RAM KOOL OSALES UURINGUS "EESTI KOOL 2016"
2016. aasta algul osalesid Rocca al Mare kooli õpetajad ja õpilased Tallinna Ülikooli uuringus „Eesti kool 2016“. Kokku osales uuringus 32 kooli, nende hulgas nii tavalisi kui nn eliitkoole, maa- ja linnakoole. Küsitleti 1281 õpilast ja 802 õpetajat.
Tegu oli esmakordse omalaadse uuringuga Eestis, kus taheti mõista, kuidas toimib muutunud õpikäsitlus – kuidas toetab õpilase individuaalseid ja sotsiaalseid oskusi, ettevõtlikkust ja loovust koolides toimuv praktiline õppetöö. Uurimise kaks alusdokumenti on Eesti Elukestva õppe strateegias sõnastatud ootused muutuvale õpikäsitlusele ja töömaailmas sõnastatud ootused haridusele.
Jaanuaris 2017 käis uuringu tulemusi RaM õpetajaskonnale tutvustamas professor Mati Heidmets. Oma ülevaates tõi ta välja kaks suurt tegurit, mis enim koolirahulolu kujundavad. Esimene neist on õpilase koolirõõm – kuidas õpilane end koolis tunneb, õppija kaasatus koolitöödesse, ja kuuluvustunne, mida õpilased kirjeldasid lausetega „Kool on eriline koht“; „Ma meeldin kaasõpilastele sellisena, nagu ma olen“ ja „Õppides lendab aeg kiiresti“. „Koolirõõm juhtub siis, kui kool mulle meeldib, tajun kaaslaste toetavat suhtumist ja teen koolitööd mõnuga!“
Teine oluline tegur on õpetaja enesetunne, mida kirjeldatakse kui miskit, „mis paneb õpetaja silma särama“. See juhtub siis, kui õpetaja tajub, et ta on oluline ja temast sõltub koolis palju, on rahul oma töö sisu ja kooli sisekliimaga (kokkukuuluvustunne, meie-tunne). Staaž, palk ja vanus pole uuringu põhjal õpetaja jaoks enam esmatähtsad, tähtsaimad on õpetaja kui isiksuse tajutud mõjukus, õpilasi õppetöösse kaasav tegevusmudel ning õpetajate omavaheline koostöö. Kui õpetajal silm särab on koolis õhkkond, kus õpilasel tekib koolirõõm. Koolirõõm, õpetaja enesetunne, õpikäsitlus, aga ka kooli juhtimise viis käivad koos. Nad on osa suurest tervikust.
Uuringu tulemusena joonistusid selgelt välja eesastujad ja traditsioonide hoidjaid. Professor Heidmetsa sõnul on RaM fenomen omaette, kuna meie õpilaste ja õpetajate rahulolu ning hinnang koolikultuurile on märgatavalt kõrgemad kui teistel uuringus osalenud koolidel. Seetõttu loodetakse koostöös RaM Kooliga sõnastada koolirahulolu soodustavad tegurid, et toetada koole üle Eesti.
Pildil on üks diagramm uuringust õpilase koolirõõmu kohta. Täpike nr9 on Rocca al Mare Kool küsitluses osalenute vastuste põhjal
|
|
TUNNIPLAAN MUUTUMISTUHINAS
2017. aasta jaanuarist on koolielu üks tulipunkt – tunniplaan - nihkunud õpetajate toa ja akvaariumi juurest fuajeesse. Üle 15 aasta koolis kasutusel olnud lipikutest moodustuv tunniplaan on asendunud uue, ekraanidel kuvatavaga.
Et selline muudatus toimuda saaks, vahetas RaM välja siiani kasutusel olnud tunniplaani tarkvara. Uuele platvormile üleminekuga on muutunud palju lihtsamaks tunniplaani jälgimine veebis ja nutirakendustes, lingi tunniplaanile leiab nüüd nii e-koolist kui kooli kodulehelt. Kõik uuendused pole veel aga valmis, kooli IT-juhi sõnul on praegu igapäevaselt ekraanidel kuvatav tunniplaan varsti veelgi informatiivsem ja võimaldab hakata kajastama ka võimalikke muudatusi.
|
|
TERAVAID ELAMUSI ROOSADELT KÄÄRIDELT
Mul oli esimest korda elus võimalus näha lähedalt, mismoodi moodi tehakse. Sain roosade kääride välkumist vaadata nii lava eest kui tagant kui catwalk`i pealt, sest mul oli au kanda õpetajate kollektsiooni viimast kostüümi – 2017. aasta kukke. Võõrad suled said peaaegu omaks.
Millised olid moevõõra modelli muljed? Kõik oli natuke unenäoline, isegi kool paistis hämaras roosakas valguses teistmoodi. Moeteadlik publik liikus mingis pidulikus vaikuses ja iseteadvas sihikindluses saali poole, kuhu vaatajad mahtusid vaevu istuma ja seisma. Ja siis läks lahti - valguskiired lõikamas õhku teravamalt kui käärid, baleriinid hõljumas publiku kohal nagu haldjad, modellid tulemas ja minemas professionaalsel marsisammul ainult modellidele omase veidi ähvardava ilmega, mis on vabastatud igasugusest emotsioonist peale jaheda tardumuse. Nii cool on meie armas kool.
Kõik see glamuur ei tule sugugi iseenesest – enne suure show algust tehti kõvasti proovi. Proovigraafik oli pandud paika minutilise täpsusega – meie kollektsiooni kohta oli kirjas „Õpetajate kollektsioonile on eraldatud lavalise peaproovi aeg laupäeval 16:49-16:53“. Umbusklik muie minu suult kadus, kui me just täpselt 16.49 oma proovi südame ja sulgede värinal alustasime. Kardinatega publikualast eraldatud koridorides hõljusid klasside ja saali vahel efemeersed olendid, kelles ma õpilasi küll ei suutnud ära tunda – nii harjunud on silm neid nägema meie must-valge-kollases koolivormis. Ja nende vahel püüdsid meesõpetajatest ja direktorist modellid oma nokkade, sabade ja sõrgadega treppidel püsti jääda ja õigeks ajaks lavale kiirustada. Kindlasti oleks pesukollektsiooniga lihtsam. Aga mulle näib, et see ei sobi hästi kooli lavale.
Kuid meie loomade karneval sobis – publikul oli tükk tegu mõistatamisega, millist loodusnähtust kostüüm kujutab ja kes on maski taga.
Pärast menukat lavalkõndi liikus kogu see rõivadisaini-ime kaamerate ette poseerima. Seal olid kõik etteaste ärevuse unustanud ja enesekindlad nagu kogenud punasel vaibal käijad.
Kokkuvõttes - üsna terav elamus, just nagu käärid olema peavadki.
Heiti Pakk
Rohkem pilte üritusest leiate SIIT.
|
|
UUED ÕPETAJAD RAM KOOLIS (VOL.3)
|
|
HANS-BERTRAND MUGNIER
Tere! Minu nimi on Hans-Bertrand ja ma olen uus prantsuse keele õpetaja. Ma olen pärit Burgundia piirkonnas asuvalt kaunilt looduskaitsealalt Morvanist.
Mulle meeldib reisida, reisida nii, et õpin tundma kohalikke kombeid ja igapäevaelu. Nii otsustasingi ühendada oma huvi ja ameti – minust sai prantsuse keele ja kultuuri õpetaja välismaal. Olen töötanud Jordaanias Irbidi ülikoolis, Eestis Tartu Ülikoolis ja Prantsuse Instituudis, Ameerika idarannikul Providence'is Prantsuse-Ameerika koolis, Slovakkias Comeniuse ülikoolis ning nüüd taaskord Eestis. Annan oma tunde suure entusiasmi ja lõbusa tujuga, mind motiveerivad minu õpilased ja nende huvi prantsuse keele, kultuuri ja mõtteviisi vastu. Mind huvitab ajakirjandus, ajalugu ja kirjandus.
Olen väga rõõmus, et minust on saanud Rocca al Mare koolipere liige.
|
|
|
MERLE LAASMA
Olen sündinud ja kasvanud väikeses Lõuna-Eesti linnas, Tõrvas. Minu lapsepõlv möödus suuresti erinevaid spordialasid harrastades. Selles armsas väikeses linnas ei olnud väga palju muud teha, kui käia kõikides trennides, mis vähegi kooli juures toimusid. Osalesin odaviske ja kuulitõuke trennis, jooksutrennis, judos, peotantsus, vaieldamatuks lemmikuks osutus suusatamine. Tänaseni on see väike kohake sügavalt südames ja oma suved veedan perega tihti Tõrvas.
Peale gümnaasiumi lõpetamist asusin õppima Tallinna Ülikooli klassiõpetaja erialale. Suurde linna tulek oli maalt pärit tüdrukule päris hirmutav, õppisin kooli- ja kodutee selgeks, teadsin esialgu ainult ühte bussi, millega oma Lasnamäe koju sõita. Esimene poolaasta ei julgenud väga linnaga tutvust teha. Õnneks peagi avastasin Tallinna võlu enda jaoks ja olen hästi õnnelik, et elan just Tallinnas. Juba ülikooliõpingute ajal alustasin töötamist Tallina Saksa Gümnaasiumis, kus töötasin hea mitu aastat, sealt suundusin korraks tööle Omnivasse. Omnivas sain aru, et just õpetamine on see töö, mida teha tahan, hakkasin igatsema lapsi, seda siirust ja naerukilkeid, koridore, mis kubisevad noortest inimestest, seda meeletut saginat… seadsin sammud tagasi kooli. Enne Rocca al Mare kooli sain veel kogeda õpetajaks olemist 21. koolis. Nautisin igat hetke seal töötades.
Aga saatus veeretas minu teele kollase koolimaja ja siin ma nüüd olen, õnnelikum kui kunagi varem. Vabal ajal armastan suusatada, jumaldan reisimist ja naudin oma perega koosolemist. Minu peres kasvab kolm poega, Rihard, Rubert ja Renver. Ma olen tänulik, et saan olla kollase koolimaja peres.
|
|
|
REET LAINOJA
Sündisin Tallinnas, aga kasvasin üles Sakus, kus alustasin 6-aastaselt oma kooliteed. Ma mäletan, et vabal ajal meeldis mulle koos sõpradega igale poole hekkidesse onne ehitada ja palju-palju õues olla. Toas olles ma lausa neelasin raamatuid - mulle tõesti meeldis (ja meeldib siiani) väga lugeda. Perekond sai ruttu selgeks, et kui Reet loeb raamatut, siis ta ei näe ega kuule midagi. Üks minu lapsepõlve lemmikautoritest oli kindlasti Astrid Lindgren.
Ma ei mäleta, et oleksin juba lapsena tahtnud õpetajaks saada. Ma olin algkoolis nii arg laps, et minu toonane klassijuhataja imestas tõsiselt, et minust tema ametikaaslane sai. Igatahes oli mul suvel enne 12ndat klassi tõsine probleem, mida küll õppima minna. Mul oli palju sõpru, kes teadsid täpselt, mida nad tahavad teha, ja seetõttu mind väga häiris, et mul puudub selge nägemus oma tulevikust. Mäletan, et oli suvi ja ma istusin suvila põrandal. Järsku küsis ema, miks ma ei lähe õpetajaks õppima - see võiks ju sobida. Ma arvan siiani, et ma oleks too hetk nagu puuga pähe saanud: kuidas ma küll ise varem aru ei saanud, et just seda ma tahangi?! Nõnda astusingi (toonase nimega) Tallinna Pedagoogikaülikooli, lõpetasin selle ja alustasin 2002. aastal oma tööd Rocca al Mare koolis. Minu esimesed õpilased on selle kooli juba lõpetanud. Mina ise olin vahepeal kodune, sest mulle sündis kaks last. Tütar Heleene on 4- ja poeg Aksel 2-aastane. Asusin laste kõrvalt uuesti õppima ja proovin lisaks klassiõpetaja erialale omandada matemaatikaõpetaja kutset.
Mulle meeldib endiselt lugeda. Lisaks armastan kudumist ja jooksmas käimist. Tore on perega koos maailma avastada.
|
|
|
RUTTI OJASOO
Esimesed 18 aastat oli minu kodulinnaks Türi. Õppisin Türi I keskkoolis ja alustasin vanema õe eeskujul kergejõustikutreeningutega. Kergejõustikul oli tähtis roll minu elus. Oma karjääri jooksul tulin üle 30 korra Eesti meistriks ning minu nimele kuulusid Eesti rekordid 100m ja 400m jooksus.
Algklassides soovisin saada õmblejaks. Põhikoolis oli mul väga vahva saksa keele õpetaja ning siis unistasin saksa keelt kõneleva giidi ametist. Abituriendina õpetajate päeval kehalise kasvatuse õpetajat asendades sain aru, et see amet on mulle loodud. Asusin õppima Tallinna Ülikooli kehakultuuri teaduskonda.
Rocca al Mare kooliga liitusin juba kooli avamise esimesest aastast. Kasvasin ja arenesin õpetajana koos kooliga. Koostöö õpilaste ja kolleegidega on väga palju rõõmu pakkunud.
Aastal 2011 jäin koju lapsepuhkusele ning sündisid minu kallid lapsed Rasmus Riff ja Riti Riinu. Mitu aastat toimetasin nende vahvate tegelastega kodus.
Rocca al Mare kooli naasin taas 2016. õppeaastast ja väga tore on tagasi olla.
Koolist vabal ajal armastan õmmelda ja muu käsitööga tegeleda, veedan aega oma perega ja lemmikkoht, kuhu linnamelust põgeneme, on Haapsalu.
|
|
|
SIIRI VALLIMÄE
Kui mina Rocca al Mare kooli tööle tulin, olid tunnid juba alanud. Asusin psühholoogina ametisse keset novembrit. Olen ka varem töötanud koolipsühholoogina algklassidest gümnaasiumini, lisaks veel ülikoolis ja väikeses rehabilitatsioonikeskuses. Kui 2014. aastal Põhja-Eesti Rajaleidja keskus avati, olin esimesena platsis, seal töötasin kõige rohkem hoopis lasteaialastega. Ja sealt ma tulin otse Rocca al Mare kooli. Töö laste ja noortega on see, mis paneb minu silma särama. Eriti rõõmustav on, kui suudan luua hea kontakti ning oleme ühiselt eesmärkide poole teel. Teeme mõnikord päris põnevaid asju – mängime liivaga, metafoorkaartidega, üllatusmunadest pärit mänguasjadega, joonistame või lõikame ajakirjadest pilte ja tekste välja ning kleebime paberile, laome emotsioonikaarte ja harjutame rollimängus oskusi ja uusi lähenemisi. Lastega töös on väga palju kokkupuutepunkte täiskasvanutega, kes on laste ümber – vanemad ja õpetajad. Sageli on võti just täiskasvanute toetamises, jõustamises ja nõustamises.
Minu käest on palju küsitud, kuidas ma psühholoogia enda jaoks valisin. Vastuseks saan öelda, et tundub, et psühholoogia valis mind. Juba kaua aega enne gümnaasiumi lõpetamist märkasin, et inimesed tahavad minuga oma muresid ja rõõme jagada ning koos arutada, mida ja kuidas teha. Samuti on mind alati huvitanud inimeste mõtlemine, käitumine, tunded ja soovid. Sealt oli lühike samm eriala valikuni. Leida psühholoogia väga laias maailmas oma koht, on siiani minule põnev väljakutse.
Väljaspool tööelu on mul mitmeid erinevaid huvisid. Põhiliselt veedan aega oma perega – abikaasa Martini, poja Andre ja tütre Karolaga. Suviti meeldib mulle näpud mulda pista ning oma maja juures kasvatan maasikaid, õunu, porgandeid, herneid, kartuleid, peete ja muud, mida panna kas otse suhu või mida saab enne küpsetada ja keeta. Piisavalt külma ilma korral armastan kätte võtta raamatu, vahel haaran pihku ka vardad või heegelnõela.
|
|
|
SILJA PIHELGAS
Hea on olla tagasi Rocca al Mare koolis. Nüüd, peale aastast eemalolekut, on selgem ka see, miks ma siin olen. Vähemalt mulle endale.
Loodan väga, et õpilased saavad loodusklassi retkedel kogeda vahetut loodusega kohtumise tunnet. Kuigi kohalolemise aeg on napp, enamasti palju kisa-kära, mõtted hüppavad ühest kohast teise, saab see ikkagi juhtuda! See ime, mida õpikust ei koge ning virtuaalmaailmast ei leia. Enamasti on KOHTUMINE LOODUSEGA alati ootamatu ning sageli alles hilisemas elus taipad, kui suure väärtusega on see meie elukogemuste skaalal.
Ja see on puhas rõõm, et selliste kohtumiste võimalus on meie kooli õppekavasse kirjutatud!
|
|
|
SOHVI VIIK
Juba mõned aastad olen Rocca al Mare koolis juhendanud erinevaid kunstiringe. Koos oma ema Mari Viigiga õpetame lastele puutööd pisikestest mänguasjadest kuni disainitoolideni välja. Peale tööõpetuse olen Rocca al Mare koolis juhendanud ka nukufilmi- ja fotograafiaringi.
Fotograafia on eriala, millega tegelen pidevalt ka kooli kõrvalt. Olen lõpetanud bakalaureuseõpingud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas. Et minna kahemõõtmelisest fotost ruumilisemaks, astusin 2014. aastal EKA skulptuuri ja installatsiooni erialale, mille lõpetasin 2016. aasta kevadel. Just nukufilmi meeldib mulle kõige enam lastega teha, sest see ühendab omavahel fotograafia ja meisterdamise.
|
|
|
LÄHIAJA SÜNDMUSED
23. veebruaril toimub õpilastele kooli aulas traditsiooniline vabariigi aastapäeva aktus ja etendus.
08. märtsil algusega kell 18.00 toimub kooli aulas traditsiooniline vabariigi aastapäeva etendus peredele. Oodatud on kõik emad-isad, õed-vennad, vanaemad-vanaisad.
10. märtsil kell 19.00 kutsub RaM Kooli Arengufond kõiki heategevuslikule gurmeeõhtusöögile. Täpsem info ürituse kohta on leitav SIIT.
14. märtsil leiab aset järjekordne kõnevõistlus Demosthenese pärg, millest on osa võtma oodatud 9.-12. klassi õpilased. Kõnevõistlus toimub kell 12.40 kooli aulas.
18. märtsil kell 11.00 toimuvad koolinoorte VIII Scrabble’i meistrivõistlused Rocca al Mare Koolis
31. märtsil tähistame Rocca al Mare Kooli sünnipäeva
|
|
|
|