This email has been sent to {email} because subscribed and confirmed on Roccal al Mare kool. Click here to modify you subscription or unsubscribe.

 

ESIMESSE KLASSI VASTUVÕTT

Hea meel on näha, et kool ei saa kunagi päriselt valmis, vaid toimub pidev areng ja uute, veel paremate suundade otsimine. Uuel õppeaastal ei toimu enam traditsioonilisi sisseastumiskatseid esimesse klassi astujatele ja kogu protsess on lahendatud teisiti - lapsesõbralikumalt. Mis selle tingis? Asja seletab lahti Hannes Tamjärv.
          See, et laste katsetamine ja valimine on häda, viletsus ja mõttetus, on olnud esimesest aastast kõigile selge. Mõttetus selles mõttes, et 7-aastaste ärahindamine ei räägi nende tulevikust peaaegu mitte midagi. Teiseks peaks ju olema nii, et pered ja lapsed valivad kooli, mitte vastupidi. Tahtes teha võimalikult head kooli, satutakse olukorda, et tuleb osadele ütelda „ei“. Toolide arv toas on lõppude lõpuks siiski lõplik. Siiani on üritatud seda valimisprotsessi teha aina paremini ja lapsesõbralikumalt. Meie majas on seda lapsesõbralikult tehtud esimesest päevast peale. Lapsed ei pane eriti tähelegi, et siin katsetamisel käisid. Naljana öeldes, siis lapsed käivad katsetel erinevates koolides ja siis meie juures käivad justkui mängimas. See on olnud suur saavutus kogu aeg ja asjade väga positiivne külg. Aga lõppude lõpuks, tahad või ei taha, tekib ikka mingisugune pingerida. Ja sellest pingereast paljud hädad hakkavadki. Esiteks ei ole võimalik pingerida objektiivselt kokku panna. Ei saa öelda, et pingereas 21. kohal olev laps on parem kui 22. kohal olev. Sel aastal üritamegi hoiduda igasugustest pingeridadest. Sel aastal tekib meil olukord, kus me üritame öelda kõikidel „jah“, kes meie kooli avalduse teevad. Ja kui siis selgub, et neid õpilasi on rohkem, kui toas toole, siis edasi mingeid pingeridu me tekitama ei hakka, aga mingi valiku peame tegema. Selleks valikuks on sel aastal kokku lepitud, et eelistame n-ö oma kogukonda (siin koolis käivate laste õdesid ja vendi, õpetajate lapsi, kooli loojate ja toetajate ning vilistlaste lapsi).
           Vabaks  jäänud kohtadele võetakse reaalselt loosi. Meie jaoks kõik ülejäänud on täiesti võrdses seisus. Anname otsustusõiguse käest ära – meie ei taha olla need, kes valivad. See ei tähenda, et me loobume vastutusest. See võib tähendada just vastutuse suurenemist. Me oleme valmis ütlema „jah“ kõigile ja võtame sellega vastutuse õpetada kõiki lapsi. Neid tublisid ja pailapsi oleks ju väga lihtne välja valida.
          Me usume, et iga laps on väga väärt sellises väärtuskeskkonnas õppima. Selline natuke täiustatud süsteem vabastab pered ja õpetajad mittevajalikust pingest. Kool loobub sellest mõttetust rollist, et meie otsustame.
          Üks mõte katsete kaotamise juures on kindlasti ka see, et vanematel ei ole võimalust ega vajadust oma last mitte millekski drillida. Selline drillimine on väga selgelt vastuolus lapsesõbraliku tegevusega. Kuna kahjuks koolikatsed tavamõistes käivad ju Eesti koolides edasi, siis kõiki lapsi me veel sellega päästa ei suuda, aga me võiks teistele koolidele teed näidata. Et see võiks olla üks viis, kuidas lapsi drillimisest päästa.

Mis on üldse sisseastumiskatsete head ja halvad küljed?
          Kuna elu nõuab eksamilaadseid pingutusi sagedasti, siis selle vastu pole mõtet võidelda, selle harjutamisel on kindlasti mõtet. Samuti on vaja gümnaasiumis teha koolieksameid, kuid samas on ka iga kontrolltöö seda tüüpi harjutamine. See kõik on mõttekas. See algab kuskilt  mõistlikust east. Igal juhul mitte seitsmeaastaselt. Esimese klassi puhul on ju see siiski rohkem katse vanematele ja vanavanematele. Seitsmeaastase eksamisituatsiooni panemine on täielik absurd.

 

HANNES TAMJÄRV – „AASTA HARIDUSJUHT 2012“

Mida tähendab Sinu jaoks haridusportaali antud tiitel „Aasta haridusjuht 2012“?
          Ma ei tunne küll mingit erilist sidet selle väljendiga „Aasta haridusjuht“. Üks, mis selge, kõigest sellest, mis ühe haridusjuhi puhul välja paistab, saab rääkida ikka ainult selle organisatsiooni taustal, oma kooli taustal. Võibolla on ka üksinda kodus istuvaid haridusfilosoofe, keda on võimalik tunnustada selle eest?
          See tiitel käib palju vähem minu ja märksa rohkem Rocca al Mare Kooli kohta. Järelikult on Rocca al Mare Kooli peal näha midagi, mille nimel me haridusjuhtidena pingutame. Järelikult peab see erilisus Rocca al Mare Kooli peal näha olema ja välja paistma. See paistab välja meie kooli lõpetajates, meie õpilastes ja õpetajates ning ilmselt on ka lapsevanematel koolist rääkides oma roll.
          Igal juhul on see tunnustus väga meeldiv ja positiivne ning ülearu sagedasti seda ei juhtu. Samas räägib iga tunnustamise sündmus rohkem selle tunnustuse andja kui tunnustuse saaja kohta. Selle tunnustuse jagamine on jagajatele suureks komplimendiks – järelikult on nad märganud ja aru saanud, kuhu me püüdleme ja liigume. Järelikult nad hindavad neidsamu asju. Niisiis on see suur tunnustus koolile ja selle tunnustuse jagajatele.
          Tegelikult peaks olema teiste inimeste tunnustus viimane. Igasugune tagasiside oma tegevuse õnnestumisest tuleb ju esialgu sellest asjast endast. Esimene tagasiside ongi see, kas asi õnnestus või mitte. Teine ring on iseenda tagasiside: kuidas ma ise otsustan ja asjale vaatan. Kolmas tagasiside tuleb lähiringilt meie ümber. Alles neljas ja kõige kaugem tagasiside ring võiks olla see, mida me tavaliselt mõistame hindamise või tunnustuse all, kui kutsutakse saali ette ja antakse diplom. Seda tüüpi tegevuse vajadust ei peakski olema, kui esimesed kolm loomulikult töötavad. Kogu hindamise temaatika käib minu jaoks just selle loogika järgi. Me võime seda hindamissüsteemi hariduses lõputult täiustada. Aga tundub, et tegeletaksegi ainult selle neljanda ringi küsimustega ja mitte sellega, kuidas saada inimene ise ennast hindama. Me peaksime sellega rohkem tegelema ja ka lähiringi tagasisidet rohkem väärtustama.
          Minu jaoks selline väline ja ametlik tunnustus ongi seal tunnustuse neljandas, kõige viimases ringis. Tunnustust ja tagasisidet saab tegelikult kogu aeg: inimeste silmavaatest, hääletoonist ja seetõttu minu arvates midagi väga spetsiaalselt teha – näiteks saali ees diplomeid jagada -, no seda võib ka, aga selle peale pole mõtet ehitada tunnustuse ehk tagasisidesüsteemi. Peame oskama lugeda tagasisidet oma kaaslaste käest. Me saame selle sealt igal juhul, olenemata sellest, kas nad seda teadlikult jagavad või mitte.

 


ALGAVAD KEELE- JA KULTUURILAAGRID RAM KOOLI ÕPILASTELE

Mis on keele- ja kultuurilaager?
          Alates 2012./2013. õppeaastast pakume RaM Koolis võõrkeeli õppivatele õpilastele võimaluse viibida nädal autentses keelekeskkonnas, osaledes keelekursustel ning tutvudes kohaliku kultuuri ja ühiskonnaga. Keele- ja kultuurilaagri idee on anda õpilastele võimalus viibida keelekeskkonnas terve päev, alates hommikustest keeletundidest kuni peremajutuse-ja kultuuriprogrammini välja. Meie eesmärk on pakkuda õpilastele võimalusi ning teadmisi keele paremaks omandamiseks. Samuti avardab keelelaagris osalemine laste maailmavaadet ning õpetab sallivust ja iseseisvust.

Kuhu minnakse ja mida tehakse?
          Taolised laagrid hakkavad toimuma kevadisel koolivaheajal ning kestavad ühe nädala. RaM Kooli lõpetades on iga õpilane osalenud keele-ja kultuurilaagris nendes riikides, kus räägitakse keeli, mida ta on õppinud (A, B ja C-keel). 8. klasside õpilased käivad Inglismaal (A-keel), 9. klasside õpilased C-keele riigis (hetkel Prantsusmaa, Hispaania, Venemaa või Saksamaa) ning 11. klassi õpilased B-keele riigis (vt eelmised). Keele- ja kultuurireisid integreeritakse meie kooli õppekavasse, ainetundides valmib „Reisiportfoolio“, mille koostamist ning lisasid analüüsitakse laagri lõppedes. Ettevalmistustest võtavad osa ka teiste ainete õpetajad.
Sel õppeaastal alustame keelelaagri korraldamisega Inglismaale. Järgmisest aastast lisanduvad juba ka teised riigid.

Juba sel kevadel!
          Sel õppeaastal toimub 8. klasside õpilastele keelereis Inglismaale Brightonisse (20. 04 – 27. 04. 2013). Brightonit teatakse linnana ‘London by the Sea’, see on populaarsemaid kuurortlinnu Inglismaal. Vanalinn koosneb väikestest alleedest, tänavakohvikutest, restoranidest, galeriidest. Saab jalutada mööda rannapromenaadi. Kõigest tund aega kestva rongisõidu kaugusel asub London, kus külastatakse selliseid kohti, nagu Big Ben, the Houses of Parliament, Westminster Abbey, Buckingham Palace, The Changing of the Guard Ceremony,  Buckingham Palace jne. Käime muuseumis ning sõidame mööda Thamesi jõge. Tutvume ka Brightoni linnaga ning teeme väljasõite (Devils Duke, Sussex Downs, Country Café). Kultuuriprogrammist ei puudu ka sport, meelelahutus ning suhtlus kohalikega. Õpilased peavad täitma erinevaid ülesandeid, et kohalikku eluolu paremini mõista. Õpilased majutatakse paari-või mitmekaupa kohalike perede juurde. Keeletundides jaotutakse vastavalt individuaalsele keeletasemele ning kursuse lõppedes saadakse ka vastav tunnistus. Kohapeal vastutavad õpilaste eest rühmajuhid (1-2 rühmajuhti 15 õpilase kohta), kes on saanud selleks vastava koolituse. Kaasa sõidavad klassijuhatajad, aineõpetajad.

 

VESKIMÖLDRE LASTEAED - „VÄÄRTUSKASVATUSE LASTEAED 2012“

          Nüüdseks juba pea üheksa aastat tegutsenud RaM Veskimöldre lasteaed on loomise hetkest alates pidanud tähtsaks väärtusi, mis on meie maja töö ja kultuuri aluseks ja mida kannavad endas inimesed, kes siin töötavad. Teisiti ei saakski olla, sest oleme ju välja kasvanud Rocca al Mare Koolist, kes juhatas meile kätte suuna, kuhu poole hakata liikuma.
          Oleme püüdnud alati mõtestada, mida ja milleks me teeme. Seeläbi on meie majas sõnastatud ühised tõekspidamised ning on tekkinud oma traditsioonid, mille kaudu need põhimõtted ka teistele nähtavaks saavad.
          Kui õpetaja Sigrid kuulis Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtuskasvatuse projektist ja pakkus välja idee selles osaleda, mõtlesime, miks mitte oma kogemusi kirja panna ning neid teistega jagada. Nii valmiski meeskonnatööna lasteaia ja kodu kootööle keskenduv projekt, mille pealkirjaks Saint-Exupery tsitaat “Ainult südamega näed hästi, tähtis on silmale nähtamatu”.
          See, et meile lasteaedade kategoorias omistati tiitel “Väärtuskasvatuse lasteaed 2012”, tegi meele rõõmsaks ning pani tundma enda üle uhkust.
          Tegelikult aitas selles projektis osalemine meil ennast ja oma tööd analüüsida ning andis mõtte, et ehk oleks aeg jälle kõik kokku saada ning kõige olulisem uuesti üle korrata ning igaühel enda jaoks lahti mõtestada.

Lõpetuseks projektist võetud tsitaat, mis kontekstist eraldi kõlab ehk pisut liiga emotsionaalselt:

          „Meie lasteaed on üles ehitatud väärtustele – väärtustele, mida me ise kanname ja mida teistele edasi anname. Kui me suudame kasvõi mõne lapse lapsepõlve rikkamaks muuta, oleme me oma eesmärgi täitnud. Kui me oleme oma panuse andnud Väikeste inimese kasvamisel Suurteks, siis võime me endaga rahul olla.
          Koostöös sünnivad imed. Kõik koos, ühiste eesmärkide nimel tegutsedes, saavutatakse palju. Meie lasteaed ei oleks see, mis ta praegu on, kui meil ei oleks nelja rühmatäit särasilmseid lapsi. Me ei suudaks lastele nii palju pakkuda ja anda, kui meil ei oleks kaasamõtlevaid ja -tegutsevaid vanemaid. Meie väärtused oleksid lihtsalt sõnad, kui meil ei oleks südamega õpetajaid.
          Selle töö valmimise käigus tõdesime me taas, et meil on suurepärane meeskond, vahvad lapsed ja hoolivad vanemad – meie maja kõige olulisemad väärtused.“

Sellised me oleme.
Aitäh kõigile!

Gea Rebas
õpetaja

Meie tööga saab tutvuda:
http://www.eetika.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1174856/RaM+Veskim%F6ldre+Lasteaia+konkursit%F6%F6+2012.pdf

 

RAM TANTS 2012

          7. detsembril toimus juba teist korda RaM Tants, kus seekord astusid üles 120 tantsijat 24 etteastega. Tantsima olid oodatud ka kõige nooremad ramikad ehk 1.- 4. klasside õpilased ja huvi oli suur.
          Kõige arvukamalt oli RaM Tantsul osalemas keskmine kooliosa ja tore on näha, et sageli astusid üles kõik ühe klassi tüdrukud koos ning nii mõneski tantsus olid kaasa haaratud ka poisid. Grand Prix läks seekord 11. klassi tüdrukutele etteastega "Tants läbi aegade", kuid eripreemiaid ja muid äramärkimisi jätkus veel paljudele teistele.
          Suur abi oli RaM Tantsu toetajatest ja žürii tegi suurepärast tööd. Äärmiselt tore oli ka üllatusetteaste õpetajate tantsurühmalt "Kaseke", kelle esitusele tulihingeliselt kaasa elati.
          Järgmise aasta RaM Tantsule ootame veelgi rohkem osalejaid. Niisiis, kui seekord jäi mingil põhjusel osalemata, olete väga oodatud järgmisel aastal. Uute tantsudeni!

õpetaja Susanna

 


 

SUUR TÄNU!

Täname südamest armsaid vanemaid ja koolipere liikmeid, kes on eelmisel aastal meile ulatanud oma abistava käe. Tänu teile on täienenud meie raamatukogus raamatuvalik, oleme juurde saanud   õppevahendeid või on lisandunud vajalik summa nende soetamiseks. Samuti kuulub meie siiras tänu inimestele, kes on meie õpilaste ja õpetajatega jaganud erineval moel oma teadmisi ja kogemusi. Aitäh meie koostööpartneritele, kellega üheskoos muudame koolielu huvitavaks ning mitmekesiseks.

SUUR AITÄH,

perekond Bernovski
perekond Palts
perekond Jõeleht
perekond Valgerist
perekond Orav
perekond Esta
perekond Neivelt
perekond Kelus
perekond Koort
Ene Paron
Andrus Reinsoo
vanaema ja vanaisa Jaan Moks ja Hille Karm
Tarmo Tiisler
Katrin Promm
Kristjan Korjus
Annika Tallinn
Ahti Heinla
Taavi Jakobson
Kadi Asmer
Katrin Kivi

RMK Kõrvemaa matka- ja suusakeskus
Raeapteek
ETV tütarlastekoor ja Aarne Saluveer
G.Otsa nim Tallinna Muusikakool
Arsise Kellade Kool
barokkansambel Nova Casa
Jürmo Eespere ansambel
Tiina Karjahärm Rimonne Baltic OÜ
Prantsuse Instituut
Õismäe Vene Lütseum
Hispaania saatkond
Louis Zezera

 

 

LÄHIAJA SÜNDMUSED

9. märtsil AVATUD KOOL - See on lahtiste uste päev nii uutele kui ka praegustele õpilastele ja nende peredele. Uued õpilased ja pered on oodatud tutvuma kooliga, praegused pered üheskoos põnevat päeva veetma. Toimuvad üritused, töötoad ja üllatused. 

 

  

To change your subscription, click here.