ABIÕPETAJA!

Head pered!
          Terve maailm on täis erisusi. Nii ka meie kool. Iga laps on andekas ning kool toetab ja aktsepteerib isiksuse omapära ja arenguvajadusi. Mõni laps on aeglasem, mõnel hajub tähelepanu kiiremini, mõni vajab pidevat kordamist, mõni järjest uusi tööülesandeid. Klassis on 24 õpilast ja üks õpetaja. Meie õpetajad on tublid ja saavad väga hästi hakkama, aga vahel juhtub, et üks-kaks õpilast vajavad nii palju tähelepanu, et aega ülejäänud lastele jääb väheks. Oleks keegi klassis abiks, kes abivajavat last toetaks ja tema tähelepanu aitaks koondada, saaks õpetaja pöörata oma tegevuse kogu klassile. Vahel vajab abi mõni aeglasem ja ujedam, teinekord jälle kiirem ja taiplikum.
          Siit meie üleskutse! Äkki on teie hulgas mõni vanaema või vanaisa, aga ka ema või isa, kes oleks valmis tulema vabatahtlikena mõnel päeval nädalas kooli appi abiõpetajaks. See ei eelda pedagoogi ettevalmistust, oluline on soov ja tahe abistada õpilasi ja õpetajat. Õpetamist klassis juhib ikkagi õpetaja ja abiõpetaja sekkub siis, kui mõni laps vajab lisaselgitust, ülekordamist või lihtsat meeldetuletust, kus ta parasjagu asub. Sellega oleme ilmselt kõik oma laste kasvamisel kokku puutunud.
          Tegemist ei ole millegi väga uudsega. Taolist süsteemi kasutatakse ka mujal maailmas. Ja ka meie koolis on 4A klassil olnud mitu aastat abiõpetaja. Esmalt pakkus end vabatahtlikuna välja Eiliki ja hiljem lapsevanem Katrin. Õpetaja Irja oli rõõmuga nõus proovima ja katsetama.
          Et kogemus on olnud positiivne, julgeme nüüd laiemalt ette võtta. Seega, kes soovib ise abiõpetajana koolielus kaasa lüüa, andke palun teada noorema kooliosa juhatajale Siiri Kallionile, siiri.kallion@ramkool.edu.ee 
RaM Kooli juhtkond ja vanematekogu 

TÖÖVARJUPÄEV OLI VAHVA JA VAJALIK

          Rocca al Mare kool koos vanematekoguga korraldas ka tänavu 11. klassi õpilastele traditsioonilise töövarjupäeva. Niisugune päev annab noortele praktilisi kogemusi kindlas ametis ja kasulikku infot hilisema erialavaliku tegemiseks.
          Ühtlasi saavad õpilased teada, milliseid oskusi ja omadusi mingis töös on vaja. Kindlasti on noored ka ise märganud, et ühe või teise elukutse esindajad sarnanevad teatud isikuomaduste poolest. Näiteks kunstnikke, näitlejaid, fotograafe, aga ka disainereid ja sisekujundajaid iseloomustab enamasti hea kujutlusvõime, originaalne mõtlemine, loomingulisus ja paindlikkus. Inseneride loovus aga on pigem praktiline ja konkreetne ning nende töös on vaja tasakaalukust, süsteemipärast mõtlemist ja head taipu matemaatikas-füüsikas.
          Iga inimene püüab leida endale sellise ameti ja töökeskkonna, kus ta saab parimal võimalikul moel rakendada oma suutlikkust ning kasutada ja arendada oma iseloomu tugevaid külgi. Tehes iseenda eeldustele kõige paremini vastavat tööd, oleme õnnelikumad, edukamad ja rahulolevamad kui ametites, mis meile nii hästi ei sobi.
          Oma töövarjupäevast kirjutasid kõik „varjud“ pärast essee ning lisasid sellele tänukirja varjutatavatele. Kogemusi jagati meeleldi kaasõpilaste ja kodustega. Mõned põnevad töövarjupäeva lood ilmuvad kooli ajakirjas Casus Belli.
          Ka enamik varjutatavaid tunnistas, et nendegi päev oli põnev ja omanäoline. RaM kooli õpilaste huvi ja pühendumisega jäädi rahule.

Kuuno Kirspuu
vanematekogu, töövarjupäeva korraldaja

          Töövarjupäev on justkui aken tulevikku, kust on võimalik vaadata, milline võiks välja näha üks tööpäev sinu hilisemas elus. Tõenäoliselt on 11. klass juba aeg, mil noorukil on tekkinud vähemalt mingisugusedki mõtted selle kohta, mis teda huvitab ning missugune amet tal tulevikus olla võiks. Mõni teab juba lapsest saati, et tahab saada arstiks, teine aga teab vaid, et tal läheb hästi ajaloos ja geograafias. Kuid isegi kindlalt arstiks saada tahtjal ei pruugi olla päris õiget ettekujutust arsti tavalisest tööpäevast. Siin tulebki appi töövarjupäev, mis paneb meid, õpilasi, uutesse põnevatesse olukordadesse ning annab aimu tuleviku tegelikkusest või siis näitab ära, et mõttes valitud amet ei sobi ikka üldse.
          Õpilaste tänavune töövarjupäev oli 13. novembril. Eks iga uus asi tekitab ärevust ja põnevust. Kõik olid juba pikalt oodanud, et saaks ühe sügisese kolmapäeva veeta mitte tavapäraselt koolipinke nühkides, vaid mõne huvipakkuva eriala spetsialisti varjutades. Lõpuks jõudiski kätte päev, mil Rocca al Mare kool jäi kahe klassitäie õpilaste võrra tavalisest tühjemaks.
          Juba sama päeva õhtul internetiavarustes ja järgmisel päeval koolis sai sõpradega vahetatud suurel hulgal muljeid sellest, mida põnevat oli keegi haiglas operatsiooni jälgides või ERRi operaatoreid varjutades näinud. Koduklass oli täis rõõmsaid emotsioone. Paljud olid vaimustuses ja jagasid teistega oma huvitavaid lugusid. Kahjuks leidus ka neid, kes olid oma päevas pettunud: mõni polnud saanud minna sinna, kuhu oli soovinud, mõnel oli valitud asjast olnud teine ettekujutus. Aga pettunuid oli siiski vaid mõni üksik, enamik lugusid olid põnevad. Paljud  jõudsid veendumusele, et nähtud ametist saabki nende tulevikutöö, aga oli ka neid, kes mõistsid, et see amet neile ikka päriselt ei sobiks.
          RaM kooli XV lennu töövarjupäeval saime hindamatuid kogemusi.  Kindlasti on samasuguse formaadiga päev vajalik ka järgnevatele 11. klassidele.

Raimond Pääru
11 B 

TOREDAD KOHTUMISED TALLINNA BALLETIKOOLIGA

          Sel sügisel kujunesid meie koolil väga head kontaktid Tallinna Balletikooliga. Paar vastastikku külaskäiku tekitasid hulganisti inspireerivaid ideid, kuidas muuta õpilaste koolielu veelgi mitmekülgsemaks ja loovamaks. Balletikooli direktor Kaie Kõrb ja Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Toomas Edur pakkusid välja mitmeid võimalusi saada osa meie suurepärasest balletikultuurist, meie omalt poolt tahaksime jagada nendega oma kooli parimad väärtusi.
          Juba 18. oktoobril esinesid Valge Klaveri juures kultuuriminutitel Eesti Rahvusballeti solistid Luana Georg ja Jonathan Davidsson Hans van Manneni koreograafiaga Erik Satie muusikale „Trois Gnossiennes“.  Balletikooli lapsed omakorda käisid õpetaja Silja juhendamisel loodusklassis Esnas. Õpetaja Mari tegi balletikooli poistele ühe toreda puutööpäeva. Poisid olid vaimustuses, kuna neil koolis sellised võimalused meisterdamiseks puuduvad. Toomas Edur korraldas meie XII klassi humanitaaridele  muljeterohke ekskursiooni „Estonia“ lavatagusesse maailma ja võttis õpilased enda kõrvale jälgima „Bajadeeri“ proovi. Samuti saadi osa uuslavastuste „Symbiont(s)“ ja „Petruška“ proovidest, mida 23. novembril ka ühiselt balletiõhtul vaatamas käidi. Päev varem külastasid meie kooli kaheksa õpetajat Balletikoolist. Koos tehti plaane juba tulevikuks. Oleme saanud endale väga meeldivad ja toredad sõbrad.

õpetaja Jaanus

IDEED, MIS VÄÄRIVAD JAGAMIST

          Oli laupäev, 16. november ning kell oli saanud kuus. Inimesed valgusid kooli aulast välja ning õhus oli tunda kerget väsimust, kuid valdav emotsioon oli ikkagi puhas rõõm ning rahulolu kordaläinud üritusest. Just oli läbi oli saanud TEDxYouth@Tallinn2013. Mis oli siis see, mis mitusada noort üheks päevaks kokku tõi?
          Võiks vastata, et huvi, uudishimu ning avatud meel. Teisalt ehk hoopis korraldajate kuudepikkune entusiasm ning töö. Kuid küllap siiski sümbioos kõigest sellest kokku. TEDxYouth@Tallinn ehk siis iseseisvalt korraldatud TEDi näoline üritus ühendas endas nii inimesi, unistusi kui ka sära. TED ehk mittetulunduslik organisatsioon, mis iga aasta koondab maailma juhtivaid mõtlejaid ning TEDi poolt ideede laiemaks jagamiseks loodud programm TEDx olid need kaks kontseptsiooni, millest sel päeval kuulajad TEDxYouthDay raames nii elavas esituses kui ka video vahendusel osa said. Et aga kogemusi saab edukaimalt luua vaid läbi katsetamise, pakkus see päev ka võimalust kihutada kooli koridoris elektrijalgrattaga, võluda banaanidest välja helikõrgusi ning teha isemoodi teadusteatrit.
          Lubades soovijaid kas või kümneks minutiks enda maailma, avardasid kõnelejad kuulajate oma. Teemasid ning eriilmelisi kõnesid jagus igale maitsele. Molekulaarbioloog Alexey Morgunov tutvustas osalejatele DNA ja pärilikkuse maailma, intrigeerides ideega luua isemoodi geenide kandjaid. Greta Varts raputas kuulajad lahti üksluisest arusaamast tööst, jagades läbi enda loo filmi valmimise tegelikkust nii selle ilu kui valuga. Chimamanda Adichie õhutas lõhkuma meedia poolt loodud eelarvamuste rägastikku ning uskuma lugude mitmekülgsusesse ning Andrew Critch õpetas kuulajaid puude otsa ronima ning koolitama ennast lahti vältimisest. Lisaks eelnevatele julgustati mõtlema sõnumite saatmisest kui uue ajastu keelest, kui millestki lihtsast ning arusaadavast, selle asemel, et taguda pähe  prantsuskeelset vastet sõnale prügiümbertöötlemistehas.
          Unistuste jagamine ja enda võimetesse uskumine võivad viia nii ümbermaailmareisile koos Williamsi vormelitiimiga kui ka uue usuni oma võimetesse. Tihti piisab vaid sellest, kui märgata pisiasju, leida õnnestumisi igapäevases ning lasta ennast kanda, kas siis tantsul, naerul või muusikal. Ehk leiad endas mõne uue talendi ja avastad end järgmisel hetkel jojo maailmameistri kingadest või oled sina see, kes toob kokku terveid kogukondi. Candy Chang  oli see, kes lõi võimaluse ühendada unistustesse sadu inimesi, terveid naabruskondi. Veel nädal pärast TEDxi üritust rippusid ka RaM Kooli seintel kaks lauset, mille sai enda jaoks lõpetada ning jagada üks väike saladus ka laiema maailmaga. Mõelge, ehk on teilgi on sisimas soov olla ükssarvik, näha maailma, omada 20 rotti, esineda Broadwayl, tõsta Thori vasarat, kohtuda Draculaga, panna eestlased naerma, maailma tantsima ning sõita 68. aasta Dodge Chargeriga Miami rannikul ning kuulata Bad Boys`i. Ehk ei ole teil hoopis jätkunud julgust öelda ei, hüpata langevarjuga, jalutada Mordorisse, eksisteerida väljaspool süsteemi või tappa tiiger oma paljaste kätega. Kui jah, siis ei ole te üksi.

          Selline üritus valmib alati kuudepikkuse ettevalmistuse tulemusena. Erilisus peitubki just selles, et TEDxi korraldajateks olid mõnikümmend meie enda RaMi õpilast ning kõik nad olid vabatahtlikud. Ehk just see, et koos oli eri vanuse ning mõttemaailmaga inimesed, viis nii mitmekülgse ürituse loomiseni. Nii nagu kipub reeglina olema iga üritustega, eriti just õpilaste puhul, jäetakse ülesannete täitmine nii hiliseks, et läheb väga kiireks. Viimastel nädalatel tunduski, et elad, hingad ja tunnetad vaid TEDxi rütmis. See oligi aga see kõige parem tunne, ei olnud ühtegi tühja hetke ega raisatud minutit, oli vaid tunne, et oled osa millestki suurest.
          Tänu ettevõtlikele noortele ja inspireerivale peakorraldajale Annika Tallinnale said osalejad näha vapustavat ning sujuvat lõpplahendust. See konverents toimus selleks, et motiveerida osalejaid. Mis aga pani liikuma korraldajad? Eks ikka silme ees terendav kujutlus enneolematult vingest laupäevast. Mõne närvi kaotus oli olematu hind. Selle korvas sajakordselt see, kui tunnetasid kõnelejate elevust, tundsid, kuidas lahenesid probleemid ning tükk tüki haaval hakkas lava silme ees kuju võtma.
          Ajutine pinge või ummikutunne, mis võis ülesannete kuhjumisel tekkida, oli vaid heaks katsetamiseks tuleviku jaoks, kus sarnaseid olukordi kindlasti veel ette tuleb. Suhtlemisoskus arenes tohutult, sest ühtse tervikuna pidi töötama nii korraldustiim kui ka esinejatekaader.
          Nagu ennist mainitud, tasutakse aga kogu see pingutus. Kuulda seda kõne lava peal, mida oled koos esinejaga kuu aega viimistlenud või tunda, kuidas külmavärinad üle selja jooksevad, kui kõne laval ellu ärkab, toob naeratuse suule.
          Eelnevas peitubki taolise ürituse maagia. Põrkuvad erinevad maailmad, inimesed ja ideed ning õnnelikud leiavad midagi, mida ka hiljem mõtteis hoida. Inspiratsiooni oli rohkem kui ühte laupäeva ära mahub. Praegu aga suur kummardus esinejatele, et jäite iseendaks, osalejatele, et olite kuulamas ning korraldajatele imelise ürituse eest! Kohtumiseni järgmisel aastal!

Liis Oblikas, 12 A

UUS ÕPETAJA

 Uus õpetaja Marion Murumaa:
          Olen sündinud Viljandis, kuid kogu oma teadliku elu elanud Tallinnas. Keskhariduse omandasin Gustav Adolfi Gümnaasiumis, kus otsustasin, et tahan minna ülikooli füüsikat õppima.
          Nüüdseks olen juba kümme aastat õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis tehnilise füüsika eriala. Valdkond, millega kogu ülikooli jooksul olen tegelenud, on aga hoopis osakestefüüsika. Minu bakalaureusetöö rääkis neutriinofüüsikast ning magistritöö tumedast ainest. Hetkel on mul käsil doktorantuuri viimane aasta ning kirjutan doktoritööd andmete analüüsist kõrge-energia füüsikas.
          Enne Rocca al Mare kooli tööletulekut töötasin Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis (KBFI) insenerina. Sealne töö oli tihedalt seotud minu ülikooliõpingutega.
          Tänu tööle KBFI-s olen saanud palju reisida: olen käinud koolitustel  ja konverentsidel  Austrias, Itaalias, Prantsusmaal, Šveitsis, Taanis ja Ungaris. Kaks suve veetsin Prantsusmaa ja Šveitsi piiril CERN-is (Euroopa Tuumauuringute Keskus), olles tunnistajaks ka Higgsi bosoni avastamisele.
          Magistriõppes veetsin ühe semestri Helsingi Ülikoolis ning sama pika aja olin ka Belgias, Genti Ülikoolis. Gent on kindlasti kõige hubasem ja kaunim linn, kus olen viibinud.
          Olles CERN-is, mida Prantsusmaa poolt piirab Juura mäestik ning Šveitsi poolt Alpid, muutusin sõltuvaks mägedest. Olen käinud Juura mägede kõrgeimas punktis, Crêt de la Neige (1720 m), jõudnud Matterhorni jalamile Šveitsis ning sel suvel sai ette võetud seni pikim ja raskeim matk. Matkasime elukaaslasega kahekesi kolm nädalat Saksamaa mägedes, ületades oma teel ka Saksamaa kõrgeima tipu Zugspitse (2962 m). Järgmisel suvel on plaanis minna Sloveenia mägedesse.
          Sel suvel sai teoks tehtud ka üks ammune unistus – hüpata iseseisvalt langevarjuga. Kõige õudsem hetk oli loomulikult lennukiuksest väljaastumine, kuid langus ise oli juba väga nauditav. Kindlasti jätkan langevarjuhüpetega järgmisel hooajal.
          Tegelen ka talisuplusega, mille avastasin enda jaoks eelmisel talvel. Soovitan soojalt kõigile!
          Õpetajana tahan lastele matemaatikat õpetada võimalikult huvitavalt, tuues kindlasti näiteid, kuidas õpitut ka päriselus rakendada. Selles tuleb kindlasti kasuks minu füüsikaalane haridus.

EELKOOLI JÕULUSOOV

Hea koolipere!

          Jõulud on aeg, kus mõtleme sageli kinkimisele ja heategevusele. Sel aastal on Rocca al Mare Kooli eelkooliperel samuti üks soov.
          Korraldasime sügisel oma õpetajatele, lastele ja vanematele küsitluse, et teada saada, mis meie eelkoolis käivaid lapsi huvitab. Selgus, et lastel on suur huvi legode vastu. Seepärast soovimegi hakata legoklotse kasutama ka väikekooli ja eelkooli tundides ning mängupausidel.
          Armsad pered, kui teil on lapsed juba suured, ei mängi enam legoklotsidega ja need on jäänud kurvalt nurka seisma, siis oleme väga tänulikud, kui need võimalusel meie eelkoolile kingite. Rõõmu sellest tunnevad nii nurka unustatud klotsid, kui ka nendega mängida himustavad väikesed särasilmad.
          Kõik, kel soov, saavad oma klotsideannetuse tuua detsembrikuu jooksul sekretär Mailise juurde.

Ette tänades,
eelkool

SUUSAPÄEV

             1. veebruaril avaneb Rocca al Mare Kooli perel võimalus teha jälle midagi üheskoos. Oleme tänu sügisesele Meie Matkale avastanud, kui vahva on koos looduses liikuda, sportida, tegutseda.  Sestap ootame kõiki peresid Rocca al Mare Kooli suusapäevale, mis toimub Valgehobusemäel Albu vallas.
          Kavas on sprindidistantsid õpilastele ning pikem maratonirada kõikidele huvilistele. Kohapeal tutvustame ka erinevaid talispordivõimlusi, millega meie kooli lapsed vabal ajal silma on paistnud. Tulemas on põnev ja sportlik päev!
          Kõik, kellel on häid suhteid ilmataadiga, siis palun meie tellimus lume osas varakult teele saata!

õpetaja Ingrid 

LÄHIAJA SÜNDMUSED

          19. detsembril kell 12.00 traditsiooniline kontsert-jumalateenistus Kaarli kirikus, kuhu on oodatud kogu RaM Kooli pere - õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja perekonnad.

          25. jaanuaril Roosad Käärid 2014. 2003. aastal alguse saanud igaaastane moeetendus Roosad Käärid on sündmus, kus andekad ja tegusad noored astuvad julgelt lavale, et jagada oma loomisrõõme..