Liis Ots

Tagasiside andmine ja saamine

1. Kuidas ma tagasisidet annan?
Annan tagasisidet tehtud tööde eripärast lähtuvalt – kontrolltöid tagasisidestan kollektiivselt, kirjandeid individuaalselt. Kontrolltööde puhul vaatan õpilastega üheskoos üle ülesannete töökäsud, õiged vastused ja veaohtlikud momendid. Kui tekib küsimusi, miks õige oli nii ja mitte naa, lasen esmalt õpilastel vastust otsida, seejärel arutame üheskoos.
Eesti keele kontrolltööde puhul paneme veaohtlikud momendid ja reeglid kirja ka vihikusse, meeldetuletuseks, et edaspidi tuleb neid märkusi arvesse võtta. Kirjandite puhul on tagasiside individuaalne ja kirjalik – õpetajana jagan juhiseid, mis õnnestus, mis oleks võinud olla teisiti, kuidas tehtud vigu järgmistel puhkudel mitte korrata, jagan soovitusi, kuidas järgmisel korral paremini hakkama saada.
2. Õpilaste tagasiside
Õpetajana saan õpilastelt kõige paremat tagasisidet ainetunnis – kui õpilane tunneb end minu tunnis vabalt ja julgeb küsida, täpsustada ning oma näiteid tuua, olen loonud tema jaoks vaba ja mugava keskkonna. Tihti jäävad selgitused küsimata mitte õpetaja, vaid kaasõpilaste hirmus. Püüan oma seletustes olla võimalikult konkreetne, lihtsasti mõistetav ja õpilastele enamat raskust valmistavaid teemasid seletada erinevas ning arusaadavas sõnastuses. Kõikvõimalikele lisaküsimustele, mis jäävad vahetundi ja õpilase ning õpetaja vahelist individuaalset arutelu ootama, püüan alati aega leida.
3. Probleemkohad
Esimene murekoht on õpilaste arvukus: ei saa kirjutada iga töö kohta kõigile pikka tagasisidet, see võtab õpetajalt pea sama palju aega kui töö parandamine. Olen enda jaoks selle küsimuse lahendanud suulise kollektiivse tagasisidena.
Individuaalset tagasisidet kirjandite-lugemiskontrollide-arvustuste vms kohta jagan õpilase tööle käsikirjaliselt, seda topelt e-kooli senini lisanud ei ole. Töö lõppu on minu hinnangul mõistlikum märkmeid teha, sest siis on õpilasel kohe võimalik kitsaskohad või just õnnestunud momendid oma töös üles leida, tagasiside on konkreetsem.
Perioodihindeid kommenteerides lähtun alati õpilasest, tema võimekusest ning panusest tööprotsessi. Tihti jagan soovitusi, milliseid võtteid edaspidigi kasutada ja mida vältida.
4. Näiteid tagasiside kohta
Üks huvitav näide tagasiside kohta pärineb 12. klassi õpilase vanemalt, kes andis teada, et tema lapse perioodihindega kaasnevas kirjelduses olnud soovitus Vähem eneseõigustust ja rohkem eneseületust on väga sobilik ning kirjeldavat õpilase töö- ja elustiili väga täpselt. Vanem ütles, et tuletab oma lapsele seda mõtet ikka ja jälle meelde, et utsitada mõtlema sellele, kuidas edasi minna ja mitte õigustada oma mugavust.
Hinnang 8. klassi õpilase arutlusele: Kirjandi sissejuhatuse eesmärk on juhatada teemasse, mitte vastata pealkirjas esitatud küsimusele nõustumise/mittenõustumisega õpetaja tuletab meelde žanrinõuded. Pikemas tekstis ei kasutata lühendeid – need jäägu konspekti tarbeks. Sinu tekstil on väga hea ja tugev sõnum, arutled ja argumenteerid. Edaspidi püüa vältida liigseid sõnakordus – siiliparandusi.
Tagasiside 7. klassi õpilase arutlevale kirjandile: Tekst on huvitav ja sisukas – ootan väidete tõestuseks rohkem näiteid, mis aitaks arutluskäiku illustreerida. Püüa vältida oma tegevuse kommenteerimist (Mina saan aru lausest iga valik suleb mõne ukse…), sinu arutluskäik näitab lugejale niigi seda, mismoodi ja miks kirjutajana teemasse suhtud, seda endaga seostad.