Rocca al Mare Kooli kriisimeeskond – teie uus kirjasõber

„Tulenevalt terviseameti soovitustest peaksid kõik meie koolipere liikmed, kes viibisid reisil Hiinas, Põhja-Itaalias (regioonid: Lombardia, Veneto, Emilia-Romagna ja Piedmonte), Jaapanis, Singapuris, Lõuna-Koreas, Iraanis, olema 14 päeva kodus… Lisaks paneme kõikidele südamele, et aevastades või köhides tuleb suu ja nina katta ühekordse salvrätiga...“ 

Sellise lausega avasime oma kahjuks väga tihedaks muutunud kirjavahetuse Rocca al Mare Kooli ja perede vahel 27. veebruaril 2020. See on kirjavahetus, millest tänaseks on saanud, kasutades populaarseks saanud väljendit, „uus normaalsus“.

 

Aga kes on need inimesed, kes kriisimeeskonna nimel  teile teateid saadavad? 

Tegelikult alustas kooli kriisimeeskond oma tegevust rohkem kui kümme aastat tagasi. Ametipõhiselt valitud seltskond koos asendajatega on ametlikult 17-liikmeline. Algusaastatel kohtusid põhiliikmed iganädalaselt, sest koolile oli vaja koostada hädaolukorra lahendamise plaan. Õnneks hädaolukordasid sel ajal justkui polnudki – oligi vaid teooria ja täpse plaani kirjutamine. Täna julgeme väita, et nüüd on pigem vastupidi: lahendame hädaolukorra, millel ei ole kirjapandud plaani ega õpetust. Hädaolukord nimega COVID-19. Selleks et töö kulgeks paindlikult ja operatiivselt, oleme COVID-19 kriisimeeskonna moodustanud väiksemast seltskonnast, kuhu kuuluvad kooli direktor Sirje, juhiabi Heelika, kooliarst Küllike, personalijuht Maarika ning kooliosade juhatajad Ingrid, Aet ja Ronald.  

 

Mida me teeme? Selle küsimuse esimene vastus on, et me tuleme kokku ning paneme paika õppekorralduse plaani vastavalt Vabariigi Valitsuse otsustele. Tegelikkuses aga see nii lihtne ei ole. Me kohtume iga nädala esmaspäeva ja neljapäeva hommikul Sirje kabinetis, vahel ka erakorraliselt nii koolimajas kui õhtuti video või kirjavahetuse teel. Me jälgime COVID-19 viirusega seotud Vabariigi Valitsuse ja Haridusministeeriumi otsuseid, valitsuse teadusnõukoja liikmete artikleid ja usutlusi, Terviseameti juhiseid, soovitusi haridusasutustele ning maailmas, meditsiinis toimuvat üldiselt. Kogume infot meie kooli õpilaste ja töötajate eneseisolatsioonidest, haigestumistest. Tegeleme vaatamisega lähemasse ja kaugemasse tulevikku ning kõige lõpuks langetame otsuseid, mille kõige tähtsam eesmärk on tagada meie kooli kvaliteetne õppetegevus viisil, mis ei seaks ohtu mitte ühegi inimese tervist. Otsuste tegemisel arvestame kooli erinevaid peresid: suur kool, Vodja kool, Roostiku kool, Hispaania kool, eelkool, spordikool, muusikakool ja lasteaed. 

 

Kuidas sünnivad meie otsused? Vahel on valitsus andnud nii täpsed juhised, mis n-ö mänguruumi ei jätagi ja sel juhul on tehtavad otsused kiired. Keerulisem on siis, kui riigipoolsed otsused on täpsustamata ning vastutus antud koolidele. Siis on meie arutelu pikk, sest soovime, et otsused võtaks arvesse pikema distantsõppe rakendamise sobivust erinevatele vanuserühmadele; me loeme mitmeid kordi valitsuse juhiseid, vaatame, mis klassid viimati koolimajas olid, millised neist on isolatsioonis ja kellel on vajadus kontaktõppeks. Kui õppekorraldus on paika saanud, siis liigume huvi- ja sporditegevuse ning klasside õppetööväliste tegevuste juurde.

Otsused sünnivad vahel kiirelt ja vahel  pikema kaalutlemisega, vahel üksmeelselt ja vahel vaidlusega, mõnikord tuleme Sirje kabinetist välja ja peame koheselt oma otsuse ümber vaatama. Kui otsused valmis, siis jätkame pea sama raske ülesandega, et see kõik nüüd selgelt ja arusaadavalt kirja saaks. Lõpptulemust kriisimeeskonna tööst näetegi juba oma õpetaja poolt edastatud kirjas.

 

Kevadel seisime kriisimeeskonnaga ootamatult silmitsi olukorraga, mida me aastaid tagasi ei teadnud hädaolukorra lahendamise plaani kirja panna ning tegutseda tuli kooli saabunud juhiste ja sisetunde järgi. 

Tänaseks on meil valmis COVID-19 leviku tõkestamise plaan Rocca al Mare Koolis ning valmisolek, mis suuresti tuleneb juba saadud kogemusest ja usaldusest. Usaldusest meie kriisimeeskonna liikmete vahel ning usaldusest, mida tunneme õpetajate ja koolipere poolt. 

 

Kasutame head võimalust ning täname kõiki meile edastatud konstruktiivsete ettepanekute, tagasiside ja heade sõnade eest!

 

Olge terved!

 

Teie kriisimeeskonna nimel

Heelika ja Maarika

Vaade distantsilt distantsile: lapsevanemate vaade distantsõppe teisele perioodile

Ligi aastapikkune distantsõppe kogemus on meid pidevalt pannud küsima (endalt, kolleegilt, õpilastelt ja lapsevanematelt), kuidas saaksime veel paremini õppida ja õpetada? Nii soovisime ka teise perioodi lõpus distantsõppe kogemuse kohta peredelt tagasivaadet. Selleks viisime läbi veebipõhise küsitluse, millele vastas 117 lapsevanemat. Kuna paljudel õpib koolis mitu last, siis seekordne uuring kattis umbes 25% õpilaskonnalt saadud kogemuse.

Rõõm on tõdeda, et RaM kooli õppekorraldust hinnatakse kõrgelt, nii ka distantsõppe ajal. Noorema kooliastme lapsevanematest lausa 74% tõid oma vastustes välja erinevaid suurepäraseid distantsõppe praktikaid ja meetodeid, kiitsid õpetajate pühendumust ja tugiteenuste professionaalsust. „Sellised olukorrad on inimeseks olemise ja inimese võimete üheks mõõdupuuks - ning tehtu on tõsist tunnustamist väärt.“ Olulise positiivse aspektina toodi välja lapse iseseisvuse arengut: õppima õppimist, enesejuhtimist, ajaplaneerimist, vastutuse võtmist. „Minu lapsele meeldib väga distantsõpe, näen, kuidas laps tahab üksi õppida, ja näen, kuidas talle meeldib kõike omas tempos teha. /…/ On meeldiv näha, kuidas noor inimene õpib suure innuga!“ Perede jaoks tõi distantsõpe positiivse muutuse igapäevaelu korraldusse, kus näiteks transpordile kuluv aeg hoiti kokku hobide tarvis, vanemas kooliastmes ettevõtlusega tegelemiseks, perega koos aja veetmiseks või lihtsalt tervistavaks puhkuseks. „Mõjub hästi /lapse/ tervisele ja hinnetele, ei ole üleväsinud.“

Distantsõppega kaasnevad murekohad olid küll kooliastmetes läbivalt sarnased, kuid erinevates astmetes erineva kaaluga. Nii oli noorema kooliastme peamine murekoht vanemate toe vajadus (50%) - seda nii õppimisel kui ka näiteks tehnilise toega kokku puutudes; hilisemates astmetes väljendus see ootusena õpetajate individuaalsele toele. Keskastme puhul oli enim nimetatud probleemiks info leidmine ja selle mõistmine (33%). Vanemal keskastmel aga liiga suur ekraaniaeg ning sellega seotud vähene sotsiaalsus ning füüsiline liikumine (23%). Ära märgiti ka raskust motivatsiooni hoidmisel ja muret teadmiste lünklikkuses, õpitu kinnitumises.

Ettepanekuid on lapsevanematel palju – nii laiemaid visioone distantsõppe ja iseõppe parendamiseks, aga ka  spetsiifiliselt ainekursustele lähenedes. Enim ettepanekuid laekus seoses veebitundidega, mida pigem peetakse heaks praktikaks ja soovitakse neid sagedamini kasutada: eriti iga uue osa sissejuhatusena, järelevaatamisena jms. Soositud on aktiivõppemeetodid - olgu siis virtuaalsel kujul või õuetingimustes läbiviiduna –, mis toovad õpilased (ekraani)raamidest välja ning ärgitavad omavahelist koostööd, loomingulist lähenemist või pakuvad  lihtsalt vaheldust. Samuti tehti mitmeid ettepanekuid distantsõppe kombineerimiseks kontaktõppega, seda just praktiseerides väiksemates gruppides, konsultatsioonideks jms. Vastustest aimdus ka muret ja hirmu laste vaimse tervise pärast, ja kuigi seda ettepanekuna sõnastati vähem, siis leiame, et nii kaalukal teemal on vajalik märkamine ja üheskoos tegutsemine. 

Oleme distantsõppe väljakutsete ees üheskoos - nii RaM kogukonnana, aga  ka  kogu meie ühiskonnana tervikuna. Seda enam oleme tänulikud oma aktiivsetele peredele nende tagasiside ja ettepanekute eest, millega arvestame nii arengukohtade lahendamisel ja õppevormide arendamisel. Siiras tänu ka peredele õpetajate ja tugipersonali pühendumise ning pingutuse märkamise eest! 

 

1. klasside uutmoodi keeleõpe loob väärtust

Sel õppeaastal on esimest korda võimalik õppida A-võõrkeelena 1. klassist alates mitte ainult inglise, vaid ka prantsuse ja saksa keelt. Otsustasime peredele sellise valikuvõimaluse pakkuda, kuna aina enam on lapsi, kes kasvavad mitmekeelsena või on mõnel muul põhjusel juba enne kooli inglise keele selgeks saanud. Lisaks näitavad mitmed uuringud, et alustades inglise keele asemel mõnest muust keelest, saab laps gümnaasiumi lõpuks selgeks kaks võõrkeelt võrdselt väga heal tasemel.

 

1. klassis on võõrkeeletunnid mängulised, keelt õpitakse laulude, riimisalmide ja mängude abil. Rõhuasetus on suulise kõne ning arusaamise arendamisel, kirjutamisega alustame alles kevadel. Nii on lapsel piisavalt aega lugemise ja kirjutamise selgeks saamiseks emakeeles. Senine kogemus on õpetajate silmis väga positiivne ja põnev – lapsed on hakkajad, särasilmsed ning motiveeritud, teevad suure innuga kaasa ning kasutavad õpitud lauseid ja sõnu võimalusel ka väljaspool võõrkeeletundi. Meile kõigile meeldib!

 

Kaks lapsevanemat näevad saksa või prantsuse keele õppimist ning põhjendavad keelevalikut nii:

Kui meie pere esimene laps Mia Lilian eelmisel aastal koolitee alguseks valmistus, siis oli väga rõõmustavaks üllatuseks kiri, milles lisaks suurepärasele uudisele kooli vastuvõtmise kohta tutvustati ka võimalust hakata esimeses klassis õppima võõrkeelena prantsuse või saksa keelt. Meie perele sobis see ideaalselt! Mia isa on pärit Inglismaalt ning meie kodus räägitakse nii eesti kui inglise keelt ja Miast on sirgunud kakskeelne laps. Prantsuse või saksa keele vahel lasime Mial ise valida – vaatasime filme ja kuulasime muusikat. Eks salamisi lootsime, et talle meeldib prantsuse keel, sest Mia ema on õppinud RaM kooli vilistlasena prantsuse keelt b-keelena. Nii ka läks. Prantsuse keelest on Miale saanud üks lemmikainetest.  Keelt õpib ta suure huviga ning kodusedki on pandud harjutama ja laulma. Kõige suurem rõõm ongi selle üle, kui mõnusa õhinaga on keeleõpe korraldatud – õppimine on tehtud lastele mänguliseks ja tänu sellele jäävad sõnad ja laused palju paremini meelde. Olime valmis, et peame kõrvalt aitama, aga tegelikult õpitakse kõik vajalik ära koolis armsa õpetaja Susanna juhendamisel. Meie pere jaoks on see olnud väga nauditav ja meeldiv. Soovime lisada, et Miale meeldib koolis väga. Ta ikka kinnitab, et koolis on äge! 

Kindlasti soovitame mõne muu võõrkeele valikut I klassi lapsele, sest tänapäeva lapsed on ühel või teisel moel inglise keelega juba tuttavad. Kasutage head võimalust õpetada oma lastele erinevaid keeli. 

Aitäh, armas RaM kool ja õpetajad!

Mia Lilian (1.c) ja Grete (XI lend)

 

Meie pere teise lapse A-keele valiku puhul pani mind mõtlema asjaolu, et tänapäeval läheb lastel inglise keele õppimine võrdlemisi lihtsalt, kuna see keel ümbritseb meid kõikjal niivõrd palju ning alustades õpinguid mõnest teisest võõrkeelest, on hea võimalus kooli lõpetada kahte võõrkeelt väga heal tasemel osates. Selle üle mõeldes leidsimegi, et miks mitte anda oma lapsele selline võimalus ning nii otsustasime valida A-keeleks saksa keele.

 

Nüüdseks on veidi üle poole aasta võõrkeelt õpitud ning lapsele väga meeldib. Ta laulab kodus kogu aeg tunnis õpitud laulukesi ning näiteks numbreid õppides tahtis aina rohkem ja rohkem neid iseseisvalt juurde õppida. Mulle tundub, et eriti põnev ongi õppimine just seetõttu, kuna see on täiesti uus ja võõras keel. Olen tähele pannud, et mõnda uut inglise- keelset sõna telerist kuuldes ja õppides tal seesugust elevust hetkel pole. Omamoodi võrdlust tehakse kodus ka vanema vennaga, kes hakkas sel aastal B-keelena sama keelt õppima ja seda on kõrvalt väga tore näha.

Paula (1.c) ja Anneli

 

Ka õppeaastal 2021-2022 on perel võimalik otsustada, kas laps hakkab A-keelena õppima inglise, saksa või prantsuse keelt. Põnevaid võõrkeelevalikuid! 

 

Rada on loodud!

TEDxRoccaAlMareSchool “Loo rada” toimus tänavu  9. jaanuaril.

Sündmus toimus veebi vahendusel YouTube ülekandena ning kõnelejateks olid meie kooli 10ndast klassist  Rocco Ulla, meie kooli vilistlane ja õpetaja Katarina Papp, noor maailmamuutja Merili Ginter, religiooniantropoloog Jaanus Kangur ning õpetaja ja kultuuritöö korraldaja Alli Laande. Lisaks vürtsitasid üritust varasemalt suure TEDi laval kõlanud kõned.

Teemadeks olid mõttemaailma muutmine, jätkusuutlikud tarbimisharjumused, hääbuva mulgi keele ja kultuuri hoidmine, konfliktid ning uute hobide proovimine. Täiendavalt tõid TEDi kõned veel sisse teemasid haavatavusest, tulemuslikumast õppimisest ja kliima kaitsmisest. 

Vahepalana pakkusid meile muusikalist rõõmu bändid Neon Fir ja Around The Sun ning silmailu meie oma Leini Kõrtsini loodusfotod koos Linda Tallinna loodud muusikaga. Kõiki kõnesid saab peagi vaadata TED’i Youtube’i kanalil. Täpsem info TEDxRoccaAlMareSchool sotsiaalmeedia kanalitelt (fb:TEDxRoccaAlMareSchool 2021 ja ig:tedxroccaalmareschool) ja veebilehelt (tedxroccaalmareschool.com).

Pea tervele korraldusmeeskonnale oli ürituse korraldamisel tegemist esmakordse kogemusega. TEDxRoccaAlMareSchool andis võimaluse palju katsetada ja proovida asju, millega võibolla tavaolukorras ise kokku ei puutuks.

Näidetena võib tuua postituste ja plakatite disainimise, ürituse üldise turundamise, toetajate leidmise ja kõnelejate otsimise ning nendega koos töötamise. Just see viimane osutus palju muutlikumaks kui oskasime arvata. Lisaks nendele on veel videote filmimise ja kogu sündmuse video monteerimise praktiseerimine. Samuti oli selle ürituse korraldamine hea koht, kus harjutada oma kommunikatsioonioskusi, kuna parim versioon valmib vaid hea koostöö tulemina! Kui alguses ei saanud vedama, siis pärast aga ei saanud pidama.  Keerukaks  osutus hetkeoludega seoses distantsiga toimetulek.

Enamik koosolekuid peeti veebi teel, ja kuigi oli tegemist olusid arvestades koosolekuteks parima formaadiga, siis vahetu kontakt on ikka miskit muud. Märkasime ka, et eduka ürituse korraldamiseks peab  tegevusplaan olema kõikidele hästi selge ning varuvariantide omamine ei tee ka paha.

Õppimise kohaks oli näiteks internetis turundamise tarbeks sotsiaalmeedia kontode tegemine ning üritusele veebilehe loomine. Kuna meie koolis  oli  TEDxRoccaAlMareSchooli puhul tegemist esmakordse üritusega ning kogu sündmuse süsteem tuli nullist luua. 

Lisaks sellele tekkis  sündmuse päeval paar tagasilööki ülekande ja tehnika poolsete tõrgetega, kuid olukorda kainelt analüüsides leidsid tiimiliikmed neile kiiresti lahendused! Kindlasti pakkus see sündmus meile kui korraldajatele võimaluse omandada väärt oskusi meeskonnana töötamises, leida hoopis uusi huvisid ning andis ägeda kogemuse korraldada ülemaailmselt tuntud ürituse formaati, nagu seda on TEDx. 

 

Liise Marie Paadimeister
Marta Liisa Staalfeldt
Anastasia-Isabella Poole
Emmaliisa Rääk
Anni Elisa Kirss
Markus Maalt

EAK autoriõhtu toimus tänavu uues kuues, veebi teel!

Enesearengu kursus on olnud juba pikemat aega Rocca al Mare abiturientide seas tähtis sündmus. Seetõttu, hoolimata kõigist raskustest, sai ka valmis XXI lennu autoriõhtu ja tänavu veebi teel. Eesti on tõesti digiriik, kui juba meie kooli noored suudavad sellise uhke ürituse korraldada täielikult neti vahendusel! 

Uueks lahenduseks loodi autoriõhtu kodulehekülg, kuhu pandi 6. veebruaril kell 18:00 üles kõikide õpilaste projektid. Seetõttu pole 2021. aasta loomeüritus kui ühekordne sündmus ja kontsert, vaid veebigalerii. Külastajatel on võimalus avada lehekülg ning sirvida RaM kooli abiturientide loomingut kuni kaks kuud! Tänu sellele said õpilased ühest küljest rohkem loomingulist vabadust, sest oli võimalus panna ühte projekti suuremat mahtu kui kunagi varem! Kui varem pidi arvestama õhtu ajalise ning suuruse piiranguga, siis hetkel leidub loomingut, mille pikkuseks on 40 minutit, 50 minutit, 3 tundi ja isegi 12 tundi! Peale selle võimaldab sellisel kujul üritus lisada loomingule juurde tehnilisi efekte ja värvi. Ehkki suurem osa projektidest on video formaadis, leidub veebilehel veel luulet, fotograafiat, kunsti ja palju muud. Videote seas on tantsu, muusikat ning ka ajalugu. Korraldusmeeskond ja ka õpetajad märkisid, et on jäänud tulemusega väga rahule, ning nad väljendasid rõõmu, et autoriõhtu raames tuli esile nii palju vahvat eneseväljendust.

Ehkki  sel aastal pidi ilma jääma peaaegu maagilisest õhkkonnast, mida füüsiline autoriõhtu pakubb, jäävad see-eest XXI lennu projektid kõigile kauaks ajaks nähtavaks, mis lisab omaette märkimisväärse jälje.

Külastage lehekülge https://www.eakram.ee, et saaksite samuti kogeda enesearengu kursuse autoriõhtut!

Sanna Kruusmaa

8. klasside loovtööde maraton jõudis finišisse!

Sel õppeaastal oli kõik teisiti. Kevadise hübriidõppe kogemuse pinnalt olime sügisel KUKÄKOKEses valmis selleks, et meie 8.klasside loovtööde kursus toimub tavapärasest erinevalt. Senisest veelgi suurem rõhk oli iseseisvusel, oma aja ja tegevuste planeerimisel ja suhtlusoskusel.

Tekkis ka põhjendatud hirm, et kas ja kui tõhus on veebi teel loomingulise protsessi toetamine. Meil oli koostöös hästi läbi mõeldud kursuse kirjeldus ja loovtöö teostamiseks vajalikud juhendid. Samas mõistsime, et vajaka võib jääda olulisemast – sünergiast, mis tekib koostöös klassikaaslaste ja juhendajate vahel, kuna veebisuhtlemine on vähekogetud ja põhjendatult kahtlesime selle edus.

Seepärast alustas Mari Viik varakult laste huvide ja võimalike juhendajate kaardistamisega, suunas õpilasi kolmandaks perioodiks olema valmis väljakujunenud ideeks. Et siis koostöös konsultant -  õpetajate Urmas Viigi, Sohvi Viigi, Kristina Rajando, Maris Kilmi, Margus Tänava, Kaie Mei ja Kaja Altveega lihvida oma idee läbimõeldud teoks ning harjutada selle esitlemist. Sel aastal pidime esmakordselt olema valmis ka veebi teel loovtööde esitluseks.

Algust tegime esimesel perioodil, mil eelmisel aastal loovtöid teinud õpilased tutvustasid oma projekte. Teisel perioodil proovisime läbi loovtöö protsesse ning valmis inspiratsioonimapp. Samuti sai sõnastatud loovtöö teema ning pandud paika töö etapid. 

Nüüd, peale tööde esitlust, võib siiski rahuloluga nentida, et tulemused ei erinenud oluliselt mullustest ning kaitsmise päevast kujunes meeldiv ja sisukas päev. Ettetulnud raskused ja nende lahenduskäigud ning tööde mahudki olid õpilastel väga erinevad. Meie rõõmuks leidus loovtööde hulgas palju isikupäraseid töid väikestest kõrvarõngastest ehtsa valmis ehitatud kuurini.

Kaetud on nii traditsioonilised kunstivaldkonnad kui ka valdkondadevahelised lõimumised. Iga õpilane oli leidnud teema, millega end kõige paremini väljendada. Oli töid, mis said juba perioodi algul viimast lihvi, mõni teos jäi saladuseks kuni esitluseni. 

Senisest rohkem pöörati oma loovtöödes tähelepanu tekstiilide taaskasutuse teemale. Olime tunnistajateks mitmetele märkimisväärsetele saavutustele, mida siinkohal soovime tunnustada (nimekiri on tähestiku, mitte olulisuse järjekorras).

Alexandra Aasala  pööninguleiust disainlamp; Grete Helene Jakobsoni peres kasutuseta jäänud teksadest väga tundlik kottide kollektsioon; Kristjan Kunila enda komponeeritud ja esitatud klaveripala; Ida Künnapi põnev dioraama Arnhemi lahingust; Matilda Manju Mody ja Margaret Lise Mülleri läbimõeldud värviraamatu kujundused; Georg Mathias Mägi keskkonna teemat käsitlenud koomiks; Jonas Niguli 3D mudel ning makett merekonteinerist kujundatud abihoonest; Mia Kaisa Nurgese kadestamisväärset joonistamisoskust demonstreeriv karakteridisain; Margareth Peieli julge psühholoogiline analüüs maalil; Erik Tallinna mahuka tööpanusega nutikas terviklahendus arvutimängule; Aleksandra Uudmäe töömahukas rõivakomplekt kodus kappi seisma jäänud teksadest.  

Soovime tänada kõiki peresid, kes loovtööde protsessis õpilasi võimestasid! 

Kaie Mei ja Mari Viik 

 


Mia Kaisa Nurges                                                 Grete Heleene Jakobson


Georg Mathias Mägi                                             Margareth Peiel


Eneliina Lotta Sõnajalg


Matilda Manju Mody

 

Traditsiooniline vabariigi aastapäeva etendus sel aastal uues võtmes

Rocca al Mare Koolis on juba rohkem kui 10 aastat kestnud traditsioon tähistada vabariigi aastapäeva omaloominguliste etendustega. Sel aastal on küll kõik teisiti, kuid sellegipoolest pidasime oluliseks jätkata meie vahvat traditsiooni, kus õpilased ja õpetajad üheskoos Eesti Vabariigi aastapäevaks midagi loovad.

Meie kooli endine õpetaja, kirjanik Jaanus Vaiksoo kirjutas ka tänavu etenduse jaoks originaalteksti, mille keskmeks on Rocca al Mare Kool ning kaks tuntud lastejuttu- Eesti muinasjutt “Leivakakuke” ja lasteraamat “Jussikese 7 sõpra”.

Jaanuse stsenaariumi ainetel sündis 11-tunnise võttepäeva ja kooli tehnikaga filmitud lühifilm, mille valmimisse andsid oma panuse meie kooli õpilased, õpetajad ning lisajõududena kogukonnaliikmed Teet Kask ja meie kooli vilistlane Greta Varts.

Film on inspireeritud tõestisündinud lugudest ning jutustab loo sellest, kuidas peategelane Jussike kaotab ära oma koolikoti ja asub seda maja pealt otsima. Oma otsinguil kohtub ta erinevate tegelastega ning tema teed ristuvad ka kuklikesega. Meie film on pühendatud Eesti Vabariigi 103. sünnipäevale ja kõigile inimestele, kelle kodu kodust eemal on Rocca al Mare Kool.

Head vaatamist ja ilusat pidupäeva meile kõigile!

Videot saab näha SIIT.

 

Lähiaja sündmused

26. märts kooli sünnipäev

  •