{"id":797,"date":"2015-08-24T23:31:46","date_gmt":"2015-08-24T22:31:46","guid":{"rendered":"http:\/\/thelooks.ee\/ram\/?page_id=797"},"modified":"2015-10-14T10:16:21","modified_gmt":"2015-10-14T07:16:21","slug":"motisklus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/vodja-kool\/vodja-lugu\/motisklus\/","title":{"rendered":"M\u00f5tisklus"},"content":{"rendered":"

Meie j\u00e4ljed Vodjal<\/strong><\/h3>\n

Vodjale ei tule sirgeid ega siledaid teid. Ikka on see t\u00e4is kurve ja ristmikke, konarusi, libedust, m\u00e4kket\u00f5use ja langusi. Aga siin saab teha vahepeatuse v\u00f5i alustada r\u00e4ndamist sellel l\u00f5puta seikluslikul teel, mis on meile kingitud.<\/p>\n

Kas Vodja on olemas? On ja ei ole ka. Kuidas seda m\u00f5ista? Vodjale s\u00f5ites m\u00e4rkab m\u00f6\u00f6duja vana m\u00f5isahoonet suurte puude all tukkumas. Pimeduses viirastuvad valgustatud aknad, millel v\u00f5ib n\u00e4ha lummavaid varje. On need elustunud j\u00e4\u00e4lilled v\u00f5i loovad ja otsivad vaimud, kes keset muu maailma r\u00e4hklemist leidnud koja esimesteks v\u00f5i ka juba j\u00e4rgmisteks tiivasirutusteks? Nii \u00fched kui teised, sest j\u00e4\u00e4lilled on t\u00e4nap\u00e4eval haruldus ja hingelinnud tihti enda ning \u00fcmbritseva takerdavais k\u00f6idikuis.Siiski, k\u00f5rgest korstnast t\u00f5useb taeva poole suitsusammas, mis annab m\u00e4rku, et pererahvas on kodus: koldes on p\u00e4ris tuli, vana maja h\u00f5ngab ammuseid l\u00f5hnu ja tuksub laste kilkeist. Siin kohtumegi, et peatuda. Meid on kodus just parasjagu nii v\u00e4he v\u00f5i palju, et v\u00f5ime pidada end pereks, kuigi iga\u00fchel on oma n\u00e4gu ja oma saatus. Oma m\u00e4lu ja m\u00e4lestustega tuleme siia, kus meist algab \u00fchine, uus elulugu.<\/p>\n

Nii nagu m\u00f6\u00f6duja alustab piilumist ja m\u00f5istatamist sissepoole, alustame meie Vodjalt maailma piidlemist v\u00e4ljapoole oma siseilma kaudu. V\u00f5tame ja anname enestele ning teistele aega \u2013 aega otsida, valmida. M\u00f5ned otsijad leiavad, m\u00f5ned aga j\u00e4\u00e4vadki kompama ja maailma ajuti puudutama, kuid nad on ometi proovinud. Otsimine pole midagi muud kui lumesaju kuulamine v\u00f5i linnulaulu hingamine, enda ja teiste sobitamine n\u00e4htavasse v\u00f5i n\u00e4htamatusse. Vana maja m\u00e4lu kaudu seome end j\u00e4rjepidevusse k\u00f5ige olnu, oleva ja tulevaga.<\/p>\n

Need hetked siin v\u00f5ib joonistada uisuringideks tiigij\u00e4\u00e4l v\u00f5i s\u00fc\u00fcdata l\u00f5kketuledeks karges talve\u00f5htus, mis viivad meid maailmale l\u00e4hemale. Maailmale, milles v\u00f5ib kergelt libastuda v\u00f5i mille pimedates koridorides ekselda. J\u00e4\u00e4 sulades ja l\u00f5kke kustudes on need aga viivud, mida ollakse tajutud siis, kui ollakse kohal. Kohalolijail saavad aga ometi ehk jalad tugevamaks ja silmad selgemaks, et minna oma uut maailma looma.<\/p>\n

Puud pargis on seni raske lumekoorma all, kuni pole tulnud marutuult, et neid \u00e4ratada, ja maja \u00fcmbritseb valge puutumatu lumevaip, millesse p\u00e4ike pistab igal kevadel oma soojad k\u00e4ed. Kas meid siis on v\u00f5i ei ole olemas? Ega teagi, sest kingitused on k\u00f5ige salap\u00e4rasemad siis, kui nad alles varjavad neis peituvat saladust. V\u00f5ib-olla meiegi.<\/p>\n

————-<\/p>\n

T\u00f5nu \u00d5nnepalu kirjutab:<\/strong><\/h3>\n

T\u00e4nane p\u00e4ev t\u00f5i nii palju elamusi ja m\u00f5tteid, et raske on neid ritta panna. Seda enam, et alustada tahaks kaugemalt \u2013 ja sellelegi m\u00f5tlesin t\u00e4na pikalt \u2013 neljap\u00e4evast 1. septembrist Vodjal. See oli liigutav \u00f5htu. Liigutav ja m\u00f5tlemapanev. Lapsed nagu p\u00e4\u00e4sukesepojad reas. Kes nad iga\u00fcks on? Mis nad siia on toonud? Ja mis neist siin saab, v\u00f5i \u00fcldse nende elus. Mis see on? Kui teaks vastust kelle tahes kohta: mis tema elu on, milleks ta siia ilma on tulnud, siis teaks temast k\u00f5ike. Aga seda ei tea kellestki, endast ka mitte. Ainult aimab.<\/p>\n

Nii et \u00fchest k\u00fcljest \u00e4rev tunne, nagu iga uue ja l\u00e4biproovimata asjaga, aga teisest k\u00fcljest p\u00e4ris rahulik, sest k\u00f5ik see n\u00e4gi v\u00e4lja nii, et k\u00fcll ta k\u00e4ima hakkab. On \u00f5petajad, on lapsed, on maja. Kool nagu kool ikka. Ainult \u2013 ja see on suur \u00f5nn! \u2013 \u00f5petajate ja laste vahekord (nii numbriline kui loodetavasti vaimne) on tublisti teine kui tavalises koolis. Aga muidu, see kooli mudel paistab olevat nii kindel ja raudne, et ka teistmoodi kool tuleb ikka v\u00e4lja kool. L\u00f5puks on ju n\u00f5uded ja nii edasi. Et nii palju loodus\u00f5petust ja nii palju matemaatikat ja nii palju kehalist kasvatust.<\/p>\n

Kuid k\u00f5ige t\u00e4htsam on ikkagi, kui m\u00f5nigi \u00e4raheidutatud laps leiab koha, kus ta saab rahu, kus ta saab kujuneda selleks, kes ta on, milleks ta on.<\/p>\n

Wilber kirjutab ka nivelleerimisest, et \u00fcldiselt \u00fchiskond kisub \u00fclemisi alla ja alumisi \u00fcles, oma keskmise, praeguse hetke valdavale teadvuse ja olemise tasandile. Kool on selles m\u00f5ttes suur nivelleerija. \u00dchtesid upitab \u00fclespoole, ja see on hea, teisi, paraku, kisub allapoole. Ja m\u00f5nel rikub elu nii \u00e4ra, et selles elus temast enam \u00f5iget asja ei saagi, kui ei juhtu just imet v\u00f5i kui tegemist pole v\u00e4ga tugeva inimesega. Aga ega ta v\u00e4ga tugevaid rikkuda jaksagi. K\u00fcsimus pole ehk neis.<\/p>\n

Mulle tundub, et sajand-paar tagasi, kui kool sellisena nagu ta meil on v\u00e4lja kujunes ja oma l\u00f5pliku vormi sai, mis sestsaadik oluliselt ei ole muutunud, oli ta rohkem selline \u00fcles upitaja. Rahvakooli lapsed tulid ju alles v\u00e4ga lihtsast, pool- v\u00f5i p\u00e4ris kirjaoskamatust \u00fcmbrusest, kus vaimsete asjade jaoks rakse t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt lihtsalt aega ei j\u00e4\u00e4nud. Natuke haridust saanud koolmeister oli nende jaoks juba suur vaimuhiiglane. Tal oli, mida neile \u00f5petada, ja ta v\u00f5is nii m\u00f5negi helge pea tema keskkonna kitsastest raamidest v\u00e4lja p\u00e4\u00e4sta.<\/p>\n

Aga n\u00fc\u00fcd, nagu sa \u00fctle, \u00fcks t\u00e4di kolmek\u00fcmne lapse ees. T\u00e4di v\u00f5i mitte t\u00e4di, aga kui tihti on \u00f5petaja veel majakas, kes n\u00e4itab teed k\u00f5rgemale ja kaugemale kui see keskkond, kust laps tuleb. Kui juba tema vanavanemad on k\u00f5rgharitud, n\u00e4iteks. See \u201ct\u00e4di\u201d v\u00f5ib talle, ja \u00f5igusega, ju p\u00e4ris piiratud inimesena paista.<\/p>\n

Ajaloost on teada, et massikool s\u00fcndis koos massilise t\u00f6\u00f6korraldusega, t\u00f6\u00f6stusega, vajadusi suurt hulka inimesi \u00fchte viisi, \u00fches r\u00fctmis, \u00fche eesm\u00e4rgi nimel t\u00f6\u00f6le panna. Esimesed vabrikandid olid hirmsasti h\u00e4das, sest maalt tulnud inimesed mitte ainult polnud harjunud taolise rutiinse ja mehhaanilise t\u00f6\u00f6r\u00fctmiga \u2013 maal ju t\u00f6\u00f6d vahelduvad p\u00e4evade ja aastaaegade kaupa, keegi ei tee iga p\u00e4ev kaheksa v\u00f5i k\u00fcmme v\u00f5i kaksteist tundi \u00fchte ja sama t\u00f6\u00f6d, \u00fchte ja sama liigutust \u2013 vaid lausa polnud suutelised seda omaks v\u00f5tma. Neid tuli maast-madalast selleks drillima hakata. Kool on k\u00f5igepealt sotsialiseerimise kool, teatud t\u00fc\u00fcpi \u00fchiskonna taastootja.<\/p>\n

Aga n\u00fc\u00fcd on vist nii, et \u00fchiskond on juba p\u00e4ris palju muutunud v\u00f5i igatahes muutumas ja distsiplineeritud vabrikut\u00f6\u00f6line v\u00f5i kontoriametnik pole just see, keda k\u00f5ige h\u00e4dalisemalt vaja oleks. R\u00e4\u00e4gitakse initsiatiivist ja loovusest. Aga heldene aeg, kust need peaksid tulema, kui kool on teinud k\u00f5ik selleks, et neid h\u00e4vitada. Sest \u00fcldiselt on koolis initsiatiiv ja loovus karistatavad. Kui nad ei j\u00e4\u00e4 just programmi ja koolikorraga ette n\u00e4htud raamidesse. Aga mis initsiatiiv ja loovus need siis enam on? Hea k\u00fcll, on ka. Aga ikkagi.<\/p>\n

\u00dches\u00f5naga, ma imestan tublisti, et k\u00f5ik lapsed ikka veel peavad koolis k\u00e4ima. Just sellises tegelikult \u00fchtemoodi koolis. On ju selge, et osale lastele on kool kui selline s\u00f5na otseses m\u00f5ttes kahjulik. Et teistsugune \u00f5petus arendaks neid linnutiivul, aga seal nad ainult lonkavad koos teistega \u00fchte jalga, mis nad l\u00f5puks sandistabki.<\/p>\n

Aga hirm on suur. Et mis siis saab, kui laps koolis ei k\u00e4i. \u00c4kki ta ei sotsialiseerugi. Ei saa eluga hakkama. Kui ta selle asemel t\u00e4naval hulgub, siis on muidugi paha. Seal ta k\u00fcll sotsialiseerub, aga ainult teatud viisil ja teatud v\u00e4ga marginaalse sootsiumiga. Aga kui lapsel oleks kogu aeg k\u00f5rval ka \u00fcksainus t\u00e4iskasvanu, kes tema huvisid m\u00e4rgata ja suunata oskab? Ja t\u00e4nap\u00e4eva tavaline haritud t\u00e4iskasvanu peaks sellega ju samuti toime tulema kui kooli\u00f5petaja, seda enam, et kui tal on juhatada ainult \u00fcks v\u00f5i paar last, mitte paar klassit\u00e4it? Ma ei tea, laps \u00f5pib, kui ta \u00f5pib, tohutu kiirusega. Klassides raisatakse tohutult aega. V\u00e4hegi andekamad \u00f5pivad seal oma andeid maha salgama, laisklema, pai n\u00e4gu tegema. Sellest t\u00e4iesti piisab, et koolist l\u00e4bi saada. V\u00f5i katkestavad ennast \u00fclesannete ja eesm\u00e4rkidega, mis ei ole nende omad.<\/p>\n

\u00dches\u00f5naga, kooli tulevik peaks olema see, et kooli pole vaja.<\/p>\n

Aga see tulevik pole veel k\u00e4es.<\/p>\n

Sellep\u00e4rast ongi vaja koole, mis oleksid v\u00e4hem kooli moodi. Mis pole k\u00fcll omaette eesm\u00e4rk \u2013 kui tahad kramplikult millestki v\u00f5i kellestki erineda, v\u00f5id kindel olla, et ajapikku hakkad sa sellele millelegi v\u00f5i kellelegi kummaliselt sarnanema \u2013 aga hea on, kui \u00f5nnestub teha kooli, mis on natukenegi teistmoodi, min n\u00e4itab koolile teed tulevikku, sinna, kus teda enam pole.<\/p>\n

Eksperimenteerida aga saabki ainult v\u00e4ikselt ja vaikselt, nii, et keegi v\u00f5tab selle riski ja vastutuse ja teeb teistmoodi. Proovib. Ametlik kool ei saa seda endale mitte kunagi lubada. K\u00f5ik suured koolis\u00fcsteemi reformid ja eksperimendid on juba eos m\u00e4\u00e4ratud l\u00e4bikukkumisele, sest nad tulevad s\u00fcsteemi enda poolt, nende poolt, kes tegelikult tahavad vaid s\u00fcsteemi ja oma v\u00f5imu selles p\u00f5listada. Uus tuleb alati kuidagi v\u00e4ljastpoolt, salamahti ja ilma k\u00e4rata. Uus imbub sisse siit ja sealt. Uut ei sallita. Ei maksa lootagi, et midagi t\u00f5eliselt uut kangesti armastama hakatakse. Armastama hakatakse siis, kui ta enam pole uus, kui ta on juba ennast t\u00f5estanud, jalule t\u00f5usnud, kui uue poolel olla on juba kasulik.
\nAga, jah, kui m\u00f5nigi laps seal Vodjal oma tee leiab selle asemel, et see kaotada ja raisata pool \u00fclej\u00e4\u00e4nud elust selle taasotsimisele, siis on see juba v\u00e4ga suur asi. Sest \u00fcks inimene on \u00fcks inimene, aga kunagi me ei tea, kes on siia ilma s\u00fcndinud v\u00f5ib-olla v\u00e4ga paljudele, v\u00f5ib-olla tervele inimkonnale uut s\u00f5numit edastama. Kui tal see ei \u00f5nnestu, sest koolis keeratakse k\u00f5ik kihva, tuleb v\u00f5ib-olla oodata aastak\u00fcmneid, enne kui j\u00e4lle \u00fcks selline laps s\u00fcnnib v\u00f5i enne kui ta s\u00fcnnib sellele maale ja selle rahva jaoks.
\nNeid ja teisi m\u00f5tteid m\u00f5lgutasin t\u00e4na oma ratta- ja jalgsimatkal. L\u00e4inud p\u00fchap\u00e4eval kirjutasin, et p\u00fchap\u00e4evas peaks olema selline s\u00f5nahetk, p\u00fcha kogunemine. Kuid mitte v\u00e4hem t\u00e4htis ei paista olevat p\u00fchap\u00e4evane retk. V\u00e4ike igap\u00fchap\u00e4evane palver\u00e4nnak. Kellele kuhu. Mulle loodusesse.<\/p>\n

November 2005<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Meie j\u00e4ljed Vodjal Vodjale ei tule sirgeid<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1593,"parent":1376,"menu_order":1,"comment_status":"open","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"class_list":["post-797","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/vodja-kool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/797","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/vodja-kool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/vodja-kool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/vodja-kool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/vodja-kool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=797"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/vodja-kool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/797\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1684,"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/vodja-kool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/797\/revisions\/1684"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/vodja-kool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1376"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/vodja-kool\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1593"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ramkool.edu.ee\/vodja-kool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=797"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}