ÕPILASE JUHITUD ARENGUVESTLUS

Eelmisel kooliaastal katsetasime uut moodi arenguvestlust, kus õpilane räägib ise oma arengust ning õpetaja ja lapsevanemad ennekõike kuulavad teda. Vajadusel toetas klassijuhataja õpilast mõne täpsustava küsimusega - ja nii see arenguvestlus kulges, igati hästi! 

Oleme lubanud, et õpilased on koolis meie jaoks kõige olulisemad ja seetõttu me keskendume oma tegevustes nende arengule. Meie jaoks on tähtis, kuidas nad end koolis tunnevad ja mis on nende jaoks oluline. Oleme koolina tegutsenud juba üsna palju aastaid ja on aeg üle vaadata senised haridusstrateegilised lähtekohad: kas õpilase areng on tähelepanu keskpunktis, kas õpilasel on piisavalt kõneaega, kas ehitame koolihariduse RaM kooli alusväärtustele? Me usume saavat arenguvestluse käigus neile küsimustele vastused. See omakorda võimaldab meil vajaduse korral enesearengu tasakaalupunktid paika seada.

Oleme lubanud koos õppida ja üksteist kuulata - ja kuulamegi. Suurema osa arenguvestlusest keskendume eesmärgipärasele kuulamisele. Meie õpilased (lapsed) on targad, neil on oma mõtted ja nad oskava oluliste asjade üle arutleda: meid ümbritsev maailm läheb neile korda. Mõiste „õpilase juhitud“ võib tunduda esmalt ehk heidutav, kuid heas ja kuulamisele orienteeritud keskkonnas osatakse üksteist toetada. Lapse ära kuulanud, saavad sõna lapsevanemad, et omapoolset ja terviklikku tagasisidet anda. Toetame selle arenguvestluse formaadiga iseseisva ja harmoonilise inimese arengut, kellel on vabadus oma mõtteid väljendada viisil, mis võimaldab kõigil osapooltel end väärikana tunda. Õpilastel on oma hääl!

Kuulama kutsus Meedi Neeme

LENDLEV JA VABA 19. LEND

Enesearenduskursuse (EAK) 19. lennu autoriõhtu teemaga „Lend“ toimus käesoleval õppeaastal 1. detsembril. 

Rocca al Mare Kooli tänavuse lennu abituriendid esitasid oma kavandatu projektitoa, laulu, tantsu, lühifilmi, luuletuse või kõne kujul.  Oma projekte kanti ette  nii individuaalselt kui ka erinevates kooslustes. Konstrueeritud mudellennuk, kõne isiklikust arengust või ühiskonna kitsaskohtadest, laul räppmuusika žanrist või lühifilm suurelt unistamisest – need ja paljud teised õpilaste projektid ilmestasidsid tänavust üritust.

19. lennu EAK motiiviks oli lumehelves: „Lendlev ja vaba, pärit taevalaotusest. Igaüks on isesugune ja eriline. Kui vaadata teise nurga alt, võib sellest leida ka propelleri kujundi. Tiivik kui esinduslik osa mootorist genereerib nii elektrit kui inimeses peituvaid ideid.“  Nii on kirjeldanud seda tänavuse logo ja motiivi autor  Lauren Teimann.

Enesearenduskursuse õpetajateks olid  Margus Tänav, Toivo Lind, Arlo Orlovski, Aneta Varts, Virko Annus  ja kogu kursuse eesvedaja Meedi Neeme, tänu kellele on gümnasistidel olnud võimalus juba pikki aastaid  tegeleda põnevate enesearenguguprojektidega.

Pilte üritusest saab näha siin: EAK PILDID

VAIKUSE TUBA PUUDUTAS KOGU KOOLI

Eelmisel reedel, 14. detsembril sündis taas Vaikuse Tuba, mis on meie traditsiooniline jõulueelne üheksandate klasside poolt korraldatud projekt. Vaikuse Toa ideeks on leida jõulude tõeline olemus erinevate elamuste teel, mille ettevalmistus toimub kunsti-, käsitöö- ja kokandustundides. Vaikuse Toal on igal aastal pisut erinev sisu ja vorm. 

Tänavu seadsime koos õpilastega kolm peamist eesmärki: märgata argipäeva, laiendada Vaikuse Toast osasaamist tervele koolile ning saavutada vaikust seal, kus seda kõige raskem saavutada on.

Koos Vaikuse Toaga valmis ka meie  tänavune jõulukujundus. Kaunistasime kooli meie oma värvides laternatega. Vaikuste Toale eelneval nädalal kutsusime möödujaid peatuma kaetud peeglite, raamatu lugejate või vaikivate magnetofonide juures. 

Reedel ootasime koolipere pika laua taha omavalmistatud lasanje ja salatitega ning hinge kinni hoides püüdsime luua tingimusi vaikuse osaduse tekkimiseks. Valmistasime kingitusi, et tänada neid, kes meie igapäeva vaikselt ja märkamatult teenivad, ja viisime läbi teerituaali.

Kokkuvõtteks võib öelda, et õpilased olid ütlemata tublid. Ja hea meel oli armsatest kolleegidest, kes eelhäälestasid oma õpilasi Vaikuse Toaks. Loodame, et osalejad annavad andeks mõned viperused ja võtavad sellest sündmusest kaasa parimad hetked.  

Aneta, Kaisa, Kristina ja Maris 

KRISTEL EINASTE-LUKK

Minu kohta võib öelda, et olen rõõmsameelne ja heatujuline. Mulle meeldib kõik, mis on ilus ja magus. Hindan inimestes huumorimeelt ja head südant. Õpetajaametit olen pidanud 18 aastat, nende aastate jooksul olen ma aru saanud, et ilma lasteta ma elada ei oska. Lastes on imeline headusekompass, mis aitab ka täiskasvanutel õiget kurssi hoida. Võib kindlalt öelda, et minu töö on minu hobi. Kui ma parajasti koolis ei mölla, käin laulukooris "Meretule" ja ootan pikisilmi, et täituks üks minu suur unistus - laulda laulupeol. 

LEILA ROOS
Noorte laulupidu oli juba läbi, aga ma  ei raatsinud ikka veel sissepääsu käevõru ära lõigata. “Mina jään” oli siduskirjas käe peal. Ma lendasin suve lõpul tagasi New Yorki, aga midagi jäigi minust Eestisse, hoides mulle siin vaimse koha. Oli teine tunne kui varasematel lapsepõlve puhkustel; samas olin kindel, et kui ma kauemaks ajaks tuleksin,  ootaks mind siin palju. Olin aina  uutele ideele avatud ja kõik läkski lausa iseenesest korda. Nädal enne Eestisse kolimist pakkus RaM kool mulle töökoha, mis kinnitas, et oli õige otsus tulla oma eestlust avastama. Leidsin kooli, mille väärtused peegeldavad minu ideaale, seda igapäeva olemisest kuni arhitektuurini välja. Enne inglise keele õpetamist töötasin lauluõpetaja, ajakirjaniku ja toimetajana Ameerikas, oma sünnipaigas. Armastan ooperit, matkamist, kirjutamist, filosoofilist vestlust ja lõpmatult suvemarjade söömist. Kõige olulisemaks pean oma töös  toetada indiviidi tema enesetundmises, enese -mõistmises, eneseväljendamises, ja enesearmastamises. Niimoodi ma püüan õpetada.

LIINA INNO

Olen sündinud ja kasvanud  Lõuna- Eesti väikelinnas Räpinas. Gümnaasiumis ja ülikoolis õppisin Tartus. Õpetajaametisse tõi mind Noored Kooli programm ja soov anda oma panus Eesti haridussüsteemi, muuta õpetamine mõtestatumaks ning kõigi jaoks positiivsemaks kogemuseks. Hetkel töötan õpetajana seitsmendat aastat ja Rocca al Mare Koolis õpetan seitsmendatele klassidele bioloogiat ja loodusõpetust. Arvan, et haridusel on noorte kujunemisel, arenemisel väga oluline osa, mille läbi võib muutuda terve ühiskond. Õpetamine on minu viis maailma paremaks muuta.

Vabal ajal meeldib mulle väga looduses olla ja matkata. Väiksest peale on olnud ka muusikal minu elus tähtis roll. Ülikooli ajal laulsin Tartu Ülikooli Akadeemilises Naiskooris ja E STuudio kammerkooris. Hetkel laulan kammernaiskooris Sireen. Mind teevad õnnelikuks avatud ja siirad inimesed, minu perekond,  toredad õpilased ja rõõm kordaminekutest ning see, et igas päevas on pisiasju, mille üle rõõmu tunda, ja killukesi, mille üle tänulik olla.

PIRET HANSEN

RAM Veskimöldre lasteaia muusikaõpetajana olen väikeste lastega tegelenud aastaid, tehes  ka muusikaringe ning õpetades viisikannelt. Muusika on minu jaoks väga oluline. Olen õppinud koorijuhtimist ja tšellot. Muusikamaalima tutvustamine lastele on tore, sest nad on avatud, uudishimulikud ning valmis proovima uusi põnevaid helisid, pille, rütme ja laule. Lapseeas on pillimäng ja muusikaga tegelemine väga oluline ja arendav. Minu arust muudab muusika inimese õnnelikumaks ja ümbritseva suhtes sallivamaks. Ma vähemalt loodan seda.

SIGRID SÕGGEL

Olen naerusuine, särasilmne ja rõõmus. RaM kooliga olen seotud olnud juba 13 aastat – nii õpetajana Veskimöldre lasteaias kui ka lapsevanemana Rocca al Mare koolis. Õpetajaks olemise juures naudin võimalust suhelda ja olla saatjaks uute oskuste ning teadmiste omandamisel. Tunnen rõõmu oma vahvast perekonnast – kahest pojast ning armsast abikaasast. Mulle meeldib reisida, looduses matkata ning sportida. Eriliselt naudin rulluisutamist, rattaga sõitmist ning suusanõlvadel kihutamist. Mulle meeldib käia teatris, nautida ilusat muusikat ning lugeda raamatuid.

SILJA EEK

Olen Silja Eek, sündinud Tartus ning seal ka üles kasvanud. Tallinnasse tulin ennekõike tarkust taga nõudma, ning mis seal salata, eks natuke tõmbas ka suurlinna elu ja melu- ikkagi pealinn ju.  

Seda, et minust saab klassiõpetaja, teadis mu ema ammu enne mind. Ega ilmaasjata öelda, et emad teavad kõike. Mul on hea meel, et olen leidnud enda jaoks elukutse, mida teen tõesti suure rõõmu ja tänutundega.

Kodus kasvatan koera, aastast inglise kokkerspanjel Bronsonit, kellega koos on puhas rõõm lustida erinevatel matkaradadel või seigelda looduskaunites kohtades. Kodus armastan vaadata häid filme ning meeldib käia ka teatris. Kuna terves kehas peitub terve vaim, siis vahelduva eduga tegelen ka joogaga.

Veganit ei saa minust kahjuks mitte kunagi - armastan nimelt šašlõkki üle kõige. Kui ikka isu peale tuleb, võib mind metsast ka  -10 kraadiga grillimas leida.

Proovin end ümbritseda toredate inimestega ning olla ka ise rõõmsameelne - positiivsusel on pakatav ning huumoril  edasiviiv jõud.

LÄHIAJA SÜNDMUSED

19. detsember 2018 kell 12.00 Kontsert-jumalateenistus Kaarli kirikus
19. jaanuar 2019 kell 19.00 Roosad Käärid