Uudiskiri nr. 67 / 15. juuni 2026

Postitatud: 8. juuni 2026

4+1 ON ROHKEM KUI ÕPIJUHISTE JÄRGI ÕPPIMINE.
NOOREMA KOOLIOSA JA ROOSTIKU KOOLI KOGEMUSED.

Nooremas kooliosas
Alates 2025. aasta sügisest oleme nooremas kooliosas rakendanud iseseisva õppimise päeva, kus õpilased õpivad õpijuhiste abil, et toetada iseseisva õppimise ja eneseregulatsioonioskuse kujunemist. Õpijuhised aitavad õppijatel mõista õppimise eesmärki, planeerida oma tegevust, valida sobivaid õpistrateegiaid ning jälgida ja hinnata oma õppimisprotsessi. Õppimise juures on oluline, et õppija mõistaks oma õppimise eesmärki, võtaks õppimise eest järjest enam vastutust ning kujuneks teadlikumaks õppijaks.
Iseseisva õppimise päeva (IÕP) rakendamine koolis on olnud suurem muudatus kogu nooremas kooliosas ning seetõttu viisime läbi õppeaasta jooksul uuringu, et kaardistada IÕP mõju 3.–5. klassi õpilaste eneseregulatsioonioskusele. Uuringu käigus ilmnes, et selge struktuur, korduv rutiin ja õpetaja teadlik suunamine aitab õpilastel samm-sammult kujundada eneseregulatsioonioskust ehk oskust oma õppimist eesmärgistada, jälgida ja teadlikult juhtida.
Olulisel kohal muudatuse elluviimisel oli ka õpetajate toetamine. Õppeaasta jooksul toimus klassiõpetajatele 10 õpiringi, kus kujunes ühine arusaam sellest, kuidas õpijuhiseid üles ehitada ning kuidas toetada õppijaid eesmärkide seadmisel, õppimise jälgimisel ja reflekteerimisel. Õpijuhistest on kujunenud oluline töövahend nüüdisaegse õpikäsituse rakendamisel ning eneseregulatsioonioskuse toetamisel.
Merle Laasma

Roostiku koolis
Roostiku koolis õpivad lapsed igapäevaselt õpijuhiste järgi. Kord perioodis oleme harjutanud õppimist koduseinte vahel juba mitmeid aastaid. Eelmisel aastal võtsime ette uue sammu: alustasime kogu kooliga 4+1 koolikorraldusega ühel perioodil. Peale esimest katsetust oli laste ja vanemate tagasiside positiivne, mis julgustas meid sel õppeaastal 4.–6. talvega katsetama 4 +1 koolikorraldust kolmel perioodil. 1.–3. talv harjutas veel ühel perioodil.
Koduõppepäevaks oleme valinud reedese päeva, mis annab peredele soovi korral võimaluse pikendada nädalavahetust linnast väljaspool. See mõte sobis hästi ka peredele.
„Meile sobib selline koolikorraldus, sest see annab vabaduse pikema nädalalõpu maakodus veeta ja distantsilt sama efektiivselt tegutseda.“
„Reedene kodune päev andis hea võimaluse natuke koolisaginast puhata ja rahulikult kodus õppida.“

1.-3. talve katsetused
Lapsed said reedese õpijuhise neljapäeval koolist kaasa. See andis peredele võimaluse õhtul õpijuhis läbi vaadata, mis ees ootab ja häälestuda reedeseks päevaks. Õpetajatega oli võimalus koolipäeva ajal võtta ühendust Google’i vestluses. Lapsel oli võimalus tulla õppima ka koolikeskkonda. Esmaspäeviti tegid õpetajad koolis kokkuvõtte, kuidas reedel läks ja mida järgmine kord muuta.
Lastevanemate tagasisidest selgub, et õpijuhise ülesanded olid selgelt sõnastatud, mõnel lapsel võttis õppimine kaua aega, mõned lapsed vajasid kodus rohkem tuge kui teised. Lapsed soovisid jagada teemad kahele päevale. Perioodi vältel paranes lastel arusaam, kuidas kodus õppimist planeerida, samuti motivatsioon.
„Ma arvan, et just tänu kodukooli päevadele on tekkinud suurem iseseisvus ka jooksvate koduste ülesannete tegemisel.“
„Viimased kaks nädalat sai ta pihta asjale. Hakkas hommikul kohe õppima või isegi soovis neljapäeva õhtul juba tegutseda.“
„Laps muutus iseseisvamaks, õppis vastutama enda päevaplaani täitmise eest. Loodetavasti toimus ka sisemine tõsiduse kasv õppimise suhtes.“
„Keskendumine on olnud imetlusväärne, eriti võrreldes eelmise aastaga. Mida teostatavam ja jõukohasem plaan on, seda korralikumalt ja põhjalikumalt teeb tööd. Kui on juba näha, et on pikem plaan, siis tundub, et tekib natuke kiirustamist juurde. Perioodi lõpu poole hakkas aina iseseisvamalt lahendama ja üha vähem abi küsima.“
„Laps võtab iseseivat õppimist kodus täiesti loomuliku koolis käimise osana ja on olnud terve periood selles osas stabiilne.“
„1. talve lapsele ei ole see sobiv õppevorm, eeldab vanemalt samuti vaba päeva ja täismahus keskendumist lapse õppimisele.“

4.-6. talve kolm perioodi
Reedest koolipäeva alustasime kell 9 hommikuringiga Google Meet’is, et anda päevale hea hoog. Küsimuste tekkimise korral said lapsed Google’i vestluse abil õpetajatega ühendust võtta.
4.–6. talv õpib Roostiku koolis nädalaplaani alusel, mis tähendab, et lapsed koostavad endale esmaspäeval ajakava, millal millise teemaga tegelevad. Reedeseks päevaks annavad õpetajad soovitusi, milliste teemadega ja õpiülesannetega on mõistlik kodus tegeleda – see on teada nädala alguses. Neljapäeval lõpetasime koolipäeva nädala kokkuvõttega: kuidas nädala sujus ja millele reedel keskenduda.
Vanemate tagasiside hommikustele kohtumistele ja reedestele soovitusele oli positiivne.
„Reedeks oli alati midagi teha ja hommikud algasid kohtumisega, mis häälestasid lapsed töölainele.“
„Hommikune kohtumine ja selge sõnum lastele, mida see reede õppimise mõttes tähendab.“
„Tore, et reede algab koosolemisega, mis markeerib kooli päeva algust.“
„Suurepärane on eelmise päeval nädala õpitulemuste kokkuvõte, mis annab võimaluse keskenduda olulisele.“

Lapsed koostasid reedeseks päevaks plaani: millal teha pause, kui kaua aega ühe või teise teema peale kulutada. Märkasime planeerimisoskuse arenemist ja enamasti motivatsiooni nädala sees õpiülesannetega keskendunult tegeleda, et reedeks nädalaülesandeid lahendada ei jääks. Lastel arenes ka kodus keskendumine õpiülesannetele. Koolirõõmu ja reedese päeva ootust oli 2. perioodil näha rohkem kui 4. perioodi lõpus. Lastel, kellel muutus reedene päev kodus tegeledes keeruliseks, kutsusime õppima koolikeskkonda.

„Viimastel nädalatel pingutas laps nädala sees nii, et reedeks jääks võimalikult vähe teha. Hakkas märkama, mis aitab tal keskenduda ja mis viib tähelepanu mujale.“
„Endiselt võiksid soovijad saada edaspidi kooli tulla sel päeval.“
„Lapsel on kohati raskem olnud ja see on nõudnud lisapingutust, kuid samas ei ole see olnud määral, mis vajab eraldi välja toomist ja on sellise iseendaga olemise ning oma (õppe)tempo määramise võimalusega igati rahul olnud. Keskenduda on kodus parem kui koolis.“

Kuidas edasi?
Uuel õppeaastal soovime kindlasti jätkata 4 + 1 koolikorraldusega, et arendada laste eneseregulatsiooni oskusi. Mõtleme edasi, kuidas toetada lapsi, kellel kodus tegutsemine veel liiga keeruline on; millised teemad mis mahus koduõppepäevaks on mõistlik planeerida.
„Super äge võimalus kasvavale inimesele, kes alles õpib maailma ja selle võimalusi tunnetama. Ülioluline võimalus näha, kuidas on tegelikult võimalik targaks saada. Mitte ainult nii, et õpetaja on tahvli ees ja lapsed istuvad paigal. Selline võimalus on ülimalt avardav.“ (1. talve lapsevanem)
„Juba paari aasta pärast on võimalik osaajaga tööturule siseneda. Iseseisev õppimine, algatusvõime, endale ülesande otsimine ning eesmärgi seadmine, on olulised omadused, mis teevad lapsest nendel väärtuslikel aastatel, kui kujundatakse sisuliselt kogu elu rutiin, hilisemas tööturu situatsioonis hea kandidaadi.“ (6. talve lapsevanem)
Kaja Komissarov

RAM HEATEGEVUSLIK KEVADFESTIVAL 2026 – KOOS LOOME ROHKEM

17.mail toimus Arengufondi eestvedamisel juba neljandat korda heategevuslik RaM Kevadfestival, mis tõi suurima kogukonnaüritusena kokku õpilased, pered, õpetajad, vilistlased ja sõbrad, et veeta koos üks meeldejääv kevadpäev ning anda oma panus kooli õueala arendamisse. Teeme kummarduse kõigi osalenute ees, sest Kevadfestivali raames koguti projektile „RaM HOOV – õues olen õnnelik“ 12 000 eurot! Aitäh lahkuse eest!

Kevadfestival on aastatega kujunenud sündmuseks, mida oodatakse pikisilmi. See on päev, mil kohtuvad erinevad põlvkonnad, sünnivad uued mälestused ja mõistad, et Rocca al Mare Kool ei ole lihtsalt kool, vaid kogukond.

Rõõmsad kohtumised Kevadfestivalil.

Festivalile eelneval päeval toimus koolis ja selle õuel vilgas tegevus, kus paika sai kõik vajalik ürituse toimumiseks. “Tegelikult on nii, et Rocca al Mare Kooli üritustel on alati hea ilm!” kõlasid festivali korraldusmeeskonna juhi Gerli Neilandi sõnad kooliesisel suurte puude all kui keegi julges ettevalmistusi tehes kõhelda, et prognoos pole festivalipäevaks just parim. Loomulikult nii ka läks: kevadfestivali päev ei saanud kiidelda küll rohkete soojakraadidega, kuid selle tegi tasa esinejate, müüjate, võistlejate ja publiku entusiasm. Mõistagi tuli aeg-ajalt appi ka päike, mis kevadisel ajal teeb ju eriti rõõmsaks.

Tervituste ning Taiko trummide võimsa sissejuhatuse järgselt vallutasid lava (loe: kooli trepid) noorimad õpilased ehk 1.–2. klassi koor. On ju igati sümboolne, et kevadise tärkamise ajal näitavad oma õpitut esimesena meie kooli noorimad, veel tärkavad superstaarid. Nii need kui ka kõik järgmised laulud kõlasid täissaalile ehk siis konkreetsel juhul publikust pakatavale koolihoovile. Festivalile kohaselt toimus pidev sagimine: kel oma lemmik nähtud-kuulatud, tõttas kohvikuid läbi uurima, sest erilisemad maitseelamused kadusid lettidelt kiirest. Ettevalmistustega oli kõvasti vaeva nähtud, sest söögid-joogid maitsesid väga hästi ning nii mõnigi festivalikülaline kurtis, et tahaks veel midagi proovida, kuid enam lihtsalt ei jaksa.

Müügiletid olid heast-paremast lookas.

Küllap andis toidule mekki juurde ka teadmine, et iga ostuga tehakse head ning toetatakse projekti „RaM HOOV – õues olen õnnelik“. Nii kogusime ühiselt 12 000 eurot, millele kool lisab omalt poolt veel samasuguse summa. Nii muutus iga panus kahekordselt väärtuslikuks! Kes tunneb huvi senditäpsusega summa vastu, siis selle leiab paari nädala jooksul kooli veebilehelt Arengufondi teemade juurest, kui oleme saanud operaatoritelt kokkuvõtte ka telefoniannetustest.

Kevadfestival toob põlvkonnad kokku!

Traditsiooniliselt pakkus elevust festivali jalgpallilahing, kus mõõtu võtsid isad, pojad ja vilistlased. Esimeses mängu suutsid isad poegi üllatada ning võtta võit skooriga 3:2. Järgmine mäng kujunes poegadele veelgi raskemaks ja publikule eriti närvikõditavaks, sest vilistlased panid nende väravavõrgu sahisema koguni viiel korral. Väravad jäid vastuseta, mistõttu selle mängu skooriks loeti 5:0. Nii said finaalis kokku auväärsele karikale või(s)tlema isade ja vilistlaste meeskonnad. Vaatamata visale pingutusele, kus iga palli järele joosti ning ruutsentimeetritki muru ei tahetud vastasele loovutada, pidid isad siiski tunnistama vilistlaste paremust seisuga 2:1. Sellega vormistasid vilistlased omamoodi kübaratriki ehk on juba kolmel järjestikusel korral jalgpallilahingus parimaks kroonitud.

Vilistlaste kübaratrikk ehk kolmas järjestikune tiitel on kätte võideldud.

Mõistagi tekitasid elevust auhindade loosimised, kus staadioni ääres pigistati ärevusest higistes pihkudes oma loosisedeleid lootuses fortuuna toetusele ning õigete numbrite kõlamisele. Neid, kellele seekord õnn naeratas, võis hiljem ära tunda kõrvuni suu ja jutu järgi, kuidas RaM Kevadfestival on ikka erakordselt tore üritus. Kiidusõnadega olid lahked ka need, kes koju auhinda sel korral ei viinud, küll aga mälestuse ühest ägedast ning igati korda läinud kogukonnapäevast. Koos loome rohkem.

Peaauhinna õnnelik võitja!

Kogu ürituse fotogaleriid saab vaadata SIIT.
RaM Meediaklubi videosalvestust kontserdist saab vaadata SIIT.
RaM Meediaklubi videosalvestust jalgpallimatšist saab vaadata SIIT.

Korraldajad tänavad omalt poolt kõiki kohaletulnuid, esinejaid ja nende juhendajaid. Täname ka koostööpartnereid, kes aitasid üritusel teoks saada: Extrahaus, Sportland, Tallink ja Eesti Autorite Ühing.

Kel festival sel aastal vahele jäi, kuid soovib toetada RaM HOOV projekti, saab seda teha ülekandega:
Rocca al Mare Kooli Sihtasutus
(reg. nr 90005828)
Swedbank: EE632200221043899565
Selgitus: RaM HOOV

Millal see unistus küll teoks saab?

KEELEREISIDE KOGEMUS ON ERILINE JA ÄGE

Kevadisel koolivaheajal olid meie kooli kaheksandikud ja üheteistkümnendikud keele- ja kultuurireisil Hispaanias, Iirimaal, Inglismaal, Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal.

Mis neile keelereisil kõige rohkem meeldis?

• Sai õppida, kuidas ise hakkama saada võõras linnas.
• See oli mega äge kogemus.
• Kõike oli piisavas koguses, et sai õppida, muuseumites käia ja vaba aega oli piisavalt.
• Minu arvates tõi keelereis igas mõttes mugavustsoonist välja: uus “kodukeskkond”, uus koolikeskkond, uus keel ja uus linn. Kõige suurem kasu oligi uue keskkonnaga kohanemise oskuse arendamine.
• Kindlasti teiste meie lennu õpilastega paremateks sõpradeks saamine. Need, kes olid enne mulle enamjaolt võõrad, on nüüd head sõbrad ja need, kes olid ennem head sõbrad, on nüüd ühed parimad.
• Täiega meeldis. Ületas väga ootusi. Meeleolukas, ilusad ilmad ja hea seltskond.
• Peredes olemine ja reisikorraldus oli suurepärane. Õpetajad, kes kaasas olid, tegid selle reisi väga toredaks.

Oled järgmisel aastal kaheksandas või üheteistkümnendas klassis? Mõtled, kas tasub keelereisile minna? Sel aastal keelereisil käinud soovitavad:

• Kindlasti minge keelereisile. Olin ka ise veidi skeptiline, kuid reis ületas nii kõrgelt ootusi. Mine reisile avatud meelega ja ole valmis selleks, et kõndimist tuleb palju (tegime iga päev üle 18000 sammu).
• Ma soovitaksin järgmise aasta õpilastel kindlasti keelereisile minna, isegi kui on hirm ja kaasa ei tule oma sõpru, sest tegu on väga omapärase kogemusega ja keelereisi hetkes tekib side nii inimeste kui ka õpitava keelega.
• Naudi igat hetke ja käi palju ringi.
• Võtke kindlasti igat asja positiivsena ja nautige seda kogemust täie rauaga!
• Mina soovitaksin keelereisidel mitte üle paanitseda/stressata ja asju rahulikult võtta. Soovitaksin võtta kaasa sooja pesu vm soojad riided. Avastage ja nautige linna ja ärge raisake liiga palju aega šoppamisele!
• Kasuta päikesekreemi ja võta kaasa MUGAVAD jalanõud. Kontsadeks on jalad ilmselt liiga väsinud need võib maha jätta. Lisaks seljakott oleks päris kasulik olnud, õlakott läks kraami kokku ostes liiga raskeks. Ja lõbutsema peab ning vähem virisema, sest see on siiski reis!!!!
• Olge julged ning küsige vajadusel kohalikelt abi. Kohalikud on sõbralikud ning aitavad! Nautige seda reisi ning käige väljas lisaks oma toakaaslastele ka suuremate seltskondadega – suures pundis lõbusam!

ABITURIENTIDEL ON AEG OLNULE TAGASI VAADATA

Oeh, Hugo, kas suudad uskuda, et juba on juuni ning paari nädala pärast lõpetame selle pika teekonna lõpuks ära.
Vau, Mattias, ei suuda küll.
Kes veel ei tea, siis mina ja Hugo oleme olnud pinginaabrid kõik 12 aastat ning selle aja jooksul on toimunud nii mõndagi. Meil on olnud nii palju toredaid mälestusi kooliajast, et seda on isegi raske uskuda.
Jah, Mattias, tõesti on palju toimunud. Minu kõige lemmikum mälestus kooliajast on 10. klassi maikuu loodusklass Kihnu saarele. Kuna kooliaasta algul käisime loodusklassis Rammu saarel talgutöid tegemas, siis saime kevade lõpus minna väljateenitud puhkust Kihnule nautima. Kohe praamilt maha tulles saime jalgrattad, millega kimasime saare peal ringi. Päeva veetsime poistega rannas, ehitades lõkkeplatsi. Isegi ahju ehitasime, kus praadisime merest püütud kala. Mõned üksikud julgesid seda proovida. Õhtul liitusid meiega ülejäänud klassikaaslased ning me praadisime kõik koos lõkke ääres vahukomme ja vaatasime, kuidas päike merre uppus.
Aga Mattias, meil on ka olnud mälestusi, mis tolles olukorras ei olnud just kõige vahvamad, aga tagasi vaadates on ikka toredad. Tuleb sul mingi selline mälestus meelde?
Jah, Hugo, üks kindel tuleb mul alati meelde. See oli äkki 2. klassis, kui mul oli väikene intsident. Olime tunnis ning mul tekkis küsimus, aga õpetaja Airi ei näinud väikese Mattiase taevasse tõstetud kätt. Väikene Mattias hoidis kätt tunni lõpuni üleval ja teda ei märgatudki. Kõik jooksid tunni lõpus vahetundi, aga Mattias oli väga tige. Ta haaras pinalist korraga kõik värvilised pliiatsid ja joonistas laua täis. Lõpus pidid kõik teised klassikaaslased seda lauda kustukummidega puhastama. Vot, olid alles ajad.
Aga see, mis teeb meie koolist just selle erilise koha, on inimesed, kes selle kogukonna moodustavad. Kõik õpetajad, sõbrad, raamatukogu Leini ja Mari, kokatädid ja turvamehed. Nemad on põhjus, miks see veedetud aeg on nii meeldiv ja lõbus olnud. Sa tunned end alati turvaliselt, kui oled ümbritsetud selliste inimestega.
See pole hüvastijätt, vaid uus algus. Ning viimaseks tahan tsiteerida oma head sõpra Albertit: „Päeva lõpuks on öö”. Head aega meie ja terve XXVI poolt, Tsau!
Mattias Lutsokert ja Hugo Mets

1.KLASSIDE MÄLESTUSED ESIMESEST KOOLIAASTAST

Esimeste klasside õpilased on nüüd terve aasta jagu koolis käinud. Pisut arglikest juntsudest on selle aastaga saanud enesekindlad ja muhedad õpilased, kelle jaoks iga koolipäev on tore seiklus. Mida nad oma esimesest kooliaastast kaasa võtavad, räägivad nad juba ise.

• Mul jääb esimesest klassist meelde see, et mul on väga toredad klassiõed ja klassivennad.
• Kõige naljakam hetk kooliaastast oli siis, kui ma oma esmese sõbraga kohtusin puu otsas.
• Kõige raskem hetk oli siis, kui ma oma parima sõbraga tülli läksin.
• Kõige lemmikum oli loodusklass.
• Mulle jääb meelde esimesest aastast minu õpetaja ja sõbrad.
• Kõige naljakam oli siis, kui muusikaõpetaja tegi nalja.
• Kõige parem oli see, et ma õppisin matemaatikat.
• Mulle meeldib koolis kõik-kõik!
• Mulle jääb 1. klassist meelde kümnelised ja ühelised.
• Kõige ilusam hetk oli loodusklassis.
• Kõige parem asi 1. klassis on sõbrad.
• Kõige paremad on meie Karla naljad.
• Kõige parem asi oli see, et ma olen saanud laulda.
• Esimesest kooliaastast jääb meelde, et saime omale taime.
• Meeles on 1. koolipäev, 100 päeva pidu koolis, loodusklass ja etendus “Onu Ööbik”.
• Naljakaim hetk oli siis, kui tegime lehesõda.
• Kõige naljakam oli siis, kui klassivennaga “Tõde ja tegu” mängisime.
• Parim nali on etenduses “Onu Ööbik”.
• Mulle jääb esimesest kooliaastast meelde see, et ma jooksin omal silma siniseks.
• Kõige vahvam oli see, kui ma läksin 1. septembri aktusele ja 12. kl poiss oli väga tore, kes minuga koos oli.
• Esimesest aastast jääb meelde rõõm, hoolivus ja armastus.
Aitäh nende kildude eest, armsad selle õppeaasta pesamunad ja nende õpetajad!

MAIKUUS ON ALATI OLNUD KAKS PIDULIKKU TUNNUSTAMISE ÕHTUT

Tunnustusõhtu on olnud kohtumine Pühas Paigas…Ümber kiige kogunevad lapsed, vanemad ja õpetajad. Just need lapsed, kes vastaval aastal on kandnud endas neid väärtusi, mida meie kool on tähtsaks pidanud, kes on hoolinud oma kaaslastest ja valmistanud rõõmu kogu kooliperelegi.
Et anda hoog sisse kõigele heale, on kiigele sõlmitud tänupaelad. Need on valmistatud meie õpilaste abiga. Suurtes hulkades lehvivad tänu- ja tunnustuspaelad on justkui meie kooli aegadeülene tublide ja heade inimeste aulava…
Kooli kooride kõlal heliseb kaunis eesti muusika. Üheksandate klasside poisid-tüdrukud on pakkunud omavalmistatud uudseande ja kaunistanud kooliruumi valguse ja looduse abiga hiiepaigaks.

Meie selle aasta kõige tublimad on teie ees:
Andree Link
Anette Tõnne
Anna Mia Asmer
Arko Puna
Bruno Olavi Litmanen
Dagmar Pali
David Berman
Eke August Tillo
Eleanora Jakobson
Eliise Loit
Emili Altroff
Emma Koiduste
Enriko Kalev
Erik Johan Tibar
Erik Sebastian Tulve
Gertrud Karba
Getter Krum
Hanna Tajur
Hanna-Nora Mansberg
Helen Marii Vallaste
Hele-Riin Oja
Henri Mirme
Henry Kristian Vallaste
Hugo Kukk
Ines Sinisoo
Isabel Karo
Isabel Maanurm
Jaagup Kern
Jakob Klaasmägi
Joonas Ilmoja
Joosep Mattias Talur
Karl Jakob Kaljus
Karmo Künnapas
Karola Kaljus
Karolin Kaasik
Kaspar Rahu
Kirke Johanna Gil
Kris-Markus Järvel
Loreli Lilllemets
Lukas Oliver Jaks
Madli Kerde
Maria Elisa Tuulik
Marta Eliise Källu
Mathias Loor
Mattias Jostov
Mattias Viik
Mia Laanvee
Mia Sumberg
Natali Karba
Nora Evolet Laos
Olivia Prants
Oskar Paasma
Oskar Villem Kaha
Rasmus Männa
Robert Mihkel Talur
Saara Peäske
Sebastian Prits
Sonja Katariina Horn
Säde Peäske
Tristan Peterson
Vanessa Veiman
Vidrik Vellamäe
Villem Kern

6.-9.klassi tunnustusõhtu pildigalerii on SIIN. (fotod: Kadri Marie Õunpuu)
10.-12.klassi tunnustusõhtu pildigalerii on SIIN. (fotod: Kadri Marie Õunpuu)

KIVA TIIMIL ON AU ÜLE ANDA NELI RAM UHKUSE TIITLIT

2019. aastal tekkis KiVa tiimil idee ja soov tunnustada meie kooli inimesi, kes on jäänud silma KiVa väärtuste kandjana.
Tiitli nimi on inspireeritud eestlasi alati liigutavast tänuüritusest „Eestimaa Uhkus“, mis samuti tunnustab inimesi imeliste tegude eest.
Imelised teod, mille eest KiVa tiim tunnustada soovib, on märkamine, hoolimine, toetamine ning kiusuvaba koolikeskkonna eest seismine.

Sel aastal annab KiVa tiim välja neli RaM Uhkuse tiitlit meie toredatele õpilastele:
Elisabeth Hansen, 3.b
Johanna Kuresson, 7.c
Kiira Aru, 2.b
Loore Margaret Kinsiveer, 4.a

Hea õpilane!
Tahame Sind KiVa tiimi poolt tänada ja tunnustada, kuna oled sellel õppeaastal eriliselt silma paistnud KiVa väärtuste kandjana!
Oled märganud ja sekkunud kiusamisolukorda, olnud kaasõpilastele toeks ja kaitsnud endast nõrgemaid.
Oled tõeline RaM Uhkus!

ÕPILASESINDUS VAHETAS PRESIDENTI

Praegune õpilasesinduse president Karoliine Maasar on kohe kooli lõpetamas ja seega toimusid kevadel uue presidendi valimised. Kandideerida said kõik meie kooli 9.-11. klassi õpilased. Kandidaatide hulgast said oma lemmiku poolt hääletada kõik RaM Kooli 6.-12. klasside õpilased. Pingelises hääletuses selgus võitja, kelleks osutus 10.c klassi õpilane Karl Kristjan Jostov.

Senine ÕE president Karoliine Maasar:
Õpilasesinduse presidendina tegutsemine on olnud minu jaoks väga õpetlik kogemus. Selle teekonna jooksul olen saanud näha, kui oluline on koostöö, erinevate arvamuste kuulamine ning kompromisside leidmine ühiste eesmärkide saavutamiseks. Just tänu aktiivsetele õpilasesinduse liikmetele, toetavatele juhendajatele ja heale meeskonnatööle on olnud võimalik mitmeid ideid ka ellu viia. Selle õppeaasta üheks olulisemaks eesmärgiks oli suurendada õpilasesinduse liikmete aktiivsust. Selleks lõin töörühmad, mis andsid liikmetele rohkem võimalusi panustada just neile huvipakkuvatesse valdkondadesse. Usun, et selline süsteem aitab kaasa suuremale kaasatusele ja tõhusamale töökorraldusele ning soovitan seda kindlasti ka tulevikus jätkata ja edasi arendada. Tänan südamest kõiki, kes on selle aasta jooksul õpilasesinduse tegemistesse panustanud. Soovin uuele presidendile palju edu, järjepidevust ja häid mõtteid. Olen kindel, et õpilasesindus jätkab aktiivselt koolielu rikastamist ning ees ootavad uued põnevad ettevõtmised ja saavutused.

Uus ÕE president Karl Kristjan Jostov (10.c klass):
Kandideerisin õpilasesindusse, sest soovin võtta rohkem vastutust ning mängida suuremat rolli koolielus. Olen sihikindel ja mulle meeldib uusi ideid ellu viia. Üks minu eesmärke ÕEs on muuta õpilasesindus läbipaistvamaks, näiteks läbi sotsiaalmeedia videote, et õpilased oleksid rohkem kursis sellega, mida ÕE teeb. Olen motiveeritud, valmis tegutsema ning andma oma panuse koolielu paremaks muutmisse.

ÕPETAJA LY: „ÕPETAJA HOIAB JA HOOLIB“

Meie kauaaegne õpetaja Ly Reintam on suundumas väljateenitud puhkusele. Enne veel ajas Siiri Lyga juttu ja sai nii mõndagi teada.

Kust Sa pärit oled? Räägi veidi oma lapsepõlvest.
Olen pärit Jõgeva maakonnast. Ema oli sidetöötaja ja isa autojuht. Mul on noorem õde. Kooliteed alustasin Tormas ning alates neljandast klassist jätkasin Avinurmes.
Kaunis Avinurme alevis möödusid minu lapsepõlv ja teismeiga. See aeg on lahutamatult seotud ka Peipsi järve äärealadega. Kui tunnen Peipsi lõhna, tekib siiani kodune tunne.
Meie kodus oli suur majapidamine ning tööd jätkus kõigile. Ema pidas tähtsaks puhtust ja korda. Isale oli oluline, et teeksin sporti ning õpiksin autot juhtima. Kui koduste tööde kõrvalt aega üle jäi, siis mängisime luuremänge, pallimänge, jäähokit või käisime suusatamas. Suusatamisest kujuneski minu lemmikspordiala.

Milline oli Sinu haridustee?
Lõpetasin 1973. aastal Rakvere Gümnaasiumi saksa keele eriklassi. See oli väga tore aeg. Elasin internaadis ning nädalavahetustel käisin kodus. Lisaks õppimisele tegelesin peotantsuga ja koolielu oli aktiivne ning põnev.
Lõpetasin 1974. aastal Tallinna Ülikooli koolieelse hariduse metoodika ja psühholoogia õpetaja erialal. Hiljem, 2003. aastal, läbisin ka klassiõpetaja täiendõppe moodulid.

Räägi oma perest.
Tallinna Ülikooli õppima tulles jäingi elama Tallinnasse. Abiellusin ning mul on kaks tütart. Üks tütardest töötab inglise keele õpetajana ja teine on psühholoog. Võib öelda, et töö inimestega ja nende toetamine on meie perele omane. Mul on viis lapselast – kolm poissi ja kaks tüdrukut. Olen väga õnnelik vanaema. Lapselapsed on olnud ja on siiani minu elus väga olulisel kohal.

Kuidas algas Sinu õpetajaks olemise aeg?
Õpetajaks olemise seeme sai mul tegelikult idanema juba gümnaasiumis. Töötasin suvevaheaegadel Avinurme lasteaias abilisena ning mul tekkis laste ja nende vanematega väga hea kontakt. See andis tõuke mõista, et töö lastega pakub mulle rõõmu.
Ka ülikooliõpingute ajal töötasin lasteaias. Vahepeal proovisin kaks ja pool aastat ka juhtimistöö. Olin lasteaia juhataja. Kuna olen loomult väga perekeskne inimene, sain üsna kiiresti aru, et juhatajana kulub suur osa energiast asutuse juhtimisele. Tundsin, et tahan olla rohkem oma laste jaoks ning otsustasin selle töö lõpetada.
Minu teekond koolimajja algas ootamatult. Lasteaia kõrval asuv Tallinna 8. Keskkool vajas kiiresti esimese klassi õpetajat. Õppeaasta oli juba alanud, kuid klassid olid liiga suured ning tuli avada lisaklass. Sellise toreda juhuse läbi saigi minust 1985. a septembrikuu teisest koolinädalast esimese klassi õpetaja. Lasteaiast tulid minuga kaasa seitse väikest kasvandikku.
See oli põnev, huvitav ja väga rõõmus algus. Sain üsna kiiresti aru, et õpetajaks tahan jäädagi.

Millistes koolides oled õpetajana töötanud?
Pärast kolimist Lasnamäele asusin tööle vastavatud Lasnamäe 62. Keskkooli. Selles koolis valitses suurepärane õhkkond. Eesotsas oli väga lugupeetud direktor Ako Raud, kes mõjutas mind palju oma rahulikkuse, julguse ja uuendusmeelsusega. Ta usaldas oma õpetajaid ning andis meile võimaluse iseseisvalt tegutseda. See innustas ja andis tiivad. Töötasin seal kaheksa aastat. Samas koolis õppisid ka minu tütred.
Ühel hetkel tundsin siiski, et üle 30 õpilasega klassid on minu jaoks liiga suured. Tundsin, et ei jõua olla iga lapse jaoks olemas nii, nagu sooviksin. Siis avanes võimalus minna tööle vastloodud Audentese Erakooli, kus klassides õppis 16 last. See oli uus algus ning erakordselt põnev võimalus olla ühe kooli loomise juures.

Miks oled õpetaja? Mis Sulle selle töö juures meeldib?
Olen olnud õpetaja 52 aastat ning ainult korra olen tõsisemalt mõelnud, et võiks teha midagi muud. Ju see amet on minu kutsumus ja elustiil.
Õpetajatöös ei ole rutiini. Iga päev pakub uusi väljakutseid, uusi rõõme ja vahel ka uusi muresid. Mulle meeldib see pidev liikumine, suhtlemine, sigin-sagin ning probleemidele lahenduste otsimine.
Kõige suuremat rõõmu tunnen siis, kui näen, et lapsel läheb paremini – kui ta saab õppimises enesekindlamaks, leiab sõpru või õpib keerulistes olukordades paremini toime tulema. Samuti on mulle alati olnud oluline luua klassis head suhted ning kasvatada lastes hoolivust, viisakust ja lugupidamist.

Milline on olnud Sinu aeg Rocca al Mare Koolis?
Kõige kauem olen töötanud just Rocca al Mare Koolis – kokku 23 aastat. Mäletan siiani oma esimesi päevi siin majas. Ekslesin koridorides ning märkasin, kuidas inimesed naeratades tervitasid. Tundsin kohe, et olen oodatud. See tunne ei ole aastatega kadunud.
Väga kiiresti sain aru, et siin koolis tahetakse pidevalt areneda ja paremaks saada. Samal ajal ei kardeta eksida. See põhimõte on mõjutanud nii õpilasi kui õpetajaid.
Rocca al Mare Kooli väärtused on aidanud mul tuua esile oma paremad omadused. Siin töötavad pühendunud inimesed, kes armastavad lapsi ja oma tööd.
Mul on olnud rõõm saata teele kolm lendu. Eriti tore on näha, kui vilistlased leiavad tee tagasi kooli ning neist saavad meie kolleegid. See näitab, et kooli väärtused elavad edasi.

Mida on Rocca al Mare Kool Sulle andnud?
Kõige enam on see kool andnud mulle tugeva peretunde. Siin olen tundnud, et kuulun nii kooliperre kui ka klassiperedesse. Olen saanud areneda nii õpetaja kui inimesena. Kool on pakkunud väga häid koolitusi, võimalusi õppida ja areneda ning palju rõõmsaid ühiseid ettevõtmisi. Siin olen mõistnud, et õpetajaks olemine ei ole ainult amet – see on elustiil. Rocca al Mare Kool on olnud mulle koduks kodust eemal.

Mida sooviksid öelda tänastele õpetajatele?
Märkan iga päev, millise õhinaga, suure südame ja väsimatu hoolitsusega töötavad minu kolleegid. Soovin õpetajatele, et nad oleksid hoitud. Noored õpetajad võiksid julgelt proovida erinevaid võimalusi ning leida oma tee. Kogenud õpetajad võiksid hoida alles ka selle hea ja väärtusliku, mis on aastate jooksul ennast tõestanud. Usun, et just selline kooskõla teeb õpetajatöö rõõmsaks ja edukaks.

Mida soovid lapsevanematele?
Soovin, et lapsevanemad märkaksid ja usaldaksid oma lapse õpetajat. Kooli ja kodu koostöö on lapse arengu jaoks väga oluline. Kui suhtlus on aus, avatud ja lugupidav, sünnivad ka parimad lahendused.

Ja mida soovid õpilastele?
Väärtustage häid omavahelisi suhteid ning õppige märkama ja austama erinevusi. Just koolist võivad saada alguse sõprussuhted kogu eluks.
On teada, et targaks ei sünnita – targaks õpitakse. Õppige, olge uudishimulikud ja täitke oma unistused. Kive juveelideks lihvite ikka ise – iseenda sees ja iseenda kaudu.

UUS ÕPETAJA RAMKOOLIS: MIRJAM SÜVARI

Olen sündinud Viljandimaal, kuid hingelt tallinlane. Koolitee viis mind reaalkoolist Tartu ja Tallinna ülikoolidesse, kus olen lõpetanud nii psühholoogia kui ka matemaatikaõpetaja erialad. Õpetamiseni jõudsin üpris juhuslikult, kuid see on kõige ägedam asi, mis ma elus teinud olen!
Vabal ajal meeldib mulle pere ja sõpradega olla, palju reisida, head toitu süüa ja vabas õhus aega veeta. Pean väga oluliseks puhkamist ja tasakaalu töö ja muu elu vahel. Mind teeb väga rõõmsaks, kui mul on ressurssi tegeleda meeldivate asjadega olles ümbritsetud headest ja rõõmsatest inimestest. Ja päike teeb mind väga rõõmsaks!

PILTUUDIS

Roostiku kooli sünnipäev
6. mail sai Roostiku kool 9-aastaseks. Sünnipäeval tantsisime jenkat, lugesime kohvikus ajalehti ja lennutasime munakoortes värvilised soovid lõuendile.

12. klasside tutipäev
Abituriendid said üheks päevaks veel lapsepõlve naasta ja meenutada, kuidas oli olla esimese klassi õpilane. Ilm soosis meie abiturientide tutipäeva ja lustlikke tegevusi sai teha nii koolimajas sees kui ka koolimaja ümber.

12. klasside lõpukell
Kümnendad klassid olid ette valmistanud tõeliselt liigutava viimase koolipäeva aktuse meie abiturientidele. Selles oli kõike – rõõmus videotervitus meie õpetajatelt, liigutavad hetked fotodelt, toredad tunnustused, esimeste klasside õpilaste toetavad pilgud ja puu istutamine.

LÄHIAJA SÜNDMUSED

19. juuni 12. klasside pidulik lõpuaktus kell 14.00.
28. ja 31. august 6.–12. klassi õpikute laenutamine raamatukogust 9.00–16.00
01. september uue kooliaasta pidulikud avaaktused
10.–11. september loodusklass ja projektipäev