ROOSTIKU KOOL

Üks ammu meeles mõlkunud unistus on teoks saamas. See unistus sai lõplikult küpseks meie Hispaania õppekeskuse toel – õpetajad Kaja Komissarov ja Airi Neem tahavad oma kaheaastase kogemuse Hispaanias tagasi Eestisse tuua. Nendega liitub noorema kooliosa juhataja Siiri Kaasik, et sellel sügisel üheskoos ellu kutsuda Rocca al Mare külakool: Roostiku kool Tiskre külas

Külakool on väike ja kodule lähedal -  enamasti lühikese jalgsikäigu või rattasõidu kaugusel. Väike kool võimaldab olla paindlikum ja vabam, rohkem arvestada lapse sisemiste rütmide, tegutsemise kiiruse ja iseseisvussooviga. Väike õpilaste arv võimaldab hõlpsamini ainekavasid sättida nii, et suuremad teemad ülekooliliselt kattuksid. See aga annab suurepärase võimaluse erinevas vanuses lapsi koosõppimisele ja üksteise rikastamisele suunata.

Roostiku koolis õpiksid selle piirkonna lapsed vanuses 7 – 12 (1.-6. klass). Pärast 6. klassi saavad lapsed jätkata meie suures koolis.

Õppimine Roostiku koolis on korraldatud pisut teistmoodi kui suures majas. Päev algab kell 9.00 ja lõppeb hiljemalt 15.00. Koolipäeva alustatakse ühise hommikuringi ja lauluga. Roostiku koolis toetutakse Rocca al Mare kooli õppekavale. Tegutsetakse kombineeritud õppevormis, mis sisaldab nii teemaõpet kui ka ainealast õpet.

1.-3. klassid tegutsevad päevaplaani ja 4.-6. klass nädalaplaani alusel.  Plaani abil õppimise suunamine aitab lastel arendada iseseisvust. Eesmärk on, et laps õpiks oma tegevust ise juhtima ja talle antaks aina rohkem võimalusi oma tegevuste eest vastutada.  Kui laps jõuab koolis plaani täidetud, siis koju õppida ei jää, v.a raamatute lugemine. Kui midagi on vaja kodus lisaks harjutada, siis sellest annab õpetaja individuaalselt märku. Mõned õppeained nagu ujumine, kehaline kasvatus, KuKäKo toimuvad projektõppena või suures koolimajas.

Koolipäev on jagatud kaheks osaks: hommikused ja pealelõunased tegevused. Neid eraldab 45-minutiline söögipaus koos pikema mängu- ja õueajaga. Õues käiakse lastega kõikidel aastaaegadel ja iga ilmaga.

Roostiku Koolis hakkavad lastega toimetama Kaja Komissarov, Airi Neem, Siiri Kaasik ning ka mõned suure maja õpetajad.

TÜKIKE ATEENAT MEIE OMA KOOLIÕUES

Rocca al Mare koolis avati amfiteatrikujuline õueklass ehk Ateena kool, mille kavandasid õpilane Hans Hubert Sams ja arhitekt Emil Urbel. Õueklassi ehitas valmis NOBE, endise nimega Nordecon Betoon.

Ligi 100 inimest mahutav amfiteater võimaldab vabas õhus läbi viia koolitunde, esitada näitemänge, mängida pilli või teha kooriproovi.

Ateena kool on RaM kooli õpilaste ideekonkursi „Lahe vahe tund“ võitnud leidlik lahendus õpikeskkonna mitmekesistamiseks. Projekti idee autor on kooli abiturient Hans Hubert Sams, eestvedaja on RaM kooli arengufond.

Ateena kooli avamisüritusel esinenud Trad. Attack! koos kooli noortekooriga näitas veenvalt ühte võimalust amfiteatri kasutamiseks. 

Idee autori mõtisklus.

Betoon on kuivanud ning amfiteater on saanud laulu, tantsu ja kõnede saatel sisse õnnistatud. Rohkem kui aasta tagasi oli idee millestki nii utoopilisest ning kõige tähtsam selle juures oli see, et idee autoriks ei olnud mitte täiskasvanud, vaid õpilased ise. Vaadates tagasi tervele sellele projektile tuleb tõdeda, et algsest plaanist on valmis produkt vägagi erinev, kuid seda võib nimetada idee loomulikuks pürgimiseks perfektsuse poole. Lihtsast puidust trepistikust sai võimas ja monumentaalne Ateena kool, mis ühendab endas praktilisuse, esteetilisuse ning loob harmooniat meie kooli siseõue. Ûhtlasi võib ka öelda, et amfiteatriga valmis kooli esimene ametlik õueklass, mis loodetavasti asendab praegust mitteametlikku versiooni ehk kooli ees olevaid treppe. Saanud nimeks Ateena kool ning hüüdlauseks “Sapere aude” ehk “julge olla tark” ümbritseb amfiteatrit vaimselt rikastav ning täiustav aura, mis loob ideaalsed tingimused uute teadmiste omandamiseks ning enesearenguks.

Tahaksin südamest tänada kõiki osapooli, kelle ühisel koostööl see imeline projekt valmis sai ning loodan, et see on inspiratsiooniks kõigile, et mitte miski siin maailmas ei ole võimatu, kui on julgust olla tark.

Hans Hubert Sams, 12. klass

DEMOSTHENESE PÄRJA VÕIDUKÕNE

Üks kord aastas, emakeelepäeval, saavad 9.-12. klasside õpilased oma kõneoskused proovile panna, sest just siis toimub meie koolis traditsiooniks saanud kõnevõistlus Demosthenese Pärg. Kõned peetakse igal aastal erineval aktuaalsel teemal ning igast klassist saab osaleda üks-kaks kõnelejat. Varasematel aastatel on diskuteeritud sellistel teemadel nagu "Aus mäng ja valemängijad", "Tõde ja vale, õigus ja võim", "Julge olla tark".  Sel aastal võeti luubi alla teema "Kas tulevikku õpime minevikust?".

Sel aastal astus publikumi ette oma seisukohti lahti rääkima igast klassist üks osaleja. Esimest korda Demosthenese Pärja ajaloos tunnistati võitjaks 9. klasside esindaja!

Richard Kase võidukõne toome siinkohal kõigi lugejateni.

Tere, armas publik, lugupeetud žürii, mina olen Richard Kask 9.c klassist. 

Oma kõnet teemal "Kas tulevikku õpime minevikust?" tahaksin alustada ühe isikliku kogemusega. Nimelt, kui olin eelmisel nädalal kahevahel, kas ikka julgen ja saan vähemalt keskpärase kõnega hakkama, meenus mulle lugu minevikust. Võimalik et parasjagu oli käimas 2. klass, kui mulle pakuti võimalust parodeerida mingi ürituse jaoks Koit Toomet. Proovisin seda omaette ja teised kiitsid takka, aga ütlesin siiski ei, sest olin arg. Hiljem, nähes oma asendajat, sain aru, millest ma ära olin öelnud. Ning kui mu sõber sellega uusi sõpru leidis ja populaarsust kogus, kahetsesin seda otsust kõvasti. Pluss mul oli tunne et ma teeksin seda paremini ja oleksin olnud veel edukam ning äkki isegi mõne tüdruku saanud. Ning kogu see pettumus ja halb tunne, mis tuli pärast seda, kui olin öelnud ei, ja näinud oma sõbra edu, tuli mulle meelde, kui õpetaja küsis minult viimast korda, kas ma tahan siia lavale tulla kõnet pidama, ja kuigi ma teadsin, et see tähendab uneaja kärpimist, ütlesin ma jaa. Olen enda jaoks selgeks saanud, et ühelegi võimalusele ei tohi käega lüüa, vaid tuleb haarata härjal sarvist. Ja see oli üks hetkedest, kui mina isiklikult õppisin minevikust.

Selle kogemuse põhjal arvan, et minevikust õppimise puhul saab inimene ise otsustada, kas õppida oma ja teiste vigadest või mitte.

Kui õppida minevikust, on meil võimalus leida probleemidele lahendusi ja neid ennetada. Näiteks peale teist maailmasõda loodud ÜRO algne eesmärk oli samuti ennetada sõdu ja lahendada probleeme. 

Kui me tahame õppida minevikust ja teiste nõrkustest, on meil võimalus saavutada ka edu ja populaarsus. Niimoodi saavutas minu arvates ka Keskerakonna erakonnasisestel valimistel võidu Jüri Ratas, kes uuris oma vastaste  nõrkusi, vastandus neile ja lubas muutusi, mida paljud olid juba oodanud. Ehk kokkuvõtvalt, kui õppida minevikust ja selle vigadest, on meie tulevikus kõik võimalik.

Kui me aga minevikust ei õpi, saaksime kasutada laulusõnu "inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina". Me muutume kilplasteks või teeme aina samu halbu otsuseid. Minevikust mitte õppimise taga võib olla muidugi mitmeid põhjuseid. Oleme kas liiga laisad, rumalad või ahned. 

Nii mina ise kui ka päris kindlasti osa siin saalis oleme oma lähituleviku keeruliseks teinud, kui oleme asju viimasele hetkele jätnud. Mina isiklikult pea iga kord. Kuid ometi, nii kui projekt on esitamistähtaja öösel valmis tehtud, luban ma endale, et ei, Richard, ei, järgmine kord teen ma asja vähemalt kaks nädalat varem valmis. Aga ometi jõuab info uue projekti sisust närviimpulsside kaudu minu pähe alles paar õhtut enne ja töö alustamise käsklus jõuab minu lihasteni veel päeva või kaks hiljem. Järeldus: minevikust õppimine pole alati nii lihtne.

Samuti pole lihtne õppida minevikust, kui mängus on suured kasud ja kui me muutume ahneks. Ajaloost oleks hea näiteks tuua nii Napoleoni kui ka Hitleri erakordselt suurt tungi maailma suurima riigi vastu. Lootsid ju mõlemad lühikese ajaga alistada Venemaa, mis neil tegelikkuses venis üle aasta ja oli ilmselt nende allakäigu põhjuseks. Kui taas kasutada laulusõnu, võiks öelda, et mida Napoleon ei õpi seda Hitler ei tea. Olgugi, et need mehed elasid erinevatel aegadel ja juhtisid erinevaid suurriike, oli mõlema teguviis üsna sarnane, mis annab aimu sellest, et Hitler ei õppinud minevikust ja ilmselt oli see üks tema läbikukkumise põhjuseid.

Kokkuvõtteks kordaksin taaskord mõtet, et meil kõigil on valida, kas me teeme minevikust õppimisega oma tuleviku helgemaks või mitte. Kindlasti ei tohi vigade kordamist ja mitteõppimist segi ajada katsetamistega, neid me peame jätkama. Vastasel juhul jääb meie silmaring kitsaks ja me ei õpi nii. Seega kõigepealt julgegem katsetada, eksida ja olla lollid, seejärel peame julgema tunnistada vigu ja nendest õppima ning seejärel saamegi me targemaks.

Mina isiklikult olen otsustanud oma minevikust õppida igas võimalikus valdkonnas ja ehk kunagi järgmist kõne ette valmistades saan õppida oma tänasest kõnest.

Aitäh!

ROCCA AL MARE KOOLI ÕPILASED KÄISID END ÕPIFESTIL PROOVILE PANEMAS

Viienda aprilli hommikul ärkas väike seltskond 7. klassi õpilustilisi, seiklushimulisi ja ennast „õpetajana“ proovile panna soovivaid poisse ja tüdrukuid varavalges, et kiirustada Tallinna bussijaamast väljuvale Tartusse suunduvale bussile.

7.b ja 7.c klassi õpilased Ann M. Hünerson, Margaret Karp, Teresa Kelus, Karl M. Pärloja, Robi Rohumaa ja Diana-M. Rüütelmaa olid vene keele õpetaja abiga ennast registreerinud Õpifestile nimega „Täna annan tundi mina!“. TÜ haridusuuenduskeskus ootas osalema eri

vanuses õpilasi üle kogu Eesti. Esindatud olid koolid nii Tartust, Tallinnast, Türilt, Pärnust,

Viljandist, Ilmatsalust, Kongutast kui ka Koselt.

Õpilased olid jaotatud kolme vanuserühma (4.-6. klass; 7.-9.klass; gümnaasium/ kutsekool) ja nende ülesandeks oli sisustada 20-minutiline tund Õpifestil osalevatele eakaaslastele. Tunni ettevalmistusega tegelesid õpilased terve märtsikuu oma ainetunnis, juhindudes täpsetest ette antud kriteeriumitest: * tunnil on eesmärk; * tunni läbiviimisel on lõimitud vähemalt kaks õppeainet; * tunnil on seosed igapäevaeluga; * kõik tunnis osalevad õppijad on õppetöösse kaasatud; * kasutatud on asjakohaseid õppemeetodeid ja võtteid; * tund on ajaliselt hästi planeeritud; * loov või huvitav/ uudne lähenemine; * ainealaste  teadmiste olemasolu, esitatavad faktid on õiged.

RaM kooli I meeskond valmistas ette tunni teemal «На́ши друзья́ – живо́тные» (Loomad – meie sõbrad) ja II meeskond «Магазин» (Pood). Tundide läbiviimine nõudis ennekõike enesekindlust, head teineteise tunnetamist ja toetamist, koostöövalmidust publikuga, oma materjali suurepärast valdamist ja julget esituslaadi. Žürii hindas kõrgelt erinevaid meeli puudutavaid meetodeid, eesmärgistatud tunni ülesehitust, publikus elevust tekitavat esinemist, head diktsiooni, õpilaste kiitmist, mängulisust ja eesmärgistatud nutiseadmete kasutamist. Eakaaslaste endi tagasisidestamine toimus peale igat esitlust sõnapilve kaudu ja kõlama jäid sõnad HUVITAV, HARIV ja LÕBUS.

Päeva lõppu oli kavandatud Brain Games mängude mängimine, mille käigus tuleb kiita meie kooli õpilaste suurepärast inglise keele ja esinemise oskust. Suureks üllatuseks kõigile osalejatele oli kindlasti žürii poolt auhinnaliste kohtade väljajagamine. RaM kooli I meeskond jäi koos Tartu Raatuse kooliga jagama III kohta. 

Meie kooli tiimidel jäi päevast suurepärane mälestus, sest suhtusime oma osalusse ennekõike lööklausega „Tähtis on osavõtt ja mitte võit“.

Helen Tiitus

HEATEGEVUSLIK GURMEEÕHTUSÖÖK TOOB TÄNUSÕNAD SUULE

Märtsisi toimus järjekordne Arengufondi korraldatud heategevuslik gurmeeõhtusöök. Sel aastal koguti raha loodusklassi projekti "OMA ASI" toetuseks. See imeline õhtu pakkus siiraid emotsioone ja südamesse minevat elamust igale kohalviibijale. Suur-suur aitäh Arengufondile, kes ikka ja jälle end ületab ning näitab, et võimatuid asju ei ole olemas. Teie tugev toetus laseb koolil jõudsalt areneda ja aina uusi sihte seada! Aitäh armas Arengufond, et olemas oled!

Hea toetaja!

Ürituse eesmärgist inspireerituna suundusime gurmeeseltskonnaga imaginaarsele loodusretkele, mille erinevates söögipunktides hoolitsesid "matkaliste" kõhutäie eest:

RaM kooli gurmeesõprade klubi õpetaja KAIE MEI juhendamisel,

RaM kooli gastronoomia valikaine õpilased õpetaja KRISTEL NUUME juhendamisel

ning meie kooli lapsevanematest kokandusgurud

INGREM RAIDJÕE,

ROMAN ZAŠTŠERINSKI JA

INDREK KIVISALU.

Täname teid jätkuvalt, imelised peakokad, suuremeelse panuse ning matkateemalistest vimkadest ja maitsenüanssidest tulvil gurmeenaudingu eest! 

Teiega uuesti loodusretkele - iga kell!

Täname õpetajate gurmeeklubi imeilusaid ja andekaid kokkasid:

Maarika Eha-Müller,

Katrin Rodi,

Küllike Jaama,

Tiina Kuuli ja

Reine Kotkas.

Teiepoolse poputusena pakutud matkavõileiva pistaks alati rõõmuga seljakotti!

Täname gastronoomia valikaine usinaid õpilasi:

Irene Sildnik,

Anett Kallion,

Mia Martina Peil ja

Kati Eliisabet Peterson.

Kogesime uhkusega, et õpetajate Kaie ja Kristeli järjepideva kokanduskasvatuse tulemusena on vormunud noored andekad köögikuningannad!

Seekordsel gurmeeõhtul võttis Arengufond oma hingeasjaks tuua heade toetajateni meie koolile ainuomase LOODUSKLASSI projektid. Loodusklass on olnud RaM kooli õppeprogrammi lahutamatu osa juba kooli algusaastatest alates, kuid aeg-ajalt vajavad ka vanad head projektid oma algupäraste eesmärkide meeldetuletamist või mõningast värskenduskuuri. Nõnda on ka loodusklass saanud selle aasta algusest uue hoo ja sihipärasema liikumise. Loodusklassi vedajate ägeda tiimina on nüüdsest toimetamas Silja Pihelgas, Anneli Paat ja Marek Nisuma.

LOODUSKLASSI projektide toetuseks riputatud käbidest moodustus õhtu lõppedes pikem rivi 

PORTATIIVSE VÄLIBAASI nagile, mille tulemusena suunatakse kogu gurmeeõhtu tulu eelpool mainitud projekti elluviimiseks vajalike abivahendite soetamiseks (suured telgid, risupõletid, gaasipõletid, veefiltrid ...).

Täname Sind, armas lapsevanem, et aitasid oma osalemisega RaM Kooli heategevuslikul gurmeeõhtul kaasa meie kooli ja õpilaste jaoks üliolulise loodusklassi projekti elluviimisele!

Täname häid toetajaid, kelle hea tahte väljendusena nautisime gurmeeretke kaunilt kaetud laudades suurepärase teeninduse saatel ning parima joogivalikuga:

Carmen Grupp ja perekond Koppa,

Bestwine ja perekond van Buuren,

Tori Jõesuu Siidri- ja Veinitalu ja perekond Haas

Saku õlletehas.

Täname väsimatuid ettekandjad - meie kooli imelisi õpetajaid - kes, hoolimata väsitavast koolinädalast, olid omapoolselt panustamas loodusklassi projektide heaks!

Täname puutööõpetajat Mari Viiki ja tema õpilasi, kes koostöös puuride, saagide ja treipingiga transformeerisid meie koolimaja võsarohketeks loodusradadeks, kõdulõhnaliseks lõkkeplatsiks, telklaagriks...

Täname meie kooli särasilmseid vilistlasi ja parimatest sõbrantsidest "matkajuhte" Aneta Vartsi ja Marie Vaiglat!

Täname RaM kooli lapsevanemate, õpetajate ning vilistlaste segakoori, kes ootab jätkuvalt endaga ühinema kõiki laulurõõmust nakatud lapsevanemaid!

Täname meie kooli lapsevanemat Luisa Värki kauni muusikalise vahepala eest!

Täname teid, Robert Reesar ja Kristo Olli, lõõgastavate kitarrihelide eest lõkkeplatsil!

Täname vägevaid RaM Tants 2016 võitjaid! Teid vaataksime imetluse ja uhkusega veel ja veel...

Täname meie kooli asendamatut heli- ja valgusvõlurit, õpetaja Meelist!

Täname hetketabamiste eest meie kooli vilistlast Kert Saarmat, kelle poolt edastatud gurmeeõhtu meeleolusid saate taaselustada SIIN.

Veelkord siirate tänudega,

Rocca al Mare Kooli Arengufond

LÄHIAJA SÜNDMUSED

2. mail 5.-8. klasside TALGUPÄEV
8.-9. mail noorema kooliosa HOMMIKUD EMADEGA
12. mail MUUSEUMIPÄEV
13. mail heategevuslik JALGPALLIMÄNG ISAD vs POJAD
17.-18. mail TUNNUSTUSÕHTUD