KOOLIL VALMIB DIGIOSKUSTE ARENGU PROGRAMM
Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) mängib meie elus üldiselt, aga eriti hariduses üha olulisemat rolli, tahame seda või mitte. Kohati on õigustatud paljude perede ja koolide tõdemus, et meelelahutuse hüveks rakendatud digimeedia võistleb noorte inimeste pühendumise eest kooliharidusega ja kool kipub kaotajaks jääma. Aga kui uue trendi vastu liikuda ei saa, siis tuleb sellega kaasa minna ja jõud enda kasuks pöörata. Ja nii toimubki järjest rohkem õppimist ja õpetamist IKT keskkonnas – ning selliselt toimides üha täiuslikumalt. Seega on järjest enam vaja õppida IKT vahendeid sihipäraselt kasutama, sest meelelahutusliku multimeediaga osavalt hakkama saamine ei tähenda veel, et kõik vajalikud digioskused oleks omandatud. IKT-alase pädevuse võib jagada kahte suurde gruppi: esiteks toimetulek IKT kasutamisega (kuidas digimaailmas orienteeruda ja selle vahendeid kasutada) ning teiseks oskus ise digilahendusi luua ja kujundada. Kumbki võimekus ei teki üleöö ja korraga, seegi pädevus areneb lihtsamatest oskustest keerulisemate poole nagu kõik teisedki koolis omandatavad oskused ja teadmised.
Kooli digioskuste arengu programmis seatakse eesmärgid erinevatele vanuseastemetele, mida õpilased IKT vahenditega töötades võiksid osata. Toome erinevatest digioskuse tasemetest näitena välja digitaalse materjali salvestamise ja taasavamise võime. Märgakem, kuidas sama tegevust on käsitletud erinevates vanusastmetes ja eri keerukuse tasemel.
Nooremas kooliosas:
- Õpilane oskab teksti selekteerida, faili salvestada, piltide kopeerida, ringi liikuda arvuti kaustasüsteemis ning salvestatud faile avada.
Keskmises kooliosas:
- Õpilane salvestab sootitatud tööd kokkulepitud formaadis selleks ette nähtud kohta, leiab ja avab salvestatud faili uuesti, salvestab selle teise nime all, kopeerib faili ühest kohast teise ning võrdleb faili suurust vaba ruumiga andmekandjal.
Vanemas kooliosas:
- Õpilane salvestab ja haldab digitaalseid materjale erinevates veebipõhistes keskkondades ja füüsilistes seadmetes
- Õpilane valib teadlikult sobiva keskkonna ja lahenduse (nt sünkroonimine, varukoopiad), et hoiustada digitaalseid materjale.
Ja teine näide on tekstitöötluse oskuse arenemisest, mis algab tekstilõigu elementaarsest kujundamisest ja lõppeb otsingumootorile loetavaks muutmisega:
- Õpilane mõistab teksti ja lõigu omadusi, oskab kasutada korrektselt loetelusid, taandrida.
- Õpilane vormindab korrektselt referaadi järgmised osad: tiitelleht, sissejuhatus, peatükid, alampeatükid, joonised, tabelid, kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja lisad.
- Õpilane oskab korrektselt kasutada tekstilaade.
- Õpilane oskab kasutada kategooriaid ja silte omaloodud või internetist leitud teabeallikate märgendamiseks ning struktureerimiseks.
Sarnaselt on programmis tasemetena kirjeldatud teiste IKT baasoskuste arenemist ja sõnastatud õpiväljundid, mis on erinevates klassides eesmärgiks seatud.
Põhikoolis on digioskuste keskmes põhiteemadena tekstitöötlus, esitlustarkvara, tabelitöötlus, teabeotsing, digimeedia ning arvuti- ja internetiturvalisus. Nende oskuste kasutamine ja täiustamine keerukamate ülesannete lahendamisel jätkub muidugi ka gümnaasiumis. Samas muutub õpitavate digioskuste iseloom niimoodi, et algklassides keskendutakse enam IKT kasutamise oskustele ja vanemates klassides lisandub täiendavalt digilahenduste loomine ja kujundamine. Nii on gümnaasiumis omandatavate digioskuste hulgas programmeerimine, veebidisain, tootedisain, arvutitehnika, robootika. Neid erioskusi saavad huvilised õppida selleks eraldi mõeldud kursustel.
Püüame hea seista selle eest, et digioskuste arendamise programm ei tähendaks õpilastele niigi tiheda tunniplaani mahu suurendamist rohkema hulga arvutiõpetuse tundidega. IKT vahendite kasutamise baasoskuste (mida nimetatakse ka digitaalseks kirjaoskuseks) puhul on kõige parem, kui digioskuste omandamine toimuks ainetundides (sarnaselt traditsioonilise kirjaoskusega). Iga aineõpetaja saab välja selgitada, millises vallas on tema aines digioskusi kõige parem rakendada ja harjutada. Näiteks on kunstiõpetuse tundides suur võimalus arendada digimeedia oskusi, ja miks mitte mõelda programmeerimise algtõdede harjutamise peale muusika loomisel, tabelarvutust kasutada sporditulemusi analüüsides jne. Muidugi on veel enam digioskusi, mida saab rakendada enamik ainetes ühtviisi edukalt: allikakriitilist teabeotsingut on vaja kõikjal, tekstitöötlust referaate kirjutades, esitlustarkvara ettekandeid ette valmistades ja tabeliarvutust kõikjal, kus peab andmeid töötlema ning esitama. Selline ongi lühidalt digioskuste arengu programmi mõte, mille elluviimiseks tuleb muuta õppimise ja õpetamise viise. Digioskuste õpetamine ei ole RaM koolis eesmärk iseeneses, vaid need on vahendeiks, mis toetavad arengukavas seatud üldisemaid eesmärke, edendamaks õppimise iseseisvust ja õpetamise mitmekesisust. Muidugi on digioskustel ka omaette roll noorte inimeste arengus edukalt toime tulla ja olla pädev üha enam tehnoloogiast läbi põimunud keskkonnas.
Kuid samamoodi, nagu õpilastel ei saa digioskuste omandamine toimuda üleöö, ei ole ka kool ja õpetajad valmis rakendama digioskuste arendamise programmi (ega tegelikult ühtki suuremat muutust) ühe hooga pelgalt nõudmisi kehtestades. Lisaks programmile, kus on kirjeldatud eesmärgid ja digioskuste areng, on vaja pikemaajalist plaani, kuidas seda ellu rakendada. Ilmselt on vähemalt esimesel aastal vaja meie haridustehnoloogil käia abiks paljudes klassides, et digioskusi ja aine sisu õppeprotsessis ühendada. On vaja koostada mitmeid juhendeid, mille abil IKT vahendite kasutamist saaks õppida. Heaks abiliseks oleksid siin videojuhendid, mis kuvaksid samm-sammult, kuidas mingit ülesannet arvuti abil teostada. Lisaks on vaja panustada ka sellesse, et õpilastel oleks kasutada piisavalt palju asjalikke turvalisi tööarvuteid, mis õpiprotsessis oleksid vabad muudest kiusatustest. Miks mitte unistada isiklikust kooliarvutist igale RaM kooli õpilasele? Selle unistuse elluviimiseks on kindlasti vaja kogukonna abi ja perede koostööd.
|
|