MÄRKSÕNAD 2017/2018 ÕPPEAASTAKS, AGA MITTE AINULT

Kui ma lugesin eelmiste aastate eesmärkide  ja sihiseadmiste kohta, leidsin sealt ülesande, mis lähemate aastate jooksul ei muutu: kuidas pakkuda individuaalset lähenemist suurele kooliperele? Olla üheaegselt suur, süsteemne ja paindlik, olla parimaks arengukeskkonnaks väga erinevate vajadustega kooliperele – see jääb igal juhul meie väljakutseks. Muutuda võivad vahendid, mille abil sinnapoole liikuda, aga siht peab paigas olema. Igal aastal võib fookusesse sattuda mõni märksõna, mida tuleks vaadata alati selle üldise sihi kontekstis, mitte eesmärgina omaette. Tunnivabad neljapäeva hommikud, digiseadmete ja e-kanalite kasutamine või nende liigkasutamise piiramine, ka klassideta väikekoolid ja liitklassid on vahendeiks, mille kaudu peaksime püüdlema kasvava lapse individuaalse arengu ja üha suureneva koolipere kollektiivse arengu vajaduste kooskõla poole. Tarvis on vaid erinevad inimesed ja nende püüdlused ühtseks toimimiseks kokku siduda. 

Selle aasta teeb eriliseks suur uute õpetajate arv, kes kooliperega sügisest liitusid. Nende tutvustamisega alustame Uudiskirja selles numbris ja jätkame järgmistes. Aga tõeline tuttavaks saamine ja üksteiselt õppimine nõuab kindlasti terve aasta jagu tööd – nii rikas on uute õpetajate kaasa toodud kogemuste pagas. Siduvaks rolliks selles üksteiselt õppimise protsessis on mentorid. On väga rõõmustav, et uute tulijate seas leidub igal aastal järjest rohkem tagasitulijaid – üha enam kohtame õpetajate hulgas oma vilistlasi. Nende kaudu peaks teistegi lõpetanute side kooliga tihedamaks muutuma. 

Loodame, et ka kooli jaotamine kolmeks kooliosaks liidab, mitte ei lahuta. Kui kooliosad üksteist toetavad, siis annab see meile juurde vajalikku paindlikkust ja lubab tähelepanu pöörata õpilaste arengule koolitee erinevatel lõikudel. Keskmisel kooliosal (5.-8. klass) on täita ühendava lüli roll, et rahutul teismelisel säiliks  nooremas kooliosas saavutatud töörahu, samas aga  areneksid vajalikud õpioskused. Sellisel moel anname võimaluse vanemas kooliosas õppijaile rahulikult  süvendada  teadmiste omandamisse ja üldistada seda, millega varasemal kooliteel juba kokku puututud. Vanema kooliosa märksõnaks võikski olla „Õppimiskallakuga kool“.

Heiti Pakk

ÕPETAJATE PÄEVAL TUNNUSTASIME PARIMAID!

Meile on silma jäänud Sinu lõputu südameheadus ja rõõm. Sa oled toetav ja mõistev ning Sinu juurde on hea tulla. Sa oskad ära võtta valu. Sa oled looduseinimene: armastad alati kõndimist rohkem kui autosõitu, armastad sportimist ja kõike, mis inimesele kasulik. Oled tervisliku toitumise musternäide. Oled suureks eeskujuks! Sa mõtled alati kõigepealt meile ja sead meie tervise kõige tähtsamale kohale. 

Ma ei uskunudki, et kahest söetabletist võib nii palju kasu olla! Aga kui neid võtta koos toetavate sõnade ja lohutava patsutusega, siis võib see teha imesid. 

Sa ei karda üksi metsa minna. Oled küll suurepärane orienteeruja, kuid metsast väljumine võib Sul aega võtta pisut kauem.

Sinuga suheldes jääb tunne, et Sa elad teiste jaoks. Soe ja turvaline on olla, kui Sina oled meiega kaasas. Arstikabinetis pole järjekord sellepärast, et kõik õpilased meil väga haiged oleksid. Sinna tõmbab mingi seletamatu helge jõud. Oled meie hea sõber, meega tee ja c-vitamiin!

Sinu õpilased

Aasta tugitöötaja 2017 

Aasta õpetaja gala „Eestimaa õpib ja tänab“ – aasta suunaja finalist

Aitäh Sulle, armas Küllike!

Sa oled üleni ilus inimene. Seda nii hingelt, vaimult kui ka tegudelt. Sa oled hea maitse, loomingulisuse ja sügavate teadmistega õpetaja, kellelt on suur au saada teadmisi ja kogemusi. Sa oled enda suhtes nõudlik ja põhjalik. Sinu jaoks on tähtis, et õpilased suudaksid mõista, miks ja milleks midagi tehakse. Sul on alati kõik läbi mõeldud ja meisterlikult lahendatud. Sa oled justkui üks uus ja moodne induktsioonpliit: alati stiilne, ilus, puhas ja rahulik … ning igal hetkel vastavalt vajadusele valmis alustama tipptasemel tööd. Nagu enamasti kõrgemat sorti tehnika ees tunneme me aukartust ja sügavat austust. Sutsuke uusi ja põnevaid ideid, sorts ammu unustatud vana, näpuotsaga soola ja suhkrut ja voila – nii valmib säravate silmade all kirg ja armastus! Sa oled üks meie kooli imedest, hoiad elus meie meeli ja maitseid ja häid sõpru ühendavat klubi. Aitäh, et meie ellu tulid ning meie südamesse pesa tegid! Armastame Sind kogu südamest!

Sinu Gurmaanika klubi suured õpilased

Aasta tegu hariduses 2017– kodundusõpe meie koolis 

Aasta õpetaja gala „Eestimaa õpib ja tänab“ – haridusasutuse aasta tegu finalist

Aitäh Sulle, armas Kaie!

Sinu olemuse võtab kokku üks vahva sõna: RÕÕMUPALL. Ükskõik, kus Sa viibid, oled Sa kindlasti kõige rõõmsam inimene ruumis. Olgu varajane hommik või hiline õhtu. Sinu huumorisoon on lihtsalt lõputu! Sa oskad mitte ainult nalja visata, vaid jutustad ka põnevaid lugusid ja tead maailmaasjadest palju. Isegi Sinu riietumisstiil tõstab tuju – alati värvikas ja lõbus. Lisaks kõigele oled Sa ütlemata leidlik ja Sul on palju põnevaid ideid. Küll on hea, et just Sina oled meie klassijuhataja! Meil pole kunagi igav. Sa oled inimene, kes oskab kõiges näha vaid head. Sa hoolid päriselt. Ainult Sina oled võimeline minema loodusklassis direktori ukse taha koputama ja seejärel põgenema. Sinus on midagi nii väärtuslikku, mida paljud täiskasvanud hoida ei suuda: siiras ja puhas meel, lapselik rõõm ja mängulust. Piisab ainult Sinu nägemisest, kui päev on juba palju ilusam. Sa oled nii ebamaiselt õnnelik inimene ja Sinu hommikune hüüatus: „Terrrvist noored!“ tõstab tuju ka kõige mornimal ja raskemal ajal. Kas tead, et ilma Sinuta oleks koolielu palju vihmasem ja nukram!

Sinu õpilased

Aasta klassijuhataja 2017

Aitäh Sulle, armas Helen!

Sa oled väga soe ja sõbralik õpetaja. Aitad meil lahendada kõik probleemid. Sa usaldad meid ja lubad meil ise otsustada tähtsaid asju. Sa oskad rääkida ilusat eesti keelt. Ma muutun juba väga kurvaks, kui mõtlen, et oled meiega viimast aastat. Aga see viis aastat on olnud imeline. Mäletan ühte lugu, kui mu müts loodusklassis jõkke kukkus ja vool selle ära viis. Olin nii kurb, aga siis tulid Sina ja ütlesid, et ühel päeval leiab selle inimene, kes on mütsi üle väga rõõmus. Need sõnad rahustasid mind ja ma olin oma mütsi kaotamise üle isegi natuke õnnelik. 

Vahel oled Sa meiega karm, sest armastad väga korda. Aga viimasel ajal olen märganud, et ka mulle meeldib, kui kõik asjad on korras ja hästi tehtud. Ma tänan Sind selle eest, et oled juhatanud mind õigele teele. 

Sa oled meile andnud tiivad ja õpetanud lendama. Sa oled meie kallis, kallis õpetaja, kelle juures on alati turvaline ja kindel olla. Sa oled meie esimene ja maailma parim õpetaja!

Sinu õpilased

Aasta klassiõpetaja 2017

Tallinna aasta õpetaja 2017

Aitäh Sulle, armas Tiiu!

Sa oled väga armas, südamlik, andekas, lustlik, hooliv ja abivalmis. Kui Sinu peale mõtlen, siis meenub mulle kohe muusika. Ma imetlen Sind, sest Sa oskad nii hästi laulda ja pilli mängida. Ja veel paremini suudad Sa neid oskusi meile edasi anda. Sa oled alati mõistev ja hea. Mulle meeldib kuulata muusikat, mille oled meie jaoks välja valinud. Sinuga on lõbus koos laulda. Mul on meeles, kui mul flöödimäng välja ei tulnud, siis ütlesid Sa, et kujuta ette - oled nagu karjus põllul ja puhud pilli. See oli väga naljakas! Sa oled kannatlik, sest kui ma midagi ei oska, siis saan selle ikkagi selgeks. Sest Sa tead kuidagi väga täpselt, mida ma kõige rohkem harjutama pean, et saada paremaks lauljaks või muusikuks. 

Me armastame ja imetleme Sind kogu südamest!

Sinu õpilased

Aasta põhikooliõpetaja 2017

Aitäh Sulle, armas Ave! 

Kui õpetaja Toivo paneks mind kirjutama kirjandit teemal „Meie kooli parim õpetaja“, siis ei kahtleks ma hetkekski, kellest kirjutada. Uskuge või mitte, aga ma saaks selle kirjandi hindeks A+. Sa oled alati esimene inimene, kelle juurde tulen. Ükskõik, mis probleemiga, ükskõik, mis teemal. Lisaks elujaatavale lahendusele saab Sinuga alati ka südamest naerda, sest Sul on iga asja kohta humoorikas kommentaar või hea nali. Peab muidugi ütlema, et Su enda naer trumpab üle ka kõige parema nalja. Vahel ma mõtlen, et Sa oled ilmselt kõiketeadja inimene. Sinu pea on üks suur faktipagas, kust Sa võtad absoluutselt igale küsimusele vastuse. Pole ime, et Sa võidad kõik viktoriinid.

Tänu Sinule jäävad meid saatma täiesti erakordsed mälestused meie kooliajast, olgu see siis ajalootund või loodusklass. On muidugi imetlusväärne, kuidas Sa suudad endast jätta sellise karastunud matkamehe mulje ja treenimata silm võibki arvata, et Sa tõesti tead, mida metsas teed. Sinu matkakaaslastele soovitame me soojalt, et kui Sa peaks pakkuma neile metsas „lõikekat“ teha, siis ignoreerige ja kõndige edasi. Sest ühel hetkel te avastate, et need kohad ei ole siiski tuttavad ja soovitatud „lõikekast“ võib kujuneda pikk teekond, millest välja tulemiseks on vaja jumala abi. Ja siis Sa lubad sügavas rabamudas sumbates, et seal ees on kohe paar kivi …, aga meiesugused ilmselt ei leia neid. Kuid eks see on ka üks vägev oskus, kuidas Sa mõnuga naudid, kui oled saanud meid pingelisse olukorda panna. Ja siis oled Sa valmis halvimaks ja oled väga üllatunud, kui hästi me tegelikult toime tuleme.

Oled tohutult suure südamega, Sa seisad alati meie selja taga, aitad meil jalul püsida ja meile aru pähe panna. Ma arvan, et Sa isegi loobuksid oma jalast, kui meil seda parajasti vaja peaks minema. Ja ilmselt just meie pärast ei ole Sul vaja enam kammi. Armastame Sind kogu klassiga ja täname Sind kõige selle hea eest, mida Sa teinud oled! Jää alati endaks!

Sinu õpilased

Aasta gümnaasiumiõpetaja 2017

Aitäh Sulle, armas Ronald

Harjumaa aasta lasteaiaõpetaja 2017

Oleme uhked ja õnnelikud Sinu üle! Palju õnne väärika tiitli puhul!

Aitäh Sulle, armas Kaia

ÕPETAJAD NAUTISID ESIMEST ÕPETAJATE LOODUSKLASSI

Mis on loodusklass, kui ta ei ole klassiekskursioon, kui ta ei ole pelgalt õuesõppetund, kui ta ei ole … Tunnetades, mida loodusklass ei ole, oleme tõenäoliselt tajunud seda miskit, mis loodusklass ON. Kuivõrd sõnastamisega võime hätta jääda, siis koos kogedes ning äraseletatud näoga üksteisele otsa vaadates  on asi selge!

Eelnevast lähtuvalt sõitiski klass nimega „RaMKooli õpetajad“ 17.-18. augustil  Simisalusse loodusklassi olemust tundma õppima.

Kuivõrd tegemist oli suures osas algajatega, siis lähtusime oma tegevuse planeerimisel järgnevast:

1. Matkamine – toimus kahes rakuskategoorias.

2. Toidu valmistamine –  ühiselt tegutsedes ja sealjuures kohaliku mahetalu värsketest toormaterjalidest saadustega (kokkamine välitingimustes ja priimustel).

3. Minimaalse jalajälje mahajätmine – koos tegutsedes määrasime iga väiksemagi prügi saatuse.

4. Telklaagri püstitamine – saada kogemusi meie uute telkide püstitamisel  (ja seal ka ööbida proovides).

Juhendajateks olid oma ala eksperdid Mark, Kaie, Kaisa, Anneli ja Silja.

I  Hoolimata  keerukusest loodusklassis toimuvat sõnadega kirjeldada, palusin seda ekspertidel siiski teha. Kaie ja Kaisa juhendamisel käis nii ühepajatoidu valmistamine kui prügi „hingeelu“ tundmaõppimine. Esmapilgul väga erinevad ettevõtmised moodustasid terviku, lõpust sai algus ja selgusest puhtus. Pole siis imestada, et loodusklassi kõrghetk oli  viieliikmeliste meeskondade tegutsemine äkkmuutlikes ilmaoludes  - peedist, porgandist, kaalikast, kartulist ja eripalgelisest „rohelisehunnikust“ tuli õhtune roog valmistada. Oli see vast vaatepilt  - ja veel millised maitsed …

Aga küsimused said järgmised:

Kaisa ja Kaie, millised olid teie märkamised?

1. Oli tunda, et iga seltskond tegi süüa hinge ja õhinaga.

2. Minimaalne mugavus sütitas inimestes geniaalsuse, kuidas ümbritsevat keskkonda ja esemeid kasutada "köögina" ja töövahenditena.

3. Ühepajatoidud, mis valmisid, olid kõik väga erineva iseloomu, maitse ja tekstuuriga (kuigi algtooraine oli üldjuhul sama). Kõige paremas mõttes erinevad!

4. Poleks uskunud, et ühepajatoit võib olla nii meeldivalt aromaatne - au värskele ja puhtale toorainele!

5. Isetehtud ja elaval tulel küpsetatud saiast ei suuda keegi ära öelda, ka inimesed, kes muidu väldivad "niisama saia söömist". 

6. Ühiselt söödud pajatäis on ilusate ja heade suhete looja. 

II   Marek  on professionaalne üleelamise instruktor. Üks olulisemaid õpetusi, mida ta ikka ja jälle kordab, on tegevuse mõtestatus – miks, mil viisil ning milliste vahenditega me looduses tegutseme. Ei ole vahet, kas matkame, teeme lõket või püstitame telki – kõike saab teha targalt, paraku vahel ka rumalalt.

Marek, kuidas sa hindaksid õpetajate loodusklassi? 

Vast nii, et koolitus oli õpetajatele motiveeriv ja õpetlik. Motivatsiooni oli näha inimeste käitumisest ja kaasalöömise lustist. Õpetlik seetõttu, et pärast kursuse lõppemist ja enne loodusklassi minekut  on paljud õpetajad nõu ja abi küsinud. Seekord on küsimused olnud üllatavalt asjakohased, millest võin järeldada, et kursus oli õpetlik. Samas olen ka õpilastelt kuulnud positiivset tagasisidet loodusklassi kohta, kus õpetajad on tegutsenud ülimalt profilt.

III   Tänu Annelile oli korraldatud kõik see, mis enne loodusklassi minekut paigas peab olema – buss, öömaja, tegevuspaik, toidukorraldus, esmaabipakid jms. Nagu ikka, kuid ometi on nüüd, pärast õpetajate loodusklassi, ka korraldajatel eesmärk selgem ning pilk avaram.

Anneli, omades nii õpilaste kui õpetajatega loodusklassis olemise kogemust, oleks huvitav teada, milles nad sarnanevad  ning milles erinevad?

 Võrdluse aluseks sai võetud sügisene loodusklass Silmal. 

Mõned sarnasused:

•         päev algas matkaga ja jätkus erinevate tegvustega majutuskoha ümbruses;

•         tegevused olid töögruppides;

•         õpilased oleksid tahtnud rohkem vaba aega, nagu õpetajadki.

Mõned erinevused:

•         õpilaste loodusklassis olid  „väljast“ juhendajaid, õpetajatega saime oma jõududega hakkama;

•         tegevused olid nii väljas kui siseruumis;

•         ilmastikuolud olid õpilastel raskemad, matk oli väga märjal ja porisel maastikul + vihma sadas.

Lõpetuseks julgen kinnitada, et rõõmu, indu ja äraseletatud pilku oli piisavalt, nimetamaks toimunu LOODUSKLASSIKS!

Silja Pihelgas

AIDE TÕNISSOO

Olen sündinud Pärnus ja veetnud paljud suved Audrus vanavanemate seltsis. Oma kodulinnaks pean Tallinna, sest enamik ajast olen elanud siin. Esimese ja teise klassi läbisin küll Sakus, aga hiljem kolisid vanemad Tallinna ja sellega seoses jätkasin õpinguid Rocca al Mare Koolis. Sellest ajast alates nimetasin RAM Kooli oma teiseks koduks, mille lõpetasin 2010. aastal. Vahepealsel ajal õppisin nii Tartu  kui ka Tallinna Ülikoolis eripedagoogikat. Töötasin eripedagoogina imelises Kiili Gümnaasiumis ja nüüd olen tagasi  lapsepõlvemälestusi tulvil  Rocca al Mare koolis.  Rõõm on olla siinses majas, nüüd küll pisut teises rollis. Armastan looduses olemist, sportimist, reisimist, soojust ja päikest, laulmist ja tantsimist ning lähedastega koosolemist. 

ANETA VARTS
Saan suure uhkusega öelda, et olen läbi ja lõhki Rocca al Mare Kooli inimene! Astusin siia majja esimest korda tänu oma kehalise kasvatuse õpetajast isale. See oli kooli loomise aastal ja mina alles 5-aastane tüdrukutirts. Alates sellest hetkest on RaM Kool olnud minu teine kodu. Koht, tänu millele, ja inimesed, tänu kellele olen täna suuresti see, kes ma olen. Lõpetasin Rocca al Mare Kooli 2014. aastal. Nende 13 aasta jooksul on RaM Kool andnud mulle võimalusi saada targemaks, kasvada, areneda ja proovida kätt erinevates valdkondades. Esimeses klassis alustatud flamenko tantsutundidest sai alguse ja arenes minu kirg ning unistus olla tantsija. Täna õpingi Tallinna Ülikoolis III kursusel koreograafia erialal. Osalen tantsijana erinevates projektides ja lavastustes. Sellest kooliaastast alates saan oma kogemusi ja teadmisi rakendada ka meie kooli kultuurielu korraldamises. Lisaks tantsuhuvile on minu suureks kireks muusika. Astun oma isa jälgedes ning mängin trummi Propelleri- nimelises punkbändis. Hindan loomulikult väga eesti kultuuri, keelt ja muusikat, kuid selle kõrval on minu südames eriline koht  brasiilia kultuuril ja portugali keelel. Kõik eelpool nimetatu, sekka lisatuna veel oma armsad pereliikmed ja sõbrad, moodustabki minu väikese või suure maailma, milles olen tõesti kõige õnnelikum! 

ERKI LIND

Olen suurema osa oma elust tegelenud õppimise ja õpetamisega. Koolis käisin Kadrioru Saksa Gümnaasiumis ning sealt saadud keeleoskusega läksin otse Saksamaale, Göttingeni ülikooli, kus veetsin ligi kuus aastat ajalugu, religiooniteadust ning kultuuriantropoloogiat õppides. Saksamaal oldud aeg on minu kujunemise juures kindlasti kesksel kohal. Mõlemad, nii üksi võõrale maale minek kui ka tippülikooli taseme nägemine, jätsid minusse olulise jälje. Pärast lõpetamist jätkasin õpinguid Tartu Ülikooli doktorantuuris ning  uurimistöö kõrvalt hakkasin ka tasapisi õpetamise ja kirjutamisega tegelema. Lisaks sellele on mu viimaste aastate põhitegevuseks olnud tõlkimine ja toimetamine. Olles tihedamalt kokku puutunud erialadega, nagu ajalugu ja usundilugu, antropoloogia ja filosoofia, on mulle selgeks saanud, et see, mis mind tõeliselt huvitab, on inimeste loomingulisus. Sellepärast olengi lõpuks keskendunud kirjandusele - ja see mind kooli tõigi, sealjuures olen  ka ise mõned lood kirjutanud ning proovinud veidi kätt kunstivallaski: enne Rocca al Mare kooli tulemist sai õpitud Kunstiakadeemias keraamikat.

EVELI TORMA

Sündinud olen Ida-Virumaal, üles kasvanud Viljandimaal, ülikoolis käinud ja töötanud Tallinnas. Nii et läbi ja lõhki eestimaalane.

Mul on kolm last: kaks  poega ja väike tütar. Lõviosa minu ajast on viimastel aastatel kuulunud neile. Nüüd, mil mu enda vanemad lapsed on hakanud kaela kandma, sain ellu viia oma pikaaegse salasoovi – siduda oma igapäevatöö lastega. Nii olengi praegu Rocca al Mare koolis kuuendate klasside emakeeleõpetaja. Õpetajatööd  olen teinud küll juba pea 20 aastat, aga seni peamiselt täiskasvanutega. 

Mulle meeldib väga siirus ja ehedus. Laste hulgas on seda palju. Nii ma tunnengi, et olen praegu õiges kohas. Veel  meeldib mulle loodus. Naudin suuri ja ülevaid loodusvaateid: mägesid, päikeseloojanguid, vihmametsa. Aga väga põnev on jälgida ka näiteks seda, kuidas tibatillukesest seemnest kasvab uus taim, millimeeter millimeetri haaval areneb ta kindlat struktuuri järgides. See on mu meelest täielik ime.

Kuid üle kõige hindan ma armastust ja headust ja hoolivust. Püüan igal päeval teha kõik endast oleneva, et maailm minu ümber muutuks veidikenegi paremaks. Alati see ei õnnestu, kuid kui on antud uus päev, on jälle antud ka uus võimalus.

Need olid killukesed minust…

HELIS OIDEKIVI

Mina olen sellest aastast Rocca al Mare Koolis eesti keele õpetaja. Tegelikult on kõik ju loogiliselt kulgenud: alustasin Rocca al Mare Koolis õppimist 2001. aastal , mil läksin esimesse klassi,  kooli lõpetasin 2013. aastal. Edasi harisin end nii Tartu kui Tallinna Ülikoolis -  ja tulin jälle kodukooli tagasi! Väikse vimka on mu elutee mulle tegelikult visanud küll. Nimelt ei kujutanud ma enne 2017. aasta kevadet end kordagi õpetajana ette. Ma ei osanud arvata, et minust võiks õpetaja saada! Aga tuli just selline võimalus ja nüüd seisan ma neljal päeval nädalas laste ees ja õpetan neile eesti keelt! Teate - noored inimesed on uskumatult inspireerivad! Nad on vahvad, ägedad ja arukad vestluskaaslased. Nad kingivad mulle energiat ja nii palju rõõmu! Aga kui nüüd eesti keele juurest veel edasi liikuda, õpetan ma Rocca al Mare koolis flööti ka - see on mu teine eriala (seda õpin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias). Seega ootan teid nii flööti õppima kui eesti keele teemade üle arutama!

LIINA REICHMANN

Olen sündinud, kasvanud ja õppinud Tallinnas. Minu puhul saab rääkida elukestvast õppimisest. Üheksa aastat õppisin kunstiklassis, seejärel sukeldusin aastateks reaalainetesse ning teadusesse. Peale doktorikraadi omandamist olin veendunud, et minu õppimised on õpitud. Aga kus sellega, eelmisel aastal asusin õppima inseneripedagoogikat, millest sattusin suisa vaimustusse ja esmakordselt tundsin, kuidas õppimine võib nii lahe olla.

Olen kolme armsa lapse ema. Mul on 15-aastane tütar ja kaks pisikest poissi, 3- ja 5-aastane. Pere on mul alati esikohal. Pean lugu heast söögist, muusikast ja huumorist, eriti armastan musta huumorit. Pooldan tervislikke eluviise, olen karsklane. Kooli ajal käisin lasketiirus, tegelesin tantsimisega ning laulsin laulukooris. Vabal ajal meeldib rattaga sõita. Küpsetamine, aiandus ja lillede eest hoolitsemine  on mu kired. Need on ka alad, milles tahaksin oma oskusi ja teadmisi täiendada.  

Inimeses hindan kõige enam empaatiavõimet. Mind liigutavad siirad emotsioonid. Rõõmustan, kui mind ümbritsevatel inimestel läheb hästi!

LIIS OTS

Minu nimi on Liis Ots ja päritolult olen järvakas. Põhikooli lõpetasin Kabala mõisakoolis, gümnaasiumihariduse sain Türi gümnaasiumist. Pärast gümnaasiumi lõppu jätkasin õpinguid Tartu ülikoolis, kus bakalaureuseastmes tegelesin peaasjalikult kirjandusega, sekka õppisin eesti ja soome keelt ning kultuurilugu, tegin lähemalt tutvust teatriteadusega. Magistriõpinguid jätkasin sama õppeasutuse eesti keele ja üldkeeleteaduse instituudis. 

Eesti keele õpetajaks sain kuidagi juhuslikult – tungi õpetajaks saada ei ole mul kunagi olnud. Oma emakeeleõpetaja töös näen sarnasusi näitlejatööga – tekst laval on küll selge, ent situatsioonid erinevad ja iial ei tea, kuidas vaatus täpselt lõppeda võib. Enamasti on tegemist stand-up comedyga, aga ette võib tulla ka sit-down tragedy´t. Hea meel on tõdeda, et publikuks on toatäis lapsi ja enamasti kuulavad nad täitsa tahtsi (ja mitte vastu).

Kui ma parajasti klassi ees ei ole, olen kinos, teatris, mõnes veidranimelises rühmatreeningus, kodus diivanil või maakodus rahmeldamas. Huvid on erialased, see tähendab kultuursed, aga kui esteetikast mõõt täis saab, ei ole midagi paremat, kui lasta end maatöödesse matta. Oma peedil-porgandil on ikka magusaim mekk -  ja teadmine, et vihmas võetud kartulist jagub kevadeni, tekitab sügava rahulolu (vt ka järvaka kangus, Tammsaare, „Tõde ja õigus“, tee tööd ja näe vaeva).

MARE URITAM

Olen rõõmsameelne, kiiresti õppiv ja kohanev inimene.

Hindan   head nalja ja  intelligentseid inimesi enda ümber.  Olles tähtkujult Kalad, on minu elemendiks vesi -  ja ehk sellepärast valin oma reisisihiks alati paigad, kus on sooja vett ja muidugi päikest.

Aastaid olen õpetanud matemaatikat, ikka ja jälle matemaatikat. Selged reeglid ja lihtsad põhitõed aitavad lahendada nii matemaatilisi ülesandeid  kui elus ette tulevaid probleeme.

Igale murele leidub lahendus, erineb vaid selle lahendusviis.

Väärtustades ennast ja oma tegemisi, oskame pidada lugu kõigest meie ümber, nautida head seltskonda, kõike, mis annab elurõõmu, ka hetki iseendale.  Mets ja  meri teevad mõtted ja sihiseadmise selgeks.

Elu on põnev ja täis võimalusi, õppigem seda siis märkama!

RAIMOND PÄÄRU

Tegelikult olen mina Rocca al Mare Koolis juba 16ndat aastat järjest. Nimelt alustasin kooliteed 2002. aastal  siin eelkoolis käimisega, sellele järgnes loogilise jätkuna 12 aastat õppimist  Rocca al Mare Koolis. Pärast lõpetamist olen kodukooliga endiselt üht- või teistpidi seotud, andes abiturientidele joonestamise konsultatsioone, eelmisel aastal gümnaasiumis ka mehhatroonika ja robootika valikkursust. Sellest aastast otsustasin koolile appi tulla, et õpetada 6.  klassidele matemaatikat ning  7. klassile programmeerimist. Samal ajal õpin tegelikult Tallinna Tehnikaülikoolis mehhatroonika erialal. Lisaks töötan  veel valgustusinsenerina, projekteerides valgustuslahendusi ning nende juhtimist tootmisüksustele, hotellidele, spordikeskustele, koolidele, kirikutele ja veel paljudele muudele hoonetele. Vabal ajal tegelen mitmete asjadega - osaliselt on Rocca al Mare Koolist saanud alguse minu huvi nii jõutõstmise kui ka muusika vastu. Minu suurimaks armastuseks ongi  ehk muusika: olgu selleks siis muusika kuulamine või tegemine - alustades kitarri- ja klaverimänguga ning lõpetades mandoliini või karmoška mängimisega. Teine kirg on söögiga seotud – paelub  erinevate väga maitsvate tänavatoitude nautimine, aga veelgi rohkem meeldib mulle (kuuldatavasti linna parimate!) burgerite grillimine oma sõpradele. Õhtuti toimetan veel ühel põneval rindel - kuulun üliõpilasorganisatsiooni korporatsioon Vironia eestseisusesse ning iganädalaselt saab sealgi korraldatud meeleolukaid koosviibimisi.

LÄHIAJA SÜNDMUSED

6.-7. november 2017 noorema kooliosa isadepäeva hommikud
8. detsembril 2017 RaM Tants
11. detsembril 2017 Vaikuse tuba