ÕPPEAASTALE PUNKT JA UUELE ALGUS

Kooliaasta on lõppenud. Algab pikk ja kosutav suvepuhkus. Siinkohal soovib uudiskirja pisike, aga tubli toimetus südamest tänada kõiki abilisi, kes on sel õppeaastal uudiskirja sisukusele ja värskusele kaasa aidatanud. Kes on aga see saladuslik toimetus? Aga palun, saage tuttavaks.

Meie lehe peatoimetaja on raamatukogu juhataja Leini. Leini on inimene, kes peaks küll olema teada kõigile neile, kes RaM kooli elul pilku peal hoiavad. Tema sulest ilmuvad uudisnupud Facebook’i ja kodulehele, tema osav silm püüab fotokaamerasse kaunid vaated kooliaknast või –ümbrusest, just tema aitab meeles pidada, kui koolibuss tuleb hiljem või kui tunnid lõppevad varem. Rääkimata kõigest muust, mis meile tähtis –  lõpuaktusest spordipäevani.  Ja nii see uudiskirigi meil kõige põnevamad ja uuemad teemad üles leiab – ikka tänu Leinile.

Aga muidugi on igal peatoimetajal oma meeskond (kuhu kuuluvad muuhulgas ka mõned naised). Toimetuses töötab direktor Heiti, juhiabi Anneli, inglise keele õpetaja Aet, ajalooõpetaja Ronald ja personalijuht Maarika. Kõik kirja- ja keelevead parandab ära uudiskirja keeletoimetaja Anni.

Ja nüüd loo algusesse.
Tuhat tänu meie õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele, kes on õppeaasta vältel uudiskirja jaoks oma muljeid ja kogemusi jaganud!

Aitäh teile, meie uued õpetajad, et te endast nii avatult ja mõnusalt kirjutasite!

Aitäh ka kõigile teile, kes te uudiskirja vahendusel end meie koolieluga kursis hoiate!

Uuel õppeaastal on plaanis uudiskirja väljaandmist jätkata, nii et kord perioodis jõuaks lugejateni jälle uus number, nagu see viimased 5 aastat olnud on.

Kõik tegusad ja rõõmsad inimesed on uuel õppeaastal oodatud meie toimetusega liituma, et järgmised uudiskirja numbrid saaksid veel paremad ja huvitavamad!

Anna endast märku ning hoiame üheskoos meie koolielus toimuval pilgu peal. 

RAM KOOLI KOOLITUSLUBA MUUTUS TÄHTAJATUKS

Nagu varemgi iga 3 või 5 aasta tagant, muutus töökoormus sellegi aasta alguses suuremaks ja õhkkond õpetajate hulgas pisut ärevamaks. Lähenes uue koolitusloa taotlemise tähtaeg, mil ministeeriumisse tuleb saata hulk dokumente. Ainuüksi õppekava lehekülgede arv on koos ainekavadega ligi tuhat. See on katsumus, millega tuleb tõestada, et koolielu ja õppimist võib korraldada sellisel viisil, nagu RaM koolis tehakse. On selge, et igal uuel koolil tuleb tõestada enda sobivust haridussüsteemi osaks. Tuleb tõestada tegudega, aga enne tegusemist tuleb mõtted kirja panna. Ja ikka nii, et lisaks riikliku õppekava nõuetele oleks olemas see, mis uue kooli eriliseks teeb. Aga kui aastate  jooksul juba 3-4 korda on tõestatud, tekib küsimus - miks jälle. Kui pärast korduvat kontrollimist on meie ideed ametite poolt heaks kiidetud ja teiste koolide poolt kasutusele võetud, miks hakkab taotlemine alati otsast peale? 

Seekord läks kõige paremas mõttes teisiti. Tähtsad dokumendid olid juba viimistlemise lõppjärgus, kui Haridus- ja Teadusministeeriumist saabus teade, et meie koolile on antud tähtajatu tegevusluba. Käsitleme seda kui teatud usalduse märki varem tehtud tööle ja tunneme, et oleme riiklikud küpsuseksamid edukalt sooritanud. Edaspidi muutub meie õppekava elavaks dokumendiks, mille üle dialoog õpetajate ja ministeeriumiga on pidev ja sujuv. Koolitusloa taotlemise ettevalmistuse ajal saime õppekavadega tegelevatelt spetsialistidelt nii Innovest kui ministeeriumist julgustavaid sõnumeid, et meie ideed on oodatud täiendama Eesti haridusmaastikku. Näitena võib tuua meie kunsti-käsitöö-kokanduse ühendatud õppekava, mis erineb oluliselt tavapärasest lähenemisest neile õppeainetele, ja mis sai ametliku heakskiidu ning võib-olla leiab edaspidi rakendajaid teisteski koolides.

Ministeeriumile pidi oma arvamuse andma Harju maavalitsus, kes meie üle on teostanud riiklikku järelevalvet. Maavanema arvamus osutus rangelt kõlavast raamist hoolimata meeldivaks lugemiseks, mis sobib hästi selle hea uudise kokkuvõtteks:

„Rocca al Mare Kool on 17 aasta jooksul kujunenud mainekaks haridusasutuseks. Lisaks tavapärasele gümnaasiumiharidusele pööratakse erilist rõhku õpilaste individuaalsuse arendamisele. Kujundatud koolikeskkond on eeskujuks teistele haridusasutustele; kool korraldab avatud õpilasüritusi ja koolitusi õpetajatele. Kooli vajalikkust ja populaarsust tõestab suur konkurss õpilaskohtadele. 

 Arvestades eelpoolkirjeldatut, toetab Harju maavanem Rocca al Mare Koolile tegevusloa andmist.“

ERIK TAMRE TULI APPI ÕPPEKAVA UUENDAMA

Erik Tamre lõpetas 2012. aastal Tallinna Reaalkooli ja suundus Harvardi ülikooli, kus õppis maa- ja planetaarteadusi ning füüsikat. Lõpetanud ülikooli eelmisel kevadel, asus Erik ajateenistuskohustuse täitmiseks aastaks Eestisse. Õppeaasta jooksul tekkis tal võimalus aidata Rocca al Mare koolis käima lükata uut progümnaasiumi loodusainete õppekava, mis rõhutab nende ainete vahelist lõimingut ja loodusteaduslike üldistuste tegemist konkreetsete lugude või sündmuste baasil. Need kaks mehhanismi töötavad koos: et teemakäsitlust algatada looduses päriselt aset leidnud sündmusest, tuleb sellest tervikliku pildi saamiseks korraga rakendada erinevate loodusainete metoodikaid. Loodusnähtus ei tea midagi füüsikast ja keemiast ega pea lugu inimtekkelisest kontrolljoonest nende vahel – niisiis tulebki nähtuse eri aspekte korraga vaadelda läbi mitme erineva loodusaine prisma.

Erik arvab, et liikumine just konkreetsetelt nähtustelt suurema üldistuse poole on õpilaste jaoks vastupidisest oluliselt loomulikum suund. Kui alustada uue temaatika käsitlemist tugevasti üldistatud loodusseadustest, võib neile seadustele õpilase kogemusel põhineva sisu andmine kõvasti aega võtta: sageli pole selge, mida selle üldistusega looduse kohta täpselt öelda tahetakse. Seepärast püüataksegi oma õppekavas uut teemat alustada looga konkreetse loodusnähtuse või sündmuse kohta, millel on õppija jaoks teatav meeleline tähendus juba olemas – ehk on ta sündmusest midagi kuulnud või leiab see aset tuttavas keskkonnas, näiteks koduses Eestis.

Alles sissejuhatava loo ja teiste teemakohaste näidete kõrvutamisel jõutakse neid ühtse motiivina läbiva loodusteadusliku üldistuse sõnastamiseni. Näiteks Maa siseenergia ning laiemalt energia, jõu ja muude mehhaanika üldmõistetega tutvumiseks kammiti läbi hulk Islandi lõunaosa värvikamaid vulkaanilisi episoode, eesotsas muidugi hiljutise Eyjafjallajökulli purskega. Mis oli selle juures niisugust, et Euroopa kohale kerkis päevade kaupa lennuliiklust takistanud tuhapilv, samas kui enamik Islandi vulkaanipurskeid väljaspool saart erilist mõju ei avalda? Niisugustele loost kerkivatele küsimustele vastust otsides jõutigi üldisemate mudeliteni: mis vulkaani tegevust üldse kontrollib ning kuidas nende jõudude käitumist kirjeldada ja ennustada? Nüüd on neid üldistusi vaja, sest konkreetne ja ideaalis lausa põletav küsimus ootab vastamist.

Eriku kõige olulisem roll õppekava arendamisel ongi olnud nende eriliste lugude leidmine, mis õppekavasse kõige paremini sobivad. Lugu peab endas kandma asjakohast infot loodusteadusliku üldistuse tegemiseks, aga temas peab olema ka natuke draamat, natuke tuttavat ja natuke tundmatut. Loo roll õppekavas on sama otsutav kui kübaratriki roll mustkunstietenduses. Etenduse jaoks tuleb paika saada palju teisigi elemente: kostüüm, valgustus, retoorika, suitsumasin, kõvakübar ... aga kõigest sellest pole kasu, kui kübarast jänest ei tule. Selles õppekavas on palju asju, millega Erik veel päris rahul ei ole – aga jäneseid on.

ISAD JA POJAD MÄNGISID HEAL EESMÄRGIL JALGPALLI

Esimese asjana sooviksin mina, poiste meeskonna kapten, tänada kõiki, kes aitasid seda suurejoonelist üritust läbi viia. Suurte ürituste puhul on alati palju taustajõudu ja asjaajamist, mis tavaliselt ei paista välja, kuid ilma nendeta meie koosviibimine poleks pooltki nii meeldiv olnud

Ma olen enam kui kindel, et selle jalgpallimängu mõte ei olnud üksnes ainult raha ja vahendeid koguda, vaid ka meie pere kokku tuua ning pakkuda üks meeldejääv nädalalõpp. Just nimelt pere, sest Rocca al Mare kool ei ole koht, kus lapsed 5x nädalas ainult koolis käivad. See on meile kõigile- lapsevanematele, õdedele, vendadele, sugulastele, kõikidele.

Mul on olnud suur au esindada teist aastat järjest poiste meeskonda. Mõlemal aastal oleme just meie karika pea kohale tõstnud ning ega meil pole vastas olnud papist isad. Ma usun, et see tegelikult näitab reaalset jalgpallitaset Rocca al Mare kooli õpilaste seas. Ühtegi mängu ei võideta üksi, võidetakse meeskonnaga. Nii eelmisel kui ka sel aastal kuulus meeskonda mitmeid noortekoondiste mängijaid, mis vajaks eraldi tähelepanu. Lisaks tasub ka välja tuua fakti, et see aasta kuulus meeskonda 5 põhikooli õpilast 11st.

Ma olen poiste ja nende tegemistega väga rahul, sest koos harjutamiseks jäi päris vähe aega. Me tegime eelmise aastaga võrreldes ühe suure muudatuse, mis seisnes just taktikalises pooles. Me saime poistega vabast ajast kokku ja arutasime võimalikke käike ning liikumisi väljakul. Kahjuks mängus jäime oma taktikale liiga kindlaks ning esimene poolaeg lõppes just meie kaotusseisuga. Puhkepausil tegime mitmeid korrektuure ning lõpuks võitsime selle mängu. Lõpp hea, kõik hea.

Ühe korraliku vutimängu juurde käib ka jalgpallimelu. Kogemusest võin öelda, et sellel üritusel oli samaväärikalt palju elektrit õhus nagu mõnel Premium liiga mängul. Ma sooviksin tänada kõiki, kes tulid toetama ja nautima ühte ilusat laupäeva. Ma loodan, et sellest on nüüd välja kujunemas igakevadine traditsioon, mis toob meid jälle kõiki kokku, et anda isadele üks kõva lahing.

Randy Padar

ÕUNAKE ON ROHKEM KUI LIHTSALT ÜHESKOOS LAULMINE

Õunake on nagu omaette maailm. See on koht, kuhu minnes jääb muu elu seisma ja on ainult meie ja laulud. Isegi kui harjutamine tundub vahel tüütu ja aeganõudev, siis lõpptulemuseni jõudes saad aru, et see kõik oli seda väärt. Juba kolmandat aastat saavutame kevadeks sellise ühise energia, et tunnetame üksteist ja suudame laulda ka dirigeerimata, mis loob meie vahele ainulaadse sünergia. Ma olen laulnud kolmes erinevas koosseisus, kus igaühel on olnud täiesti erinev oreool, kuid viimase koosseisuga oleme kõige rohkem kokku kasvanud. Käisime hiljuti ka Suure-Jaanis väljasõidul, kus külastasime Kappide majamuuseumi. Me laulsime nii muuseumis, kohalikus kirikus kui ka lihtsalt tänaval ja see tunne, mis valdab siis, kui tekib täielik heakõlaline harmoonia koos inimestega, kellega on mitu aastat koos lauldud, on imeline. Me oleme saavutanud sellel kooliaastal taseme, kus pole mingi probleem teha pool kontserti a capella või laulda Mart Saare loomingut. Hanna teeb Õunakesest koha, kus tunda end koduselt ja hästi. Me toetame üksteist ja kasvame lauldes kokku. Me oleme jõudnud sinnani, et kokku saades võime kasvōi parklas laulda ka kōige keerulisemat repertuaari ja saada sellega hästi hakkama. 

Õunake on üheshingamine ja suurepärane viis oma gümnaasiumiaega veidi põnevamalt mööda saata. 

NOORTEKOORIL ON OMA LUGU

Noortekoor on sel aastal olnud eriti võimas. Nii inimeste ja aktivistide arvult kui ka tegemistelt. Seekordne kooriaasta oli täidetud nii tavapäraste, igal aastal toimuvate ürituste ja sündmustega, kuid samas ka mõnusalt maitsestatud uudsete ja eriliste kogemustega.

Tavapärastest tegemistest võiks esile tuua noortekoori ülesastumise Kaarli kiriku jumalateenistusel. Veel panustasime natuke lühemasse traditsiooni, milleks on osalemine Eesti vabariigi aastapäeva etenduses. Seekord olid autoriteks küll õpilased ise, kuid sellegipoolest sai koor sellest osa võtta. Lisaks rikastas koor kultuuriminuteid, mahutades valge klaveri ette ilmselt rekordarvu esinejaid.

Muidugi teeb antud hooaja erilisemaks peagi saabuv laulupidu, mille teemaks on “Mina jään”. Koorile ja eriti Helerinile ning Avele tähendas see terve aasta jooksul korralikku pingutamist, et laulud nii hästi kui võimalik selgeks saada. Võtsime eeskujulikult osa laulupeo eelproovidest ning korraldasime lisaproove ja koorilaagreid. 

Koorilaagrid on ju ka tegelikult iga-aastased, kuid väärivad minu meelest siiski erilist tähelepanu. Need on kaks nädalavahetust aastas, mil kogu koor koos Helerini, Ave ning kahe ustava abilisega, peakokk Priidu ja abikokk-õhtujuht Meelisega, kogunevad Kuke tallu. Koorilaager on selline omapärane, ilus ning pidevalt täienev kollektsioon traditsioone, mida on raske sõnadesse panna. Koorilaagri sees on hulk pisikesi koostisosi, mis selle just nii mõnusaks muudavad. Alates mitme-mitme-mitme-tunnilistest kooriproovidest kuni mängudeõhtu, külalisega vestlemise, saunatamise, koogisöömingu öölaulupeo vaimus, öiste laua- ja seltskonnamängude, hommikuste Helerini enda tehtud pannkookide ja presidendiga kätlemiseni välja. Just need laagrid muudavad koori nii omaks, nagu oleks tegu suure perekonnaga.

Mõnusaks vahelduseks laulupeorepertuaarile oli esinemine Ateena kooli avamisel koos ansambliga Trad.Attack!. Selleks puhuks kogunes koor mitmeteks lisaproovideks ning õppis selgeks Aneta tehtud koreograafia. Tulemus oli tohutult vahva ning lühikesi osi sellest saab näha ka erinevate telekanalite järelvaatamisest.

Hooaja lõpetas ametlikult lõppkontsert, kus lisaks koorilauludele tulid esitusele ka väiksemate koosseisude instrumentaal- ja vokaalpalad ning tantsulooming. Suurimat tänu kogu selle aasta eest väärib ilmselgelt meie koori võrratu juhendaja Helerin, tänu kellele kõik need 84 suud ikka ja jälle, nii kooriproovis kui ka selle väliselt, õnnelikult enda häält meloodiateks vormivad. 

Kõlav aitäh meie osavale koormeistrile Avele ning koorilaagrite raudvarale – Priidule ja Meelisele! 

Sel aastal jätkub hooaeg tegelikult natukeseks veel, sest tulemas on kauaoodatud laulupidu, mil laulukaare all ühendavad jõud kõik Eesti noored lauljad. Pole midagi võimsamat kui sealne üheshingamise tunne, mis kindlasti tekib.

Aitäh kõigile, kes panustasid, laulsid ja juhendasid! 

Paar sõna koori presidendilt, Robert Reesarilt:

Tänavune hooaeg oli tõesti RaM kooli noortekoori jaoks tegus ja edukas. Saavutasime ning tegime palju. Ma olen väga uhke ning õnnelik meie lauljate üle. Kõik on andnud endast vähemalt 100% ning minu jaoks on lausa lust vaadata, kuidas inimesed laulavad koos ühtse koorina. Ma loodan, et järgnevad aastad toovad meie noortekoorile palju uusi lauljaid (eriti tenoreid ja basse) ning et meie koor ei sure iial välja. Seega uutele gümnasistidele soovitan kooriga liituda, sest see annab uusi kogemusi, tutvusi ning ühtehoidmise tunnet pikaks ajaks. Samuti soovin jõudu ja jaksu Helerinile, kes on meie koori vedur olnud juba mitu aastat, paremat dirigenti ja koorijuhti pole maailmas olemas. 

Südamlik tänu meie tublile Avele ning tegusale tandemile – Priidule ja Meelisele!

Noortekoor on mulle igaveseks südamesse pugenud ja ma jään teid igatsema.

Tagasivaate pani kirja Mariann Jüriorg, 12. klass, I alt

Hea meel on tunnustada niivõrd mitmeid tublisid õpilasi, kes oma saavutustega sel õppeaastal koolis eriti silma paistsid:

Aleksandra Kann

Anna  Sihvart

Annabel Raamat

Anni-Riin Agukas

Anthony Gregor Pallik

Armin Mere

Arne Kerik

Artur Rasmus Moorlat

Carl  Oscar Richard Valgus

Charlotte Chrisabel Karniol 

Elis Käär

Elis Ronk

Els Ehtel Jaanisoo

Emma Carmen Koit

Erik Aarna

Gerda Liisi Kütt

Hanna Maria Toome

Hannah Maria Korjus

Hans Hubert Sams

Helena Maria Michaels    

Ingmar Krister Paplavskis 

 Ingrid Tivas 

Johanna Maasik

Julius Simm 

Kaisa Ader

Karl Erik Just

Karl Hendrik Bachmann

Karl Mattias Pärloja

Karoliina Vahter

Karoliine Pruul

Kevin Markus Kirsch

Kirke Kern

Laura Ekis Tuulik

Lennart Maisvee

Liisa Katariina Tuisk

Liisa Viirmaa

Liisi Kärner 

Lily Mägi 

Linda Tallinn

Lisann Lumet

Lisette Metsalu 

Manfred Sumberg

Marcus Pertelson 

Marcus Neiland

Mariann Jüriorg

Marie Loviise Mänd 

Marie-Elisabeth Martinson

Markus Mets

Markus Robin Kiisla

Marleen Peterson

Marta Kaup

Mia Martina Peil

Mona Laanaru

Moon R. Jalakas

Nataly Langerbaur

Nils Henrik Seimann 

Nora Anete Müller

Oliver-Marcus Reimann

Orkar Ulejev

Otto Karl Närska

Raimond Vool 

Rasmus Paal

Rayan Napast

Rico Reinoja

Robert Reesar

Sandor Pärn

Selene Margaret Pruuden

Sten Vällo

Tõnis Lees 

KOLLEEG TUNNUSTUB KOLLEEGI

Sa oled inimene, kes esimesest päevast alates on olnud oma: soe, avatud ja hooliv. Sinust kiirgab headust ja Sa märkad nähtamatuks jäävaid asju. Oled kogu südamega siin. Sind iseloomustavad sellised ilusad omadused, nagu tagasihoidlikkus, sihikindlus ja oskus kõikidest inimestest lugu pidada. Jääd igas olukorras rahulikuks ja väärikaks. Sinus leidub alati jõudu ja tahtmist süveneda kõikide laste muredesse. Sinuga suhtlemisel on tunda siirast huvi ja Sinu rahulik naeratus tekitab tunde, et kõik on korras. Sinu imelised haikud teevad päeva ilusaks!

Kolleegide tunnustus – aasta tulija 2017

Aitäh Sulle, meie imearmas Liili
 

Sa oled inimene, kes ütleb välja südamele kuhjunud asjad – siiralt ja sihikindlalt. Sinus on mõtete selgust ja oskust sõnastada ka keerulised teemad. Sa oled hea kuulaja ja kaasamõtleja. Oled turvalise ja sooja olemisega. Lisaks suurele klassile juhid Sa mängleva kergusega ainesektsiooni, mis koosneb ainult meestest. Sulle läheb meie kool väga korda. Sa oled sel aastal olnud meie vaimsuse, eetilisuse ja õnnelikkuse kandja. Kui Sina oled siin, siis on tähtsad asjad hoitud.

Kolleegide tunnustus – aasta kolleeg 2017

Aitäh Sulle, armas Katrin Martsik

You are, without doubt, the Newcomer of the Year! 

It is not always easy to blend in with new people, especially in a new cultural setting, but you have achieved that. What is more, you have mastered the art of finding your way around school and our complex timetable without any difficulties. You have manged to remember an innumerable amount of names, both teachers´ and students´, and thus captured everybody´s hearts. Your presence has enriched us in every way imaginable. You put your heart and soul into everything you undertake, and you have done so much already, either as a top model, a charismatic waiter, or as a king of the dancefloor. We can always turn to you for help, and you are an excellent conversationalist. You definitely possess that special charm which makes you an irreplaceable colleague already at first sight.

Colleagues´ award – The Newcomer of the Year 2017

Thank you, dear Jason.

Kui inimesed ei oskaks rääkida, siis ilmselt nad tantsiksid üksteisele nagu mesilased. Mõned tantsivadki. Ja nende tants on mõjuvam kui tuhat sõna. See on energia, hoog, rütm ning rõõm, vastupandamatu kutse, mis ahvatleb järgnema, vastama tantsule tantsuga. Ja kõik saavad aru. On midagi rahutoovat ja helget nende tantsudes – nagu mesilasemad, kes hoiavad peret koos. Tants ongi emalik: hooliv, teisi tunnetav, ennastunustav, ennastohverdav. 

Aasta tegu 2017 – RaM Tants ja selle kolm hinge, kolm säravat noort naist: Susanna, Heleen ja Helena.

Lugu sellest, kuidas koolis tehakse imetegusid ja kaasatud on kõik kooli kogukonna liikmed. Eestvedaja oli Rocca al Mare Kooli Arengufond (õpilaste ideekonkurss „Lahe vahe tund“), projekti idee autor oli õpilane Hans Hubert Sams, kavandada aitas arhitekt Emil Urbel. Ehitas valmis ehitusfirma NOBE, lapsevanem Mait Rõõmusaar. Eriti äge oli õueklassi avakontsert noortekoori ja Trad.Attack!’iga. Suur tänu Helerinile ja noortele!

„Projekt, mis innustab suurelt unistama“
„Sapere aude“ 
„Julge olla tark“

Aasta tegu 2017 - Rocca al Mare Kooli õueklass ehk Ateena Kool 

Aitäh Sulle, armas Hans Hubert!
Aitäh, Ehitusettevõte NOBE ja Mait Rõõmusaar!
Aitäh, Rocca al Mare Kooli Arengufond!
Aitäh, Emil Urbel!

LÄHIAJA SÜNDMUSED

21. juunil algusega kell 12.00 9. klasside pidulik lõpuaktus

21. juunil algusega kell 17.00 12. klasside pidulik lõpuaktus

HEAD SUVE KÕIGILE!