RAM KOOLI 2015/2016 ÕPPEAASTA MÄRKSÕNAD

Kooli 15 tegevusaastat vaadates ja viimaseid õppeaastaid kokku võttes kooruvad välja olulised valdkonnad, millele keskendumine on edasisele arengule suure tähtsusega.
Kool on jõudnud „keskmisse teismeikka“. Sellele perioodile on sageli iseloomulik kiire kasv. RaM kool on kasvanud mõne viimase aastaga suureks kooliks. See nõuab kindlat rütmi, kindlaid kokkuleppeid, tihedamini täitunud ruumide piiride kindlamat arvestamist. Ühesõnaga suuremat korrastatust ja üksteisega arvestamist. Samas peab ta jääma eriliseks kooliks, selliseks, nagu ta loodi ja nagu teda tuntakse ning armastatakse – keskkonnaks, kus iga laps saab olla omanäoline ja andekas. Kuidas pakkuda individuaalset lähenemist suurele kooliperele? See on meie lähemate aastate suur ülesanne.

Märksõnad selle ülesandega hakkama saamiseks on:
Tagasiside andmine ja võtmine tõhusamaks

• näiteks nutilahenduste ja e-õppimise võimaluste kaudu
• näiteks erinevate õppemeetodite abil

Õppimine mitmekesisemaks ja huvitavamaks
• seostumine reaalse elu probleemide ja teemadega
• koostöisus
• projektipõhisus, iseseisvus
• digikanalite ja –seadmete potentsiaali ärakasutamine

Kooli vilistlaskonna ja vanemate(kogu) potentsiaali parem rakendamine

ÕPETAJATE PÄEVAL JAGATI TUNNUSTUST

Oled olnud meile oluline kaaslane ajast, mil olime alles kuuesed, ning oled jäänud selleks praeguseni, kui oleme juba 20. Tundub, et see on justkui igavesti kestev sõprus. Sa oled mänginud meie elus olulist rolli, oleme Sinult palju õppinud. Sa oled meiega nii rõõmus kui ka mures. Paned meid ise asjade eest vastutama ja usaldad meid sada protsenti. See usaldus on vastastikune. Sinu ideedel ja loovusel ei ole piire. Sinu tundides on valikuvõimalust kõigile. Sa ei ole tavaline õpetaja. Sa oled väejuhataja otsekohesuse, ema hoolivuse ning sõbra lustlikkusega õpetaja. Oleme Sinuga ekselnud pimedas metsas, esinenud lavalaudadel ennenägematu tantsukavaga, klatšinud neid, kes klatšimist vajavad, ning kasvõi kulmukarvadel suusaringe teinud. Sa nõuad meilt pühendumist, algatusvõimet ja südamega inimeseks olemist, kuid selle kõigega seisad ka ise meie ja meie plaanide eest. Oled suunanud ka kõige spordikaugemad meist armastama ujumist ja liikumist. Kaheksandat kuud lapseootel teed kodus remonti ja juhatad mängleva kergusega kooli suurüritust, paarinädalane beebi märkamatult kandelinas. Rõkkav naer ja kiired sammud – selline Sa meil oled. Innovaatilisus või kaasasündinud üliinimlikud võimed?
Sinu õpilased
Innovaatiline õpetaja 2015
Aitäh, armas Ingrid!

          Sa oled väga lahke, abivalmis, õiglane, hooliv, mõistlik ja hea nõuandja. Meie esimene mälestus Sinust on pärit loodusklassist, kui ajasime telgis juttu ja tegime pannkooke. Sa kuulad ja mõistad meid. Sinus on head energiat ja Sul on hea süda. Sinu nägu on naerul ja Sinu käest saab alati abi küsida. Me tuleme kohe Sinu juurde, kui kellelgi on mure. On õnnistus, et Sa meile tulid, ja on kurb, kui me peame kunagi lahku minema, aga see vahepealne aeg on väärt mäletamist. Meile meeldib Sinu korralikult läbimõeldud, sorteeritud ja selle kõige juures väga rahulik õpetamisviis. Sa räägid alati tarka juttu. Me oleme õnnelikud, et oled meie õpetaja!
Sinu õpilased
Aasta õpetaja 2015
Aitäh, armas Janika!

Kui Sa hommikuti meie klassi tuled, on Sul lõbusaid asju rääkida. Sa käid meiega matkal ja kontserdil. Ja kui me Kakerdaja rabas ukakat mängisime, leidsid Sa mu kohe üles. Aitäh Sulle, et meile flööti ja muusikat õpetad! Sa laulad väga hästi ja oskad paljusid pille mängida. Meile meeldib Sinuga laulmist harjutada ja Sa aitad meid alati. Esimeses klassis õppisime Sinuga koos Põhja-Tallinna loo selgeks. Kõik Sinu õpetatud laulud jäävad meid kummitama. Sa võiksid igaveseks meie õpetajaks jääda, sest Sa oled maailma parim õpetaja! Ja pealegi oled Sa väga ilus ka. Sinu olemuse saab kokku võtta tsitaadiga Sinu enda loodud meie klassi sünnipäevalaulust: „Tead, et sinuga koos olla on meil väga, väga hea, meil on vedanud, et olemas oled.“Sinu õpilased
Noor õpetaja 2015
Aitäh, armas Mariliis!

ÕPETAJATE PÄEVAST, TÄNUTUNDEGA

Õpetajate päev algas sel aastal juba paar päeva enne õiget aega – õpetajatepäevahõngulisel reedeõhtul.
Kooli juures ootas õpetajaid buss, mis salajase sihtkoha poole sõitma hakkas. Sõidu jooksul püüti küll saabumise paika ära arvata, kuid kindlasti tabas peaaegu kogu õpetajaskonda selles osas üllatus justkui välk selgest taevast! Energia Avastuskeskus ootas meid oma täies hiilguses. Õhtu edenedes saime seal kogeda ka tõelist välku selgest taevast.
Rocca al Mare Kooli Vanematekogu ja Arengufond tõid meieni eheda ning tundeküllase õhtu, mille jooksul saime nautida hõrku kolmekäigulist õhtusööki. Sekka põnevad ning meeleolukad (köögi)füüsika katsed. Õhtu lõpetuseks oli muusikaline üllatus Hendrik Sal-Sallerilt, mis sobis nagu kirss tordile.
Kogu Energia Avastuskeskus oli sel õhtul üleni täidetud positiivse energiaga ja andis jätkuvaks kooliaastaks võimsa laengu.
Täname kõiki, kes meile selle erilise õhtu kinkisid!
Taavi Jakobson, Katrin Saali Saul, Kuuno Kirspuu, Kadi Asmer, Karmen Palts, Indrek Neivelt, Marilin Kvell, Kerttu Olmann-Mõis, Eleri Tuulik, Kairi Valgerist, Riina Mere, Mirjam Viikberg, Charlie Viikberg, Berit Sal-Saller, Eveli Ilvest, Raido Paasma, Aet Grigorjev, Indrek Sei, Indrek Kivisalu, Sinikka Jarinen, Margus Uudam.

Õpetajate päeval, 5. oktoobril andsid tunde lisaks abiturientidele ka meie lapsevanemad.
Suur tänu Teile!
Kristel Ulla, Katrin Tibar, Margit Talumaa, Sille Sillaste, Annika Leevand, Kadri Villemson, Karolina Sikk, Katri Kerem, Janne Lass, Annika Peterson, Ruth Rauba, Evelin Ots, Berit Sal-Saller, Anneli Ramjalg, Birgit Bollverk-Taipas, Kati Urbala, Evelyn Lumi, Maris Kunila, Katrin Kunila, Kristina Paškevicius, Riina Mere, Kätriin Pruul, Mai Müür, Tatjana Rebane

RAM KOOLI VEEBILEHE ÜMBERSÜNNI LUGU

Jutustab RaM kooli vanematekogu projektijuht ning veebilehe uuendamise töögrupi vedaja Kadi Asmer.

RaM kooli väärtuste töögrupp lapsevanem Maire Milderi juhtimisel uuris 2012-2013 õppeasta jooksul väärtuste tunnetamise ja järgimise hetkeseisu meie kooliperes. Sellest sai tehtud head kokkuvõtted ning pakuti välja ka ideed, kuidas kooli väärtuspõhisust saaks paremini kommunikeerida ja mida saaks RaM Kooli lapsevanemate algatusel ning kaasamisel kohe ära teha.
Väljavõte väärtuste töögrupi kokkuvõttest:
Kooli väärtuste info kättesaamine on puudulik või liialt hajutatud, eriti uutele peredele ja õpetajatele. Siinkohal peaksid toetavateks kanaliteks olema RaM kooli hinge ja vaimu peegeldav kooli koduleht ning kooli väärtuseid tutvustavad infomaterjalid.
Väärtuste kokkuvõte edastati ka kooli vanematekogule ning üheskoos tõdeti, et kooli koduleht vajab tõesti RaM koolile omasemat sisu ja kujundust, mis oleks kaasaegne, õige stiilitunnetusega, meie kooli väärtuseid selgelt kajastav.
Idee teostamiseks kogunes 2014 aasta hilissügisel veebilehe uuendamise töögrupp, mis koondas ühistööks meie kooli õpetajad ja lapsevanemad - head sisutoimetajad, kujundajad, IT spetsialistid.
Peaaegu aasta kestnud aktiivse tööperioodi tulemusena on meie kooli koduleht läbi teinud tõelise ilukirurgilise kuuri ja särab täna avalikkuse ees kaunimana ja värskemana kui kunagi varem!
5. oktoobril, õpetajatepäeval, esitles töögrupp veebilehe uut sisu ja vormi ka RaM kooli õpetajatele ning esitlus kulmineerus piduliku lindiläbilõikamisega Heiti Paki ja Priit Isoki poolt.

Priit Isok (RaM kooli lapsevanem, veebilehe kujundaja ja tehniline teostaja):
Rocca al Mare kooli elektroonilise kodu uuendamisel oli meil lihtne unistus – luua meie koolile maailma kõige parem kodulehekülg, no vähemalt Eesti parim. Selline kodulehekülg, mis kannaks kooli hinge, vaimu ja füüsilist olemust. Et meie elektrooniline kodu oleks võrdväärne reaalselt eksisteeriva koduga.
Meie kooli füüsilist olemust kannavad meie koolimajad, meie kollase-musta kirjud mustrid.
Meie kooli hinge ja vaimu kannavad meie inimesed, meie inimeste väärtused ja mõtted. Meie soov on näidata uuel koduleheküljel võimalikult palju meie koolimaja ja meie inimesi, seda kuidas meie kool päriselt elab, et seal õpivad ja töötavad päris inimesed. Olles ise olnud lapsevanemana selle koolipere liige üle kümne aasta usun, et tänu Tiina-Liina Uudami fantastilistele fotodele õnnestus see meil päris kenasti.

Aplodeerigem veebilehe töögrupi liikmetele, kes on olnud veebilehe värskenduskuuri juures alates esimesest päevast kuni tänaseni ning kes on juhatanud teid RaM kooli uue kauni digitaalse koduni:
Priit Isok - lapsevanem ja veebilehe disainer/teostaja
Leini Kõrtsini - õpetaja, raamatukoguhoidja, kodulehe haldaja, sisuline ja kunstiline nõustaja
Tiina-Liina Uudam - lapsevanem, veebilehe fotode autor
Rivo Raaper - õpetaja, IT tugi
Maris Kilmi - õpetaja, kunstiline ja sisuline nõustaja
Karmen Palts - lapsevanem, sisuline nõustaja
Hele Soomets - lapsevanem, sisuline nõustaja
Jüri Jaakson - lapsevanem, tehniline konsultatsioon
Jaanus Vaiksoo - õpetaja, sisuline nõustaja
Kadi Asmer - lapsevanem, töögrupi juht

Põnevat avastamist!
http://ramkool.edu.ee/

TEADUSKOHVIK

Möödunud kooliaastal oli RaM kooli kohvikus kaks teistmoodi pärastlõunat. Tundidejärgse ampsu ja kohvitassi kõrvale sai kuulata põnevat juttu teadusest ja tehnoloogiast.

Esimeses teaduskohvikus kõneles dr Pille Märtin LTKH Nakkuskeskusest, mis on ebolaviirus ja kuidas seda peatada. Kuulajaid oli kohvikutäis, esitati palju küsimusi ja arutelu läks vahvasti käima. Tore oli näha, et nii gümnaasiuminoored kui ka nähtavalt mures algklassi tüdrukud said oma küsimustele vastused ja teaduskohviku lõpuks oli murelik ilme nende nägudelt kadunud.

Teises teaduskohvikus olid teemaks droonid. Neist kaugjuhitavatest lennumasinatest andis ülevaate Indrek Vimberg Threod Systems’ist. Saime teada, mida üldse nimetatakse droonideks, ja nägime põnevat filmilõiku sellest, mismoodi droonid metsas puutüvesid vältides kihutavad. Kahjuks jäi küll seekord ära päris droonide lennutamine, loodetavasti saab seda teha kunagi tulevikus.

Selle õppeaasta esimeses teaduskohvikus kõneles Indrek Neivelt rahast ja Kreekast. Saime teada, mis vahe on sularahal ja elektroonilisel rahal, kas Eesti kroon oli Saksa margaga tagatud ja kas Kreekal on üldse lootust oma võlgu tagasi maksta.

Teaduskohviku mõte sai alguse, lugedes TEDxYouth@Tallinna tagasisidet, kus paljud RAM kooli õpilased väljendasid huvi teadusteemade vastu. Mõtlesime, miks ei võiks koolis toimuda regulaarne üritus, kus käsitletaks põnevaid teaduse ja tehnoloogia valdkondi. Kuigi rõhk on loodusteadustel, on esinejate seas kindlasti ka sotsiaalteadlasi, insenere ja humanitaaralade esindajaid. Teaduskohvikusse on oodatud kogu koolipere - esimesest viimase klassi õpilaseni, õpetajad ja lapsevanemad. Salaplaan on meil ka: ehk sattub sinna ka neid, kes pole veel leidnud teed tõdemuseni, et maailm on üks ütlemata põnev koht ja teadus suurepärane viis selle tundmaõppimiseks! Seni on kõik teaduskohvikud ka salvestatud, tulevikus kavatseme luua võimaluse toimunud teaduskohvikuid järelvaadata.
Kel ideid teemade või esinejate osas, andke teada Annika Tallinnale annika.tallinn@ramkool.edu.ee

Järgmine teaduskohvik toimub juba 2. detsembril.

RaMi eelkooli õpetajate eestvedamisel on värske kooliaasta alguses välja antud järjekordne uudse sisu ja vormiga töövihikute sari. Kui kahe aasta eest toodi välja töövihikute sari (kokku kolm vihikut) eelkooli lastele, siis käesoleval õppeaastal said endale trükisoojad õppevahendid meie väikekooli lapsed ehk siis lapsed, kellel on päris koolini veel kaks aastat aega.

Väikekooli töövihik koosneb kahest osast. Esimene osa „Hambutu printsess ja porisupp“ viib meid sügisest jõuluaega. Teine osa „Kukepüksid ja hiirekõrvad“ talvest kevadesse. Teemad on jaotatud nädalate kaupa ja järgivad aastaringi. Iga nädala teema saab hoo sisse looga, kus peategelaseks on 5-aastane tüdruk Liisi ja tema sõber Karl. Lugudes on palju äratundmisrõõmu, väikeseid vimkasid ning uusi toredaid väljendeid, mida lapsele tutvustada ja mille üle arutleda.
Lisaks eakohastele tähe-, numbri-, loogika- ja tähelepanuülesannetele on töövihiku oluliseks osaks erinevad põnevad katsed. Katsete lehekülgedelt leiab ülesandeid, mis annavad lapsele võimaluse ise maailma toimimist uurida ja avastada. Vihiku lõpus on katsete läbiviimiseks vajalike vahendite loetelu ja mõned abistavad selgitused.
Õppematerjali kasutavad kõik 5-6-aastased väikekoolilapsed ning see sobib kasutamiseks lasteaias. Õige pea jõuavad vihikud ka Apollo raamatupoodidesse.
Soovime julget pealehakkamist, avastamisrõõmu ja katsetamislusti kõigile väikestele poistele ja tüdrukutele!
Autorid on Cattre Hein, Ingrid Pärloja, Margit Mettig ja Tiina Põlendik.
Kunstnik on Tiina Põlendik.
Kujundaja Maris Kilmi.
Huvi korral täpsem info eelkool@ramkool.edu.ee

HEITI PAKK

(s. 1962) on hariduselt psühholoog, kutsumuselt juhtimiskonsultant, lavastaja ja koolitaja. Töötanud Tartu Ülikooli psühhodiagnostika labori teaduri ja juhatajana, Hoiupanga personalidirektorina, asutanud ja juhtinud personalifirmat Fontes, tegutseb EMA
Lavakunstikooli ja IT Kolledži lektorina. Mõned aastad tagasi osalenud suure kooli ümberkujundamise juhtimises Keila Hariduse Sihtasutuses. Heiti on välja otsinud ja kirjastanud mitu harjumuspäraseid mõtteviise kõigutavat raamatut. Õpetanud kõike, mida ise õppinud. Lahendanud ja tekitanud probleeme. Harrastab Juhtimisteatrit – teatri, juhtimise ja õppetöö ühendamise meetodit.

ERKKI SOIKA

Minu lapsepõlv möödus Kehras. Maja lähedal oli jõgi ja palju metsa, mistõttu minu huvi looduse vastu on pärit juba varasest lapsepõlvest. Mäletan siiani eredalt vanaisaga peetud vestlust sellest, et bioloogidel on äge elu - nad saavad veeta oma aega metsas uidates ning selle eest makstakse neile veel palka! Põhikooli lõpuklassis hakkas paeluma füüsika ja seetõttu asusin õppima Gustav Adolfi Gümnaasiumisse matemaatika ja füüsika eriklassi. Huvi õpetaja elustiili vastu tekkis Tallinna Ülikoolis, mille ma olen lõpetanud nüüd juba kolmel korral. Tõuke õpetajaks hakata andsid mind ümbritsevad inimesed ja kindlasti minu gümnaasiumi aegne eesti keele ja kirjanduse õpetaja.
Mulle meeldib väga ujuda ja uurida erinevate jookide kujunemise (aja)lugu. Olen abielus ja mul on kolm väga toredat last (15, 10 ja 3).
Rocca al Mare kooli õpetajaks tulemine on minu elus kindlasti suur muudatus, mille esmased muljed on väga ägedad ja intensiivsed! Olen tänulik praeguste emotsioonide eest.

ANNIKA TALLINN

Olen pärit Tartust, kuigi suurema osa koolieelsest ajast veetsin Viljandimaal arstist vanaisa ja medõest vanaema juures, käisin kõrvalmajas haigla köögis lõunat söömas ja vanaisa vastuvõtu lõppedes tema kabinetis kuuldetoruga mängimas. Kooli läksin 6-aastaselt, nn eksperimentaalklassi. Lisaks tavapärasele klassiruumile oli meil 0-klassi ajal kõrvalklassis magala koos seinalt alla käivate voodite, mängunurga ja kohustusliku lõunauinakuga. Õppisin Tartu 3. Keskkooli (praegu Tartu Raatuse Kool) saksa keele eriklassis, õhtuti muusikakoolis klaverit ja tegin võistlustantsu, see tähendas, et peaaegu kõik õhtud nädalas olid sisustatud.
Ülikoolis õppisin arstiteadust ja õpingute kõrvalt käisin ka haiglas tööl. Kui ülikool läbi sai, oli mul juba 2-aastane tütar, kolisime Tallinnasse ja mõne aja pärast oli meie peres 6 last. Nii juhtuski, et 10 aastaks sai minu ainsaks ametiks ema, üks ägedamaid ameteid üldse!
Õppimine hakkas mulle meeldima alles keskkooli lõpus. Enne seda polnud eriti vaja pingutada, head hinded tulid iseenesest. Nüüdseks juba 8 aastat tagasi võtsin põhjalikumalt ette ülikooli ajal tekkinud huvi: kuidas töötab universumi keerulisim objekt inimaju. Õppisin juurde psühholoogiat ja ajuteadust nii Tartu Ülikoolis kui interneti vahendusel maailma parimates ülikoolides, käisin konverentsidel ja õppepäevadel ning katsetasin prof. Bachmanni juhitud kognitiivse psühholoogia laboris. Ka praegu loen huviga neil teemadel, kui aega on, katsetamiseni pole küll kahjuks juba paar aastat jõudnud. Inglise keele olen ka üsna heal tasemel kuidagi iseenesest selgeks saanud.
Mõeldes enda ja oma laste kogemustele, tekkis mul aastaid tagasi rida küsimusi: kuidas saaks kool pakkuda igale õpilasele jõukohast pingutust, kuidas aidata õpilastel leida oma huvid ja motivatsioon ning mida üldse on vaja efektiivseks õppimiseks. Nendest küsimustest sai alguse ka TEDxYouth@Tallinn konverentsi korraldamine koos õpilastega, 14. novembril toimuv TEDxYouth@Tallinn on järjekorras juba neljas. Möödunud aastal käivitasime koos loodusteaduste õppetooliga teaduskohviku, mis küll veel otsib optimaalset formaati, aga algus on tehtud. Sellest sügisest on kõik iseõppega seonduv minu koordineerida - ehk on selle õppevormi abil võimalik lahendada mõned kerkinud küsimustest.
Rocca al Mare Kooli sattusin esimest korda väga ammu - mõned päevad enne kooli avamist, kui mu õde oma tuttavaga kohtuma tuli. Lapsevanemana olen kooliga seotud alates 2003. aastast, praegu õpib mul RaM Koolis neli last ja viimased neli aastat olen tegutsenud ka vanematekogus. Nii et tegelikult tunnen ma ennast RaM-is juba üsna koduselt, palju õpilasi ja enamik õpetajaidki on tuttavad.

DIANA MANDRI

Olen sündinud ja kasvanud imeilusal Mulgimaal. Olin üks üsna aktiivne tegelane. Tegin sporti, joonistasin, jooksin sõpradega ringi, laulsin ja mängisin pilli. Kogu aeg oli vaja midagi teha. Lapsena meeldis mulle väga ka ronida. Elasimegi oma noorema õega puu otsas. Nii vähemalt ütles ema meile alati. Nüüdseks on minust aga saanud kõrguse kartja.  Peale gümnaasiumi lõpetamist asusin õppima Tallinnasse.
Lõpetades aastal 2000 Tallinna Ülikooli, asusin ma tööle Keila kooli, kus töötasin 15 aastat. See oli kindlasti üks väga tore  aeg. Ma olen tänulik kõigile armsatele kolleegidele ja õpilastele, kes sealse aja just selliseks muutsid, nagu see oli.
Selle aasta kevadel tekkis aga soov ennast uuesti proovile panna ja rutiinist välja murda. Haarasin kinni võimalusest tulla RaM kooli õpetajaks. Tänaseks tean, et see oli parim otsus üle pika aja.
Vabal ajal meeldib mulle väga teha käsitööd ja lugeda. Olen osalenud ka koorilaulus ning tegelenud rahvatantsuga, kuid rattaga metsas sõitmine on lihtsalt super!
Usun, et minu aeg selles imeilusas ja toredas koolis saab olema pikk ja õnnelik!

ERGO AAS

Juured on mul Mulgimaal, sest lapsepõlv möödus hullates ja mängides Viljandimaal Hallistes. Olles mõnda aega koolipinki kohalikes koolides nühkinud, seadsin peale põhikooli lõppu sammud Noarootsi Gümnaasiumi suunas. Ilmselt just seal, sellel suhteliselt eraldatud Lääne-Eesti poolsaarel, kujunes minust inimene, kes olen täna. Üle Eesti kokku tulnud kaaslaste keskel avardus minu kui lihtsa maapoisi piiratud maailmavaade ning ka seni vaid koolidiskodel karastunud muusikamaitse.
See, et ajalugu võiks olla see eriala, mida asun pärast keskkooli lõppu edasi õppima, oli selge juba tegelikult põhikoolis ning gümnaasiumis sai see mõte ainult uut hoogu juurde. Ajalooõpingute sidumine õpetajakutsega oli muidugi puhas juhus. Tavatsesin Tallinna Pedagoogikaülikoolis käies ikka ja jälle kursusekaaslastele rõhutada, et tegelikult mind see õpetajaks saamine üldse ei huvita ja asusin ajaloo ja kodanikuõpetuse õpetaja eriala tudeerima puhtalt huvist konkreetsete ainevaldkondade vastu. Aga läks nii, nagu sellistel juhtudel ikka kipub minema. Suurem osa kursusekaaslastest on koolitöö hüljanud ja mina püüan endiselt pärast juba kümmet aastat õpetajana töötamist haridusemaastikul vormis püsida. Motivatsiooni ja jõudu edasi tegutseda annab teadmine, et klassi ees seistes ning teadmisi vahendades on võimalik ka ise paremaks ja targemaks saada, kui vaid selleks tahtmist ja jõudu jagub.
Koolitööks vajaliku jõu ja energia ammutamiseks püüan olla töö kõrvalt samuti aktiivne. Ei saa salata, et lemmikharrastus jalgpall on viimaste aastate jooksul jäänud täiesti unarusse, kuid selle kompenseerimiseks üritan jalgpallile tulihingeliselt kaasa elada pealtvaatajana. Kui Eesti rahvuskoondis ikka murule jookseb, siis võib mind Lilleküla staadionil 99% tõenäosusega kohata otsatribüünil fännisektoris häälekalt kaasa elamas. Lisaks sellele ei ole ka matkamine ja rattasõit minu jaoks päris võõrad tegevused.
Igasugune ühistegevus heas seltskonnas on igal juhul enam kui tervitatav ja see mõte kehtib nii koolikeskkonnas kui sõpradega aega veetes. Viimastega on mul vedanud ja mulle tundub, et ka kooli osas on hetkel asjalood igati kiiduväärt.

KAIRE KIVI

Olen sündinud ja kasvanud Pärnus, kus õppisin 12 aastat Pärnu Koidula Gümnaasiumis ja tegelesin erinevate spordialadega nagu ujumine, korvpall ja ratsutamine. Ratsutamine ja hobused said kooli ajal mulle nii armsaks ja kalliks, et ei suuda neist siiani eemal olla. Kui nüüdseks olen harrastussportlane ja jõuan hobuse selga liiga harva, siis lapsepõlves olen olnud 2 kordne Pärnumaa meister kuni 120 cm kõrguste takistustega sõidus ning omasin 10 aastat hobust, kes oli Eesti ühe tuntuma takistussõiduhobuse Pallaadiumi järglane. Minu endine hobune elab hetkel Kukrumäe talus, kus teda ka aeg-ajalt vaatamas käin.
Hetkel õpin Rocca Al Mare koolis töötamise kõrvalt ka Tallinna Ülikoolis, kus omandan põhikooli matemaatika ja füüsika õpetaja eriala magistrikraadi. Töö ja ülikooli õpingute kõrvalt püüan jätkuvalt teha ka sporti – põhiliselt joosta, nädalavahetustel golfi mängida, ratta või rulluiskudega sõitmas käia ja talvel suusatada. See on minu jaoks väga heaks tasakaaluks suurele vaimsele koormusele ja seab mõtted korda ning tuulutab pead.
Õpetamise juurde jõudsin oma laste kaudu. Laste kasvades hakkas järjest rohkem huvi pakkuma, kuidas lapsed õpivad, sh nende aju areng erinevatel eluaastatel ja informatsioonide omandamise viisid, samuti õpetamismeetodite eelised eri teemade õpetamisel. Esimesel ülikooliaastal pakuti mulle võimalust teostada oma praktikat Rocca Al Mare koolis ja sellest aastast alates olen juba ametlikult sele vahva kooli õpetaja.

KRISTEL NUUME

Minu lapsepõlv möödus Haapsalu lähedal maal ning seal alustasin oma kooliteed Ridala põhikoolis. Kooli viis meid koolibuss, kuna kool asus kodust 6 km kaugusel. Tihti tuli peale kooli jala koju minna, sest tunde oli algklassides vähe. Need jalutuskäigud koos sõpradega on mul meeles tänaseni, sest just seal said tõelised sõbrad veel suuremateks sõpradeks. Muidugi sai nendel jalutuskäikudel ka rumalusi tehtud, millest hiljem tuli õhtul oma vanematele aru anda.
Kui ma lasteaias  teadsin kindlalt, et soovin saada kasvatajaks, siis koolis ei tulnud mul kordagi pähe, et sooviksin saada õpetajaks. Peale põhikooli tulin õppima Tallinnasse lasteaiakasvatajaks ning pärast selle hariduse omandamist sai mulle kiiresti selgeks, et soovin saada hoopis klassiõpetajaks.  Samal ajal, kui käisin ülikoolis, töötasin  Tallinna Saksa Gümnaasiumis klassiõpetajana.
Lisaks erinevatele töökogemustele on mul üks suur hobi ja kirg – TOIT. Olen omandanud koka algastme hariduse ja käinud vabatahtlikuna mitmes restoranis praktikal. Sellel suvel käivitasin projekti – Pakri maitsereisid. Maitsereisid toimusid Väike–Pakri saarel, mis on paljudele inimestele tundmatu paik, ning just seal saarel katsin laua keset põldu.
Minu peres kasvab kaks imearmast poega, Kasper ja Kaier.
Aitäh Teile, et lasete mul olla üks osa oma perest.

LÄHIAJA SÜNDMUSED

28. novembril 2015 EAK autoriõhtu
2. detsembril 2015 Teaduskohvik
4. detsembril 2015 RaM Tants

.