UURIGEM RAHULOLU. MITMEST KÜLJEST JA TÄNULIKULT.

          Järgnev on kirjutatud rohkem kui tänukiri, põhjalikum analüüs alles käib.

          Novembris palusime meie kooli peredel vastata mõnele küsimusele, et teada saada, kuidas nad hindavad ja mida näevad koolielus oluliste teemade kohta. Meeldetuletuseks, mis need teemad olid:

-Info vahetus kodu ja kooli vahel erinevates kanalites (e-koolist kuni isikliku suhtluseni)

-Üldine koolikorraldus (tunniplaanist kuni ühiste ürituste ja huvitegevuseni)

-Õhkkond ja turvalisus koolis (õppimise pingest kuni suhete sõbralikkuseni)

-Õhkkond ja suhted klassis (õpetaja tähelepanust kuni klassivälise tegevuseni)

-Väärtuste rakendumine koolielus (individuaalsest lähenemisest vastastikuse austuseni)

Need üldisemad teemad olid jaotatud täpsemateks küsimusteks, millele paluti vastata 4-pallisel skaalal ja mida sai soovi korral kommenteerida.

          Igasuguste uuringute puhul, mida ju elus aina sagedamini ette tuleb, on väga tähtis osalemise aktiivsus. Ei saa ju järeldusi teha vaid mõne üksiku arvamuse põhjal. Selles mõttes läks meie uuringul ülihästi: vastajaid oli tervelt 432! Palju tänu kõigile, kes kaasa mõtlesid ja töötasid. Ülihästi läks meil ka teises mõttes: tavaliselt on aktiivsemad need, kes vähem rahul ning need, kes täitsa rahul, ei kipu seda väljendama: asi ju niigi hea. Aga meie küsitluse tulemused näitavad, et koolipere võtab vaevaks oma toetust ja heakskiitu väljendada. Selle eest veelkord suur tänu, sest nii õpetajatele kui teistele kooli töötajatele on sellist toetust väga vaja!

          Valdav hinnang kõikides teemades oli kas „täiesti rahul“ või „osaliselt rahul“. Vastuseid „mitte eriti rahul“ või „üldse pole rahul“ oli vaid üksikuid. Kõige tüüpilisem vastuste jaotus oli selline, et vähemalt kaks kolmandikku vastajatest olid täiesti rahul ja veerand kuni kolmandik osaliselt rahul. Kui sellist nelja astmega skaalat („täiesti“, „osaliselt“, „mitte eriti“ ja „üldse mitte“) võrrelda vanaaegse hinnete süsteemiga (5-väga hea, 4-hea, 3-rahuldav, 2-mitterahuldav), siis võib öelda, et me saime ainult „viied“ ja „neljad“.  See tähendab kindlasti, et tulemused on head. Äkki võikski nüüd päriselt „loorberitele puhkama“ (loe: rahuloluga rahule) jääda? Siiski üks asi seda ei lase: sellised tulemused tähendavad ka, et ootused on väga kõrged. Kui kasutada sedasama koolihinnete võrdlust, siis oleme nagu head õpilased, kellelt oodataksegi, et nad ainult „viisi“ saaksid. Mõnikord tundub sellisele õpilasele endale (ja ka tema vanematele), et isegi „neli“ on halb hinne, mida tahaks parandada. Õppetöös on see sageli ilmne liialdus (kui just medalid mängus ei ole) ja võib viia läbipõlemiseni, aga koolielu korraldamises ja kooli arengus ei pruugi see üldse vale olla. Ning tundub, et meie puhul rahulolu uuringu tulemusi just nii vaadata tulebki.

          Kus me siis keskmisest rohkem „neljasid“ (vastuseid „osaliselt rahul“) saime? Selgelt eristub kolm valdkonda:

•Koolipäeva korraldus (kestus, koormus, tunniplaani tasakaal)

•Vägivalla esinemine, koolikiusamine

•Tunniväline tegevus klassides (eriti keskmises vanuseastmes)

          Ja neid „neljasid“ peab küll parandama! Sest mida see pealtnäha positiivne vastus „osaliselt rahul“ tegelikult tähendab? Aga seda, et on mingi osa, mis täiesti rahul olemisest puudu jääb. Mis see osa täpsemalt on, seda näitavad vastustele lisatud kommentaarid. Selles valguses muutuvad need eriti väärtuslikuks osaks küsimustiku tulemustest. Kolmas tänu tulebki öelda selle eest, et kommentaare oli nii palju, nii põhjalikke. Kokku kirjutati teemade lõppu üle 350 kommentaari. Suur hulk neist olid tunnustavad, kiitvad ja julgustavad. See pole sugugi tavaline: lugege mõnikord neti-kommentaariume… Suur hulk oli selliseid, mis peale puuduste välja toomise pakkus välja ka lahendusi. Ja lisaks palju avameelseid tähelepanekuid ja konkreetseid näiteid selle kohta, mis meil kõrgemast hindest puudu jääb.

          Siinkohal mõned rohkem korduvad teemad sõnastatuna üleskutseteks, millega koolil tegeleda tuleb:

•Tunniplaan elektrooniliseks

•Tunniplaan paremini tasakaalu (pikkus, raskuse jaotus, kuhjumine)

•E-kooli täitmine kiiremaks ja täpsemaks

•Hindamine koos tagasisidega (eriti kehvemad hinded) – kujundav hindamine standardiks

•Vältida liiga palju kodutööd, korraga mitu kontrolltööd

•Keskastmes rohkem kooliüritusi

•Kiusamise ilminguid ennetada ja lahendada

•Vältida kuulujutte, tagarääkimist, ebadelikaatsust, õiglustunde riivamist

•Tegeleda füüsilise keskkonna parandamisega: tiheduse, ruumipuuduse, müraga

          Kommentaarid on siinkohal vist liigsed: need okkad tuleb loorberitest välja noppida. Ja siis torgata sisse uus okas, mis ei laseks mõelda arengus puhkama jäämisele. 

TÖÖVARJUPÄEV INNUSTAS AMETIVALIKUT TEGEMA

          On teada tõde, et oma otsuse suhtes selgusele jõudmiseks tuleb see mõnikord n-ö oma naha peal ära katsetada. Säärase võimaluse on saanud ka meie kooli 11. klasside õpilased oma elukutse valikut tehes, sest RaM kooli töövarjupäeval avanes tänuväärne võimalus teada saada, kas oma eelistatud eriala või elukutse osas ollakse ikka õigel teel. 

          Töövarjupäeva on RaM koolis läbi viidud juba neli aastat ja õpilaste positiivsest tagasisidest innustatuna on sellest saanud üks kindel traditsioon RaM koolielus. 

          Lisaks kasuliku info saamisele elukutsevalikul võimaldab töövarjupäev õpilastel teada saada, kuidas koolis õpitud teadmisi tegelikus töös rakendatakse, samuti annab see noortele praktilise töö kogemuse.

          Töövarjupäeva ette valmistades kogusime õpilastelt kokku nende eelistused teatud ametikoha või eriala spetsialisti töövarjuks olemise osas. Nimekiri sai värvikirev, selles peegeldus meie kooli õpilaste julgus teha otsuseid oma isikupärale, tugevustele ja unistustele toetudes, mitte ühiskonna survele alludes. Siit mõned nopped selle aasta valikutest: režissöör, advokaat, kirurg, sisearhitekt, moedisainer, kehalise kasvatuse õpetaja, psühholoog, arst, astronoom (astrofüüsik), koreograaf, telesaate toimetaja, spordiajakirjanik, aktsiamaakler, teadlane (orgaaniline keemia, bioloogia, biomeditsiin), elektroonikainsener, automehaanik, tootedisainer, Liivalaia kohtumaja kohtunik või prokurör, logistik (tootmistehases), ämmaemand, röstmaster, ärijuht moebrändinduse valdkonnas, sotsiaaltöötaja, restorani omanik, arhitekt, jumestuskunstnik, lavastaja või lavakunstikooli õppejõud, matemaatika õpetaja, näitleja, kokk, politsei (patrull), fotograaf, insener...

          Võtsime eesmärgiks leida iga õpilase soovile vastav varjutatav. Kuna aga sellel aastal osales töövarjupäeval rekordiliselt 71 õpilast, siis sai sobilike võimaluste leidmisest suur väljakutse! Siinkohal oli taas suur rõõm ja kergendus näha meie ettevõtmisega ühinemas hulgaliselt RaM kooli lapsevanemaid, kes olid valmis aitama. Täpsustusena olgu öeldud, et RaM kooli töövarjupäeva eripära on just meie kooli laspsevanemate kaasamine, mis kingib meie ettevõtmisele RaMiliku ühestegutsemise rõõmu ja lisaväärtuse!

          18. novembril veetsid õpilased päeva oma varjutatava tööpostil, jälgides lähedalt oma eelistatud ametitäitja erialaseid tegemisi. Töövarjupäevalt naasti hea kogemuse võrra rikkamana.  Tänaseks on õpilased teinud kokkuvõtted oma töövarjupäevast, jagades tagasisidet, kui palju pingutust, erialaseid teadmisi ja milliseid isiksuseomadusi nõuab nende varjutataud elukutse.  Samuti uurisime, kas töövarjupäeval saadud kogemuse põhjal sai õpilane kinnitust valitud eriala või ameti osas. Vastused olid ausad - tunnistati, et töövarjupäeva kogemuste põhjal ei ole antud elukutse jaoks piisavalt püsivust, kannatlikkust või vastavaid iseloomuomadusi, kuid oli ka palju äratundmisrõõmu, mis innustas just soovitud eriala suunas edasi liikuma. 

          Kahjuks  saame täna teiega kirja lõpuosas jagada vaid imepisikest valikut õpilaste tagasisidest, kuid jaanuaris edastame nii töövarjutatatavatele kui ka kooliperele juba pikema kokkuvõtte.

          Suur-suur tänu veelkord kõigile lapsevanematele, kes on RaM kooli töövarjupäevadel kaasa löönud! Loodame, et rõõmustate ja innustate meie õpilasi ka järgmistel aastatel!

          Õpilaste töövarjupäeva järgne õhin ja põnevad kogemused on ka meie kooli õpetajate hulgas tekitanud soovi ise samaväärset kogeda... Ettevaatust, unistustel on RaM koolis  kombeks täituda!

Nopped õpilaste tagasidest:

•Üsna pea sain erakordse võimaluse näha pealt sünnitust. Seda on võimatu kirjeldada... see oli midagi imelist. Õnneks jalg nõrgaks ei läinud, kuid pisar tuli siiski tahes-tahtmata silma selle kogemuse ning nende imeliste emotsioonide peale, mida nägin ema-isa silmis. Terve päeva jooksul valdasid mind positiivsed emotsioonid ning sain kindlust oma tulevikuplaani teostamiseks - minna õppima ämmaemandust ja töötada sellel erialal.

•Kindlasti nõuab sporditoimetaja amet head suhtlemis- ning kirjutamisoskust. Samuti ka faktipõhiseid ning elulisi teadmisi. Kõrghariduse puudumine annaks kõnemaneeris kindlasti tunda. Samuti on vajalik hea keskendumisvõime, kuna erineva müra keskel tuleb olla täpne ja dialoog (intervjuu) peab arenema sujuvalt.

•Sain teada, kuidas toimivad suures restoranis kõik süsteemid. Kuidas ettekandjad teavad täpselt, kuhu lauda mis söök viia. Kuidas köögis jõutakse söök nii kähku valmis teha. 

•Olen küll füüsikas ja matemaatikas päris osav, aga arvan, et teaduri töö mulle ei sobi kuna teaduri töö nõuab tegelikult väga palju aega ja kannatust, mida mul ei eksisteeri.

•Tänud, et minu töövarjupäev nii lahe oli ja läks väga südamesse. Inimesed moestuudios olid väga toredad ja kui küsisin millegi kohta, siis nad vastasid sõbralikult, isegi kui neil oli väga palju tööd. Mul avaneb võimalus minna appi kevadkollektsiooni väljatoomisel, mis on minu jaoks väga suur asi. Ja muidugi väga põnev oli see, kui moekunstnik arutas oma uut  kollektsiooni, ja sain sellest osa võtta.  

•Ma teadsin juba lasteaiast saati, et tahan teadlane olla, kuid mul polnud siiani õiget ettekujutust olnud teaduritööst ja kuigi teadusharusid on väga palju, siis sain enda arust ikkagi mingi ülevaate teadlase igapäevaelust. Mulle väga meeldis see päev laboris ja ma olen nüüd kindel, et teadus on see, millega ma tulevikus tegeleda tahan (kas just geenitehnoogia või midagi muud, pole ma veel otsustanud). Samuti on palju kasu ka soovitustest ülikoolide ja erialade suhtes nii Teie, kui ka teiste teadurite poolt, kellega suhtlesin.

•Ei kujuta ettegi, kui palju see nõuab ühelt kohtunikult, et seista silmitsi üks päev teise järel sääraste juhtumitega ja kohut mõista inimeste üle, kes tegelikult ei vääri mittemingisugust austust, arvan mina.  Teie tööd jälgides tean nüüd, milleks valmistuda, kuidas käituda ja olen veelgi rohkem valmis õppima oma unistustetööd, õigluse eest Eesti Vabariigis.   

•See päev oli minu jaoks vägagi õpetlik, kuna tegu oli just hooaja lõpuga. Mäletan, et mitu inimest tulid minu juurde ütlema ja seletama, et ma ei arvaks, et see väsimus, tüdimus ja närvilisus on igapäevane. Ma ütlen ausalt, ma väga mõistan seda, sest isegi selle 13 tunni sees, mis mina Teiega viibisin, tekkis mul endalgi väsimus ja kerge tüdimus. Ma olen üllatunud tegelikult, kuidas Te selle kõigega toime tulete, et teha 4 kuud järjest selliseid tööpäevi. See on tõsiselt muljetavaldav. Kuid ma tahaksin kindlasti ära mainida, et kogu selle hooaja väsimuse  juures suutsite te välja näidata seda sära, mis teil silmades on. Kogu teie tiim jättis väga üksteist armastava, sooja ja hooliva tunde. Nagu üks perekond. Ma olen õnnelik, et ma sain tulla võtetele just sellel päeval, sest ma arvan, et ma nägin filmivõtete kõiki nurki: õnnestumisi kui ka ebaõnnestumisi. See päev näitas reaalsust ja ma olen õnnelik, et ma ei näinud võtteid läbi roosade prillide.  Veelkord suur tänu Teile kõigile selle päeva eest ja et mind nii kiiresti omaks võtsite. Tuleks järgmine kordki! Seniks aga edu, jõudu ja rohkelt jaksu selles, mida te teete!

•Röstmasteri amet nõuab head keemiaoskust ja väga head maitsemeelt ning mastaapseid teadmisi erinevatest kohvidest ja kohutavalt palju kogemust.

Sellel aastal aitasid töövarjupäeva õnnestumisele kaasa RaM kooli lapsevanemad:

Jaak Kilmi, Kaidi Reiljan-Sihvart, Annely Köster, Lauri Maisvee, Anneli Elme, Kristi Kamlat, Lilia Kristianson, Ivari Padar, Kristo Tohver, Jüri Teras, Günter Taal, Marko Reidla, Siiri Ottender-Paasma, Ülo Peil, Riho Talvar, Taavi Jakobson, Gea Rebas, Toomas Susi, Helen Tulve, Marge Keerig, Triin Palk, Marget Henriksen, Anneli Unt, Liis Raag, Kaie Kaas-Ojavere, Maarja Oviir-Neivelt, Argo Koppa, Aet Grigorjev, Tauno Loodus, Guido Kangur, Jana Zastserinski, Elmar Vaher, Rita Rätsepp, Sten Luiga, Tiina-Liina Uudam, Toomas-Tõnu Tiivel, William Mart Laanemäe.

EAK TÕUSIS LENDU

          Enese arendamise kursus, lühendatult EAK, on Rocca al Mare koolile iseloomulik programm, mis keskendub õpilasele kui inimesele, õpetades teda tundma nii iseennast kui ka oma kaaslasi.

          Kursuse jooksul käsitletakse mitmeid teemasid, mis toetavad õpilase inter- ja intrapersonaalset arengut – õpitakse kaardistama oma tundeid, tähele panema stressi, depressiooni ja läbipõlemise tunnuseid, modereerima diskussioone ning üksteist kuulama ja märkama. Isiklike lugude, jagatud murede ja rõõmude kaudu hakkavad kursusel osalejad teisi inimesi paremini mõistma. Samuti pööratakse tähelepanu iga inimese nõrgematele ja tugevamatele külgedele ning jagatakse soovitusi nende parendamiseks. Kursus ise toimub vabas ja loomingulises vormis: kõneletakse ja arutletakse, tehakse mõtlemapanevaid rühmatöid, kirjutatakse luuletusi ja maalitakse. Samas toimub ka traditsioonilisemaid teooriatunde. Kursuse lõputööks on autoriõhtu korraldamine ja selles osalemine, mille vältel on kõigil võimalus oma isiksust loominguliste tööde kaudu avada.

          XVI lennu autoriõhtu toimus 2015. aasta 28. novembril. Seekord oli teemaks “Lend” – seda mitte akadeemilises, vaid sümboolses tähenduses. Lendamine võrdkujutab enda maast lahtilükkamist ja õhkutõusmist inimese arenguga ajas. Õhtu toimus kahes osas. Peale esitlusi aulas sai tutvuda ka kooli teistes ruumides üles seatud projektidega ning lisaks vaimutoidule pakuti elamusi ka maitsemeelele. Projekte oli mitmete kaunite kunstide killast – sündmuse moodustasid lühifilmid, muusikateosed, visuaalse kunsti teosed, installatsioonid, häppeningid ning kulinaarsed elamused ja interaktiivsed kogemused. Mitmekülgsuse loomiseks oli kasutatud erisuguste vahendite võimalusi: valgusest elektroonikani ning pintslist ja lõuendist elusloomadeni. Oli palju, mida avastada, ning igaühel oli võimalus enda jaoks ka midagi leida.

          Autoriõhtu “Lend” oli väärt kogemus nii korraldajatele kui ka külalistele. Pärast hubaselt ja vaimselt veedetud aega lendavad ehk kõik edasi paremate inimestena.

Rohkem pilte üritusest leiate SIIT.

Betti Marie Peterson
Charlie Karniol

EAK õhtust lapsevanema silme läbi:

Mulle tundub, et EAK kursus on lastele väga vajalik. See on üks asi, mida nad teevad väga ausalt. Nägin seda valmimisprotsessi lapsevanemana algusest lõpuni. Juba teema lahendus on õpilaste jaoks väga oluline. See peab neid puudutama ja huvitama. Ja kui nad leiavad õige võtme, kusjuures otsingud võivad kesta väga kaua, siis on nad valmis panustama ööd ja päevad. Seda kõike oli kõrvalt põnev jälgida, kogu meie suur pere oli tegevusse kaasa haaratud. Vaadates kogu lennu töid (eraldi siinkohal neid analüüsima ei hakkaks), sain ma aru, et sellel õhtul avas iga laps endas selle ukse, kuhu õpetajad ja vahel ka vanemad sisse ei astu. Me saime nendest teada midagi väga olulist, seda, mis on nende jaoks tähtis. Soovitan tulevikus üritust külastada kindlasti ka 12. klassi aineõpetajatel.

Tiina Kuuli

PÄEV TÄIS TEADMISI EHK TEDxYouth@TALLINN

          TeDx on igal aastal toimuv sündmus, kuhu kutsutakse kõnelema maailma juhtivamaid mõtlejaid ja tegijaid, et nad jagaksid teistega seda, mis neid kõige enam sütitab. „TED“ tuleb lühendatult sõnadest technology, entertainment, design – tehnoloogia, meelelahutus ja disain – kolm avarat valdkonda, mis aitavad ühiselt kujundada meie tulevikku.

          14. novembril toimus meie koolis järjekordne TeDx Youth üritus. Kuna TED ja TeDx üritused on üsna populaarsed ning infot selle toimumise kohta leiab piisavalt, siis tahaksime siinkohal pigem välja tuua selle, miks võiksid meie õpilased, õpetajad ja miks mitte ka lapsevanemad just sel novembrikuisel laupäeval kooli tulla ning miks meie sellest üritusest alati osa saada soovime.

          TEDx on iseseisvalt korraldatud üritus, mis on üles ehitatud põhimõttel „Ideed, mis on väärt jagamist“. Esinejateks on valitud inimesi väga erinevatest riikidest ja valdkondadest ning terve päev on täis positiivseid elamusi. Lisaks kindlat ajaformaati järgivatele esitlustele pakub TeDx ka muusikat, tantsu, näituseid ning töötube. Kui küsida, miks osaleda TeDx konverentsil, siis tuleb pähe väga palju vastuseid. Eelkõige käime meie seal kogumas positiivseid kogemusi, kuulates erinevaid inimesi rääkimas oma elust ja kogemustest kõige siiramal ning vahetumal moel. Need esitlused on justkui lood rääkijaist endist, nad avavad kuulajaile oma maailma ning sa saad aru, kuivõrd palju on olemas inimesi, kes oma eriala või hobi südamega teevad. Iga TeDx pakub ka üllatusi ning kõige lihtsamalt võttes on see üritus, kus on alati võimalik õppida.

          Kuigi TeDx on just noortele suunatud, on seal esinejaid väga erinevatest valdkondadest.  Sel aastal näiteks üllatas disainist rääkiv Kirstjan Jansen looga sellest, millise nurga alt tema maailma näeb. Samuti Zack Latta, kes jutustas loo enda teest programmeerimiseni läbi oma hobi. Põnev oli kuulda ka ühe noore teadlase Renate Rutiku arutelu selle kohta, kas peaksime teadust usaldama ning mis piirini. Hinge läks ka esitlus Jakob Rosinalt, kes kirjeldas oma igapäevaelu nutimaailmas, olles ise nägemispuudega. Inspireeriva esitluse tegi ka e-Residentsuse meeskonnajuht ja programmi direktor Kaspar Korjus. 

          Lisaks uutele teadmistele ning positiivsusele, mida TeDx alati pakub, saab näha ka meie endi õpilaste askeldusi selle ürituse edukaks toimimiseks. See, kuidas suur hulk meie kooli õpilasi niivõrd suure ürituse korraldamisega seotud on, teeb rõõmu ning tekitab aukartust samal ajal. Samuti on see koht, kus igal aastal on võimalus TeDx´il esineda ka meie kooli õpilastel, vilistlastel ning miks ka mitte õpetajatel. Sel aastal esines 10.klassi õpilane  Rovin Raie tantsu ning  meie vilistlased Elisabeth Kaukonen  ja Marilyn Mägi oma luulekavaga.

          Loodame, et niivõrd vahva ja inspireeriv üritus nagu TeDx ka edaspidi meie koolis toimuma saab ning et lisaks suurele hulgale välisüliõpilastele ka meie oma kooli õpilased ja õpetajad seda rohkem kogeda saaksid. 

Katrin Rääk 
Erika Paadimeister

HUVITAVAST TEADUSKONVERENTSIST          

          Igal aastal on häid, mitte nii häid ning lausa suurepäraseid uurimistöid. Kui tavaliselt on nende viimaste hulka käivaid töid täpselt ühe teaduskonverentsi jagu, siis sel aastal oli mitme õpetaja sõnul tegemist olukorraga, kus võis peaaegu iga uurimistöö saata konverentsile ning mitte häbisse jääda. Siiski, valik pidi saama tehtud ning valitigi välja 8 tööd, mida praegused abituriendid üheteistkümnedas klassis esitasid. 

          Esimesena tutvustasid oma töid Arman Nahapetjan ja Eva-Lotta Jürgenson. Armani uurimistöö eesmärk oli uurida, kas poks sobiks spordialana kehalise kasvatuse tundi ning tagasiside saanuna nii õpetajatelt kui ka õpilastelt, jõudis ta järeldusele, et tõesti on võimalik poksi kehalises harrastada ning teha seda ka nii, et kõik asjaosalised oleks rahul. Eva-Lotta tööst selgus, et kõige “võimsamaks” puu-või juurviljaks on õun, kuna ta uuris puuvilju kui alternatiivset energiaallikat, ühendades neid muuseas lambipirnidega.

          Järgmisena esitlesid oma töid Tõnu Paavo ja Kristo Olli. Tõnu uuris, kuidas suhtutakse meie viiendas klassis taaskasutusse ja prügi sorteerimisse. Mõtlemapaneva tööga jõudis ta järeldusele, et peaksime rohkem pöörama nendele valdkondadele tähelepanu, kuna elame siin maailmas ju kõik koos, seega miks mitte hoida seda puhtana. Kristo rääkis oma töös, kuidas ta uuris väärtushinnanguid ja koolide sisekliimat kolmes eri koolis, ning võrdles, kuidas need üksteisest erinevad.

          Siis olid kavas kaks loovosaga uurimustööd, Charlie elektroonilise muusika projekt “Dome” ning Nicole Reitsaka kolm barokiajastust inspireeritud natüürmorti. Mõlemad olid äärmiselt paeluvad esitlused, sest iga päev ei ehita keegi omaenda süntesaatorit või maali kolme filigraanset maali.

          Viimased kaks esitlust olid Marten Lumeti ja Karl Dimitrenko poolt. Marten, nagu Eva-Lotta enne teda, uuris samuti energiaga seotud teemat, kuid natuke teistsugusest vaatenurgast. Ta vaatles nelja erineva lambipirni tüübi (LED, hõõglamp, säästulamp, halogeenlamp) omadusi ning sõnastas kõigi pirnide eri omadused, plussid ja miinused. Karl võttis endale eesmärgiks uurida oma pere vallakohtunike ametimärkide kogu, mis oli ajaloolises mõttes väga huvitav, kuna Karl tõi välja märke nii mõnestki ajastust, eriti tsaarivõimu ajast Eestis.

          Selleaastane teaduskonverents oli kindlasti üks huvitavamaid ning kõrgetasemelisemaid, kuna kõik tööd olid hoole ja pühendumusega tehtud teemadel, mis autoreid endid paelusid. Sellised esitlused panevad aga ootama järgmist aastat koos uute töödega, kus on loodetavasti sama palju säravaid ning harivaid esitlusi, kui 16. lennul neid oli.

Frank Üksvärav

MARGARET RAIDLEPP

Minu lapsepõlvekodu on Lihulas, väikeses kohas Lõuna-Läänemaal. Seal veetsin mõnusa, rahuliku lapsepõlve ja käisin kooliteed põhikooliaastatel. Mind on alati paelunud muusika oma erinevates vormides. Nii teatasin oma emale 1. klassi suvel, et soovin õppida viiulit. Minu päe-vad möödusidki edaspidi peamiselt nõnda, et hommikul olin Lihula Gümnaasiumis tundides, õhtul Lihula Muusika- ja Kunstikoolis. Samuti hakkasin tegelema laulmisega, mis on siiani minu suurim hobi.

          Gümnaasiumi ajal jätkus minu koolitee Pärnus, armsas Raeküla Gümnaasiumis. See kool ja Pärnu linn on mulle alatiseks väga armsad. Eriti hästi on mul meeles minu eesti keele ja kirjanduse õpetaja Anu Helemäe, kes on väga karismaatiline, inspireeriv ja inimlik õpetaja. Arvan, et sealt tekkis gümnaasiumi lõpupoole ka mõte, et võiks edasi õppima minna just eesti keelt ja kirjan¬dust, mis olid koolis meeldinud ja hästi edenenud.

          Nii jätkasingi õpinguid Tallinna ülikoolis bakalaureuseastmes eesti filoloogina, magistrantuuris eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Õpingute kõrvalt viis huvi keele ja kirjanduse vastu tööle raamatu¬poodi ja tegema kaastöid keeletoimetajana, jätkan mõlemaga ka praegu. 

          Kui mulle vahetult enne ülikooli lõpetamist pakuti võimalust tulla õpetama eesti keelt ja kirjan-dust Rocca al Mare kooli, olin väga rõõmus. RaM kooli vaba, toetavat, loomingulist ja samas akadeemilist õhustikku mäletan juba oma esimese koolipraktika ajast. Mõte alustada siin esi-mest tööaastat õpetajana tundus suurepärane. Selle lühikese aja jooksul, mil ma olen töö¬tanud RaM koolis, olen saanud palju positiivseid kogemusi ja usun, et neid on veel tulemas. Aitäh kõigile toredatele õpilastele ja kolleegidele, teie keskel on hea ja rikastav olla!

MARTIN SAAR

Olen pärit Eestimaa südamest Paidest. Kasvasin üles roheluses ja mänguväljakute keskel, mistõttu kulges suurem osa lapsepõlvest sõpradega õues mängides. Igal õhtul tulin koju, põlved marraskil ja tossud liivased. Sellest saigi alguse mu armastus spordi ja liikumise vastu. Koolis oli minu  vaieldamatu lemmiktund kehaline kasvatus ja juba siis mõtlesin, kui tore oleks kunagi õpetajaks saada. Mis võiks veel parem olla, kui päev, kus kõik tunnid on kehalised kasvatused. 

          Noorena tegelesin mitmete spordialadega: jalgpall, korvpall, kergejõustik. Lõpuks sai meelepärasemaks just jalgpall, millega ma olen nüüdseks tegelenud juba 16 aastat. Hetkel mängin küll vaid hobikorras, kuid endiselt on raske leida mõnusamat tegevust kui sõpradega õhtul trennis kokku saada ja ennast tühjaks joosta.

          Pärast keskkooli läksin õppima Tallinna Ülikooli kehakultuuri teaduskonda. Kuna mulle meeldib väga reisida, siis otsustasin peale ülikooli lõpetamist poolteist aastat mööda ilma ringi rännata. Seiklesin läbi Austraalia ja Uus-Meremaa, vahepeal tegin kõrvalpõikeid Balile ja Taimaale. Eestisse tagasi jõudes otsustasin midagi uut veel juurde õppida ja astusin Eesti Infotehnoloogia Kolledžisse.

          Pean enesearendust ja uute asjade proovimist elus väga oluliseks. Seega ei saanud ma kuidagi ei öelda, kui tekkis võimalus tulla Rocca al Maresse kehalist kasvatust andma.  Õpetajana on mu eesmärk, et õpilastel oleks tunnis lõbus. Oluline on kaasa teha ja anda endast parim. Tihtipeale polegi muud vaja, kui vaid tahtejõudu ja pealehakkamist.  Mulle meeldivad humoorikad inimesed, kõrged mäed, lihtsuse võlu ja hommikune uni.

MATTHIAS VANAMB

Tere, olen Matthias Vanamb. Minu hobi ja töö on keelte õppimine. Tahan jagada keeleõppe rõõmu ka teistega ja selleks ma lõpetasin Prantsusmaal keelteõpetaja magistri.
          Olen õpetanud varem Tallinna Inglise Kolledžis prantsuse keelt. Praegu õpetan hispaania keelt ja prantsuse keelt Rocca al Mare koolis ja ainult prantsuse keelt Viimsi koolis.

PILLE-RIIN TOOMSALU

Mina olen Pille-Riin – minu õppeaineteks on kehaline kasvatus ja ujumine.

          Esimene märksõna minu elust oleks Saaremaa. Osake minust on alati seal ja küllap ma kunagi sinna tagasi ka lähen. Minu kallis kodu on Muhumaal. Tuult tiibadesse puhus minu esimene treener Ly Link, kes Orissaare gümnaasiumis minu eest hoolt kandis, et minust ikka tubli sportlane saaks. Teine märksõna oleks sport. Pärast põhikooli läksin juba omapäi Tallinnasse ja asusin õppima Audentese spordigümnaasiumisse. Sel ajal sai nii palju trenni tehtud, et see ei lähe iial meelest! 

          Kui oli aeg ülikooli minna, siis loomulikult ilma pikema mõtlemiseta otsustasin kehakultuuri õppima minna Tartu Ülikooli. Leian et see aeg Tartus oli määrava tähtsusega väärtuste ja prioriteetide väljakujunemisel edasiseks eluks. 

          Kolmas märksõna võiks olla õpetamine. Alustasin õpetamist Tartus Ujumise spordiklubis, siis Tallinnas TOP ujumisklubis ja MyFitnessis ning mõnda aega ka Nurmenuku lasteaias liikumisõpetajana. Ja nüüd olen ma jõudnud Rocca al Mare kooli õpetama. Eks elul on omad keerdkäigud, mina olen enda keerdudega rahule jäänud.

          Mida ma armastan – armastan šokolaadi, loomi, lapsi, šokolaadi, juuksurihobi, teatris käia, trenni teha ja šokolaad. Aa ja kas ma mainisin, et mulle meeldib šokolaad!

PIRET KERSA

Olen pärit Haapsalust  ning lõpetanud Haapsalu Gümnaasiumi. Väike kodune Haapsalu on mul endiselt väga südames, nii veedangi oma nädalavahetused ja puhkused enamasti just seal. 

          Peale Tallinna Ülikooli lõpetamist valisin lasteaiaõpetaja eriala. Kui Rocca al Mare kool hakkas looma oma lasteaeda, siis otsustasin ka mina selle vahva ettevõtmisega liituda. Selle aasta  kevadel, kui saatsin  kooli oma kallid SegaSummad Veskimöldre lasteaiast, otsustasin ka ise edasi liikuda ja võtta vastu kooliõpetaja väljakutsed. Olles teadlik kooli väärtustest ning erakordselt sõbralikust õhkkonnast, oli minu sooviks olla osa sellest. 

          Vaba aega veedan koos perega. Ühised rattasõidud, lauamängud ja külaskäigud on meie pere meelistegevused. Samuti meeldib mulle väga lugeda, eriti  reisikirju.

TIINA SAARELAID

Olen RaM kooli vene keele õpetaja. Hariduselt olen seotud rahandusmaailmaga ja töötanud ka pikka aega panganduses. Kuna olen pärit kakskeelsest perest, võtsin uue põneva võimalusena vastu pakkumise juhendada vene keele ringi. Edasi viiski tee vene keele õpetajaks õppima ja RaMi õpilaste ette.

LÄHIAJA SÜNDMUSED

18. detsembril 2015 kontsert-jumalateenistus Kaarli kirikus
13. jaanuaril 2016 Teaduskohvik
30. jaanuaril 2016 Roosad Käärid
3. veebruaril 2016 Teaduskohvik
19. veebruaril 2016 Vabariigi aastapäeva tähistamine