|
ROOSAD KÄÄRID LÄBI ÕPETAJATE MOELOOMINGU |
| |
|
Jaanuaris toimus juba 20. korda moe-show Roosad Käärid. Õpilaste korraldatav üritus on selle aja jooksul kasvanud kõrgetasemeliseks suursündmuseks, kus iga samm ja detail on hoolikalt läbi mõeldud õhtujuhtidest heli ja valguseni.
Sama põhjalikult on igal aastal valitud žüriid, kuhu on läbi aegade kuulunud moekunstnikud, modellid, fotograafid, ürituskorraldajad, lauljad, turundajad, sotsiaalmeedia mõjuisikud jne, aga ka meie oma kunsti- ja käsitööõpetajad. Tuntumad tegijad, kes on kuulunud Roosade Kääride žüriisse, on näiteks Kairi Vilderson, Ivo Nikkolo, Katrin Kuldma, Liisi Eesmaa, Maret Soom, Piret Puppart, Reet Aus, Margus Saar, Hannes Võrno, Maire Milder, Victoria Kass, Toomas Volkmann, Evelyn Mikomägi, Liis Lemsalu, Liisa Ennuste, Ženja Fokin, Tanel Veenre. On ju aukartust äratav nimekiri!
Muidugi on kõikidel aastatel kõige põhjalikumalt valitud võitjaid, kelleks on olnud Kärri Palts (2003), Dianne Hummal (2004), Reesi Kallas (2005), Roberta Einer (2006), Aleksandra Taniberg ja Annika Tabri (2007), Hannes Virkus (2008), Daniel Rüütelmaa, Otto Jaansoo ja Taavi Dreger (2010), Ingrid Helena Pajo ja Triin Koris (2011), Alisa Kovaljova ja Tähe-Kai Tillo (2012), Charlotte Pärt, Sebastian Pikand ja Silvia Saks (2013), Anette Sooväli (2014), Hanna Maria Toome, Ronja Soopan ja Iris Kristin Lindvere (2015), Elis Käär ja Marta Tallinn (2016), Karmen Birgit Kruustükk (2017), Elis Käär (2018), Karl Joonas Alamaa (2019), Ron-Jonas Verlin ja Valeria Karoman (2020) ning Liise Lugna (2023).
Alates 2004. aastast on Roosadel Kääridel olnud igal aastal inspiratsiooniallikaks erinevad teemad: Aafrika (2004), Detail (2008), Restart (2010), Metropol (2011), Elegance (2012), Uus Maailm (2013), Less is More (2014), Free Spirit (2015), Monochromatic (2016), Metamorphosis (2017), Wired (2018), Back to the Roots (2019), Vorm (2020), Antitees (2021 – üritus jäi ära), Up in the Air (2022 – üritus jäi ära) ja Futuura (2023). Kui keegi lugejatest teab ka puuduolevate aastate teemasid, siis andke palun teada anneli.paat@ramkool.edu.ee.
Roosad Käärid on innustanud moeloominguga tegelema ka RaM kooli õpetajaid. Nii esitleti 2003. aastal publikule spordirõivaste kollektsiooni, kust õpetaja Rutti kaladega trikoo-kombe läks hiljem kasutusse ka näiteks ühel stiilipeol. Kahjuks ei suutnud ma ajalooarhiividest täpselt tuvastada, kas õpetajad esimestel aastatel päris iga kord laval käisid, kuid kindel on see, et 2006. aastal loodi õpetajate töövormi kollektsioon, kus erinevate õppeainete ja valdkondade kollase-mustale põhinevatele vormidele pani krooni õpetaja Olavi seljas olnud kuldne-must juhtkonna tööriietus. Kaks aastat hiljem tehti aga ümbertöötlusi kasutatud koolivormielementidest. Oma roll oli ka toonasel bordoopunasel kampsunil.
Alates 2013. aastast võtsid õpetajad kollektsioonide loomise põhjalikumalt käsile. Tookord valmistati kogu kollektsioon vanadest kontrolltöödest. Aasta hiljem läheneti innovaatiliselt ning esitleti erinevaid tahvleid koolis. 2015. aastal ammutati ideid aga hoopis materjalipõhiselt ning kasutusele võetud mahuvatiinist valmis kollektsioon „Lumi“. Teema Monochromatic andis inspiratsiooni vikerkaarevärvilistele kleitidele (muide, kleiti kandis ka õpetaja Parry) ning värvigamma esitlus kulmineerus valge prismaga, mida kehastas haldusjuht Peep. Järgmisel aastal oli hetk, kus õpetaja Pille ühes vestluses murelikult mainis, et ei tea, kas õpetajad sel korral ka meeskonna kokku saavad. Eelmisest üritusest olevat koolis (ei-teagi-täpselt-milleks-mõeldud) kast jäätisepabereid, -kilesid ja -pulki, mida võiks kasutada. Mäletan, kuidas hetk hiljem Vanilla Ninja jäätisepabereid õpetajate toas kokku sättides saigi Metamorphosise kollektsioonile algus pandud ning initsiatiivgrupis veeretatud ideed said lõpuks sodiaadimärkideks vormitud kollektsioonis „Taevane tseremoonia“. Et kollektsioonile täpp panna, kasutasime ära algavat tulikuke aastat ja tegime ühe kuke ka. Modellideks olid tookord ainult meesõpetajad (ja te ju teate, et sodiaagimärke on 12!) ning kuke kostüümi kandis sel ajal ametis olnud direktor Heiti.
2018. aastal oli Roosadel Kääridel suurejooneline 15. sünnipäev. Võimlas. Catwalk oli kääridekujuline. Õhkkond oli mega! Õpetajatena soovisime Roosasid Kääre õnnitleda ning mõttetalgud lõppesid teemaga „Vanad armastuskirjad“. Valmisid kõikide eelmiste aastate teemadest inspireeritud postkaardid, kus esiküljel oli kleidi/kostüümi täismõõdus kavand ning iga kaardi juurde kuulus ekraanile kuvatav armastuskiri. Kollektsiooni saatis edu, nii et tegime oma kaartidest pärast moe-show’d koolis näituse. Õpetaja Heleni eestvedamisel rändas näitus ka Eesti teise otsa ning üks kaart leidis lõpuks endale kodu kusagil noortekeskuses. Aasta hiljem, 2019, sai taas aluseks võetud läbiv materjal: kasutatud villased kudumid, millele lisasime ka erinevaid looduslikke materjale (sammalt, oksi, käbisid, mustikavarsi, lilli). Vanu kampsuneid ja salle kogusime nii kolleegidelt kui tuttavatelt, veidi hankisime juurde ka kaltsukatest ning esitlusele tuli „Perepilt“, kus villaseid kostüüme oli disainitud lastest kuni vanuriteni. Rivo okstest ja samblast habe peaaegu kahvatus, kui viimasena astus lavale beebiootel õpetaja Marion üleni valgetes kudumites, kandes õlgadel täppistööna kampsunitest tehtud lapitekki.
Kuna 2020. aasta teemaks oli Vorm, jõudsime oma ideede lennutamisel lõpuks hoopis erinevatesse ajastutesse ning kasutasime ära asjaolu, et õpetajate etteaste on siiski vaid meeleolukaks vahepalaks. Seetõttu panime oma kollektsiooni kokku peamiselt Estonia teatri kostüümilaenutuse abil ning Kadi juhtimisel valmis õpetliku noodiga moeajaloo rännak alates Vana-Kreekast kuni RaM ajastu alguseni. Valmis „Moevormide teekond“, kus viimasena astusid lavale peaaegu kõik sel hetkel koolis töötanud esimese õppeaasta õpetajad.
Koroona-perioodiks pidid roosad käärid ja muud õmblusvahendid jääma sahtlisse. Ent tänavu, nagu mainitud, toimusid Roosad Käärid 20. korda. Teemaks Futuura, mille kaudu juhiti tähelepanu taaskasutusele.
Õpetajate kollektsiooniga juhtus seekord nii, et idee tulenes materjalist, kuid see hullumeelne mõte, millest kostüüme teha, tekkis mul enne, kui tänavuse teema selgitust lugesin. Ja seda suurem oli üllatus, sest õpetajate kollektsioon oli sel korral jäätmetest. Ühise mõttetöö tulemusel valisime täpsemalt liigiti sorteeritud jäätmed ehk biojäätmed, pakendid, paber ja papp ning segaolmejäätmed. Miks just jäätmetest? Sest sel õppeaastal on RoheRaM oma fookusteemaks võtnud prügi sorteerimise ning erinevate tegevustega soovime jõuda liigiti sorteerimiseni koolis. Valminud kostüümide kaudu saame õpilasteni tuua näitlikult jäätmete liigiti jagunemise, et tõsta teadlikkust. Nii olidki meie kollektsiooni kostüümid munakoortest, piima-, keefiri-, leiva-, saia-, krõpsu-, kohvi- ja koeratoidupakkidest, arvetest, paberkottidest, paberist jõulukaunistustest, ajakirjadest, jõulupakkepaberitest, teeküünalde ümbristest, plasttopsidest, CD-plaatidest ning kilekottidest. Tähelepanu meie etteastele lavalaudadel oli kahtlemata märkimisväärne, päädides Ženja Fokini eriauhinnaga. Ja kui te varsti kohtate linnapildis piimapakkidest vihmamantleid, võib juhtuda, et seal on sekretär Anu käsi mängus. Olgu veel öeldud, et kõik kollektsiooniks vajaminevad jäätmed kogusime jõuluvaheajal, ent teatud tooteid palusime kõrvale panna ka koolisööklal ja õpetajaskonnal. Näiteks oli jaanuaris õpetajate toas kast, kuhu kõik said munakoori tuua. Kogu selle ühistöö tulemusena lõikasid õpetajad sel korral niinimetatud roheliste kääridega.
Anneli Paat
|
| |
|
Enesearendamise kursus (EAK) on kooli algusaastatel õpetaja Meedi Neeme ellu kutsutud unikaalne autorikursus, mis luuakse koostöös Rocca al Mare Kooli 11. ja 12. klassi õpilastega igal aastal uuesti. 12. klassis tegutsetakse kuues erinevas huvirühmas: Mõte (õp Meedi Neeme), Sõna (õp Anni Kalm), Heli (õp Helerin Lehtla), Kunst (õp Margus Tänav), Foto (õp Hendrik Osula) ja Liikumine (õp Aneta Varts). Kursus lõpeb piduliku autoriõhtuga, mille raames esitletakse publikule kursuse käigus valminud isiklikke loovprojekte. Autoriõhtu kui sündmus on samuti õpilaste looming, mis võimaldab kogeda ürituse korraldamisega kaasnevat vastutust ja rõhutab meeskonnatöö, planeerimisoskuse ning efektiivse ajakasutuse olulisust.
Sel aastal toimus autoriõhtu 4. veebruaril ning kandis pealkirja „Minu hääl“. Üheks ainulaadseks õhtuks täitus koolimaja kõige erinevamate projektidega: oli foto- ja kunstinäitusi, erinevaid videofilme, muusikat, kõnekunsti, meeleolutubasid, luulet, kohvikuid, tantsu ning ühiskonnas aktuaalsete teemade peegeldamist. Igal 23. lennu noorel oli võimalus oma hääl kuuldavaks teha ja seda võimalust kasutati väga erinevatel viisidel – julgelt ja värvikalt.
Õp Hendrik Osula: Minu jaoks oli see autoriõhtu üks huvitavamaid selle poolest, et tööde ampluaa oli nii lai. Väga palju uuenduslikke ideid ja põnevaid lähenemisi. Ma arvan, et eredaim mälestus oli body positive fotoseeria, aga ka maailmalõpukella kõne.
Õp Aneta Varts: 23. lennu EAK autoriõhtult jäid eredamalt kõlama just need loomingulised tööd, mis käsitlesid õpilaste endi isiklikke teemasid või nende jaoks olulisi ühiskondlikke probleeme. Loomingu puhul on alati olulisel kohal ka teostuse kvaliteet ja silma jäidki just kõige rohkem need tööd, kus kvaliteet ja sisu said kokku. Hinge läksid ka sündmust külastavate perede, sh vanavanemate muljed. Nende nägudest peegelduvat uhkust ja rõõmu oli tore jälgida!
Noorte mõtteid EAK kursusest ja autoriõhtust
Anni Vellamäe: EAK kursus ja autoriõhtu annab abituriendile võimaluse olla loominguline ja õppida tundma nii ennast kui ka oma lennukaaslasi; planeerima oma aega ja pingelistes olukordades kiiresti lahendusi leidma. Autoriõhtu on üks 12. klassi tipphetkedest, mis jääb igale abituriendile meelde. Ürituse korraldamine ja läbiviimine annab kogemuse terveks eluks.
Mattias Arakas: EAK autoriõhtu õpetas mulle eelkõige seda, et niivõrd suure ürituse korraldamine nõuab väga suurt pingutust. Kõige olulisem on minu jaoks see, et avastasin enda kohta midagi uut ja üllatavat ning selle üle on mul äärmiselt hea meel.
Liisa Viirmaa: EAK autoriõhtu ja kursus annavad abituriendile võimaluse ennast avada, avastada ja lõpuks ka oma häält näidata. EAK kursus aitab õppida lennukaaslasi päriselt tundma: leidsin enda jaoks uusi sõpru ning kaaslasi, kellele julgeksin ka edaspidi toetuda.
Robert Põhi: Mulle meeldib, et kursuse käigus ei kohelda meid enam nagu lapsi, mida me ka ei ole. Meil tuleb mõelda, kes me oleme ja mida tahame. Kuidas me soovime, et teised meid näeksid ning missugused on meie eesmärgid kollasest koolimajast lahkudes. Peame olema julged ja näitama oma tugevusi. Autoriõhtu on kogu kursuse kulminatsioon, see punkt, mis pannakse lause lõppu.
Armas 23. lend, rõõmustame ja oleme uhked! Igaühel teist on täiesti unikaalne hääl – hoidke seda ja otsige huvitavaid kõlasid!
Aitäh, armas publik – õpetajad, pered, vilistlased, sõbrad ja tuttavad! Tänu, et tulite ja lisasite õhtule soojust ja pidulikkust!
Uute loominguliste kohtumisteni!
Helerin Lehtla
EAK aine koordinaator |
| |
|
VABARIIGI AASTAPÄEVA ETENDUS ON IGAL AASTAL VÄGA OODATUD! |
| |
|
Rocca al Mare Kooli õpilased kasvavad üles keskkonnas, kus väärtustel on suur roll. Meie kodukordki meenutab meile alati meie jaoks põhilisi väärtuseid. Me austame, sallime, oleme eeskujuks jne, kuid need on ainult vähesed aspektid, millest meie väärtuste pagas koosneb. Tähtsal kohal on alati olnud kultuur ning kõige vahetum kokkupuude on kooliperel kultuuriga olnud alati Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert/aktus/näidend. See on meie, Eesti, päev!
Vabariigi aastapäeva näidend annab nii õpilastele kui õpetajatele võimaluse tulla välja oma mugavustsoonist või miks mitte just särada tehes midagi, mis väga hästi välja tuleb. Igas vanuseastmes õpilased ja erinevatest õppetoolidest õpetajad ühendavad oma jõud ja oskused, et kokku maalida üks metsikult värvikirev ja äge pilt. Ära ei tohi loomulikult unustada, et suurt ja olulist rolli ei mängi mitte ainult kõik näitlejad, vaid ka need, kes head mõtted kirja panevad ja need siis lavastada suudavad. Aeg ja pühendumus, mis sellele kõigele kulub, näitab, et seda tehakse südamega. Lausa uskumatu, mis lavastused on meie kooli laval maha mängitud!
Foto: Karina Kirisberg
Kõneleb meie õpetaja ja RaM Kooli vilistlane Elisabeth Oago:
Oleme EV aastapäeva näidenditega seotud olnud juba oma kooliajast, kui laulsime mõlemad kooris. Viimased aastad olen mina, Elisabeth, saanud etendusi nautida pealtvaatajana. Nii uskumatu, kui see ka ei tunduks, siis ka lihtsalt vilistlasena leidsin alati selle aja, et etendust oma silmaga vaatama tulla. Ilmselt seegi näitab, kui palju need õpilaste ja õpetajate ühistegemised päriselt korda lähevad ja kui väga see traditsioon südamesse pugenud on.
Selle aasta etendust õnnestus mul vaatamas käia lausa kaks korda - noorema kooliosa aktusel koos oma klassiga ning teisel korral päeva lõpus keskmise kooliosa aktusel. Kui etendus ise kooliosati ei erinenud, siis tore oli kuulda, et õpetaja ja nooremleitnant Raimond Pääru kohandas oma kõne vastavalt kuulajatele. Selle aasta etendus imiteeris Vabariigi aastapäeva paraadi, milles olid humoorikas võtmes esindatud erinevad eestlaste tüüpgrupid. Eriliselt meeldis mulle see, et etenduseks kasutati tervet saali. Selline ruumi ärakasutamine nõudis vaatajatelt aktiivsemat kohalolekut - pilk pidi käima pidevalt saali tagant otsast lavale ning siis jälle tagasi. Ka näitlejate vahetumine ning iga tüüpgrupiga sobivad loosungid, riietus ja muusika hoidsid tähelepanu just sellel, mis parasjagu toimus. Imetabane etendus ja südantsoojendav noortekoori esituses kõlanud “Väike eestimaine laul” panevad mind lootma ja unistama, et ehk tekib endalgi veel võimalus neis etendustes kunagi kaasa mängida, aga iga RaMikas ju teab, et just unistused muudavadki maailma. Too sama Erkki-Sven Tüüri poolt Leelo Tungla sõnadele kirjutatud lugu algab lausega: “Maakeral tilluke laik, paljudest naabritest vähem, südames suur, ilus paik, hingele kõikidest lähem.”. Need on sõnad, mida saame kasutada oma kalli kodumaa kirjeldamiseks, kuid ühtlasi julgen öelda, et samu sõnu saame uhkusega kasutada ka oma armsa kooli kirjeldamiseks. Jätkame samas vaimus!
Foto: Karina Kirisberg
Kõneleb meie õpetaja ja RaM Kooli vilistlane Robert Reesar:
EV aastapäeva näidendis osalen mina, Robert, juba vähemalt viiendat korda, kuid sel aastal esimest korda õpetajana. Tabasin end mõttelt, et igal aastal on tegemist eriilmelise interpretatsiooniga ja kontseptsiooniga, mis on alati maitsekalt lahendatud. Mingid asjad nende näidendite puhul on aga traditsiooniks saanud. Nii kaua kui mina mäletan, on alati suudetud stsenaarium kirjutada nõnda, et näidendi lõpetab RaM Kooli noortekoor, mis tõsimeeli poeb enamasti pisaraid tekitades hinge.
Aastal 2023 saan jälle kogeda melu, mis kaasneb EV näidendi proovide, ettevalmistamise ja esinemistega ning süda on tõepoolest soe. Minu peas jääb kõlama lause: „Kooliperelt kooliperele“ öeldud uhkustundega.
Aitäh RaM Kool nende emotsioonide tekitamise eest!
Foto: Karina Kirisberg
|
| |
|
16. jaanuari esmaspäeva hommik oli meie koolis grammike pidulikum kui ehk mõni teine hommik. Abituriendid ootasid aulas meie värskeid gümnasiste, et neid nüüd oma tõelisteks sõpradeks pühitseda ning koolisõrmused pidulikult üle anda. See sündmus on meie koolis ilus traditsioon. Nüüd saavad kõik gümnasistid au ja uhkusega meie kooli sõrmusega end ehtida.
Rohkem pilte näed SIIT.
Noorema kooliosa talispordipäev 2. veebruaril Kõrvemaal. Meie nooremal kooliosal toimus Kõrvemaal talispordipäev. Kõrvemaal ootas meid lumine mets ja tõelised suusarajad.
Mõni tegelane sai elus esimest korda suuskadele, teine oli juba kogenenud tuiskaja. Rajal ootas suusatajaid mustikasupp ning meeleolu oli nagu päris maratonil.
Suur aitäh kõikidele emadele-isadele, vanaemadele ja vanaisadele, kes olid kaasa tulnud ning meie suusatajaid ergutasid ja toetasid.
Kohtumiseni juba järgmisel aastal!
Rohkem pilte näed SIIT.
Võõrkeelte õppetooli traditsioonide hulka kuulub juba aastaid luulekohviku korraldamine. 2.-12. klassi õpilased saavad hubases toakeses kokku, et teineteisele erinevates keeltes luulet esitada. Mitmedki nendest luuletustest on õpilaste enda omalooming. Sel korral joodi teed ja loeti luuletusi 3. veebruaril!
Rohkem pilte näed SIIT.
Meie esimese klassi lastel täitus koolis 100 päeva. Seda tähtsat päeva tähistasime aulas tarkusepeoga. Peo avas õnnitlustega noorema kooliosa juht Siiri Kaasik. Peale seda toimus pidulik kroonimine ning ühislaul "Üles, üles unimütsid". Lapsed jagunesid loosi tahtel rühmadesse, kus toimus tähemäng ja arvutuse Bingo. Pidu lõppes ühismänguga "Me lähme rukist lõikama".
Rohkem pilte näed SIIT.
Kolmapäeval, 15. veebruaril kaitsesid meie kaheksandate klasside õpilased loovtöid. Loovtöö on eksam ning teema valib iga õpilane vastavalt oma huvialadele kultuurivaldkonnas. Nagu ikka, leidus väga eriilmelisi töid – keraamilistest kannudest animatsioonideni, klassikalistest maalidest fotodeni.
Mitmete meie õpilaste värskeid loovtöid saab hetkel näha Vanalinna hariduskolleegiumi, Püha Miikaeli kooli, Kristiine gümnaasiumi ja Rocca al Mare kooli õpilaste kunsti ja käsitöö ühisnäitusel Kullo Galeriis. Näitus on avatud 21. veebruarist kuni 10. märtsini aadressil Kuninga 6. Sel korral on esindatud Ella, Eva, Marii, Kirke-Liisi, Otto, Kristiini, Karmo, Christiani ja Emma-Christina teosed.
|
| |
|
ARENGUFONDI SÕNUMID: HEATEGEVUSLIK GURMEEÕHTUSÖÖK 10. MÄRTSIL 2023 |
| |
|
Juba 10. korda korraldab Rocca al Mare Kooli Arengufond kogukonnale heategevuslikku Gurmeeõhtusööki. Ootame teid reedel, 10. märtsil kell 19.00 koolimajas.
Õhtu tulu suuname projekti “Õppima kutsuv kooliruum” II etappi, mille käigus on plaanis renoveerida I korrus (sh tehnikaklass, õpetajate tuba ja sissepääsuala). Loodame oma kogukonna ja sponsorite toele, et unistused ellu viia. Iga meie poolt kogutud eurole lisab kool ise juurde ühe euro.
2022. aastal saadud tulu ja kooli panusega renoveeriti II korruse kohvik, A-, B-, D- ja H-korpuses klassiesised ruumid. Vaata renoveeritud ruumide galeriid siin.
Gurmeeõhtusöögi täpsem info ja piletid: https://ramkool.edu.ee/arengufond/gurmee/.
Kohtumiseni!
|
| |
|
EMILIE ELISABETH ERG
Rocca al Maresse ilmusin mina tegelikult mitmeid aastaid tagasi, aga mitte õpetajana, vaid väga uudishimuliku ja argliku õpilasena. Paljud tunnevad mind tänu minu vanaemale, kes ka kunagi mulle samas koolis keemiat õpetas, seega võib-olla olen ma mõnes naljakas Elle jutus ette tulnud. Õnneks on neid naljakaid ja huvitavaid jutte palju, sest ma proovin alati anda endast parima, et elu igav ei oleks! Isegi kui midagi uskumatult õudset ette tuleb, siis on ikka ja alati huvitav näha, mismoodi sellest üle saadakse. Seda sama mõtet kasutan ma iga päev, ka vahel õpetamises, et miski ei ole lahendamatu, lihtsalt vahel raskem. Kuna ma olen bioloogiaõpetaja, siis olen ma hull loodusearmastaja, aga ma kaldun ka tugevasti kunsti ja tantsu suunda. Ma ei ole kunagi suutnud keskenduda ühele asjale, mis oleks minu teema, vaid ma tahan teada kõike kõige kohta. Kokkuvõttes olen ma üks väike heatahtlik bioloogiaõpetaja natuke imeliku huumorisoonega.
|
| |
|
