HARIDUSTEHNOLOOGIA HÕLBUSTAB ÕPPIMIST

Esimene mõte, mis tuleb pähe seoses sõnaga ’haridustehnoloogia’, seostub tihti õpetaja asemel tunde andva arvutiprogrammiga.  See võiks olla üheks võimaluseks, kuid mitte ainsaks. Haridustehnoloogias on kaks poolt – haridus ja tehnoloogia – ning oluline on mõelda, kumba poolt rõhutada. Kui panustame tehnoloogiale, tõusevad esikohale kõikvõimalikud vahendid ja nende maksimaalne rakendamine. Haridusele rõhku pannes pöördub tähelepanu sellele, kuidas (kooli puhul) õppimist ja õpetamist võimalikult hästi korraldada, kasutades selleks muuhulgas ka tehnoloogilisi abimehi.

Sageli või tulla üllatusena, et haridustehnoloogia on enam-vähem sama vana kui haridus ise. Tihti ei mõtle me sellele, et  haridustehnoloogilisteks  vahenditeks võivad olla nii  tahvel kui kriit, aga ka õpik ja konspekt, maakaart ning klassiekskursioon. Haridustehnoloogiat kirjeldataksegi kui kõike, mis toetab õppimist ja arengut, kasutades selleks teadmiste väärindamiseks sobivaid vahendeid ja protsesse. Seega ei pea keegi selle uudiskirja loo lugejatest kurvastama, et nad haridustehnoloogiaga varem kokku puutunud pole – lihtsalt kõigi kogemused on erinevad.

Täna vaatab ühiskond järjest rohkem erinevate tehniliste ja elektrooniliste abimeeste poole ning hakkab järjest tavapärasemaks pidama õppimist ja õpetamist viisidel, mis vastavalt vajadusele seovad omavahel nii käega katsutavat kui virtuaalset poolt. Seetõttu eeldatakse  kooliltki suuremat tähelepanu just uusimate tehnoloogiate sissetoomisel. Ent kui kogu tähelepanu liigub ainult tehnoloogiale, võib juhtuda, et taolisi vahendeid võidakse  hakata kasutama pelgalt kasutamise pärast. Nii võib aga põhjalike teadmiste omandamine jääda tagaplaanile. Igasuguste tehnoloogiliste uuenduste kasutamisest tõuseb enim tulu siis, kui kogu tegevus  on  mõtestatud. See eeldab järjestest rohkem tegevuste läbimõtlemist, uute lahenduste või rakenduste kasutamisel tegelike  ja kaugemate  eesmärkide tajumist. Peame mõistma, kuidas kaasaegne haridustehnoloogia tegelikult õppimist ja õpetamist toetab ning mõnikord peab tunnistama, et ka siin võib olla üliefektiivseid, aga ka küsitavaid lahendusi. Loomulikult eeldab uute lahenduste katsetamine  julgust nii õppida, proovida ja vahest ka ebaõnnestuda, kuid ometigi peame tulevikku vaadates tarmukalt edasi pürgima. Seega oleme silmitsi ülesandega, kus kõik vastused paistavad õiged, ent üks tee lõpplahenduseni jõudmiseks on tõhusam kui teine.

Aet Raudsep

MIKK OAD - haridustehnoloog

Rocca al Mare Koolis oldud kuude jooksul on minult kõige enam küsitud kahte küsimust – kuidas mulle siin meeldib ning mida üldse teeb haridustehnoloog? Esimesele küsimusele saan kerge südamega vastata, et väga meeldib. Teine küsimus nõuab pikemat vastust ning oleneb suuresti kooli vajadustest ja ootustest. Hetkel käsil olevatest kõige suurem haridustehnoloogiline projekt on koolile digiplaani koostamine, mille sisu seab juhtnöörid, milliseid digitehnoloogilisi pädevusi õpilased omandada võiksid. Plaani koostamise kõrvalt on töös ka mitu väiksemat projekti ning samuti võib minu poole pöörduda kõikide probleemidega või küsimustega, mis igapäevatöös ette võivad tulla.

Enne haridustehnoloogi ametiga alustamist olen pikemaajaliselt töötanud animaatorina, disaineri ja programmeerijana. Ülikoolis olen õppinud filosoofiat, tarkvaraarendust ja haridustehnoloogiat ning hetkel jätkan õpingud informaatikaõpetaja erialal. Koolis töötamise ja õppimise kõrval püüan aega leida veel spordile, reisimisele, erinevate tarkvaraprojektidega tegelemisele, lauamängudele ning filmide nautimisele.

VABARIIGI AASTAPÄEVA OOTUSES

Traditsiooniliselt on meie koolis vabariigi aastapäeva tähistamise osaks etendus õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele. Tihti on see inspireeritud Eesti ajaloost, kultuurist ja loodusest. Seekordse näidendi pealkirjaks on „Saada eestlaseks“, mille on taaskord kirjutanud Jaanus Vaiksoo. Küsime idee autorilt ja kaasloojalt Kaie Meilt, mis meid siis ees ootab. 

Kuidas sul tekkis selline idee näidendi teemaks?

Otsisime ühiselt traditsioonilisele Eesti-teemalisele näidendile improvisatsiooni korras väljundit, sedapuhku Mari koduse kostitamise saatel. Sooviks oli leida aktuaalne ja kooli erinevaid inimesi haarav teema.  Nii jõudsimegi meie välismaalt saabunud õpetajateni. Et olla kindlad, kas meie mõte sobitub ka neile, planeerisime „eksootiliste“ õpetajatega kohtumise ühise kohvilaua taga. Jaanus Vaiksoo – inimene, kelle panuseta ei kujutaks ette ühegi  aastapäeva näidendi valmimist, noppis vesteldud juttude põhjal välja  kummastava  idee - nimelt soovi näha kõiki Eestimaal elavaid inimesi eestlastena. Suvine laulupidu mängis ise võimaluse kätte – iga õige eestlane on vähemalt korra laulukaare all olnud  või vähemalt publiku hulgas. Nii valmistume ka meie…

Oled nüüd osaline etenduses. Millised on sinu ootused selle näidendiga seoses?

Osalus tuli mulle ootamatult ning ausalt öeldes otsisin alguses ka võimalusi sellest kõrvale hiilida. Otsustavaks sai siiski võimalus olla taaskord laval koos oma heade kolleegide Kristina ja Mariga. Meil on seljataga mitmeid naljakaid, kauaks kõneainet pakkuvaid kogemusi. Nägin võimalust uut pärimust peale kasvatada. Lisaks laulule panustan  ka sõnalises tekstis ning olen taas aus – puhtalt mugavusstsooni avardamise mõttes teen kaasa. Kardan lava ja ette antud tekstiga esinemist kui põrgutuld, loodetavasti aitab jandina mõjuv ja absurdist pakatav teatritükk minu rambipalavikku leevendada. Kolleegide toetus etenduse ettevalmistusfaasis on siin tähendusväärselt abistav.

Kuidas kulges näidendi kirjutamisprotsess?

Meil on juba mitu aastat kultuuri õppetoolis traditsioon, et sügisel tehakse üks ühine ajurünnak, kus koorub välja teema, millest peaks näidend rääkima. Nii oli ka nüüd. Eesti Vabariigi aastapäeva näidend on alati rääkinud Eesti jaoks olulistest teemadest, seda nii lähemas ja kaugemas minevikus või toetudes eestlaste jaoks tähtsatele sümbolitele. Seekord kerkis üles teema, mis viimasel ajal ei ole vist kedagi päris ükskõikseks jätnud: mis saab eesti keelest ja eestlusest üha enam globaliseeruvas maailmas? Et viimasel ajal on meie kooli tulnud õpetajateks mitmeid toredaid välismaalasi, kellega suheldes õpetajad saavad aimu, kuidas nähakse meid (s.t eestlasi ja Eestimaad)  kõrvalt, siis tundus  suurpärase võimalusena vaadata eestluse teemat omamoodi eneseiroonilises võtmes. Siit siis näidendi põhiliin – groteskne pürgimus muuta välismaalastest õpetajad eestlaseks: olgem eurooplased, aga saagem ka eestlasteks!

Kirjutasin Eesti Vabariigi aastapäeva näidendit jõulupühade ja aastavahetuse vahel. See on hea rahulik hetk süvenemiseks ja  siis valmis saades on kuidagi hea tunne.

Mis oli keeruline kirjutada ja millal lippas sulg iseenesest?

Sel korral tekitas minus esialgu kõige rohkem kõhklusi asjaolu, et olen olnud viimased paar aastat kooli igapäevaelust eemal ja ma ei tunne uusi välismaalastest õpetajaid. Sain küll kuulda mitmeid naljakaid lugusid, mida nad on kaasõpetajatele rääkinud, aga kas sellest piisab ka teemasse sisseminemiseks? Asi hakkas edenema siis, kui sain aru, et selle n-ö puuduse võiks pöörata just tugevuseks, et ongi parem kirjutada, kui ma konkreetseid peategelasi isiklikult ei tunne, vaid saan lasta kujutluspiltidel vabalt tekkida.

Eesti õpetajatega on aga vastupidi, enamik neist on olnud pikka aega minu head kolleegid ja kaaslased, me tunneme üksteist aastaid ja võib vist öelda, et oleme lugematuid tunde koos rääkinud, nalja visanud ja elu üle arutanud. Need on õpetajad, kes on andnud meie koolile näo, isikupära ja vaimsuse ning mõned neist pakuvad ka selles näidendis kindlasti äratundmisrõõmu.

Mulle endale meeldib väga absurdihuumor. Püüdsin seda pisut sisse panna ka näidendisse.

RAM KOOLIL ON PÄRIS OMA TELEVISIOON!

RaM TVs osaleb meie enda koolipere ja videoid teevad oma õpilased. Koolitelevisiooni idee sai üks meie toimetuse liikmetest USAst, kus videoid tehakse palju suuremalt, seejärel tekkis endalgi soov jäädvustada meeleolukaid gümnaasiumiaastaid „pildimällu“.  Ram TV eesmärk on kajastada kõiki olulisi koolisündmusi, märgata ja jäädvustada koolis toimuvat, samuti  kaasata Rocca al Mare kooli õpilasi sellealasesse koostöösse, muutes ühtlasi  koolielu lõbusamaks ja huvitavamaks. Materjali kogume igal perioodil ja anname endast parima, et  kõike seda kokku pannes teha meie argitoimetustest ja pidupäevadest rõõmsameelne ning huvitav video.

Seni ilmunud videosid saab näha siit:
https://www.youtube.com/channel/UCIgcBrg0hd8GcFjeN3LdZFg

ADVOKAADID ÕPETAJAKS

III ja IV perioodil toimub meie kooli gümnaasiumiõpilastele õiguse aluste valikaine koostöös LEADELL Pilv Advokaadibürooga, mis kuulub Balti riikide juhtivate ärikliendile suunatud advokaadibüroode hulka. Õpetajatena saabuvad tundi oma teadmisi ja kogemusi jagama erinevate õiguse valdkondade advokaadid. Nad püüavad anda juriidilisi algteadmisi õpilastele arusaadaval, põneval ja praktilisel moel. 

Juba esimestes tundides oli võimalus saada hea ettekujutus õiguse ajaloost, selle tekkimisest ja eesmärgist. Samm-sammult süvenetakse pisut keerulisematesse juriidilistesse teemadesse. Valikaine käigus tehakse tutvust tsiviilõiguse üldosaga, aga ka haldus- ja karistusõigusega. Uuritakse perekonna- ja pärimisõigust puudutavaid seadusi ning peatutakse töö-, võla- ja asjaõigusseadusel. 

Et juriidika paremini arusaadavaks muuta, siis lahendatakse advokaatide juhendamisel üheskoos kaasusi, arutletakse päevakajaliste juriidiliste probleemide üle ning proovitakse läbi, kuidas näeb välja vaidlus töövaidluskomisjonis - ikka selleks, et ise paremini mõista ja kogeda õigusteaduse olemust ja sisu.

Õpilastel on võimalus minna vaatama, kuidas töötavad advokaadid LEADELL Pilv Advokaadibüroos. Lisaks ootab õpilasi Tallinnas asuvas uues kohtumajas kohtunik Merit Helm, kes juba mitmendat aastat tutvustab kursuse raames kohtute ja kohtusüsteemi toimimist ning  kohtuniku ülesandeid.  

Kursuse edukalt läbinud õpilane tunneb kehtiva õigussüsteemi harusid, orienteerub seadusandluses ja teab, millistest allikatest seadusi leida. Ta omab algteadmisi peamistest õiguse valdkondadest, saab aru kohtusüsteemi ja –vaidluste lahendamise põhimõtetest ning omab ettekujutust, milles seisneb advokaadi ja kohtuniku igapäevatöö. Ja mis kõige tähtsam – tunneb ära, kas õigusteadus on tema tuleviku ala.

Oleme tänulikud LEADELL Pilv Advokaadibüroo advokaatidele ning kohtunik Merit Helmile!

LÄHIAJA SÜNDMUSED

22. veebruaril Vabariigi aastapäeva etendus "Saada eestlaseks" õpilastele ja õpetajatele 

6. märtsil kell 18.30 etendus "Saada eestlaseks" peredele
8. märtsil kell 19.00 Arengufondi heategevuslik gurmeeõhtusöök
11. märtsil noorema kooliosa kirjutamisfestival
16. märtsil kell 11.00 koolinoorte Scrabble X Eesti meistrivõistlused
28. märtsil noorema kooliosa sünnipäevaball ja-karneval
28. märtsil kell 19.00 etendus "Mees pisuhännaga" peredele
29. märtsil kooli sünnipäev