Hea RaM Kooli pere

Lõpule on jõudmas uue kooliaasta I periood. See on olnud aeg täis uuendusi, mis on tingitud nii muutuvast maailmast kui olukorrast meie ümber. Meie kooli selle aasta märksõnadeks on paindlikkus, loovad ja jätkusuutlikud lahendused. Kui augustis unistasime ühest juhendatud iseõppe päevast nädalas, siis epidemioloogilise olukorra tõttu pidime kogu kooliga minema hübriidõppele, kus keskmine ja vanem kooliosa olid nädal koolis ja nädal distantsõppel. Saime sellega suurepäraselt hakkama. Aitäh teile, armsad õpilased, vanemad ja kallid õpetajad! Olete suurepärased!

Järgmisel perioodil jätkame iseseisva õppe rakendamist paindlikult teie ettepanekutega arvestades, nõnda saame personaalselt ja isiklikult läheneda igale õppijale, arvestades igaühe erisusi. Keerulised ajad nõuavad nutikat suhtumist, mis vajab heatahtlikke, hoolivaid ja loovaid inimesi. Üheskoos lepime kokku oma sihtides, toetame ja innustame üksteist ning hoiame motivatsiooni. 

Soovin meile kõigile mõnusat ja kosutavat sügisvaheaega ning vahvat ja imeliste olemistega uut perioodi.

Sirje Toomla

Rocca al Mare Koolil avanes võimalus liituda ainsa koolina Eestis Rohetiigri pilootprogrammiga, mille eesmärk on suurendada keskkonnateadlikkust ja panna alus tasakaalus majandusele. Lisaks meile on programmiga praeguseks liitunud väga mainekad ettevõtted: AS Tere, AS Tallinna Sadam, Eesti Rahvusringhääling, Bolt, Elisa ja mitmed teised. Keskkonnateadlikkuse suurendamiseks läbivad programmis osalevad organisatsioonid kümnekuulise Rohetiigri akadeemia, kus omandatakse olulisi teadmisi kestlikust toimimisest, ringmajanduse põhimõtetest ning oskusi muutuste juhtimiseks.

Avahüpe sai alguse 27. augustil just Rocca al Mare Koolist. Nagu koolis õpilastele kohane, siis ei suhtu ka kool projekti kergekäeliselt. Vastupidi, hakkame õppima ning parimaid praktikaid ka koolis ellu viima. Rohetiigri projektijuht on Heiti Pakk, õpetajatest eestvedajateks Kaie Mei ja Kristel Mäekask. Nende kolme eelnev kogemus aitab programmi suurepäraselt käivitada ja Rohetiigri mõtteviisi Rocca al Mare Koolis juurutada. Meie töö on muuta see mõtteviis elu loomulikuks osaks, sest tänu sellele jätame järgmisele põlvkonnale puhtama maailma. Täpsemalt saate Rohetiigri programmi kohta lugeda siit: www.rohetiiger.ee.

Mihkel Tammo, RaM Kooli vilistlane, Rohetiigri eestvedaja Eestis.

Mihklit võib nimetada uue põlvkonna juhiks. Ta ise ütleb enda kohta tulemusjuht ja praktik. Usume, et Rocca al Mare Kool andis talle hea platvormi, kus ta julges unistada ja oma unistusi hiljem ka ellu viia. Alates juunist on tal Rohetiigri programmis vastutaja ja eestvedaja roll. Lisaks lööb Mihkel aktiivselt kaasa meie kooli tegemistes, olles üks vilistlaskogu käivitajatest, mõtleb ja räägib ta kaasa kooli vanematekogus ning arengufondis. Kui soovime aru saada, milline on uue põlvkonna juhtimine, siis on Mihkli mõttekäike kindlasti huvitav ja hariv kuulata. Kõikidel õpilastel, kes valisid endale valikaineks Rocca al Mare Kooli Arengufondi poolt läbiviidava valikaine „Praktiline ettevõtlus“, on võimalus tema ettekannet õppeaasta jooksul kuulata. Rocca al Mare Koolil on nüüd au ja rõõm Mihklilt õppida ja teadmisi omandada.

Aveli Karba

Rocca al Mare kool liitus KiVa (kiusamisvaba kool) programmiga neli aastat tagasi. Selle aja jooksul on muutunud kiusuennetustöö igapäevaseks ja on osa koolielust.

Kooli kiusuennetustööd on märgatud ja vahetult enne õppeaasta algust saime suure tunnustuse osaliseks. Kanname aasta 2020 kiusuennetaja kooli tiitlit. Tiitlisaaja väljaselgitamiseks võeti arvesse nii kooli õpilasküsitluse tulemusi, KiVa rakendamise näitajaid, personali tagasisidet kui ka osalemisaktiivsust Kiusamisvaba Kooli poolt pakutavatel täienduskoolitustel. Boonuspunkte andsid ka kõik koolipoolsed lisategevused KiVa teadmiste ja oskuste laiemaks levitamiseks.

KiVa tiim on oma põhitegevuse suunanud üha rohkem ennetustegevusele ning teeb seda  süsteemselt ja järjepidevalt. Meie tugevus on hästi toimiv tiim ja KiVa ennetustunde andvad õpetajad.

KiVa ennetustunnid on jagatud kolme mooduli vahel:

1.moodul alates esimesest klassist

2. moodul neljandast klassist

3.moodul seitsmendast klassist.

Kolmandat moodulit rakendatakse Eestis alates sellest õppeaastast esmakordselt ja nii on ka meie tähelepanu suunatud selle käivitamisele.

Cattre Hein

Rebaste rets algas juba 1. septembril. Esimesel koolinädalal jätsid jumalad oma rebastele huvitavaid vihjeid. Mõned neist jätsid kirju koos eriliste ülesannetega, mõned viisid oma rebastele hoopis maiuseid, mis pidid aitama neil  üle elada järgmist julma retsinädalat. 

Nädalavahetuseks jätsid abituriendid oma õpikud rebastele pakkimiseks, sest ega siis jumalad sellist karmi tööd ei tee.

Esmaspäev möödus enam vähem rahulikult. Jumal sai oma lokkerist kauaoodatud õpikud tagasi, mida rebane oli talle pakkinud. Jumalate ning rebaste vaheline suhtlus jätkus moel, kus rebane ei teadnudki, kellega ta  suhtleb.

Teisipäev oli toidupäev. Hommikul kogunesid nii rebased kui ka jumalad staadionile, et rebastele teatavaks teha, kes  kellele on jumalaks. Rebased ja jumalad olid ka üksteisele võtnud natuke toitu kaasa, et koolipäeval energiast väheks ei jääks.  Ka hakkasid rebastele kehtima juba kindlad piirangud, näiteks rebased ei tohtinud kasutada kindlaid trepikodasid jne. Need piirangud kehtisid kuni nädala lõpuni.

Kolmapäev oli esimene kostüümipäev. Hommikut alustati varakult, et rebased jõuaksid kostüümid selga tõmmata. Lõunal oli jumalate kroonimine, kus kõik jumalad said oma rebastelt pidulikult krooni. Aula ette rajatud takistusrada tegi rebastele keerukaks kooli ühest otsast teise pääsemise.

Neljapäeval mängisid rebased detektiive. Nad pidid otsima kooli pealt väikseid rebasepilte, kuvama end koos nendega  ning saatma pildid oma jumalale. Kõige rohkemate piltide leidja sai ka auhinna. 

Reede oli retsi kõige oodatum päev. Oli grupi kostüümipäev. Abituriendid olid moodustanud grupid ning mõelnud välja igale rühmale erineva teemaga kostüümid. 

Terve nädala jooksul oli koolimaja pealt kuulda naeruhõikeid.

Abituriendid jäid korraldatuga väga rahule ning loodavad, et 23. lend teeb oma rebastele veel lahedama retsi. 

Marten Maalt

Iseõpe on saanud paratamatuks osaks meie koolipäevadest ning kindlasti on igal õpilasel ja õpetajal sellise uue süsteemi kohta oma arvamus. Et seda kaardistada, küsisin eri vanuses õpilastelt nende arvamust iseõppe kohta.

Essakatele, kellel oli küsitluse toimumise ajaks olnud vaid üks iseõppepäev, meeldis kodus õppida, sest seal on vaiksem kui koolis ja keegi ei saa neid segada või tähelepanu muudele asjadele juhtida.

Kuuenda klassi õpilased nõustusid hübriidõppe vajalikkusega - nad arvasid, et see kogemus võib kasulik olla: näiteks haigeks jäädes on juba teada, mida ja kuidas õppida. Siiski tunnistasid nad, et  liiga kaua selliselt õppida ei tahaks - pika aja vältel tulemused ei oleks enam nii head, ka oli neil eelmise aasta lõpuks raske end motiveerida  ja niimoodi jäidki mõned kooliasjad tegemata.

Ka kümnendikel ei olnud midagi suurt iseõppele ette heita, kuid oldi arvamusel, et umbes 1-2 nädalat on normaalne kodus õppida, kuid siis on jälle hea kooli tulla ja koos kõik asjad üle vaadata, et need ikka selgeks saaks.

Kaheteistkümnendikud arvasid, et iseõppe juures on suureks probleemiks see, et paljud õpilased tegelikult ei omanda vajalikke teemasid. Pidime olema tähelepanelikumad, et kõigega hakkama saada, õnneks olid õpetajad vastutulelikud.

Õpetaja Aet kommenteeris, et iseõppes on vaja rakendada oskusi, mida tavaliselt koolis ei rakendataks, kuid mis on tulevikuks olulised.  Jätkusuutlikuks teeb taolise meetodi ikka see, kuidas  ise sellesse suhtume - kõik osapooled peavad pingutama, et süsteem toimiks vajalikul moel edasi.

Maria Savastver

Sa oled kogu aeg hästi rõõmus, väga naljakas ja väga ilus. Ma saan alati asjadest hästi aru, kui Sa midagi selgitad. Kui meie klassi tuleb uus õpilane, siis Sa võtad ta alati soojalt vastu. Sulle meeldib vaikus ja rahu ning Sa oskad hästi tantsida. Kui meil midagi piinlikku juhtub, siis Sa ei suuda naeru pidada. Sellega ajad Sa ka meid naerma. Mulle meeldib Sinu hoolivus ja suur soov meid õpetada. Selles oled Sa järjepidev ning töökas. Ja mitte ainult meie õpetamises, vaid muidu ka. Sa oskad väga ilusasti käituda. Sa oled täpne ja mitte kunagi ei hiline. Välja arvatud üks kord, kui me ootasime Sind 30 minutit. See oli naljakas ja armas! Sa oled meie jaoks väga eriline, sest Sul on soe süda. Sa märkad kohe, kui keegi on õnnetu. Sa mõistad meie tundeid. Sind teeb eriliseks see, et Sa ei ole kunagi väga vihane. Vahel harva ja ainult natukene. Sa oskad olla meie lemmik õpetaja! 

Sinu klass

Aasta klassiõpetaja 2020

Aitäh Sulle, armas Kristiina!

Kui ma Sind esimest korda nägin, siis arvasin, et Sa oled üks karm õpetaja. Tegelikult oled Sa mõnus ja muhe inimene. Sa oled lõbus ning oskad hästi nalja teha. Õppimise ja käitumise suhtes oled Sa nõudlik. Sa oled alati abivalmis. Kui mul on küsimusi, siis Sa vastad rõõmuga. Aga nii, et jätad mulle endale mõtlemisruumi. Siis saan ise oma vastuse välja nuputada. Sa hoolid kõigist! Sa oskad hästi poistega riielda. Kui vaja. No enamasti on vaja. Naistepäeval Sa paned poisid meie rõõmuks laulma. Ja Sa ise oskad ka hästi laulda. Koolimajja tulles on Sul alati kitarrikohver käes. Kuigi pole kindel, kas seal on sees kitarr või ukulele või mõlemad. Nii äge on vaadata, kui Sa bändis mängid.  Klassijuhatajatunnis mõtled Sa vahvaid mänge välja. Ise ütled, et see aitab kiusamise vastu. Sa oled meiega väga kannatlik. Näiteks kui me käisime kanuumatkal ja olime poistega kõige viimased, siis ootasid Sa koos Marisega kannatlikult viis tundi. Me jäime pidevalt kaldasse kinni, aga Sa ei pahandanud peaaegu üldse, hoopis naersid. Sa armastad muusikat ja meid ka. Oleme õnnelikud, et meil olemas oled!

Sinu klass 

Aasta noor õpetaja 2020 

Aitäh Sulle, armas Arlo!

Alguses me arvasime, et Sa oled väga range: istumisplaanid, käetõstmine, nimed tahvlile … Järgmisel hetkel mõistsime, et see on hoopis meeldiv ja lugupidav õpikeskkond ja viisakus. Sinu näited tunnis on alati omamoodi ja pisut veidrad, samas tänu sellele jäävad need hästi meelde: mängleva kergusega kehastud Sa kaunis kleidis õpetajast gorillaks ning selgitad, miks inimese selgroog on S-kujuline. Sa selgitad ja räägid just nii kaua, kui kõigil on asjad selged. Kasvõi sada korda. Sa teed õppimise huvitavaks ja kaasahaaravaks. Kogu Sinu olek ja enesekindlus mõjuvad tunnis selliselt, et ka kõige suurem sahkerdaja suudab keskenduda ja kuulata. Sa inspireerid ja sütitad meis huvi õppimise ja uute teadmiste vastu. Suunad meid mõtlema elukeskkonna hoidmisele ja säästmisele.  Ja need Sinu kleidid on tõesti imeilusad! Oled erakordne ja väga äge!

Sinu õpilased

Aasta põhikooli õpetaja 2020

Aitäh Sulle, armas Liina!

Me imetleme Sinu tarkust ja kõiki neid teadmisi, mis Sul on. Sa hoiad end kursis uuemate arengutega ning me saame kõigest sellest osa. Sa oled igas mõttes ajaga kaasas käiv õpetaja, sest Sinu õppemeetodid on moodsad ja alati kõige innovaatilisemad. Sul on imeline oskus selgitada keerulist teemat nii, et alati on põnev kuulata. Sinu tunnid on erilised, sest seal ei ole kunagi üksluine – filmid, katsed, rühmatööd, laborid, analüüsid, arutelud … Ja kui oskuslikult hoiad Sa meid mõttega tunnis, kui tegelikult uitaksime me oma peas juba ei tea kus. Muidugi me teame, kui nõudlik Sa oled ülesannete lahendamise osas, kuid selle juures oled Sa ise väga toetav ja mõistev. Alati olemas ja abivalmis. Tänu Sinule oskame me loovalt mõelda ja eesmärgipäraselt tegutseda. Sa suhtud meisse lugupidavalt ja tahad, et me saaksime alati parima võimaliku teadmise. Kaasad õpetamisse ülikooli teadlasi ja põnevaid professoreid. Täiesti unustamatu on Sinu loosiratas ja Sinu siiras emotsioon, kui me midagi väga totrat ütleme. Kui Sa oleksid arst, siis usaldaksime me suurima südamerahuga oma tervise Sinu hoolde. Sul ei jää midagi teadmata ega märkamata. Alati rõõmsameelne, särasilmne ja nooruslik! Meie imeline õpetaja!

Sinu õpilased

Aasta gümnaasiumiõpetaja, Tallinna aasta gümnaasiumiõpetaja 2020

Aitäh Sulle, armas Kristel!

Oled rõõmus ja rahulik, alati kärme probleeme lahendama. Sa meeldid kõigile väga. Sa oled sportlik ja aktiivne ning suunad ka meid liikuma. Tänu sellele väljume kõikidest olukordadest võitjatena. Sa oled kõiges püüdlik ning soovid meile alati head. Sportlase hingena julgustad meid alati pingutama ja õppimises edu saavutama. Kui vaja oled meile rohkem pigem sõbra eest. Tänu Sinu oskustele on meie klass ühtne ja töötab nagu üks tugev meeskond spordis. Sind vaadates tekib tunne, et Sa oled kõigeks võimeline. Sa oled moodne ja nooruslik, Sul on ilus naeratus. Sinu korraldatud suusaüritused on väga ägedad. Sa ei unusta mitte kunagi kedagi tähele panemata. Tead ja teed täpselt kõik, mis meile vajalik ja kasulik. Oled meile suureks eeskujuks ja me oleme suure rõõmuga ja igavesti Sinu spordinohikud. Armastame Sind väga!

Sinu klass

Aasta klassijuhataja 2020

Aitäh Sulle, armas Rutti!

Sa oled tark ja oskad arvutitega hästi läbi saada ning suudad nendega väga ägedaid asju teha. Sa oled lahke ja aitad alati. Tänu Sinule teame me arvutitest nii palju. Minu arvates on Sul väga hea iseloom. Sa oled meiega rahulik ja ei ole üldse kuri. Sa lihtsalt tuled ja räägid rahulikult. Kui tund hakkab lõppema, siis Sa aitad mul viimase asja ära teha. Kui me Sinu kabinetti tuleme, siis me saame alati kommi. Kui neid Sul on. Alati ei ole ka. Me soovime, et Sa oleksid alati terve ja et Sul ei oleks mitte kunagi halb olla. Oled meie kallis-kallis õpetaja!

Sinu klass

Aasta tugispetsialist 2020

Aitäh Sulle, armas Mikk!

„Tähed pole kõikidele inimestele mitte ühed ja samad. Neile, kes rändavad, on tähed teejuhiks. Teistele on nad lihtsalt tulukesed…“ („Väike Prints“, 1943)

Sa ei ole siin majas uus. Otse vastupidi. Need seinad teavad ja mäletavad Sind hästi. Sinust on siin puudust tuntud ja Sind on siia tagasi oodatud. Tee, mida mööda oled käinud, on Sind karastanud. Sinu rännakud on Sind rikastanud. Maailm on Sind näinud ja Sina oled näinud maailma. Kõike seda selleks, et tähed saaksid Sind juhatada tagasi koju…

Jah, Sul on oma oluline koht meie kõigi ühises loos. Sa hoolid ja märkad ja soovid vaid head...

Meil on väga hea meel, et Sa tulid. Sind oodati ja vajati... Väga.

Harjumaa aasta õppeasutuse juht – meie kallis Sirje

Tere, mina olen Sirje, alates 1.augustist Rocca al Mare Kooli direktor. 

Meie kollane koolimaja on mulle tegelikult juba tuttav ja väga armas. Olin siinsamas esimesed seitse aastat tööl klassiõpetajana. Vahepealsed 13 aastat käisin kogemusi omandamas ja õppimas, kuidas olla hea koolijuht. 

Sa VÕID olla imeline ja ideaalne õpilane või õpetaja, kuid sa PEAKSID olema suure hingega Inimene. Seda kõike olen ma kogenud ja õppinud ning sinna tahan ma aidata jõuda meil kõigil - see on minu motoks meie tegevuste sättimisel. 

Minu käest on Rocca al Mare Koolis küsitud  mitu korda, et mis õnn. Õnn on väikeste asjade märkamises - kui minu lähedased on terved ja õnnelikud, kui ma näen lapsi naeratamas, õnn on vahel peidus ka vihmapiisas ja vikerkaares...

Rocca al Mare Kool on minu meelest parim näide hästi toimivast kogukonnakoolist - siin on suurepärased õpetajad, imelised õpilased ja nende pered. Usun, et üheskoos oma avatud ja toetavas keskkonnas oleme ning jääme ka edaspidi unikaalseks ja parimaks õpikeskkonnaks. Õpilased tunnevad ennast siin hästi ja turvaliselt ning see on kool, kus antakse neile armastusega kaasaegseid teadmisi, suhtumist ja oskusi tulevaseks eluks.

Mul on suur rõõm ja au olla tagasi Meie armsas kollases koolimajas!

Hei, armas Rocca al Mare Kooli pere!

Mina olen Gerli. Üles kasvasin pisikeses Lääne-Virumaa linnas Kundas, kuid alates 2014. aastast on elu mind hoidnud Tallinnas, mil astusin siin Tallinna Ülikooli. Liitusin meie kollase koolimaja perega sel õppeaastal ning sain enda tiiva alla 24 armsat 1.a klassi õpilast. Rocca al Mare Kooliga puutusin kokku esimest korda 2018. aastal, mil sooritasin oma viimast ülikoolipraktikat. Tunne jäi sisse soe ning teadsin, et ühel päeval soovin siia majja oma tee tagasi leida. Õpetajaks olen soovinud saada juba üsna varajasest koolieast peale ning mul on hea meel, et mu tee ongi mind  tagasi toonud Rocca al Mare Kooli õpetajaks!

Peale koolielu paeluvad mind maitsvad toiduelamused, reisimine uutesse ja põnevatesse riikidesse ning ilumaailm, milles on mul huvi end ka täiendada. Lisaks eelnevale, meeldib mulle vabal ajal koos sõpruskonnaga ühiselt mälumängudel osaleda.

„Haridus on kõige dramaatilisem asi peale 

armastust“ – Thomas Nørgaard. Ma kuulsin õppejõult seda fraasi teise aasta ülikooliõpingute ajal. Pärast seda otsustasin pühendada oma elu haridusele. Mõni aeg hiljem sain  aru, et intellektuaalne arusaam haridusest ei ole piisav, tuleb saada ka reaalne kogemus õpetajana enne, kui minna teaduskonverentsile targutama. Niisiis peale kümmet aastat Inglismaal, olles lõpetanud usuteaduse bakalaureuse ja hariduse filosoofia magistriõpingud, kolisin Eestisse, et liituda Rocca al Mare Kooli tiimiga. 

Peale tööd - vabal ajal, kui ma ei mõtle Jumalast ja haridusest või haridusest kui jumalast oma doktoriõppe jaoks - meeldib mulle reisida (aitäh koroonale sel aastal), vaadata telekast murdmaasuusatamist ja mõnikord sellega tegelda ka. Samuti avastasin jaanuaris, et mulle meeldib lihtsalt iseenda jaoks poolmaratone joosta.

Olen pärit Saaremaalt ja ilmselt just seetõttu armastan loodust - mis eksisteerib minust sõltumata –, merd ja tuult ja tuule stiihias liikuvaid taimi. 

Mind teevad eriliselt rõõmsaks minu lapselapsed (meie kooli vilistlaste lapsed!), kes on oma siiruse ja aususega igas tujus ja igas hetkes “looduslikud antidepressandid”.

Mulle meeldib, kui minu aeg, ka vaba aeg, on täidetud kõigega, mis mind köidab, rõõmsaks teeb, õpetab, uudishimu toidab ja lõpuks ka rahulolutunde annab - inimestega. Nad meeldivad mulle – nii suured kui väikesed – ma võin neid vaikides jälgida, ma võin nendega kõnelda, ma võin neid mõista ja ma võin aidata neil end mõista, ma naudin ka vaidlusi ja aktiivseid arutelusid. 

Aga ma tahan, lausa vajan, et inimesed minu ümber ennast hästi tunneksid.

Ära tee teisele kunagi seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse – on mõte, mida elus oluliseks pean!

My name is Priscila and I’m Brazilian, more specifically from the south of Brazil. My hometown is well-known in Brazil for its well-developed public 

transportation system, environmental awareness, and freezing winters. Well, Brazilian type of freezing winters. That’s temperatures between +5 and +20 degrees. 

I’ve been living here in Estonia for the past 3 years and I couldn’t be happier to have embarked on this wonderful journey that is living here. During the past 3 years, I’ve had the chance of travelling to various countries as well as towns and villages within Estonia, which is one of my passions! Besides travelling, I love running experiments in the kitchen and trying out new vegetarian dishes while listening to music. In my spare time, I also enjoy spending some quality time in nature, jogging, swimming, and of course developing myself professionally.   

Minu nimi on Priscila ja olen brasiillane, täpsemalt öeldes olen pärit Lõuna-Brasiiliast. Mu kodulinn on Brasiilias hästi tuntud oma arenenud ühistranspordisüsteemi, keskkonnateadlikkuse ja külmade talvede poolest. Ehk siis Brasiilia stiilis külmade talvede poolest – see tähendab temperatuuri vahemikus +5 kuni +20 kraadi.

Olen Eestis elanud viimased 3 aastat ja ei saaks olla õnnelikum, et asun sellel teekonnal, mis tõi mu siia. Viimase 3 aasta jooksul on mul olnud võimalus reisida erinevates riikides, aga külastada ka erinevaid linnu ja külasid Eestimaal ja see on üks minu kirgedest. Lisaks reisimisele, meeldib mulle korraldada katsetusi köögis, et leiutada uusi taimetoidu retsepte samal ajal muusikat kuulates. Oma vaba aega armastan veeta looduses, sörkides, ujudes ja loomulikult end ka professionaalselt arendades.

Olen elupõline tallinlane, kuid emapoolsed juured seovad mind meie suurima saarega - Saaremaaga. Just seetõttu olen ma kõik oma lapsepõlve suved Kuressaares veetnud. Noorena tegelesin aastaid käsipalliga, kuid südamelähedane on alati olnud ka kunst ja igasugune meisterdamine. 

Mind paelub õpetajatöö juures selle igapäevane loominguline pool, laste vahetu olek ning energia, mis klassiruumis tekib. Ma soovin lastele pakkuda  võimalust õppida eksimist kartmata. Veelgi enam, soovin, et lapsed näeksid, et eksimine, uuesti tegemine, kahtluse alla seadmine ja küsimuste küsimine ongi parim pinnas millegi uue õppimiseks. 

Kui ma just meie kollases koolimajas ringi ei toimeta, siis sõidan jalgrattal koos oma perega, ehitan rannas liivalosse, külastan mõnda kunstimuuseumi, olen jõe ääres oma kalamehe ergutustiimis, joonistan, küpsetan lasanjet või seisan toidupoe järjekorras - nii nagu elus ikka! 

Uuesti võime tervitada meie koolis õpetajaid, kes pärast väikest pausi meie majas tagasi on: tere tagasi Marion Kärber ja Liisa Kallam

• 05. detsembril RaM Tants 2020
• 17. detsembril jõulupäev
• 18. detsembril kontsert-jumalateenistus Kaarli kirikus