This email has been sent to {email} because subscribed and confirmed on Roccal al Mare kool. Click here to modify you subscription or unsubscribe.

 

Rocca al Mare Kool on Tartu Ülikooli innovatsioonikool!

          Rocca al Mare Kool osales Tartu Ülikooli innovatsioonikoolide konkursil ja valiti Tartu Ülikooli innovatsioonikooliks. Konkursil osales 73 õppeasutust kogu Eestist. Meie kool valiti välja ühena kolmest Tallinna koolist.

          Konkursi kaudu loob Tartu Ülikool kümmekonnast eristaatuses olevast haridusasutusest võrgustiku, kus õpetajad, tugispetsialistid ja juhtkond tegutsevad kui üks meeskond, tehes oma põhitööna koostööd ülikoolidega esma- ja täiendusõppes, teadustöös ning õppevara ja õppekavade arenduses.

          RaM Koolilt oodatakse tuge Tartu Ülikoolile ja laiemalt kogu Eesti õpetajahariduse edendamisele. Innovatsioonikooliks saamise eelduseks oli soov teha tihedamat koostööd ülikooliga, sest meil on piisav hulk mitme valdkonna õpetajaid, kes võivad saavutada õpetaja-õppejõu kvalifikatsiooni (vt kutsestandardi kavandit http://kutsekoda.ee/fwk/contenthelper/10456617). Meie õpetajad – mentorid aitavad korraldada pedagoogilist praktikat ja saavad selleks vajaliku ettevalmistuse. Mentor-õpetaja aitab kogemustest õppida – ta on üliõpilase tugi, kelle poole võib alati julgelt pöörduda, kartmata hinnet või kriitikat. Samas on mentor-õpetaja roll olla partner ka ülikooli õppejõududele.

          Väga tervitatav on mentor-õpetaja ja ülikooli õppejõudude „töökohavahetus“ teatud aja järel – mõlemad võidavad teises kohas praktiseerimisest. Seega seab innovatsioonikooliks olemine haridusasutusele lisaootusi, sh valmisoleku
- olla avatud uuendustele;
- koolis toimuvate tegevuste vaatlemiseks ja arendamiseks;
- võtta kogu õppeaasta vältel vastu üliõpilasi ja kindlustada neile mentor-õpetajad;
- osaleda tegevõpetajate täiendusõppes;
- kujundada haridusasutuse töökavad ja tunniplaan või õppekasvatustegevus koostöös ülikooliga ühistest vajadustest lähtudes;
- arendada haridusasutuse meeskonda, lähtudes innovatsioonikooli staatusest;
- panustada haridusvaldkonna õppe-, teadus- ja arendustöösse ning osaleda seonduvates uuringutes.


          Innovatsioonikoolis toetavad koostööd ülikooliga lisaks haridusasutuse töötajatele ka õppijad ja nende vanemad, kes teevad haridusasutuse valikul kokkulepped, mis lubavad tavalisest enam eksperimenteerida (õppe-, teadus- ja arenduseesmärgil).

          Innovatsioonikoolina on haridusasutusel mitmeid uusi võimalusi
- kujundada hea kooli mudelit, milles on keskne roll õppimis- ja õpetamiskogukonnal;
- teha senisest tihedamat koostööd Tartu Ülikooliga;
- täiendada töötajate teadmisi ja oskusi;
- osaleda ülikooli õppetöös ning teadus- ja arenduskoostöös;
- toetada haridusvaldkonna arengut Eestis ja õpetajate järelkasvu;
- vahetada kogemusi innovatsiooni- ja praktikakoolide vahel;
- kasutada Tartu Ülikooli innovatsioonikooli nimetust.

          Meie kooli roll on senisega võrreldes erinev ning nõuab lisavahendeid ja rahastamist. Seetõttu on Tartu Ülikool taotlenud ressursse innovatsioonikoolide võrgustiku tegevuseks ning näeb oma kohustusena esitada edaspidi koostöös RaM Kooliga taotlusi vastavalt vajadustele. Seega paraneb meie kooli võimalus tunnustada ja tasustada kõrget kvalifikatsiooni eeldavat tööd.

          Tartu Ülikooli innovatsioonikooli staatus anti tunnustusena meie senise töö eest õppijakeskse haridusmõtte arendamisel ja rakendamisel ning toimiva koolikogukonna loomisel.
Palju õnne kogu kooliperele!

Meedi Neeme

 

Meie kooli ilmajaam

          14. märtsil toimunud RaM Kooli Arengufondi heategevuslik ettevõtmine – gurmeeõhtusöök - teadusprojekti "Õhinaga loodusteadustesse!" toetuseks on juba kajastust leidnud.

          Täna saame ütelda, et kõik sellesse projekti kavandatud katsevahendid on koolis olemas ja osaliselt juba töös. Augustis koolitame ennast, et siis veelgi tõhusamalt neid tundides kasutama hakata. Aitäh!

          Üks vajalik seade, mida oma koolile soovisime, oli ilmajaam, mis asuks meie kooli juures ja mille info oleks kättesaadav kõigile kooliga seotud inimestele. Siin ulatas abikäe Dmitri Lee, kes kinkis koolile just sellise seadme.

          Aitäh toreda kingituse eest!

          Nüüd on ilmajaam koolimaja katusele paigaldatud ja andmeid saab jälgida meie kooli raamatukogus. Ilmajaama infot saab jälgida ka meie kooli kodulehelt (http://www.ramkool.edu.ee/ilmajaam/)

 


Demosthenese Pärja saamisloost

          Mõte kõnevõistlust sellisel kujul läbi viia tekkis mitme toreda asjaolu kokkulangemisest: ühest küljest vajas emakeelepäeva tähistamine uut mõõdet, teiselt poolt näitasid õpilased pärast antiikkirjanduse, retoorika  ja ennekõike Demosthenese kõnedega tutvumist üles suurepäraseid oskusi  ise arvestuskõnet koostada ja esitada. Kõnede kvaliteet eeldas aga juba suuremat publikut kui oma klassikollektiiv.

          Mõte Demosthenese Pärjast  sai  teoks seitsme aasta eest: õpetaja Mari valmistas uhke, kuldse pärja (võitja rändauhind), emakeeleõpetajad olid hindajaiks ning läbiviijaiks, õpilased (ja vahel ka õpetajad) muusikaliste vahepalade esitajaiks.

          Teemad valitakse ajakohased, nõudes seejuures kõnelejailt teemale intellektuaalset  ja originaalset lähenemist. Seetõttu on ka Demosthenese Pärg õpilaste seas vägagi populaarne.
Kõik võitjad on saanud suurepärase esinemiskogemuse, heaks näiteks on võitja Jane Kruus, kes abituuriumi järel valis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia  lavakunstikooli ja töötab nüüd vabakutselise näitlejana. Teisedki võitjad on oma õpinguis olnud silmapaistvalt võimekad.

          Sel aastal oli kõnevõistluse teemaks „Kui kestlik oled eesti keel ja rahvas?“ Võidupärja sai Karl Ingmar Prants 11B klassist, teise koha saavutas Jaanus Sildam (11 A) ja kolmanda Daniel Veinbergs (10 A).
Mida soovida tulevastele kõnemeistritele? Eks ikka okas kurku ja pärg pähe!

Toivo Lind 

 

Noore RaMuusiku festival  Kuldne Triangel 2013

          Festival kestis 11. märtsist kuni 7. maini ja sisaldas kuut erinevat kontsertvooru ning žürii poolt väljavalitud esinejatega galakontserti.

          Festival jaguneb noorema, keskmise ja vanema kooliosa voorudeks, kus esinevad vokaal- ja instrumentaalsolistid ning vokaal-, instrumentaal- ja vokaalinstrumentaalansamblid. Festival on avatud ka õpetajatele ja kooli vilistlastele.

          Žürii koosneb RaM Kooli õpetajatest ja väliskülalistest, andes kontsertidele akadeemilisemat hõngu ja jagades toredaid preemiaid, mille hulka kuulusid tänavu näiteks "Kõige kiiremate sõrmede preemia", "Professori preemia stiilse esituse eest", "Ägeda ja lööva esituse preemia" ning "Parima elevanditõlgenduse preemia".

          Nooremas kooliosas esines viiel kontserdil kokku 67 solisti ja ansamblit. Peapreemia pälvisid hea koostöö eest 4C klassi õpilased Helena Tikk ja Vincent Pikand.

          Keskmises kooliosas osales 25 solisti ja ansamblit.

          Peapreemia sai erilise esituse eest 6A klassi õpilane Marta Tallinn. Vanemas kooliosas oli osavõtt tagasihoidlikum ja žürii otsustas peapreemiat mitte välja anda.

          Esinejate tase oli käesoleval aastal järjekordselt kõrge, mis annab tunnistust nii RaM Kooli muusikaõpetuse kui ka muusikakooli heast tasemest. Samuti ka sellest, et muusikast ja selle tegemisest tuntakse rõõmu ning soovitakse seda teistega jagada.

          Suur tänu kõigile esinejatele ja nende õpetajatele ning taaskohtumiseni järgmisel festivalil!

Hanna Renter-Reintamm

festivali "Kuldne Triangel" algataja

 

Esimene keele-ja kultuurireis

                     Kevadvaheajal (20. 04 – 27. 04. 2013) toimus 8. klasside õpilastele keelereis Inglismaale Brightonisse. Lisaks meie kooli õpilastele võtsid reisist osa ka kaks õpilast Vodja koolist. Õpetajatest sõitsid kaasa Helerin, Priit, Erika, Anu ja Vodja Kooli inglise keele õpetaja Keiu.

          Keele-ja kultuurilaagri idee on anda õpilastele võimalus viibida pidevalt keelekeskkonnas alates hommikustest keeletundidest kuni peremajutuse-ja kultuuriprogrammini välja. Kokku õpiti 20 tundi kohalike õpetajate juures ISE Hove Keelekoolis inglise keelt ning pärastlõunati toimusid erinevad vabaajategevused ning tutvuti kohalike kultuuriväärtustega.

          Meie esimene keelereis õnnestus igati ja selle põhjal võib väita, et meie õpilased:
• omavad väga head keeleoskust. Kohaliku kooli õpetajad pidid meie laste saabudes täielikult ümber töötama oma kavandatud programmi. Hakati õppima upper-intermediate taseme (B2) järgi.
• on teistega arvestavad ja viisakad. Peredes räägiti ainult inglise keelt, osati järgida kohalikke kombeid ja tavasid.
• on vastutustundlikud. Juhul, kui jäädi õhtusöögile hiljaks, anti peredele sellest teada. Järgiti seatud reegleid ning hoiti oma isiklikke asju.
• on iseseisvad. Suudeti orienteeruda ning hakkama saada uues keskkonnas.
• Tunnevad ümbritseva ning inglise keele õppimise vastu suurt huvi!

          Järgnevalt kirjeldame reisi lähemalt, kasutades kohalike õpetajate, perede ja meie laste kommentaare.


LAUPÄEV
          Väljasõit Tallinna Lennujaamast algas varahommikul, kohal oldi juba kella viie paiku. Algas sõit Londonisse, kuhu lennati läbi Riia. Gatwicki lennujaamast läks edasi bussireis Brightoni linna.
          Pärast kosutavat lõunasööki suundus suurem osa meie reisiseltskonnast kohaliku jalgpallistaadioni poole, et kaasa elada Brightoni meeskonna The Seagulls mängule Blackpooliga.

„Meeldis väga, et saime osa Inglise jalgpallikultuurist. Oli huvitav näha kogu seda melu, mis mänguga kaasnes ning muidugi ka Eestiga võrreldes hiiglaslikku staadionit.“

„Õppisin seda, et inglastele ikka kohutavalt meeldib jalgpall. Tegelikult teadsin seda ka enne, aga ei arvanud, et see nende jaoks nii suur asi on. „

„Väga võimas tunne oli seal jälgida sama mängu koos 28 499 inimesega.“

„Jalgpallimäng oli väga meeldejääv elamus, sest inglastele on jalgpallimäng rahvuse üks tunnusjooni ning mängudel käimine iganädalane harjumus, nii et mängud on üpriski suurejoonelised.“

          Need üksikud, kes jalgpallist palju ei pidanud, külastasid samal ajal kohalikke muuseume ning tutvusid lähemalt linnaga.  Hiljem liitusid nendega ka  jalgpallil osalenud ning tehti väike ringreis Brightoni kesklinnas.

„Oli põnev hiljem nendest majadest mööda kõndides meenutada, mida giid rääkis nende kohta.“
„Tore giid oli. Temaga oli hea oma inglise keelt praktiseerida, sest ühest kohast teise liikudes kõndisin ma ees ja giid küsis mult erinevaid asju, mis meeldib ja mis mitte Inglismaa juures.“
„Ma sain Brightoni linnaosadest, tänavatest jne paremini teada, kui kondasin ise mööda linna ringi (eksisin paar korda ka ära). Giid rääkis aga külastatud linnaosade ja Brightoni ajaloost, mida ma ei oleks ise välja uurinud.“
        
          Õhtul jaguneti kahe-kolmekaupa kohalikesse peredesse, kus terve nädala jooksul ööbiti.

PÜHAPÄEV
          Pühapäev algas samuti üsna varajastel hommikutundidel, kui kohtuti Brightoni rongijaamas, et suunduda Londonisse ekskursioonile. Sellest hommikust alates pidid õpilased ise linnas liikumisega hakkama saama. Selleks jagati neile esimesel päeval linnakaardid ning nädalajagu ühissõidukipileteid. Londonis külastati tavapäraseid vaatamisväärsusi: Big Ben, the Houses of Parliament, Westminster Abbey, Buckingham Palace, The Changing of the Guard Ceremony,  Buckingham Palace jne. Lisaks sõideti mööda Thamesi jõge. Londoni ekskursioon langes kokku Londoni maratoni päevaga, mis tähendas, et tänavatel oli tuhandeid inimesi ja suurendatud oli turvanõudeid.

„London meeldis väga, eriti meeldisid vaatamisväärsused ja Thamesi jõe ekskursioon. Olen küll Londonis varem käinud ja neid vaatamisväärsusi näinud, aga Thamesi jõel käinud polnud.“

„Sain ajaloost palju teada ja ka kõikidest majadest olin vaimustuses, sain ka teada, et London Eye on väga suur.“
„Ma pidasin Big Ben´i torniks, nüüd sain teada, et see on ainult kell ja torni nimi on Elisabeth II torn.“

ESMAPÄEV
          Alates esmaspäevast tuli õpilastel veeta kella üheksast kuni umbes üheni päeval keelt õppides. Omapärane oli see, et eraldi vahetunde ei olnudki ning esimene tõeline paus tehti alles lõunaks. Kuna meie õpetajad tundides ise ei osalenud, kirjeldame toimunut läbi õpilaste pilgu.

Mida tundides tehti?
„Rohkem panustati verbaalsetele tegevustele. Koostati reklaamiplakateid ebatavalistele toodetele, lavastati üht episoodi melodramaatilisest seriaalist, uuriti inglise kirjakeele iseärasusi ja veidi lahati ka Cockney riimuvat slängi. Grammatikat oli võrdlemisi vähe.“
„Tegime ise seebiooperit, õppisime inglisekeelseid väljendeid, saime teada, mis Brightonis aastaringselt toimub.“

„Tunnis jagati palju töölehti, tegime mänge, nii laua- kui ka äraarvamismänge, grupitöid ja esitlusi ning kõigele lisaks tavalisi grammatikaülesanded.“

Milline tegevus jäi kõige enam meelde?
„Põnevaim ülesanne oli koostada enda näidend (seebiooper). Huvitav oli tegelasi kombineerida ja seda kõike hiljem esitada ning ka teiste näidendeid kuulata.“
„Selline mäng, kui sa pidid ringi käima gruppide vahel ja kuulama, kuidas mingi grupp üritab sulle mingit toodet või turistiprogrammi pakkuda.“
„See, kui me pidime näitlema ja rääkima Brightoni huvitavatest paikadest.“
„Kõige põnevam oli see, kui tegime paaristööd, kus üks oli seljaga ekraani poole ja teine näoga ekraani poole. See, kes ekraani nägi, pidi inglise keeles kirjeldama teisele ekraanil näidatud olustikku, teine pidi selle kõik kiirel paberile panema. See oli kõige põnevam ja naljakam.  „
„Pidime kaitsma üht veidrat leiutist, see oli väga naljakas.“

Mida õppisid?
„Ma õppisin sõnade hääldust ja sain juurde kõvasti kogemust.“
 „Õppisin kasutama erinevaid sõnu kontekstis. Samuti kinnistus ka äsjaõpitud grammatika.“
„Erinevaid inglisekeelseid slängisõnu.“
„Õppisin kasutama Gerundiumi, palju uut sõnavara ja põhiliselt arendas see rääkimisoskust ja kaotas keelebarjääri.“
„Paljusid idioome, mida inglased palju kasutavad ning samuti inglise slängi.“
„Õppisin kindlasti inglise slängi, sain tundma Brightoni linna ja huvitavaid kombeid.“
 „Palju uusi väljendeid inglise keeles ning ka uusi sõnu, mida hiljem kasutada. Õppisin inimestega paremini suhtlema ja orienteeruma linnas.“
„Uued Londoni slängid. Ma ei oleks selle pealegi tulnud, et nii saab rääkida.“

          Pärastlõunal võtsid tüdrukud osa tantsutrennist, poisid aga mängisid sisehallis jalgpalli.
„Tantsimine mulle väga ei meeldinud. Oleks võinud arvestada ka nende inimestega, kes ei oska või ei taha tantsida.“

„Jalgpall oli lahe, meeldis, et õpetajad mängisid ka meiega.“
„Väga lahe oli õppida uut tantsustiili, millega pole varem kokku puutunud.“

TEISIPÄEV
          Selle päeva pärastlõunal mindi väiksele väljasõidule Devil´s Dyke´i, mis on 100 meetri sügavune ja V-kujuline org Brightoni lähistel. Selle oru eriskummaline kuju pärineb jääajast.

„Meeletult ilus paik ja giidi jutt oli huvitav ja hariv.“
„Üks kõige värvikam elamus pärineb mul just sealt, kus lihtsalt künka peal vaateid imetledes mõistsin ma Inglise maaelu kontseptsiooni ja võlu.“
„Sain teada koha legendi ja et treppidel ronimine pole just väga meeldiv tegevus, aga lõpuks jätab sisse väga hea tunde.“
„See oli väga huvitav ja näitas Inglismaad teisest küljest. Mulle meeldib, et käisime reisi jooksul ka paar korda 'maal'. Koht oli imeilus.“

KOLMAPÄEV
          Tavapäraste keeletundide järel mindi osa saama jällegi ühest tavapärasest inglaslikust vabaajategevusest. Nimelt, külastati hurtade võidujooksu (Greyhound Racing).

„Huvitav oli osa saada inglaste kultuurist, oli tore vaadata, kuidas mitukümmend vanemas eas inimest nii hoolega seda jälgis. Mulle endale see nii huvitav ei olnud, aga kuna see on osa kultuurist, oli seda huvitav näha.“
„Õppisin, et Greyhound Racing on inglastele suur asi. Olin selle olemasolust varem teadlik, aga ei teadnud, et see nii tähtis on. „

NELJAPÄEV
          Sel päeval olid hommikust lõunani jällegi keeletunnid ning pärastlõunal tehti väljasõit lähedalasuvate kriidikaljude vaatamiseks, mis asusid kahe linna Seafordi ja Eastbourne`i vahel.

„Meeletult ilus paik ja meeldis kõige rohkem kalju juurde ronida ja pilte teha.“

„Seven Sisters oli lausa super, super ilus koht. Mulle meeldis väga Inglismaa loodust nautida ja rahulikult kõndida. Kindlasti tegi ka soe päike selle koha ilusaks.“

REEDE
          Reedel toimusid veel viimased keeletunnid, käidi aardejahil mööda Brightoni linna, lahendades erinevaid ülesandeid. Pärast tunde toimus pidulik tunnistuste üleandmine ning tordisöömine. Siis anti meie lastele päris oma aeg veel kohapeal ringi vaadata ning mindi tagasi peredesse, et viimane õhtu nendega veeta.

„Aardejaht oli väga lahe. Ülesanded olid põnevad, nõudsid julgust, eriti need, kus pidi mõne inimesega pilti tegema. See oli väga lõbus ja tore.“
„Meeldis väga, käisime mööda Brightonit, kus meil tuli erinevad ülesanded täita, seetõttu saime aktiivselt keelt kasutada, näiteks küsitleda kohalikke.“
„Õppisin, et inglased on abivalmid ja toredad.“

LAUPÄEV
          Oli reisi viimane päev, sõideti koju tagasi. Ootamatult venis Gatwicki lennujaamas oldud aeg tundidepikkuseks lennu hilinemise tõttu, kuid üldjuhul läks kõik hästi ning koju jõuti laupäeva õhtul.

Lisaks tavapärastele tegevustele küsisime kaheksandike käest ka järgmisi küsimusi:

Kuidas veedetsid vaba aega?
„Tavaliselt käisime osade klassivendade ja klassiõdedega Pieril, rannas, restoranides ja niisama linnas jalutamas.“

„Me käisime Brightonis ringi, sõitsime paar korda bussiga kesklinnast välja, käisime kohvikutes, poodides ja mujal linnas ringi. Väga mõnus oli ja lahedad olid ka meie bussisõidud koju, kus nägi linna suures plaanis.“
„Vedelesin kodus ja rääkisin perega juttu. Käisime perepojaga korra jalgpalli mängimas.“
„Käisin shoppamas :) Väga lahe oli, käisime kõik koos ka kohvikutes ja üldse söömas ja vaatasime ka maju ja saime linna selgeks. Vabal ajal on hea rääkida kõigiga, sest sul on niikuinii seda vaja teha ja siis pole seda pinget, et keegi itsitab ja sind maha teeb.“

Kuidas erineb Briti perede elu Eesti omast?
„Briti kesklass on rohkem mõjutatavam väliskeskkonnast kui Eesti pere, ma usun. Samuti toitutakse ebatervislikumalt, nagu mulle näis.“
„Nad söövad kõvasti rohkem, trenni ei tehta seal eriti.“
„Väga ei erinegi, kuid oma kohaleoleku ajal ei märganud telekavaatamist, kuigi telekas neil oli ning ka arvutis oldi harva, pigem loeti koos raamatuid ja ajakirju.“
„Eestlased ei söö nii palju rämpsu.“
„Briti pereelu on üsnagi Eesti pereelu sarnane, põhilise erinevusena hakkas silma jalanõudega toas käimise komme. Lisaks söövad Briti pered veidi teistsugust toitu, teevad natuke teistsugust nalja jne, kuid üldine elu ei ole väga erinev Eesti pere omast.“
„Elumajad on neil kitsamad ning kõik inimesed ei ole koguaeg nii pinges ja range korra all. Inimesed elavad ja suhtlevad vabalt. Ma ei oska nüüd öelda, kas kõik Briti pered on nii lärmakad, kui aga on, siis on kindlasti suur vahe see, et me oleme oluliselt vaiksema eluviisiga.“
„Igatpidi. Nad toituvad ebatervislikult, on privaatsemad, see-eest rõõmsameelsemad ja väga toredad. Nad vaatavad palju jalgpalli jms ja fännavad muusikat, jalgpalli, hobuste võiduajamist, koerte võiduajamist jne:)“

Mida reisi vältel juurde õppisid?
„Ma sain väga palju juurde nagu näiteks seda, kuidas üksi linna peal hakkama saada ja kuidas kaarti lugeda. Tantsida oli ka lõbus. Samuti arenes inglise keel reisi ajal palju.“
„Oskust ise hakkama saada võõras kohas ja linnas, ilma vanemateta. Iseseisvust. Teistega arvestamist“
„Kuidas vabamalt inglise keeles suhelda.“
„Inglismaal ei ole elu sugugi roosiline. Praegune majanduslik olukord on üpris keeruline - riik on võlgu ning üritab seda kompenseerida näiteks kõrgete ülikoolimaksudega. Ka immigratsiooniteema jookseb üha tihedamini inglaste igapäevavestlusest läbi - kohalik kultuur hägustub/kaob välismaiste kultuuride (hiina, india, araabia) sissevoolu all.“
„Alati tuleb tänada ja vabandust paluda, isegi tühise asja pärast.“
„Et Inglismaal ei huvita jalakäijaid valgusfoorid.“
„Igasuguseid uusi ja huvitavaid väljendeid ning sõnu. Oskan nüüd ennast inglise keeles paremini väljendada. See reis aitas päris palju minu inglise keele oskust arendada.“
„Eestlased ei ole üldse nii viisakad ja rõõmsad kui Inglased ja nii masendav oli jälle Eestisse tulla, kui keegi sulle kogu aeg ei naerata. „
„Britid on palju sõbralikumad ja palju rohkem abivalmis. Kõik inimesed on normaalsed ja käituvad teistega ka nagu normaalsed. Inimesed arvestavad rohkem teistega kui Eestis.“
„Peamine erinevus seisnes selles, et Briti inimesed oli kõik palju sõbralikumad kui siin Eestis ja minu arvates julgevad inimesed seal erineda.„

Mida ütleksid järgmise õppeaasta keelereisil osalejatele?
„Nautigu head toitu ja kui ilm vähegi lubab, mingu randa ja Palace Pierile. Ja ärgu auto alla jäägu, need tulevad ju teiselt poolt.“
„Tundke kaarti, teadke, kuidas te saate sinna, kuhu minna on vaja.“
„Soovitaks neil tunda rõõmu ja mõnu sellest, mis seal tehakse.“
„Nad peaksid olema valmis leppima mitte oma tahtmise saamisega ja sellega, et poed pannakse liiga vara kinni ja tihtipeale sinna ei jõua.“
„Olge valmis muutlikuks ilmaks!“
„Korralik käitumine ja õppigu inglise keelt.“
„Nautige reisi! See on vägev kogemus. „
„Ärge oodake reisist palju, siis saate väga positiivse elamuse, sest mina tegin nii ja viimastel päevadel oli selline tunne, et jääkski sinna elama, aga ilmselt siis, kui sa ootused liiga kõrgele sead, võid saada ka positiivse, kuid mitte nii suure elamuse, sest sa suudad kogu ärevusega enne reisi juba harjuda ja siis ei ole elamus üldse nii lahe. Aga sinna minema peab kindlasti, sest nii lahedat kogemust pole mul veel olnud.“

        
          Lõpetuseks tahaksime edasi öelda suured tänud meie koolile, kooli juhtkonnale, toetajatele, reisikorraldaja Gerrile LISA Keelereisidest, kõikidele lastele, peredele, õpetajatele ja teistele reisiga seotud inimestele selle eest, et taoline keele-ja kultuurireis üldse toimuda sai.

Järgmiste reisimisteni!
RaM Kooli inglise keele sektsioon

 

 

 

 

To change your subscription, click here.