Cells, 93 (1), 11−14.
Iljina, J.; Kaupmees, L.; Ernits, K.; Ganchev, M.; Mellikov, E. (2009). Electrodeposition of thin compound absorbers for solar cells. In: Catalogue of Abstracts : 3-rd Nordic PV Conference: 3-rd Nordic PV Conference. 18-19 May 2009 Tallinn, Estonia. Tallinn, 45.
Kaupmees, L.; Altosaar, M.; Volobujeva, O.; Barvinschi, P. (2009). Study of Mo selenisation process on different Mo substrates. In: Thin-Film Compound Semiconductor Photovoltaics — 2009: 2009 MRS spring meeting, San Francisco, CA, April 13-17. Ed. A. Yamada, C. Heske, M. Contreras, M. Igalson, S.J.C. Irvine. Warrendale, PA, USA: Materials Research Society, M08-01. (Materials Research Society Proceedings ; 1165).
Mellikov, E.; Altosaar, M.; Krunks, M.; Krustok, J.; Varema, T.; Volobujeva, O.; Grossberg, M.; Kaupmees, L.; Dedova, T.; Timmo, K.; Ernits, K.; Kois, J.; Oja Acik, I.; Danilson, M.; Bereznev, S. (2008). Research in solar cell technologies at Tallinn University of Technology. Thin Solid Films, 516 (20), 7125−7134, j.tsf.2007.12.111.
Kaupmees, L.; Altosaar, M.; Volubujeva, O.; Mellikov, E. (2007). Study of composition reproducibility of electrochemically co-deposited CuInSe2 films onto ITO. Thin Solid Films, 15, 5891−5894.
Kaupmees, Liina (2005). Morphology and composition of electrochemically deposited CuInSe2 layers. In: Abstract book: Conference on Knowledge-based Materials and Technologies for Sustainable Chemistry, 1-5 June 2005,Tallinn, Estonia. 91.
Kaupmees, Liina; Pilvet, Maris; Altosaar, Mare (2005). Effect of cleaning procedure of Mo surface to the properties of MoSe2. Teaduskonverentsi teesid: XXIX Eesti Keemiapäevad. Tallinn, 36−37.