This email has been sent to {email} because subscribed and confirmed on Roccal al Mare kool. Click here to modify you subscription or unsubscribe.

 

Hea koolipere!
Meie päevad on täis kõikvõimalikku infot ja seda tulvab üha rohkem juurde: meediast, sotsiaalvõrgustikest, erinevatelt kohtumistelt, kaubanduskeskustest... Meie postkasti potsatab iga päev mitmeid pakkumisi, reklaamlehti, üleskutseid. Ja pole mingi ime, et üsna tihti lihtsalt kustutame paljud saabunud kirjad, vaevumata pöörama neile pilkugi. See on ka loomulik. Teadmine, mis võib mõne inimese jaoks olla eluliselt oluline, on teise jaoks täiesti kasutu.
Samas on info omamine väga tähtis. Ilma vajaliku teabeta oleme justkui umbkeelsed võõral maal. Tundub põnev, aga aru ei saa. Elu on kiire ja me peame pidevalt tegema otsuseid, mis oluline ja mis mitte. Pole siis ime, et nii mõnedki asjad, mis võiksid olla meile tähtsad, jäävad lihtsalt tähelepanuta. Püüame siinkohal teile appi tulla.
Koolis toimub pidevalt sündmusi, mis puudutavad suuremat või väiksemat hulka kooliperest. Meie soov on, et oluline teave jõuaks võimalikult paljude asjaosalisteni. Tõenäoliselt ei ole kooli koduleht enam kõige efektiivsem info jagamise koht ja seetõttu otsustasime tähtsamad tegemised ning olulisemad sündmused, mis kooli elus toimuvad, koguda kokku uudiskirja. Täna jõuab see esimest korda sellisel kujul teieni. Kindlat ilmumistsüklit ei taha lubada, sest koolielu rütmid on vahelduvad,  kui aga paras kogus infot on käes, saadame selle kohe uudiskirja näol ka teile.

Kaido Kreintaal

 

ROCCA AL MARE KOOLI 2012./2013. ÕPPEAASTA MÄRKSÕNAD


1. Õppekava arendus

• uurimistööd – uurimistööde osa suurendamine õppetöös mitte ainult gümnaasiumis, aga ka nooremates klassides. Uurimistöö kujundab õpilastes iseseisva töö harjumusi, soodustab süvenemist ning äratab uudishimu. Loob hea pinnase huvipõhiseks õppeks ja ainetevaheliste seoste tajumiseks. 

• ainekavade seostamine – kooli õppekava ei saa olla erinevate ainekavade eraldiseisev kogum, vaid eluline, õpilast puudutav, ajakohane, huvi tekitav, aineti seotud ning lõimitud. Õppeaasta jooksul on käigus mitmeid teemasid ja projekte, mis eeldavad erinevate aineõpetajate tihedat koostööd. 

2. Hindamine , tagasiside, märkamine – teema, mis on päevakorras läbi aastate: hindamisjuhend, selle täitmine, positiivse õppekeskkonna loomine. Hindamine ei saa olla formaalne, vaid peegeldab õpilase toimetulekut koolis, suhtumist, osalemist, koostöövalmidust jne. Hindamine on pidevalt arenev loova õppeprotsessi osa. 

3. Töö andekate õpilastega, õpilase areng on kõigi osapoolte ühine vastutus. Iga õpilane on mingis valdkonnas andekas ja meie kõigi kohus on seda märgata ning toetada. Püüame luua üha enam erinevaid võimalusi andekatele õpilastele, et annet hoida ja pakkuda selleks loovat rakendust.           

 


ÕPETAJATE PÄEVAL TUNNUSTASIME TUBLIMAID

Aasta õpetaja Kristina
Kristina iseloomustamiseks tuleb hakata tegema raskeid valikuid väärikaimate sõnade hulgast. Nii mõnegi kolleegi jaoks tundub aasta õpetaja tiitel isegi vähevõitu, sest pigem kirjeldaks Kristinat paremini ajatu õpetajana. Selles on õiget hingesügavust ja ulatust, mis iseloomustaks tema tegemisi ja teadmisi. Sest Kristina kannab endas haruldast, igavesti püsivat tarkust ning kannab seda edasi temale omaselt vaiksel, selgel ja samas tugevalt veenval moel. Tänulikeks õppijateks on kõik: lapsed, kolleegid, lapsevanemadki. Eriliseks omaduseks, ja samas tema suurimaks õpetuseks kaaskondlastele, on temast kiirguv rahu ning pühendumus. See kogemus õpetab sõnadeta ja mõjuvaimal viisil, mida õpetaja töövahendina omada võib.
Kristina käsitööle pühendumus ja veenvus on paljudele meist lähedaseks teinud olulisima toitepinna eestlaseks olemisel – pärandkultuuri. Sellise sügava mõju jaoks tuleb inimesel olla aineülene. Kristina ütleb ka ise, et ta ei õpeta pelgalt käsitööd, vaid inimest, suunates neid tundliku märkamise, traditsioone austava elamise ning pideva arengu teele.
Tema osa kooli kui õppekeskkonna terviku loomisel on olnud alati suur. Ja seda vaatamata mahukale panustamisele ka väljaspool kooli. Mitmekülgne ainet puudutav tegevus on Kristina veendumusel hingetoitev ning vormishoidev. Siia pikka tegevustenimistusse kuuluvad aktiivne osalus Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juhatuses, Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna jaoks väljatöötatud parkimise ja nahkesemete valmistamise moodul, mille maailmas unikaalne sisu on väljakasvanud Kristina aastatepikkusest hobist: Vormsi kultuuripärandi uurimisest ja hoidmisest. Vormsi on Kristina teine kodu ning seal toimuv sedavõrd südamelähedane, et üks magusatest tunnustustest oli saare rahva poolt esitatud ja pälvitud Läänemaa Kultuuripärli tiitel. Särava pärlina tunneme teda ka meie, tõeliselt ilusana ja meid ilusatele tegudele inspireerivana. Temas on sisemist kultuursust ja inimeste hoidmise ja märkamise tarkust, eeskujuks olevat väärikust.
Teades, kui piinlikuna võib Kristinale mõjuda liialdused tähelepanust (sest lihtsus ja tagasihoidlikkus on need, millele ta pigem elus toetuda sooviks), siis võiks tema iseloomustamiseks ehk sobida hoopis vaimulik rahvalaul Hiiu kandlelt ehk talharpalt. Pill ja looming, millega oleme tema vahendusel tuttavaks saanud ning mille pealtnäha lihtsuse suudab helisema panna üksnes Südamega Meister. Või on Kristina hoopis see paljuütlev vaikus, mis järgneb tema perekonna loodud jumalateenistusel Vormsi kirikus.

Innovaatiline õpetaja Maire
Õpetaja Maire leidis tee meie kooli eelmisel aastal ning on oma innovaatilisuse, õhina ning rõõmsameelsusega meile korduvalt tõestanud, et just tema on innovaatiline õpetaja.
Õpetaja Maire on kogenud õpetaja, kes on oma kogemused osanud mõtestada tarkuseks. Maire on avatud õpetaja, igas mõttes avatud: suhtlemisele avatud, uutele ideedele avatud, õppimisele ning kogemustele avatud.
Oma töös kasutab õpetaja nii Maire traditsioonilisi kui ka uusi õppemeetodeid. Näiteks võib tuua lõimitud aine ja võõrkeeleõpetuse metoodikaid (LAK-õpe) ning kogemusõpet, mis oma iseloomult aitab kujundada õpilastes analüüsi- ja mõtlemisoskust ning arendab loovust. Ta lähtub õpilaste individuaalsusest, nende võimetest ja vajadustest. LAK-õpe aitab õpilastel mõista, et kogu õppeprotsess ning kogu maailm on seotud ning selle tundmaõppimine on põnev ja väljakutseid esitav.
Võõrkeeletundides on õpetaja Maire kasutusel võtnud erinevaid ja väga originaalseid võtteid, mida ka teiste õpetajatega meelsasti jagab. Näiteks võib tuua hääldusharjutuste tegemisel abistavate „torude“ kasutuselevõttu ning mitmete õppekäikude korraldamist. See kõik näitab, et Maire on riskijulge, ettevõtlik ning äärmiselt kohanemisvõimeline.
Eelmisest aastast käivitus Rocca al Mare Koolis projekt „Huvil rajanev kool“. Projektis osalemine oli õpetajatele vabatahtlik. Loomulikult tuli oma ideede ja kogemustega appi ka Maire.
Maire õpilastel on klassis tore olla. Ta teab, et õppimiseks on vaja tekitada huvi ja soovi saada uusi ja huvitavaid teadmisi. Ta on süsteemne, kes kõigepealt uurib ja planeerib, siis rakendab ja hiljem teeb järeldusi.
Maire on igas mõttes meie kooli õpetaja, sest ta teeb oma tööd põnevalt, hingega ja mitmekülgselt.

Noor õpetaja Ronald
Ronald tuli meie kooli eelmise aasta kevadtalvel otse ülikoolipingist. See oli Rocca al Mare Kooli jaoks suur ja puhas vedamine. Ronaldil olid pooleli magistriõpingud ja ees kindel siht doktorantuuri. Täna võib öelda, et Ronald on koolile võidetud noor meesõpetaja, sest juba paari kuu möödudes oli talle tema enda sõnul koolitöö nii meeldima hakanud, et ära ta siit küll ei kiirusta.
Kooli jõudmise esimesest hetkest oli selge, et tegu on õpetajaks sündinud inimesega, ta võitis kohe nii õpilaste, kolleegide kui ka lapsevanemate poolehoiu ja usalduse. Oma kohalolekuga loob ta üdini positiivse õhkkonna, ühtaegu vaba ja distsiplineeriva, inspireeriva ja teadmisjanu tekitava, rõõmsa ning sõbraliku. Õpilased räägivad, et Ronaldi käest võib küsida ükskõik, millise valdkonna või teema kohta, kasvõi tuumafüüsikast või astronoomiast, ta ei tõrju enda erialast kaugele jäävaid küsimusi, kuna tõepoolest teab väga palju. Õpilastel on temaga huvitav! Neile ei jää märkamatuks, kui nende ees seisab inimene, kes oma ainet armastab ja väga hästi valdab. Ronaldi ainetunnid on metoodiliselt alati hästi ettevalmistatud, vähetähtis ei ole tema puhul ka tähelepanu pööramine sellele, et õpilastel oleks huvitav: lisa-allikate, fotode, filmide otsimine kuuluvad Ronaldi igapäevaste tunniettevalmistuste juurde. Õpilastega suheldes on Ronald alati heatahtlik ja tasakaalukas. Samas ümber sõrme teda keerata ei saa – õpilased on varmad selliseid asju välja selgitama. Pärast esimesi luhtunud katseid seda enam väga ei proovitud.
Ronald on ka väga hooliv klassijuhataja, tema 10. klass on väga ühtehoidev, õppimisele orienteeritud, abivalmis, kultuuri- ja muusikahuviline. Neil toimub palju ühisüritusi, kaasa arvatud koos lapsevanematega. Kevadel korraldas Ronald klassile kultuurireisi Peterburi.
Ronald on õpetanud ajalugu nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis. Juba tema esimesel õpetajaks olemise täisaastal osalesid õpilased edukalt ajalooolümpiaadil: viis tema õpilastest pääses edasi piirkonna, kaks aga vabariiklikku vooru. Ronaldi õpetajatöö tulemuslikkust näitab ka tõsiasi, et eelmisel aastal valis ajaloo IX klassi valikeksamiks seitse õpilast, kes kõik tegid oma eksami headele ja väga headele tulemustele.
Kolleegina ei jää Ronald kõrvale koolielu korraldamisest, ta on äärmiselt sümpaatne, abivalmis ja vaimukas. Ronald on toonud meile akadeemilisust ning intellektuaalsust. Ronaldi peale võib alati kindel olla, ükskõik kas tegemist on kooli humanitaarolümpiaadi koostamise, koolieksami ettevalmistamise töörühma või õppetooli etteaste kandva rolli täitmisega. Kui 2011. aastal kutsuti RaM Koolis ellu projekt „Huvil rajanev kool“, siis iseenesestmõistetavalt osales Ronald aktiivselt selle töös. 

 

MEIE MATK

Ühel tavalisel Eestimaa suvepäeval, kui taevast kallas ohjeldamatult vihma, läksime valima sobivat paika, kus Meie Matk võiks toimuda. Kooli direktor Kaido oli otsustanud retke võtta ette rattal, ülejäänud seltskond puges vihmahirmus siiski autosse. Jõudes Kõrvemaale, kaudsid äkki vihmapilved ning meid tervitas päikeseline ilm, tore perenaine ning imeline loodus. Koht oli valitud.
15. september 2012 algas mitte just paljutõotavalt, terve öö sadas vihma, rajad olid suurte lompide all ning porised. Varahommikul käis Kõrvemaal agar sagimine, kes märkis rada, kes toimetas orienteerumisülesandeid metsa. Kella kaheksa paiku hakkas kusagilt metsatukast paistma päike, mis iga minutiga end järjest jõulisemalt ilmutas ning suurtele ilmaennustajatele ninanipsu andis. Meie Matka alguseks oli ilm sama rõõmus kui ringijooksvad lapsed. Autosid järjest saabus ja saabus. Mõni kohalik seenehuviline tuli uudishimulikult ligi ning uuris, mis laat siin täna toimub. Päev oli täis sporti, avastamist, seiklemist ning sära oli kõigi viiesaja inimese silmis. Seekordsel matkal sai end proovile panna viie kilomeetri rattasõidus, 23 kilomeetrisel rattamatkal ning orienteerumisrajal. Rattarajad pakkusid põnevaid väljakutseid  tõusude ning kurviliste laskumistega, ent matkal ei saanud takistuseks ka linnaratas ega kontsakingad. Päev lõppes ühise pikniku ning mõnusa autasustamistseremooniaga.
„Kohtumiseni järgmisel matkal!“ hüüdsid pered, kui väsinuna autosse istusid ning koduteed alustasid.
Aitäh kõigile osalejatele, toetajatele, korraldajatele!
Sel aastal toetasid meie auhinnafondi  Sportland, Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus, Maag Food; Arctic Sport. Aitäh teile!

Ingrid Tullus

 

LOODUSKLASS

Loodusklassi algus

Ka kõige parema koolitunni puhul on väga raske klassiruumis istudes ette kujutada ühte päris raba, sillaehitust või kartulivõttu. Eriti, kui puudub selline elukogemus. Kui aga kooliprogrammi osaks saaks ka õpitud teooria reaalne järelekatsetamine, siis oleks meie kooli vilistlastel palju tugevam jalgealune eluliselt oluliste valikute tegemisel.
Sellest ideest lähtuvalt sündiski 2004. aastal Järvamaal Rocca al Mare Kooli loodusklass. Kõige olulisem, et see mõte oli idanenud iseseisvalt kümnekonna õpetaja peas kui vältimatu vajadus ning sündis juba ühisloominguna ja nii on ta edasi arenenud tänasesse päeva – õpetajate, õpilaste ja vanemate pideva kasvamise tulemusena.
2012. aasta sügisel läks kogu koolipere loodusklassi juba 13. korda!

25. oktoobril vaatasime tagasi loodusklassi kaheksale aastale

Kokkuvõte kõige olulisemast.
• Loodusklass on keskkond koolis õpitud teoreetiliste teadmiste ja sotsiaalse küpsuse eluliseks katsetamiseks.
• Edu sõltub osalejate hoiakust, millega loodusklassi ettevalmistusi alustatakse. Kui ise usud, et loodusklass toimib, siis nii ka läheb.
• See on kõikide RaM Kooli inimeste ühislooming, kus igaüks on osa tervikust. Iga klass loob pinnast järgmistele minejatele.
• Loodusklass ei ole klassiekskursioon, kus tellitakse programm ja ollakse siis passiivsed osalejad või halvemal juhul kritiseerijad. Loodusklassis on plaan selleks, et oleks selgroog, millele toetudes saaks tegevusel lasta kulgeda ja selle kaudu õppida tundma nii loodust kui ka kaaslasi ja iseennast.
• Küsime õpetajatelt, mis on õpilastes õhinat tekitanud. Alljärgnev on vaid osa pikemast loetelust, kuid annab võimaluse mõista, milles seisneb loodusklassi eelis ja võimalus tavalise koolikeskkonna ees. Oluline on, et toimuks päris tegevus päris keskkonnas.

o Urmas Sisaski tähekontserdid Jänedal .
o Tähistaeva all pannkookide küpsetamine laagrikeskuses Talu.
o Koos mängimised: seltskonnamängud, otsimismängud, teadmistemängud jms.
o Jalgrattamatkad – eriti vanade ratastega sõitmine Kihnus.
o Inimesed: Marek, Toivo, RMK noored Sagadis, juhendaja Perakülas, Talus...
o Pillimäng ja tants Kihnus.
o Ise söögi tegemine. Leivategu.
o Loomade paitamine ja talitamine. Lammaste pügamine.
o Puude lõhkumine, ladumine, vedamine Esnas, Pranglil.
o Uute oskuste omandamine – vana aknalaua värvist puhastamine, jõele (ajutise) silla ehitamine.
o Kuie koolis talutööde tegemine – meeste-ja naistetööd.
o Ise leidmine, avastamine (näiteks algklassides võib veel inspireerida iga sitikas ja veidra kujuga oks).
o Öine orienteerumine, kummituste mängimine öises metsas, õuduslugude pajatamine.
o Tootearendus – Esna tee pakendite väljatöötamine.
o Kohalikud legendid ja naljalood – nende lavastamine: Kalevipoja ainelised näidendid Neerutis, Varbola, Prangli ja Naissaare lood.
o Saagikoristus, et näha, kust ja kuidas toit tuleb. I klassi kartulivõtt, II klassi külvamistööd jne.
o Küünlatule jagamine, mõistmine, et jagades ei jää tuld vähemaks.
o Igasugune loominguline tegevus, erinevate materjalide tajumine. Kunstitund Palmses, savivoolimine Esnas jms.
o Ekstreemsed olukorrad, erilised juhtumised, millest on koos väljapääs leitud.
o Väikeste kriimude ja haavakeste puhastamine, kaaslase tohterdamine, tema eest hoolitsemine.
o Tõrvikutega Esna kabelisse minek. Öised ebatavalised rännakud.
o Kaaslaste loomingu kuulamine, kui see on vaba inspiratsiooni tulemus, näiteks Uku klaverimäng Esnas.
o Tüdrukutega koos millegi tegemine (õmblemine, voltimine, tantsimine...) ja naistejuttude ajamine Topus, Esnas...
o Kohaliku pärandi otsimine: „Mis toidab inimesi Järva-Jaanis?”, Kihnu tantsud.
o Kui tüdrukud ja poisid saavad olla vahel eraldi (10 klass).
o Õhtune juttude rääkimine. Kui õpilased ja õpetajad on koos kui teekaaslased.


„Loodusklassis ei ole halba ilma, on vale varustus!”

Üks kõige suurem mure on õpilaste kohatu riietus ning õige varustuse puudumine. Mõned näited elust enesest, hoolimata eelnevast informeerimisest:
1) kõigil algklassi õpilastel on kummikud ja korralik kihiline riietus, kuid ühel õblukesel tütarlapsel on vaid tennised ja õhukene kilekas;
2) kolmandikul klassi õpilastest seljas õhukesed jakid ning jalas tennised , kuid ees ootab 10 km raba- ja metsamatka viiekraadise ilmaga;
3) sihtkohta on 5-8 km matka ning kolm õpilast väljub bussist, käes hulk väikseid kilekotikesi.

Siin lühike ülevaade Loodusklassi varustusest*

Riietuse omadused: soojus, hingavus, vettpidavus, kihilisus. 1. kiht: soe pesu; 2. kiht: fliis, vest, kampsun; 3. kiht: matkajope, pealispüksid (mitte tekasad), müts, sall, kindad. Kõige pealmine kiht peab vihma pidama!

Jalanõudeks matkasaapad või kummikud, kuhu  mahuvad sisetallad ja matkasokid. Kilekotis tagavarasokid. Kergemad jalanõud sobivad vaid kuiva ilmaga lühemate rännakute korral.

Muu varustus: korralik seljakott (nii väike kui suur), magamiskott- ja matt (kriitiline piir -15 kraadi), veepudel ja/või väike termos, matkanõude komplekt, pealamp, taskunuga, vile.

* Nimekiri sisaldab maksimumi, mida loodusklassis vaja läheb.

 

Üleskutse vanemetele

Otsime paika, kus saab
o tegeleda koduloomadega;
o teha erinevaid maatöid;
o uurida kohalikku pärandit, suhelda külainimestega.


Silja Pihelgas
loodusklassi projektijuht

 

    

LÄHIAJA SÜNDMUSED

11. novembril kell 16.00 Heategevuslik Püha Johannese Kooli toetuskontsert Nõmme Lunastaja kirikus. Üles astuvad helilooja Arvo Pärt, ansambel Heinavanker Margo Kõlari juhatamisel, ambient-jazz duo UMA (Aleksei Saks trompetil ja Robert Jürjendal kitarril) & laulja Iris Oja, Nõmme Ristija Johannese kiriku koor ning näitlejad Märt Avandi, Liina Olmaru, Indrek Sammul ja Rain Simmul. Kontserdi ajal toimub lastele kunstitund ja kontserdi järel ühine tee- ja suupistelaud. Kontserdipääset hinnaga 25 eurot on võimalik soetada www.piletimaailm.com või Piletimaailma müügipunktidest.

17. novembril Rocca al Mare Koolis noortekonverents TEDxYouth@Tallinn “Omamoodi”. Osalema ootame nii koolinoori, üliõpilasi, õpetajaid ja vanemaid. TEDxYouth@Tallinn toimub samaaegselt umbes 100 sarnase üritusega üle maailma, mille motoks “Ideed, mis väärivad jagamist”. Täpsem info esinejate, kava ja TEDx-i kontseptsiooni kohta meie kodulehel http://www.tedxtallinn.org/youth/et/ ja Facebookis https://www.facebook.com/TEDxYouthTallinn

1. detsembril EAK autoriõhtu. Autoriõhtu on enesearendamise kursuse lõpueksam. Õpilased esitavad oma loovtööd teemal "Minu inimesed". Eksamitöö formaadi otsustavad autorid ja need esitatakse individuaal-ja meeskonnatöödena.

7. detsembril RaM Tants 2012. Teist korda toimuvale tantsuvõistlusele on sel aastal osalema oodatud ka 1.-4. klasside õpilased. Osa võib võtta nii üksi kui kogu klassiga, tantsukategooriad on seekord lausa kaheksa: estraaditantsust ergutuskavadeni välja. RaM Tantsu laureaatidel on soovi korral võimalus osaleda ka Koolitantsu festivalil. RaM Tantsule registreerumise tähtaeg on sel aastal 26. november. Küsimuste korral aitavad Ingrid, Reine, Heleen või Susanna.

19. detsembril kell 12.00 traditsiooniline kontsert-jumalateenistus Kaarli kirikus, kuhu on oodatud kogu RaM Kooli pere - õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja perekonnad.

 

 

To change your subscription, click here.