Kaheksa ja pool aastat tagasi, 6. novembril aastal 2012, ilmus Rocca al Mare Kooli esimene uudiskiri. Sel hetkel ei olnud veel päris kindel, milliseks saab uudiskirja kindel suund ja fookus.

Uudiskirja toonane toimetus oli seda meelt, et koolielus toimub nii palju olulist, mis sündmuste talletamise mõttes vajavad äramärkimist ja lahtikirjutamist.

Alguses ei olnud ka teada, kui tihti hakkab uudiskiri lugejateni jõudma. Ometi loksus aastatega paika kindel rütm ja uudiskiri saab lugemisküpseks 5 korda aastas - iga õppeperioodi viimasel päeval, mil see lugejate e-postkastidesse lennutatakse.

Nende paljude aastate kestel kannab uudiskiri teatavat koolikroonika salvestaja rolli - vanemaid uudiskirja numbreid lapates saab mälu värksendada teemadel, mis on olnud mingil aastal olulised või erilised.

1. uudiskirja numbris saab näiteks teada, et sel aastal toimus kõige esimene Meie Matk.

19. uudiskirja number toob välja, et paika said KODAD ehk kool sai ruumi juurde.

39. uudiskirja number keskendub antud olukorrale kohaselt distantsõppele.

Aga millal toimus algatus Lahe Vahe Tund, mille tulemusena on meil nüüd kooliõuel Ateena Kool?

Mis toitu valmistasid õpetajad päris esimeses ainult õpetajatele mõeldud loodusklassis? Milliseid võimalusi pakub keraamikaklass?

Kõigile neile küsimustele saab vastused leida meie uudiskirja arhiivist.

Kõik seni ilmunud uudiskirja numbrid on kätte saadavad ja uuesti loetavad kooli kodulehel ning soovitame neid aeg-ajalt üle vaadata, nägemaks, mida kõike on paljude aastate jooksul toimunud. 

Leini Kõrtsini

Hoolimata epidemioloogilisest olukorrast meie ümber, püüame koolina leida loovaid lahendusi, kuidas turvaliselt ja kõiki osapooli hoides korraldada oma koolitöid, sh vastuvõtte meie 1. ja 10.klassidesse. 

1.klasside vastuvõtu juures oleme koolina aastaid lähtunud põhimõttest, et me ei pane vastuvõtmisel ühtegi armsat juntsut pingeritta. Oluliseks eelduseks on vaid see, et laps on kooliks küps ja pere väärtushoiakud ei ole põhimõttelises vastuolus kooli omadega.

Samuti oleme alati välja öelnud ka selle, et kui soovijate hulk ületab meie vastuvõtuvõimalused, anname me eelise kooli kogukonda kuulujatele. Sinna kuuluvad meie õpilaste õed ja vennad, meie õpetajate lapsed ning kooli loojate lapsed. Ülejäänud kohad RaM Kooli esimestes klassides täidame loosimise teel.

Kuidas kujunes meie selleaastane, väga erilisel kevadel toimunud 1. klasside vastuvõtt? 

Suurde kooli laekus tänavu 170 esimese klassi sooviavaldust. Roostiku kooli tuli 53 sooviavaldust. 37 peret esitasid avaldused mõlemasse kooli (mis on väga tore, sest näitab, et sõltumata erinevatest majadest nähakse meid ühe koolina).

RaM’i eelkoolis käivate laste puhul oleme nende kooliks valmisolekut vaadelnud eelkooli tundide käigus. Sisseastumisel nende lastega eraldi tutvumistundi ei peetud. Küll aga peeti sellised tunnid lastega, keda meie õpetajad varem näinud ei olnud. Tutvumistunni eesmärgiks on mõista lapse kooliks valmisolekut, sest õppida on alati parem siis, kui vaim ja keha on päriselt valmis. Küpsuse hindamisel usaldame me oma  õpetajate ning tugimeeskonna silma ja südant!

Selle aasta  26. veebruaril toimusidki väikestes gruppides (5-7 last) n-ö tutvumistunnid, kus osales kokku 59 last. Seda muidugi igati turvaliselt ja maskides.

Lisaks laste vaatlusele viime me igal aastal läbi ka tutvumisvestlused kõikide peredega. Need vestlused said sel aastal peetud ajastule omaselt veebis ning kokku pidas 25 õpetajat veebruari viimase nädala jooksul oma muude kohtumiste kõrvalt kokku 123 videovestlust. Esimest korda sellisel moel vestlusi tehes oli võimalus muidugi paljudeks äpardusteks, kuid sisse lipsas meil vaid paar pisiviga, mis said kohe meie imelise Enekeni abil lahendatud.

Seega alustavadki 2021/2022 õppeaastal Rocca al Mare Koolis kooliteed kolm esimest klassi. Kokku 72 vahvat poissi ja tüdrukut, kellest kogukonna lapsi on 27. 

Eelmisest kevadest alates on peredel olnud võimalus valida RaM Kooli esimesse klassi sooviavaldust esitades ise oma lapsele A-keel. Valikus on inglise, prantsuse ja saksa keeled. Nii oli see ka sel aastal ja lapsevanemate valikud osutusid selliseks, et septembrist stardivad meil kaks inglise keele klassi ning üks klass, kus õpitakse kas saksa või prantsuse keelt. Erinevused ainult rikastavad ja koolina rõõmustame väga, et pered on nii hästi meie keeleklassi ideega kaasa tulnud.

Jääme siis põnevusega uue kooliaasta ootele ja soovime kõikidele meie uutele väikestele koolipere liikmetele: „Tere tulemast ja kohtumiseni 1.septembril!“ 😊

Ingrid Pärloja

Sel aastal kandideeris meie 10. klassi rekordarv õpilasi

Rocca al Mare Koolis alustab 2021. aasta sügisel õppetööd kolm kümnendat klassi. Igal klassil on oma õppesuund: kolmas võõrkeel (sel aastal pakume hispaania ja prantsuse keelt), humanitaar- ja sotsiaalteadused või loodusteadused ja tehnoloogia. Lisaks tavapärasele suurele huvile RaM Kooli üheksandates klasside õppijate seas on sel aastal avaldanud soovi oma kooliteed kollases koolimajas jätkata ka rekordarv kandidaate mujalt. Soovijaid on lisaks Tallinnale ka erinevatest paikadest üle Eesti – Tartu, Viljandi, Taebla, Järva-Jaani, kui nimetada vaid mõned.

Koroonaajastule omaselt oleme juba väliskandidaatidele viinud läbi sisseastumiskatsed veebis ja vaadanud üle nii RaMis õppivate kui mujalt tulijate tunnistused. Ees on ootamas vestlused. Vastuvõtuga gümnaasiumi saame loodetavasti ühele poole juba maikuus.

Aet Raudsep 

Eelmise aasta septembrikuust alates saavad lapsevanemad vähemalt kord kuus meili, mis tuleb Lastevanemate koolist. Usun, et nii mõnelgi lapsevanemal tekib seda saades küsimus - mis kool see veel on? Või ehk hoopis küsimus – kas mul on tõesti vaja veel midagi õppida, sest sõna “kool” võikski ju  sellele viidata. 

Ei, head vanemad, me ei eelda, et teil veel midagi õppida oleks vaja, kuid me kõik teame, et mõnikord on juba tuttavat teemat kuulates äratundmisi ja märkamisi, mille abil saame oma vanemlikes rollides veelgi paremad olla.

Lastevanemate kooli esmane tutvustus toimus kooliaasta alguses lastevanemate koosolekutel. Esimeste klasside vanemad said saalis kohal olles kuulata ja küsimusi esitada. Kõikide teiste klasside vanemad viibisid oma klassiruumides ja osalesid nendel esimestel koosolekutel  ekraani vahendusel.  Seetõttu võis juhtuda, et kooliaasta alguse saginas ja taaskohtumise elevuses ei jõudnud ehk kogu vajalik informatsioon kõigini. 

Mis siis ikkagi peitub Lastevanemate kooli taga? Nagu nimigi ütleb, on see midagi, mis mõeldud vanematele, toetamaks emasid-isasid (mõnedel juhtudel ka vanaemasid-vanaisasid) vanematena. Eesmärgiks on anda lisateadmist, võibolla ka mõtlemisainet ja aruteluteemasid peredele, et kuidas siis ikkagi olla veel toetavam, veel mõistvam lapsevanem ja kuidas seejuures jääda lapse jaoks toredaks, sõbralikuks ja eeskuju andvaks inimeseks, kellele koolilaps saab alati toetuda. Kuidas mõista last ja ise mitte lapsena (loe: teismelisena) käituda?

Meie esimene aasta (võib öelda ka pilootaasta) on läinud suuresti koroonaviiruse mõju all. Lapsevanemad märkavad seda ennekõike igakuiste loengusalvestuste kaudu, sest algselt kord kuus saali planeeritud loeng-arutelu sai vähendatud koosseisuga toimuda vaid paar korda, misjärel  kadus ära võimalus saalis vanematega arutelude korraldamiseks.

Leidsime võimaluse loengute salvestamiseks ja lingi kaudu need meie vanemateni viia. Vaadatavust jälgides on põhjust rõõmustamiseks – mitusada inimest, kes igas kuus saadetud salvestust vaatavad, ei oleks ilmselt koolisaali ära mahtunudki. 

Vanematelt tulnud tagasisidest teame, et sellist loengu kuulamise-vaatamise võimalust hinnatakse kõrgelt just seepärast, et iga pere saab ise valida aja, millal loengut vaadata. Tagasisidena teame ka seda, et pered kasutavad usinasti võimalust peatada loengu jälgimine ja jälgitavast teemast tõstatunud küsimuste üle arutleda. 

Neljanda perioodi lõpuks jõuab kodudesse juba kaheksas loeng, koos sellega tuleb seekord ka nn koondlink, kus on võimalik kõiki toimunud loenguid soovi korral üle vaadata, seda põhjusel, et vanemad küsivad sageli, kust neid salvestusi uuesti näeks. Nüüd näeb!

Lastevanemate kool on suunatud vanematele, nagu nimigi ütleb. Lisaks loengutele oli sügisel alustades kindel plaan ka nn teemapõhiste (või ka klassipõhiste) seminaride ja väikeste arutelugruppide kokkukutsumiseks. Näiteks neile vanematele, kelle lapsel on kadunud õpihuvi, või neile, kelle peredes on vanematel suhtekriisid, või neile, kelle lastel on keeruline sõpru leida-hoida jne. Jõudsime neid sügisel (enne koolimaja vanematele sulgemist) teha vaid mõned korrad, kuid loodame, et epidemioloogilise olukorra paranemise järel saame kooliuksed jälle oma lastevanematele avada ja alustatud tegevusi jätkata.

Lisaks loengutele, seminaridele ja aruteludele on Lastevanemate kool loonud vanemate jaoks ka võimaluse saada nõustamist või võimaluse arutlemiseks teemadel, mis puudutavad vanemaks olemist. Sinna alla käib näiteks oskus oma lapsega suhelda, oma last motiveerida, lapsele piire seada või oskus käituda nn normaalse (ehk siis mitte karjuva ja emotsionaalselt ebakindla) vanemana, ka lisandub märgituile veel oskus kooli ja õpetajatega suhelda jpm. 

Vanemad, kes sügisestel koosolekutel seda informatsiooni tähele panid, on nõustamise või ka arutlemise võimalust aktiivselt kasutanud. Seda enam, et kohtumised on konfidentsiaalsed ja vanematele tasuta, sealjuures väljaspool kooli.

Iga vanem, kes seda kirjatükki loeb, võib nüüd küsida: „Aga kui mind ei huvita sellised loenguteemad või kui mul on hoopis teised mured, kuidas siis mina abi ja tuge saan?“

Julgustan siinjuures kõiki meie vanemaid, kellel on ideid või soove - st keda või millise valdkonna esinejaid soovitakse loengutesse kutsuda -, sellest julgesti meile kirjutama. Kõik ideed toredatest ja huvitavatest inimestest on teretulnud! 

Et kirjatükk liiga pikaks ei läheks ega lugemise huvi kaoks, võtan Lastevanemate kooli teema kokku ühe huvitava tähelepanekuga reisimisest. 

Lennuki õhkutõusmise eel toimub reisijate instrueerimine, mille käigus öeldakse kuldsed sõnad: “Kõigepealt pane hapnikumask endale ette ja alles siis aita kõrvalolijat!” Lastega, eriti väiksemate lastega reisides tekitab see lause segadust ja pisukest ehmatust, aga mis siis, kui minu kõrval olev laps ei saa maski ette? 

Loo moraal ka emana-isana on ju selge – kui ma vanemana ennast ei aita, siis ei ole minust abi ka minu lapsele. Koolikontekstis pole vaja abi mitte niivõrd hapniku näol, vaid pigem julgustuse, rahumeelsuse, toetuse, sõbralikkuse, kannatlikkuse ja vajalike teadmiste toel.

Karmen Palts

Lastevanemate kooli juht ja nelja lapse ema

Noorem kooliosa on igal aastal tähistanud emakeelepäeva ja sellega seoses korraldame märtsis kirjandusfestivali ning seda juba 15 aastat. Kirjandusfestivali eesmärk on väärtustada meie ilusat emakeelt ning näidata, kui erinevad ideed võivad ühel teemal kirjutades tekkida. Festivali raames saavad noored kirjanikud loovalt kirja panna oma mõtted ja tunded. Selle aasta kirjandusžanr oli luule ning teema – „Kool koolist eemal“. Festivalist võtsid  osa 2.-5.klassid. Kokku kogunes palju värvikaid luuletusi, kus lugeja sai tunda koduse kooli ilu ja valu. Õpilased valisid välja enda klassist selle aasta luuletaja. Igast lennust avaldame ühe luuletuse ning klassi parimad nimetame samuti ära. Suured tänud kõikidele luuletajatele!

Mõnusat lugemist! 

Luulekonkursi säravamad luuletajad klassiti:

2.klassid

2.a Heleene Lainoja
2.b Raul Reiska
2.c Markus Jauk

3.klassid

3.a Matheo Berardi
3.b Liisbet Ojastu
3.c Paul Palling

4. klassid

4.a Emma Arvisto
4.b Lorette Mänd
4.c Iris Lukk

5.klassid

5.a Jaan Joonatan Pruuli
5.b Marlon Glen Kõller
5.c Roosi Aarniste

Kõige rohkem hääli saanud luuletused meie lendudes: 

Kool koolist eemal / Heleene Lainoja 2.a klass

Mul on kodus oma kool
koolipingiks köögitool.
Muidu kodukool on tore,
ainult päris õpsi pole.

Õpin ise, emme aitab,
issi netist nalja näitab. 
Siis kui vaja Meet'is olla,
venna mängib kõrval konna.

Ainult üks on veidi paha - 
tahaks juba sõpru näha.
Igatsus on väga suur,
kodu on üks igav puur.

Kool koolist eemal / Liisbet Ojastu 3.b klass

Hommikul ma magan kaua, 
avan oma koolipauna.
Sigrid juba ootab Meeti,
ta ei kasutagi kriiti.

Tahvlit ka ei ole tal
Karu õpib laua all,
oskab juba lahutada,
jagada ja korrutada.

Mina loen ja luuletan,
meisterdan ja kokkan ka.
Minu toas on kooliklass,
targaks saab ka minu kass.

Igatsused kooli järele / Jaan Joonatan Pruuli 5.a klass

Lapsed kõik tahavad kooli.
Kõik on ikka nukra moodi.
Meile koju eile süüa toodi,
OH, miks koduõpe üldse loodi!
Pole aga halba ilma heata.
Und äratuskell hommikul ei peata.
Pidžaamapükstes minna võin ma kooli,
Söögivahetunnis ootab jälle voodi

Kool koolist eemal / Iris Lukk 4.c klass

Kevad tuli, paistis päike.
Koduõpe nagu äike,
plaksti sisse lõi! 
Minu närvid ära sõi!

Õpetaja netis hakib,
mina küüsi kodus lakin. 
Kiusab meid viirus-reo,
kui kord pääsen, teen peo!

Sõidu peale mul ei kulu,
avaldises käivad sulud.
Rohkem aega on nüüd kodus -
mustad nõud on köögis rodus.

12 aastat on möödunud ja märkamatult on väikestest saanud suured. Ma pole kunagi olnud eriline nädalate loendaja, kuid heites pilgu kalendrisse, on päris selge, et lõpukellani on jäänud vaid loetud päevad. Selline tõdemus täidab mu mõtted aga nostalgiaga, ja kuigi oleks vahva elada “Lõputu küünlapäeva” näitel lõputus koolipäevas, siis kahjuks mul puuduvad võimed sellise ajasilmuse konstrueerimiseks. Sõltumata sellest jäävad alles mu mälestused ja neis ringi uitamine on peaaegu sama hea kui aja peatamine. Seega ma valisin välja mõned eredamad hetked, mis esimestena meelde tulid, sest pingsalt meenutades saaks kooliga seotud mälestuste põhjal kirjutada eepilise triloogia ja võib-olla ka mõne järjeloo.

Ilmselt oleks paslik alustada algklassidest, sest igal lennul ja klassil on oma loomislugu. Aasta 2009 esimesest koolipäevast mäletan ma nii mõndagi: oma kortsus lipsu, kohtade jagamist, klassipiltide tegemist ja küsimust, mida kahetsen siiani. Gümnaasiumis ei küsiks ilmselt keegi õpetajalt, kas kodutööd on, pärast veel jääbki midagi teha. Esimeses klassis tundus see aga millegi uue ja põnevana ning vigu ju tehaksegi, et nendest õppida. Neist aastaist on veel palju imelisi mälestusi, mille hulka kuuluvad nii korgijalka, klassiõhtud kui ka Super-Raamatukogutädi (seriaal, mille võiks vabalt tagasi eetrisse tuua). Need on vaid mõned kümnetest kui mitte sadadest asjadest, mis sümbioosis moodustasid meie esimesed neli aastat siin koolis. Võib isegi öelda, et sest me ajad arvame, omad tunnid tunneme.

Järgmine aste trepil viis meid põhikooli ja siin peitub rohkem kulda kui Yukoni jões. Meiega ühinesid uued õpilased, kuid ma olen juba unustanud kes, sest tundub, et kõik on siin käinud algusest saati. Mainimata ei saa jätta uusi tunde ja õpetajaid, kelle tõttu ma tean, et Sumeri eepos ei ole “Kill Games”, mis on stereohernes ja et free jazz ei ole mulle mõeldud. Samuti algasid ööbimisega loodusklassid, mis avasid võimaluse pasteerimiseks, mida kõik lubasid teha, aga kunagi ei teinud, ja pudelimänguks, mille tõttu pandi jalga mitu paari sokke. Kõige selgem mälestus on aga keelereis Inglismaale ja nimelt tagasisõit Londonist Brightonisse. Me sattusime sõbraga kogemata esimese klassi vagunisse, ja kuna keegi meid ära ei ajanud, siis me jäimegi sinna. Degusteerisime Oxford Streetilt ostetud uusi ja kalleid Oreo küpsiseid, mis kahjuks maitsesid samamoodi nagu need tavalised. Nõnda jäimegi Briti kommipoe petuskeemi või siis ikkagi keelebarjääri ohvriks.

Gümnaasiumis muutus meie koosseis jällegi ja kes oleks arvanud, et energiamajandus, leierkastide ajalugu või mees, kes allkirjastab oma meile tähega “n”, võiks tutvustada ja kokku viia nii palju huvitavaid inimesi. Viimase aasta EAK projekte vaadates mõistsin, et 12 aastat on siiski liiga vähe ja paljud andekad inimesed on võõraks jäänud. Kuna aga see periood meie elust ei ole läbi, siis on meil võimalus veel mõned mälestused luua ja sealhulgas ka meenutada möödunud aastaid. Eriti hästi on meeles ellujäämise kursus Kollassaarel. Kui oled hommikul söönud vaid ühe võiku, siis öösel kiivris küpsetatud saia võib võrrelda ambroosiaga. Kurnatuna koju jõudes tegin ma oma elu kõige pikema uinaku, aga tagasi vaadates oli tegemist äärmiselt lõbusa üritusega. Samuti jäävad meelde kirjanduse tundides kuuldud lood, mis sageli meenutavad katkeid Forrest Gumpi elust ja vahel ma kahtlen nende tegelikkuses. Samas jätab nende esituslaad ainukeseks võimaluseks neid uskuda. Kui tulevikus annab keegi mulle võimaluse sõita DeLoreaniga 88 miili tunnis, siis ma tean, milliseid aastaid ma külastaks.

Mulle hakkab see kirjatükk kangesti meenutama kirjandit, aga eks me ole neid viimasel ajal ka palju kirjutanud. Üks asi, mis mul veel kirjanduse tundidest meelde on jäänud, on see, et heas kirjandis peaks olema tsitaat ja kirss tordil on sellega oma mõtetele punkt panna. Kuna eksam on tulekul, siis ma olen neid kogunud ja nüüd ma leidsingi ühe sobiva, mis võtab hästi kokku minu ja ilmselt ka teiste koolitee. Joni Mitchell on oma laulus “Big yellow taxi” kirjutanud järgmised sõnad “You don't know what you've got 'til it's gone”. Need kooliaastad on kindlasti miski, mida hakkame igatsema ja mille tähtsust mõistame alles siis, kui oleme viimast korda kuulnud meie koolikella meloodiat.

Leon Hagel

Meil on kenaks traditsiooniks tänada kooli sünnipäeva aktusel õpetajaid ja kooli töötajaid, kellel täitub järjepidevat tööd meie kollases koolimajas 10 aastat. Eelmisel juubeliaastal lisandus 10-aastasele verstapostile uus tähis: 20 aastat RaM koolis. Juubeliaastal elasime lootuses, et tähtis sünnipäevapidu koolimajas ikka aasta jooksul toimub, kuid sellega läks paraku nii, nagu me tänaseks kõik teame. Seda suurem on meie tänu ja rõõm esitleda kooliperele neid ägedaid inimesi nüüd, kui tähistame kooli 21. sünnipäeva. 

Palun, saage tuttavaks:

10 aastat Rocca al Mare Koolis (2019/2020 ja 2020/2021 õppeaastal)

1. Kaialiisa Lääts
2. Erika Paadimeister
3. Mari Randmets
4. Katrin Saareleht
5. Carolain Meri-Braunbrück
6. Urmas Tammiksaar
7. Liisa Kallam
8. Katrin Rääk
9. Helen Tiitus
10. Getter Kallas
11. Katrin Visnapuu
12. Sohvi Viik-Kalluste
13. Ronald Juurmaa
14. Piret Hinrikus-Sage

10 aastat Rocca al Mare Koolis olnud õpetajad:

Nende mõttevahetust teemal, mis teeb neid Rocca al Mare Koolis õnnelikuks, saate kuulata SIIN (VAJUTA LINGILE)

Tänukingitus 10 aastat RaM Koolis töötanud õpetajale:

20 aastat Rocca al Mare Koolis (2019/2020 ja 2020/2021 õppeaastal)

1. Monika Gorkin
2. Annely Helemäe
3. Küllike Jaama
4. Maris Kilmi
5. Kaja Komissarov
6. Galina Kärner
7. Helerin Lehtla
8. Toivo Lind
9. Rutti Ojassoo
10. Kaie Mei
11. Airi Neem
12. Marek Nisuma
13. Silja Pihelgas 
14. Ingrid Pärloja
15. Aet Raudsep
16. Rein Rebane
17. Hanna Renter
18. Ingrid Tullus 
19. Leila Vaigla
20. Jaanus Vaiksoo 
21. Mari Viik
22. Maarika Eha-Müller
23. Tiina Kuuli
24. Janika Kärk
25. Meedi Neeme
26. Kristina Rajando

Ja loomulikult on kõik need aastad meiega toimetanud Hannes Tamjärv.

20 aastat Rocca al Mare Koolis olnud õpetajad:

20 aasta inimeste mõtted on kuulamiseks SIIN (VAJUTA LINGILE)

Tänukingitus 20 aastat RaM Koolis töötanud õpetajale (kingituse autor Margus Tänav, idee kaasautor Kristina Rajando):

Mis motiveeris meid Rohetiigriga liituma?

RaM kooliperes on kooli loomisest alates toetatud maailma paremaks muutvaid unistusi ja nende teostamist. Loodussõbralik tegutsemine on üks meie põhimõtetest ning kestliku maailmavaate kujunemine on sihiseadeks riiklikus õppekavas, mille eeskujul me oma kooli õppetegevusi planeerime. Konkreetseks väljundiks on näiteks eesti haridusmaastikul ainulaadne loodusklass.

Kuigi jätkusuutlikkuse ja keskkonnateadlikkuse teemad on kooli hariduses algusest peale olemas olnud, tunnetasime, et neid tuleks süsteemsemalt käsitleda ning rohkem esile tuua - astuda veelgi teadlikumaid samme kestliku maailma ja vastutustundliku tarbimiskultuuri suunas. Initsiatiiv roheteemadega konkreetsemalt tegeleda on tulnud ka õpilastelt. Keskkond on teema, mis noori järjest tugevamalt kõnetab.

Aasta tagasi jõudis RaM Kooli Arengufondi vahendusel kooli juhtideni info peagi alustavast üle-eestilisest algatusest nimega ROHETIIGER (https://rohetiiger.ee/) Roheambitsioonist innustatuna ühinesimegi 2020. aasta sügisel Rohetiigri 1,5 aastase pilootprogrammiga. Lisaks RaM koolile on ambitsioonika roheprogrammiga liitunud 15 väärikat ettevõtet, nende seas Politsei- ja Piirivalveamet, LHV, ERR, Tallinna Sadam, Coop, Ülemiste City, Elisa Eesti AS, Bolt, Tere AS, Agrone.

Rohetiigriga liitumine on olnud katalüsaatoriks, et jätkusuutlikkuse teema kooli jaoks põhjalikumalt ja arukamalt läbi mõelda ja praktikasse rakendada. See on hea võimalus analüüsida, missugune on kooli mõju keskkonnale ja kas me päriselt ka toimime oma sõnade järgi. Kõige olulisemaks Rohetiigri eesmärgiks peame endiselt õppekava arendust, mis kaasaks targalt ja sihipäraselt jätkusuutlikkuse teemasid – ikka selleks, et RaM koolis küpseksid keskkonnateadlikud ja vastutustundlikud tulevased kodanikud, ettevõtjad. Suurema ambitsioonina näeme RaM kooli rolli kaasa rääkida ja tegutseda uuendustes, mida haridusvaldkond tervikuna vajab.

Rohetiigri esimesed sammud RaM Koolis.

Detsembris viisime RaM Kooli kogukonnas läbi küsitluse, et saada teada, milline on meie koolipere keskkonnateadlikkuse hetkeseis ja millised valdkonnad vajaksid koolis esmajoones Rohetiigri tarka sekkumist. Kaardistasime oma kogukonna tugevused ja nõrkused ning mõistsime, et palju on teha. Küsitlusest joonistusid välja koolipere jaoks olulised teerajad: rohemeelne kogukond, kestlik koolitoit, keskkonnasõbralik transport, kestlik ja nutikate lahendustega koolimaja.

Rohetiigri pilootprojekti raames ühe fookusteema väljavalimine oli RaM Rohetiigrile parajaks väljakutseks. Koolitoidu valiku kasuks kallutas arusaam, et probleemi tõsiduse kõrval on võrdselt olulisteks teguriteks selle kasvatuslik mõju ja olulisus huvirühmadele. 

“Kestlik koolitoit” RaM Rohetiigri pilootprojektina.

Esimesena laiendasime toiduprojekti töörühma asjatundlike huvilistega ning koostöö tulemusena sõnastasime kestliku toidusüsteemiga haakuvad põhimõtted, millest oma tegevuses lähtuda. Fookusesse jäid arukas söömine, kohalike toidutootjate väärtustamine, vastutustundlikum tarbimine ja jäätmevabam elulaad. Kokkuvõtlikult soovime panustada, et kooli kogukonnas oleks kõigil suurem rahulolu koolitoidust. 

Laiemalt vaadates võime projekti eesmärgiks pidada targa ja aruka sööja kujundamist. 

Olulisi muutusi saab ellu viia üksnes kogukonna teadlikkuse ja teotahtelise meeskonnaga. Seepärast kaasasime meie pikaaajalise koolitoidu pakkuja Baltic Restaurantsi / Daily. Võtsime lähtekohaks RaM Rohetiigri toiduprojekti töögrupi poolt koostatud alusdokumendi ning veendusime, et meil on koostöötahet ja partneriga sarnaseid tegutsemise sihte. Ühiste ümarlaudade tulemusena seadsime eesmärgiks, et järgmise õppeaasta jooksul proovime ellu viia järgmised sihid:  tõsta kooli kogukonna teadlikkust mitmekülgse koolitoidu olulisusest, suurendada kodumaise ja väiksema ökoloogilise jalajäljega toodangu osakaalu toiduvalikus, vähendada plastmaterjalide kasutust ja tekkivaid toidukadusid, luua parem jäätmete sortimissüsteem.

Kuna õpilaste kaasamine on RaM Rohetiigri eesmärkide saavutamisel üliolulise tähtsusega, siis rakendasime toiduprojekti tegemistesse 9. klassid, kes viisid veebruaris läbi LoTe eksperimendi - toidukadude kaalumise päeva koolisööklas. Eksperimendi eesmärgiks oli välja selgitada, millised on RaM Kooli õpilaste toidueelistused, tekitatud toidujäätmete kogus ja selle tekkepõhjused. Kogutud andmete, jäätmete kaalumise ja intervjuude põhjal koostasid õpilased põhjaliku analüüsi ning kokkuvõtlikud videoklipid. Väga oodatud on õpilaste ja õpetajate ettepanekud, kuidas tulevikus olukorda veelgi paremaks muuta.

FOTO: Maris Kilmi

Mida plaanib RaM Rohetiiger veel sellel õppeaastal ära teha?

• Teeme algust 1.–5. klasside projektiga “Tunne Eesti toitu”.  Koolina on meil suurepärane võimalus ja samas ka kohustus tõsta uue põlvkonna teadlikkust kestlikust maailmast. On ju nii, et kui suuname lapsi juba varakult eestimaist toitu ehedas olekus tundma, õpetame neis ka hoolimist ja armastamist kodumaise toidu vastu. Emotsionaalsest seosest tekib tunduvalt sügavam suhe väikese sööja ja toidu vahel. Ühel heal hetkel kajastub see ka lapse söömiskultuuris, milles pole kohta toidu ja muude ressursside raiskamisel. Seepärast võtamegi 1.-5.klassi õpilastega teadlikult ette retked Eesti toidutootjate juurde. Eesmärgiks on saada mitmekülgne kogemus toidu tootmisest, inimeste pingutusest ja tarkusest, mis selle loomisega kaasneb. Esialgsed kontaktid on loodud, et käia lähemalt tutvumas tervisliku toitumisega seotud toidugruppidega - piim, aedvili, teravili, muna, kala. Projekti lõppakordina näeme RaM koolihoovis toimuvat “Talutoidu päeva”, kus õpperetkel saadud kogemusi saab iga klass omal viisil tõlgendada ja ehedaid Eesti tooteid ja nendest valmistatud hõrgutisi maitsta. Loodame väga, et saame projektiga algust teha veel selle õppeaasta jooksul.

• Kui pandeemiline olukord soosivamaks muutub, siis osaleme kooliga Rohetiigri üle-eestilises toiduraiskamise kampaanias, mis toimub aprillis ja mais. 

Lisaks kampaaniasse kaasamisele on oluline hoida kooli kogukonda kursis RaM Rohetiigri tegemiste ja plaanidega. Selleks oleme kõikidele huvilistele sisse seadnud RaM Rohetiigri uudiskirja, mis vahendab iga paari kuu tagant lugejale värsket infot sellest, milliseid rohehüppeid ehk väikeseid samme kestliku maailma suunas oleme koos kooliperega juba teinud  ning millistest edusammudest unistame. Oleme tänulikud kõigile kaasamõtlejatele, kes on panustanud meie ühiste unistuste elluviimisesse!

Häid märkamisi ja hoolimist

RaM rohetiigrid

FOTO: Jakob Meier

Mai - tunnustamise kuu
9.-10. juuni loodusklass
11. juuni viimase koolipäeva aktus
21. juuni 9. ja 12. klasside pidulikud lõpukatused