|
MARGUS ADER
Mina olen Margus Ader ja olen sündinud kaunil Hiiumaa saarel väikeses Emmaste külas. Seal kogusin ma ka elujõudu ja omandasin esmased tarkused elust enesest. Ometigi ihkas minu noor hing kolimist mandrile, kuhu ma suundusin suurte lootuste ja unistustega. Seetõttu võib mind pidada ka n-ö ärakaranud hiidlaseks. Tallinnasse sattusin ma üldsegi ülikooli kaudu, mis on praegu muutunud juba nõnda südamelähedaseks, et ei kujutagi ette teist kohta, kus elada.
Õnnelikuks teeb mind elu ja võimalus kogeda erinevaid inimlikke emotsioone. Positiivset meeleolu aitavad luua ka heatahtlikud inimesed minu ümber ja loomulikult õppimishimulised õpilased. Vabal ajal tegelen mõtlemisega, raamatute lugemisega ja enese arendamisega. Lisaks meeldib koroonavaesel ajal käia ka reisimas ning veeta aega sõpradega. Huvitava faktina enda kohta võib välja tuua selle, et ülikoolis oli mu bakalaureusetöö seotud UFO-nähtustega Eestis.
KADRI RIDASTE
Sündisin Tartus üliõpilaste perekonnas, kuhu olid õppima tulnud Läänema noored. Meie pere juured ulatuvad Muhu valda Kesse saarele, kust Nõukogude väed sundisid kohalikud oma majad kokku pakkima ja välja kolima. Tänaseks olema saanud tagasi oma kodu, kus olid alles vaid müüride varemed. See on koht, kus puudub elekter ja vesi, kus puudub regulaarne laevaühendus ning kuhu satuvad vaid tellitud paadid. Selles paigas minnakse magama ja tõustakse vabalt karjatatava veisekarja ammumise saatel. See on saar, kuhu kuulub minu süda ja kus ma puhkan välja, et end laadida.
Tööalaselt on mul kaks armastust - meditsiin, kus olen töötanud õena nii haiglas kui perearstikeskuses, ja sportakrobaatika. Ala, mida sai kooli kõrvalt harrastatud, on tänaseks mind viinud ligi 200 osalejaga spordiklubisse PartnerAkro.
Meie perekonnas kasvas 5 tüdrukut, milles mina olen vanema õe rollis. Minul enda on 3 last - tütar ja kaks poega. Tütar on mulle kinkinud ka kaks imearmast lapselast. Kokkuvõtvalt on mul väga suur ja pöörane perekond: iga tähtsama sünnipäeva tähistamine ja jõuludel peredega kokkusaamine rõõmustab ja soojendab tundeid.
MERJAM AHMET
Olen pärit Tallinnast ja jõudnud suure vapustava ringiga siia tagasi. Olen avastanud maailma reisides, töötades ja õppides. Ameerikas müüsin ukselt uksele hariduslikke raamatuid, Vietnamis õpetasin vabatahtlikuna lastele inglise keelt, Prantsusmaal ja Portugalis ehitasin Ashramit ja õpetajaks sain tänu Noored Kooli programmile, kus õppisin, et õpetajana saan olla õpilastele kaasaelaja ja toetaja.
Õpetajana usun muutuste võimalikusesse ja sellesse, et vead on okei. Elus tuleb ette palju ootamatut ja kool on üks esimesi kohti, kus õpilased saavad näha, et kõik on võimalik – isegi kui olukord on raske. Innustan õpilasi märkama suuremat pilti ja pakun võimalust arendada tähtsaid oskusi, nagu julgus olla nemad ise ja küsida küsimusi, unistada ja seada suuri eesmärke. Unistused on inimese elus väga tähtsal kohal, seda usun siiralt!
Kui ma pole RAMis, siis võib mind leida Eesti metsades koeraga matkamas, kokkamas lõkke ääres või hoopis „toitmas“ ülikoolis oma aju. Unistan iga päev ka rohelisemast maailmast, kus meie teod ja valikud aitavad planeedil saada veel tervemaks ja jätkusuutlikumaks.
KARINA KIRISBERG
Olen pärit Läänemaalt Ants Laikmaa majamuuseumi lähistelt. Hariduse 1.-12. klassini omandasin tolleaegses Taebla Gümnaasiumis. Vanast koolihoonest ei ole enam alles midagi, kuid mälestused lemmikõpetajatest on eredad. Mäletan, et ma hirmsasti tahtsin olla sama arukas ja tasakaalukas, kui oli mu eesti keele õpetaja; sama heasüdamlik, nutikas ja innustav, kui oli mu keemiaõpetaja ja sama osav jutustaja, kui oli mu ajalooõpetaja. See mälestus on osutunud minu jaoks väga tarvilikuks, kuna enda tööd tehes püsib mul kogu aeg meeles see, et õpetaja on eeskuju. See mõte aitab mul kasvada nii õpetaja kui ka inimesena.
Minu kunagise kodukoha lähedal asuv kuurortlinn Haapsalu on hinge juurutanud vajaduse olla mere lähedal. Bakalaureusekraadi omandasin Tartus, kus sügisene värviküllane lehevaip oli alati varakult meeli rõõmustamas ja kus õide puhkenud kirsipuud olid kevaditi väga varakult oma ilu näitamas, kuid jäine talv külmetas Emajõe kaane alati nii ruttu kinni, et mere igatsus puges iga aastaga järjest rohkem hinge. Ilmselt olen ma inimesena pigem unistaja tüüpi ja unistuste ning inspiratsiooni voolamiseks on mul tarvis lainetavat vett, meretuult ja silmapiiril olevaid rünkpilvi, mille muutumist lõputult jälgida. Seega magistriõpingud läbisin Tallinnas, kus meri oli ülikoolist kiviviske kaugusel. Rocca al Mare kooli tööle tulles olen end seetõttu tundnud küll esimese poole aasta jooksul nõnda, nagu ma oleksin jõudnud koju: meri on lähedal ja kolleegid on oma lahkuse ja abivalmidusega eeskujuks.
KATI PÕDER
Olen sündinud ja üles kasvanud armsas Võru linnas. Hinganud rõõmuga maaõhku ja laulnud nii palju kui võimalik. Ülikooli tulin õppima Tallinnasse ja nüüdseks olen ka oma kodu siia rajanud. Ma jumaldan muusikat – igas vormis, igas keeles, igas rütmis. Minu enda muusikaarmastus tõi mind ka õpetajaameti juurde. Naudin seda väga! Eriti just seetõttu, et olen ka ise tihti just õppija rollis. Iga klassikollektiiv õpetab ka mind – olema lapsemeelsem, loovam, lihtsatest asjadest vaimustuv. Kodus õpetavad mind ka kaks pisikest tütart, kellega pole mitte kunagi igav.
Olen südamest tänulik sooja vastuvõtu eest, armas RaM kool.
JEKATERINA YASHINA
Mõned (oletatavasti) huvitavad faktid minu elust:
• Olen pärit Haapsalust.
• Olen ka natukene Pärnu elanik (gümnaasiumis käies elasin Pärnus).
• Huvi keelte vastu tekkis gümnaasiumis ja alles 12. klassis otsustasin, et lähen edasi keeli õppima. Muidu olin alati loodussuunaga klassis.
• Mina ei ole ainuke õpetaja oma suguvõsas, kuid olen esimene vene keele õpetaja! 🙂
• Kooli ajal käisin kunstikoolis ja mulle meeldib joonistada.
• Ei oska laulda (üldse!).
• Mulle meeldib rulluisutada (suvel), uisutada (talvel).
• Mind teeb rõõmsaks pidev õppimine ja eneseareng.
• Olen koertearmastaja, kuid kodus on mul kass.
• Minu isiklik moto elus: peale vihma tuleb alati päike ehk vaatamata sellele, et elu on nii "eriline", tuleb mõelda positiivselt ja alati minna edasi!😇
ELO VALDSAAR
I was born near Philadelphia where I was delivered by an Estonian doctor. Dr. Susi‘s hospital may have been 120 kilometers away but it made perfect sense to my Estonian parents to drive such a distance. In fact, it was absolutely normal for my family to drive hundreds of miles on the weekends just to spend time with other Estonians. I spent most of my summers in Ontario, Canada attending Estonian camp, living with five families on a farm, going to Estonian gatherings, and finally getting my degree at The University of Toronto.
So, while I have traveled the world over as an adult, Estonia feels most like home. And it is truly an amazing feeling to now draw on my own experiences as an Estonian American to teach English. For while I have taught gifted bilingual children for over 30 years, it has been really exciting to apply both my English and Estonian knowledge to prepare my RAM students for their English exams and the need to communicate with English speakers here and abroad.
But what makes me most grateful is the conducive learning environment of Rocca Al Mare Kool created by such supportive teachers and staff. Their team work with each other and the students is exemplary. The students are often curious and open to new ways of learning. They make many perceptive comments once they are comfortable speaking… And as my students share , I learn too ; Their performances, presentations, debates, struggles in life , and questions about their future all help me understand what Estonia is in the here and now. I feel privileged to be part of this microcosm that is called Rocca al Mare Kool.
Sündisin Philadelphia lähedal ja mind aitas ilmale eesti arst. Doktor Susi haigla võis asuda 120 km kaugusel, aga eestlastest vanematele tundus see igati loogiline sõita nii kaugele. Tegelikult oli see mu pere jaoks vägagi tavaline, et sõideti nädalavahetustel sadade kilomeetrite kaugusele lihtsalt selleks, et veeta aega teiste eestlastega. Suurem osa oma suvedest veetsin Ontarios, Kanadas, kus osalesin väliseesti laagrielus, elades koos 5 perega ühes farmis ja osaledes eestlaste kokkusaamistel. Ülikoolikraadi omandasin Toronto Ülikoolis.
Täiskasvanuna mööda maailma ringi reisides olen just Eestimaad tajunud kui oma kodu. Ka tundub nüüd imelisena anda oma kogemusi edasi Ameerika eestlasena, õpetades inglise keelt. Olen õpetanud keele alal andekaid õpilasi üle 30 aasta. On tõesti suurepärane kasutada oma inglise ja eesti teadmisi, et ette valmistada RaM Kooli õpilasi inglise keele eksamiks, mis tagaks neile võimaluse suhelda inglise keele kõnelejatega siin ja välismaal.
Kõige rohkem tekitab minus tänutunnet õppimist soodustav keskkond siin Rocca al Mare Koolis, mille on loonud toetavad õpetajad ja töötajad. Koolitöötajate omavaheline tiimitöö ja koostöö õpilastega on tõeliseks eeskujuks. Õpilased on tihti uudishimulikud ja avatud uutmoodi õppimisele. Õpilased osalevad protsessis ja teevad asjakohaseid märkusi, kui nad tunnevad end (inglise keelt rääkides) mugavalt. Iga kord, kui mu õpilased midagi jagavad, siis õpin ka mina. Nende etteasted, arutelud, elukeerdkäigud ja küsimused oma tuleviku kohta aitavad minul paremini mõista, mis on Eestis tähtis nüüd ja edaspidi.
Tunnen end priviligeeritult, et saan olla osa sellest mikrokosmosest nimega Rocca al Mare Kool.
|
