ÕPILASTE UUED VALIKUD RAM KOOLI HARIDUSTEEL

Alates järgmisest õppeaastal muutub veidi kooli valikainete ja suunavalikute süsteem. 

Muudatus, millega 6. klasside pered juba tuttavad on, puudutab C-võõrkeele õpet. Nimelt sai lisaks mõne keele õppele valida ka laiendatud põhiõppe programmi, mis keeleõppega samas mahus (3 tundi nädalas) pakub põhjalikumat matemaatika ja emakeele õpet nii neile, kes vajavad rohkem harjutamist, kui neile, kes soovivad nende ainete õppimist süvendada. Ei teagi, kas see tuli üllatusena, aga igatahes oli põhiõppe vastu suur huvi – selle valiku tegi üle 30 õpilase. Peaaegu sama populaarne oli hispaania keel, mis ei peaks C-keelena üllatama, aga siiski tundub ootamatu see äkiline Eesti perede ibeeria-armastus. Igatahes hispaanlaste idanaabrid prantslased jäid seekord hoopis väheste pooldajatega. Nagu ka meie idanaabrid.

Teine oluline muudatus puudutab gümnaasiumi valikaineid. Eelmiste aastate teemade nimekirju ja kirjeldusi üle vaadates tundus, et mõned ained on ühe perioodi jooksul läbimiseks liiga mahukad, teised liiga spetsiifilised, et nädalast nädalasse mõne tunni kaupa tunniplaani järgi õppida. Nii sündiski otsus pikendada valikainete kestuse aega kahele perioodile (3 või 2 tundi korraga nädalas). Lisaks on valikainete kursusi, millele sobib hoopis teistsugune nn pikemate tsüklite formaat – näiteks praktilise filmikunsti kursusel on mõistlikum teha mõnikord tööd tervete võttepäevade kaupa nädalavahetustel või pikkadel õhtustel stuudio sessioonidel. Ühesõnaga väljaspool igapäevast tunniplaani. Lisaks aine iseloomule sobivamale logistikale annab selline õppekorraldus võimaluse võtta seda kursust teistele valikainetega samal ajal lisaks ja sedaviisi samadel perioodidel läbida rohkem aineid.

Muutub ka gümnaasiumi suunaainete valimise süsteem. Varasemalt pidid vastsed gümnasistid endale kolmeks aastaks valima tervikliku „paketina“ 5 reaal- või humanitaarsuuna ainet. Edaspidi võivad õpilased endale ise oma suuna kokku panna, valides kooli ette antud kursuste hulgast kolme või nelja suunaaine vahel. Lisanduvad ka mõned kohustuslikud ained, mida õpitakse suurte vooruloengutena – kogu lend korraga. 10 klass näiteks alustab Enn Kasaku kursusega „Inimesega mõõdetud universum“, mis pakub teadmisi universumi kohta ja sissejuhatust teadusliku maailmapildi juurde, liikudes tänapäevaste teadmiste juurest nende ajalooliste juurteni ja tagasi. See on vajalik ja loodetavasti huvitav nii humanitaaridele kui reaalainete huvilistele.

Loodame, et need muudatused meie hariduse korralduses ja sisus ehitavad  RaM kooli õpilaste arengu püramiidile hästi tasakaalus ja kindla akadeemilise vundamendi.

HEATEGEVUSLIK GURMEEÕHTU AITAB EDENDADA KOOLIELU

RaM kooli arengufondil on suur rõõm teada anda, et 11. märtsi õhtuhämaruses kogunesid RaM kooli lapsevanemad ja sõbrad juba neljandale traditsioonilisele gurmeeõhtule, et toetada meie koolielu edendavaid projekte.

Imelisest koosolemisest meie kooli armsate seinte vahel kinnistus mälestustesse osalejate silmadest peegelduv emotsioonidetulv. Õhk oli tiine andmis- ja saamisrõõmust, mis kooli aulasse sätitud hubases gurmeerestoranis omavahel täiuslikult segunesid. Ka sportlikku särtsu ja energiat jagus igasse nähtud esitlusse ning ampsatud suutäide. Gurmeeõhtust meie kooli liikumis- ja spordiprojekti "Terve keha, terve vaim!" toetuseks vooliti kogu koolipere ühisloominguna imeline tervik.

Õhtu käigus esitletud projektidele toetuse avaldamiseks visati täpsust miniatuursetesse korvpallirõngastesse. Kõige suurema visketabamuse sai "LAHE VAHETUND" korvirõngas,

mille tulemusena suunatakse kogu gurmeeõhtu tulu RaM koolile aktiivseks vahetunniks vajalike abivahendite soetamiseks.

Täname Sind, armas heategija, et aitasid oma osalemisega RaM kooli heategevuslikul gurmeeõhtul kaasa kooli liikumis- ja spordiprojekti elluviimisele! 

Arengufondi poolt sai õhtu finaalis välja kuulutatud heategevuslik isade-poegade jalgpallimäng, mis toimub 14. mail kooli uue tehismuruga spordiväljaku rajamise toetuseks! Arengufondi üleskutsele järgnenud ruutmeetrite märkimise tulemusena koguti gurmeeõhtu jooksul suurepärane seeme uue spordiväljaku rajamise õnnestumiseks. Aitäh kõikidele toetajatele!

Heategevuslik ruutmeetrite märkimine uue spordiväljaku toetuseks kestab kuni 14. maini: 

http://wheel.1kdigital.com/ram/staadion

Oleme südamest tänulikud kõikide gurmeeõhtu korraldamisel abiks olnud õpetajatele, õpilastele, lapsevanematele, vilistlastele ja toetajatele.

Sügav kummardus ja jätkuv aplaus teile, imelised peakokad INGREM, KAIE, KRISTEL, INDREK, CAROLIN ja ROBIN, tervisest ning üllatavatest nüanssidest tulvil 6-käigulise maitseelamuse eest! Tervitame ning täname RaM kooli gurmeesõprade klubi usinaid õpetajaid eesotsas sportliku KÜLLIKESEGA!

Aitäh teile, alati kaunid ettekandajad, meie kooli säravad vääriskivid - MEIE ÕPETAJAD!

Aitäh teile, kaunishing HELERIN ja heli/valgusevõlur MEELIS kauni kunstilise ning muusikalise terviku eest!

Aitäh käsitööõpetaja MARILE, kunstiõpetaja MARGUSELE ja meie kooli õpilastele, kelle vahva koostööna valmisid spordist inspireeritud lauakaunistused ja hääletusrõngad.

Aitäh meie kooli vilistlastele - säravatele ja sportlikele õhtujuhtidele ANETALE ja JOELILE ning noorkokkade mentorile MARIALE!

Aitäh andekatele muusikutele, et lisasite peomeeleolule kauni muusikalise tausta!

Oleme jätkuvalt ülitänulikud meie kooli lapsevanematele RELIKA ja ARGO KOPPALE ning CARMEN GRUPILE, kelle heatahtliku panuse tulemusena nautisime õhtut imeilusas gurmeerestoranis täiusliku teeninduse saatel!

Gurmeeõhtu fotomeenustust saab nautida SIIN.

Siira tänutundega

Rocca al Mare Kooli Arengufond           

VAHETUNNID LAHEDAKS!

RaM kooli vanematekogu, arengufondi ning õpetajate ühise algatusena korraldati kogu kooliperele jaanuarist märtsini ideekonkurss  “LAHE VAHE TUND!”

Kõikidel meie kooli õpilastel, pisematest pikemateni, oli võimalik unistustel lennata lasta ja panna kirja ideed, milline võiks nende arvates olla lahe ja aktiivne vahetund – milliseid tegevusi see hõlmaks ja missuguseid ärategemisi või abivahendeid selle teostamiseks vaja oleks. Loomulikult pidi ära kuulama ja arvesse võtma ka vaiksemat puhkehetke ihkavate õpilaste soovid.

Miks selline algatus? 

Ikka selleks, et vahetunnis silm puhkaks, keha hingaks, hing hõiskaks ning et nutt (loe: nutiseadmed) ei tuleks peale!

Laheda vahetunni veetmise ideed said klassiperedes läbi viidud mõttetalgute tulemusena kooliperelt kokku korjatud ja suur hunnik toredaid mõtteid ootas läbilugemist ja otsustamist, millised ideed väärivad elluviimist.

Konkursi parimate ideede väljaselgitamiseks kogunes väike töögrupp, kuhu kuulusid nii õpetajad kui ka kooli lapsevanemad. Elluviimist väärivad ideed tehti kooliperele teatavaks kooliaula esisesse koridori üles riputatud vahva temaatilise näituse vahendusel. 

Aktiivse vahetunni veetmise ideid pakuti nii õue kui ka koolimajja, alates lauatennise- ja kabe/malelaudadest kuni keksumängudeni.

Juba konkursi alguses kuulutati välja, et valik parimatest ideedest läheb esitlemisele RaM kooli arengufondi  korraldataval heategevuslikul gurmeeõhtul 11. märtsil. Gurmeeõhtul esitlemiseks koondus "VAHETUND SISEÕUES" projekti nime alla kolm vahetunni ideed:

•Puidust astmed/trepistik siseõue terrassi juurde

•Lauatennise lauad terrassile

•Ronimisvõrgud siseõuele

11. klassi õpilase Hans Hubert Samsi põhjalikult ette valmistatud esitlus ülaltoodud ideedele sai gurmeeõhtul osalejatelt suure toetuse osaliseks, mille tulemusena viiakse projekti VAHETUND SISEÕUES ideed ka arengufondi toetusel ellu. 

KILLUD MEIE KOOLI SÜNNIPÄEVAST, MEREPEOST

•Mulle meeldis merepeol, et sai vaadata, kuidas kolmandikud tantsima olid õppinud. Kooli sünnipäeval meeldis mulle kuulata koolile soovitud soove. Ja süüa kringlit, lihapirukat, kartulisalatit ja jäätist, juua morssi. Mulle meeldisid need mõlemad päevad. Aitäh, armas kool.

Lisette Marie Riismaa IV B

•Merepidu oli väga lahe. Minule meeldis kõige rohkem rongkäik, kui me korjasime kogu algkooli kokku. Me käisime koos lauluga läbi peaaegu kõik koolimaja nurgad. See oli väga lõbus. Pärast jõudsime saali ja me mahtusime sinna hästi ära.  

Saskia Soomets IV B

•Kooli sünnipäeval meeldis mulle kringel ja ka see, kuidas direktor kõnet pidas.

Vanessa Annus IV B

•Sünnipäeval meeldisid mulle kringel, soovid ja et kõigil oli pidulik koolivorm seljas. 

Miko Mägi IV B

•Sünnipäeval oli kringel väga hea. Direktor tegi meheliku kõne ja küünlaid ja mõtteid lendas üle koolimaja. Karnevalil oli põnev loosiratta abil tantsupartnerit ja tantsu valida.

Gustav Joosep Rüütel IV B

•Meie kooli sünnipäeval peeti uhke kõne ja direktor tegi selfie. Klassis sõime kringlit. Mulle meeldis kõige rohkem, kui meile esines baleriin meie merepeol. 

Ida Künnap III A

•Mulle meeldis kooli sünnipäev, kus tantsiti. Ma mõõtsin stopperiga aega. See kestis üle 1 tunni ja 20 minuti. Kui õpetaja ütles, et seal on tantsuks loosiratas, siis olin ma väga pettunud, aga see loosiratas oli hoopis ekraanil. Mulle meeldis kõige rohkem, kui baleriin esitas Esmeralda tantsu.

Georg Mathias Mägi III A

•Mulle meeldis ballil see koht, kus meile tuli tantsima baleriin. Mulle meeldis ka Texase loos (Texase roos – tants), kus tulid erinevad tantsud. Sel päeval me ei õppinud, vaid meisterdasime ja värvisime. Kui me kringlit pärast sõime ja õunamahla jõime, siis vaatasime klassipilte. Mulle meeldis päeva lõpus ka korvpallimäng, kus vahepeal tantsisid kisakoori tüdrukud. Mulle meeldis ka direktor kõne. See oli tore päev.

Mirelle Klais III A

•Mulle meeldis kooli karnevalil see, et seal oli väga palju ägedaid kostüüme. Eriti meeldis mulle Neptun. Tal oli äge kroon ja ta oli kuninglikult riietunud. Meie kool sai 16 aastat vanaks. Minu kool on äge.

Martin Arakas II B

•Minu kooli sünnipäeval meeldis mulle mereteemaline karneval. Mina olin karnevalil krokodill. Pärast karnevali tegime mööda kooli ka rongkäigu. Karnevalil oli üks jääkaru ja neli krokodilli. 

Robin Söggel II B

•Mulle meeldis minu kooli sünnipäev. Meeldis karneval ja aktus. Karneval oli mereteemaline. Mina olin meremees. Karnevalil olid tantsumängud, mulle meeldis lapaduu. Peale seda oli rongkäik ja see oli igav, siis hakkas suurest lärmist pea valutama. Aktus oli väga pidulik. Seal polnud ka väga midagi teha, peale direktor jutu kuulamise. 

Emil Kerik II B

Pilte ballist ja kostüümipeost saate vaadata SIIN.

KONTSERDID, MIS PANID KOOLIMAJA HELISEMA

-18. veebruaril käis meil koolis esinemas Estonia poistekoor. Kogu kontsert oli väga kaasahaarav. Poistekoori musikaalne tase oli väga kõrge. Mõnedel lauludel, näiteks „Helmi“, olid juures ka liigutused, mis tegid kontserdi värvikamaks ning olid ka heaks täienduseks. Poistekoori dirigeeris Hirvo Surva. Samuti muutsid nad tuntud laulu „Welcome to Estonia“ põnevamaks, räppides ja tehes beat box’i. Lõpus laulsime kõik koos  laulu „Ärkamise aeg“. Kuulajate pika aplausi järel esitas koor uuesti „Helmi“ ja Hirvo Surva võttis õpetaja Helerini tantsima.

Lise Marie, Liisi ja Emma 6.a klassist

-Neljapäeval, 24. märtsil esines meie kooli aulas 45-minutilise kontserdiga Politsei ja Piirivalve puhkpilliorkester. Orkestris mängis umbes 30 muusikut, kes kõik olid riietatud pidulikku politseivormi. 

Kontserdi läbivaks teemaks oli reis läbi Euroopa. Orkester mängis Euroopa eri riikidele iseloomulikke lugusid ning enne iga pala avas dirigent Hando Põldmäe natuke teose tausta, mis oli väga põnev ja hariv.

Palad olid enamasti hoogsad ja rütmikad, kuid oli ka lüürilisemaid palu, mis kokku moodustasid ühe väga vahva kava, mida nautisid nii esinejad kui ka kuulajad. Tundus tõesti, et publik nautis kontserti, kuna istuti vaikselt ning toolidel nihelemist oli üldiselt vähe. 

Üldmulje kontserdist oli väga hea, kuna kava oli hästi üles ehitatud ning kõik teosed kanti ette meisterlikult. Eriti jäi meelde ühe pala ajal kõlanud kahe flöödi soolo, mis kõlas tõeliselt kaunilt.

Kokkuvõttes oli kontsert väga kaunis ja meeldejääv ning minu arvates on vahva, et meie kool võtab vaevaks kutsuda esinema nii väärikaid koosseise, nagu seda on Politsei- ja Piirivalveorkester.   

Ann Viirmaa, 8.C

-Reedel, 1. aprillil astus meie koolis orkestrijuhi Edmar Tuule all üles puhtalt keskkoolinoortest koosnev Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester, kontsertmeistriks eelmise aasta solist ja meie kooli endine õpilane Hans Christian Aavik. Kollektiiv kandis ette nii kaasaegse kodus kasvanud helilooja Jonas Tarmi kui ka rohkem ja vähem tuntute mujalt pärit klassikute loomingut. Väga efektselt kõlas koos solisti Gloria Ilvesega esitatud Paganini viiulikontsert. Kogu kava oli tõenduseks koosseisu kõrgest tasemest, mis neile nii kodus kui võõrsil erinevaid mainekaid auhindu võitnud on. Muusikute sõnul on tase saavutatav ainult tänu pühendumisele ja raskele tööle - liikmed harjutavad päevas viis-kuus tundi, kõik gümnaasiumi kõrvalt või selle ajal, kuni sinikate ja vigastusteni välja.

Felix Visser, 10 klass

MINU KAKSTEIST AASTAT

Tänavu täitub kaksteist aastat sellest päevast, mil ma esimest korda esimesel septembril Rocca al Mare kooli ustest sisse astusin. Siis ei osanud ma abituuriumi ette kujutadagi, sest aega näis olevat lõputult, ja nüüd valmistun juba ära lendama. Kurbnaljakas on minevikku meenutada, kuna tagasi vaadates tundub, et kõik on möödunud imekiiresti. Eks nii ongi, et vanemaks saades ajatunnetus muutub: kuueaastase jaoks on üks aasta suurem osa elust kui üheksateistkümneaastase jaoks. Selle aja jooksul on aga kogunenud palju pilte ja elamusi, mida endale uuesti mällu äratada.

Mäletan oma esimesi emotsioone nendest hallidest ja igavatest majadest, mida koolideks nimetati ning millest üks ilusama ja kodusemana tundus. Just see seletamatult veetlev kollane kivimaja mere ääres on kujunenud minu teiseks koduks. Siinse meeldiva miljöö loovad mõnusad ja avatud inimesed, kaaslased ja õpetajad, kellega vesteldes olen palju õppinud. Olgugi et ma iga päev kooli minna ei jaksa, on koolis ikkagi hea olla, eriti just nende huvitavate tegelaste pärast, kes siin iganädalaselt askeldavad. Üks kõige tähtsamatest teadmistest, mille ma koolist kaasa võtan ja mida alati meeles üritan pidada, on see, et iga inimene on iseenesest väärtuslik.

Meie koolis on palju traditsioone: autoriõhtust ja Roosadest Kääridest kooliballi, Kuldse Triangli ja kultuuriminutiteni. Nendest üritustest on vaimustav osa võtta ning eriti vägev on neid ise korraldada. Usun, et igast kogemusest on võimalik midagi õppida ja et teadmised ei piirdu ainult tundides omandatuga. Eriti huvitavad kogemused on olnud just ürituste elluviimisega, sest sel viisil õpib tundma ja tunnetama eelkõige iseennast. Mul on hea meel, et koolikollektiiv on kõigile sellised eneseteostusvõimalused loonud.

Moto sõnab, et unistused muudavad maailma, kuid sellest on üks oluline üksikasi puudu. Mina veetsin suurema osa oma tosinkonnast aastast hoopis peidus mittemidagitegevana ning avastasin alles hiljuti, kui hea on asjadest osa võtta ja end uutele kogemustele avada. Pigem muudab maailma unistuste poole püüdlemine, kui et magus unistelu loorberilehtedel. Sestap soovingi koolile tulevaks ajaks indu nii unistamiseks kui ka tegutsemiseks

Charlie Karniol

Neljas periood algas RAM koolis toidu raiskamise teemadega. 4.c tutvustas oma toiduraiskamise projekti ning 4.-6. klasside hommikukogunemisel käis külas Nele Hendrikson Toidupangast. 

Toiduraiskamise projekt sai alguse filmist „Lauake, kata end!“, mis tekitas klassis suuri emotsioone. Otsustati uurida, kas ja kui palju toitu raisatakse meie koolis. Valmis sai ka probleemile tähelepanu juhtiv lühike video. 

Nele Hendriksoni ettekandest saime teada, et Toidupanga ülesandeks on viia toitu sealt, kus seda on, üle sinna, kus sellest on puudus. 2015. aastal jagasid toidupangad kokku 1 560 000 kilo toitu, millest 860 000 kilo oli kaubandusvõrgust kokku kogutud ehk „päästetud“ toitu (sh toidukogumispäevade kaup ca 7%) ja 700 000 kilo Euroopa Liidu (FEAD) toiduabi koostöös sotsiaalministeeriumiga.

8. klassi tüdrukute Sofia Nesvizhskaya ja Kerttu-Liisa Viirese eestvedamisel toimusid koolis Toidupanga toidukogumispäevad. 4.c klass riputas söökla ning kohviku lähedusse toidu raiskamist taunivad plakatid ja korraldas heategevusliku koogimüügi, mille tulu läks Toidupangale. 4.c käis ka ise Toidupanga laos abis toidupakkide komplekteerimisel. Varasemalt on teinud seda ka teiste klasside õpilased. On tore, et meie õpilased ja õpetajad on mõistnud probleemi tõsidust ja proovivad olukorda parandada. 

Kõige olulisem on ISE toitu mitte ära visata ja võtta taldrikule nii palju, kui ära sööd!

Mida teha, kui soovid Tallinna Toidupanga tööle õla alla panna? 

1.Mine appi toidukogumispäevadele või Toidupanga lattu toidupakke komplekteerima. Vt täpsemalt osale.toidupank.ee.

2.Hakka vaderiks! Püsikorralduse või ülekande tegemine Tallinna Toidupanga toetuseks. Makse saaja: Eesti-Hollandi Heategevusfond SA a/a EE982200221049027713, Swedbank Selgitusse: RAMkool2016

UUED ÕPETAJAD RAM KOOLIS

KATARINA PINTSON

Mina ei ole Rocca al Mare koolis tegelikult üldse uus. Tulin siia juba 2000. aastal, kui alustasin õppimist 3.b klassis. Mälestused kooliajast olid nii head, et kui mulle avanes võimalus oma armsasse kooli tööle tulla, siis muidugi otsustasin kiiresti. Eriti hästi on oma kooliajast meeles imetoredad õpetajad. Paljudega neist saan nüüd iga päev koos töötada ja neilt õppida. See on suur au.

Tagantjärele mõeldes on õpetajaamet igati loogiline valik, sest minu vanaema on lasteaednik ja ema on õppinud käsitööõpetajaks. Minu lõplik otsus õpetajaks õppida sündis siis, kui superõpetaja Airi Neem, nähes, kuidas ma lastele seebi valmistamist õpetan, küsis, kas ma ikka õpin õpetajaks. 

Mulle meeldib väga reisida ja ülikool pakkus selleks väga häid võimalusi. Viie ülikooliaasta jooksul õppisin välisülikoolides Lõuna-Koreas, Soomes ja Inglismaal. Vabatahtlikuna olen  õpetajatööd teinud Armeenias ja eelmisel suvel täitus minu pikaaegne unistus minna vabatahtlikuna Aafrikasse. Läksin ihuüksi Ugandasse ühte külakooli õpetajaks. Tänutäheks kinkis kool mulle ehtsa kodukitse. Uganda oli kogemus, mis oli ühteaega  põnev, aga ka veidi hirmus, kuid kindlasti selline, mida ma mitte kunagi ei unusta!

Väga meeldib mulle ka sportida - jooksen, sõidan rattaga ja mängin tennist. Kooli ajal tegelesin päris tõsiselt rühmvõimlemisega, kokku peaaegu 15 aastat. Võimlemine on mul aga siiani hinges - hetkel olen 3-5-aastaste tüdrukute võimlemistreener. 

EVA VERBIAŠ

Olen tulihingeline prantsuse keele ja kultuuri austaja. Mul on hetkel rõõm õpetada RaM koolis prantsuse keelt 5.-10. klassidele. 

Lisaks Tartu ülikooli prantsuse filoloogiale õppisin Pariisis Sorbonne’i ülikoolis politoloogiat ja Prantsuse Geopoliitika Instituudis Ida-Euroopa geopoliitikat ning küberpoliitikat. Prantsuse keele õppimisega alustasin 8-aastaselt ja oma prantsuse keele armastuse sain just Tallinna Prantsuse Lütseumi õpetajatelt. Samuti inspireeris mind elu esimene lend  maailmalinna Pariisi, mis võlus mind juba väikese tüdrukuna. Tartu ülikooli õpingute jooksul veetsin ühe aasta Erasmuse programmi raames Pariisis, kus õppisin Pariis 12 Ülikoolis prantsuse keelt, kirjandust ja ajalugu. Eheda elukogemuse sain ühe vahva ning haritud prantslanna juures, kellega vestlesime Prantsusmaa elust ja olust. 

Viimased kolm aastat elasin Pariisis, mis rikastas mu sisemaailma ja tiivustas mind prantsuse keelega edasi tegelema. Olen õpetanud prantsuse keelt Pariisis elavatele modellidele ja eesti-prantsuse segaperedele. Samuti olen tegelenud tõlkimise ja giiditööga. Minu suved kuuluvad prantsuskeelsetele turistidele, kes saabuvad Baltimaadesse ja Skandinaaviasse. Selline vahetu suhtlus vaid hõlbustab olemasoleva keele edasiarendamist. 

Olen aastaid tegelenud koorilaulmise (Ellerhein ja Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoor ning Pariisis Sorbonne’i segakoor) ja viimased paar aastat ka soololaulmisega. Pariisis laulsin sageli Montmartre’ i kohvikutes Raimond Valgre laule ja kuulsaid Edith Piafi ning Jacques Breli šansoone. Oma vabal ajal tegelen fotograafiaga. Hingelt olen tõeline rändur, kes armastab avastada uut ja huvitavat nii Euroopas kui väljaspool. Seni on mulle kõige sügavama mulje jätnud Jaapan kui õitsvate kirsipuude maa. Kahtlemata on Prantsusmaa saanud oma erinevate regioonide ja rikkalike traditsioonide poolest kõige kallimaks.

Nagu prantslased ütlevad: Il faut profiter de la vie! Tuleb nautida elu!

Parlons français! C’est facile, quand on l’apprend ensemble ! Räägime prantsuse keelt, daamid ja härrad. See on lihtne, kui koos õppida!

LÄHIAJA SÜNDMUSED

15. aprillil 12. klassi lõpukellaaktus.

09. ja 10. mail hommik emadega. Noorem kooliosa kutsub emad ja vanaemad külla, et koos laulu ja rõõmsa meelega tähistada emadepäeva.

14. mail kell 11.00 emadele pühendatud heategevuslik jalgpallimäng. Võistlustulle astuvad isad vs pojad. Kõik tulud investeerime RaM koolile uue kunstmuruga spordiväljaku rajamisse. Kampaania eestvedajaks on RaM Kooli Arengufond.

25. ja 26. mail tunnustusõhtud. Tublimate õpilaste ja nende perede tunnustamisele pühendatud pidulik koosviibimine.

31. mail KuMa muusikakooli kevadkontsert.

03. juunil noortekoori hooaja lõppkontsert.