RAM TANTS 2017 - ÕHTU TÄIS EMOTSIOONE

Reedel, 8. detsembril toimus juba seitsmendat korda RaM Tants. Sel aastal oli ka rekordarv osalejad: nautida sai 24 etteastet 271 tantsija esituses. Vaheajal sai kohvikus kuulata meie koolibändi „The Phint“ ja loomulikult astus värvika ning sel korral ka eksootilise tantsunumbriga üles õpetajate tantsurühm „Kaseke“.

Žüriisse kuulusid Rocca al Mare kooli õpetajad Helen Tiitus ja Jason Grant, Free Flow tantsustuudio treener Mart Kaasik ja JJ-Street tantsukoolist õpetaja Birgit Käsper.

Žürii tunnustas mitmeid etteasteid eriauhindade näol, kuulutas välja kuus laureaati ja Grand Prix võitja. Lisaks sai oma lemmiku valida ka publik.

Tunnustatud said eriliste, julgete, säravate ja värvikate esituste eest: Frida Fox (2C), Silver 8 (4B), KOOD 7 (4A), Kakamora (3B), Ollide Kompanii (3B ja 5C), SOS Jõuluvana (4C), EMMA (3B), Baleriin Emilia (4C). 

„dotE tantsu- ja vabaajakeskuse“ eripreemia - Mõmmipiigad (5B)

Exit Roomi eripreemia - Carolyn, Laura, Miia (8B ja 10. klass)

Publiku lemmik – RaM 18 “REVOLUTSIOON” (12. klass) 

RaM Tantsu laureaadid 2017:

Italianos (3A)

Smile ‘n’ Shine (2B, 3C)

Carolyn, Laura, Miia (8B ja 10. klass)

Cõhhikad (9C)

Jüngerdajad (10. klass)

11 (11. klass)

Grand Prix:

RaM18 (12. klass)

Free Flow tantsustuudio ja treener Mart Kaasiku eripreemiad:

Silver 8 (4B)

7/7 (7A)

Bkuuez (6B)

Korraldajad tänavad kõiki osalejaid, kaasaelajad, žüriiliikmeid ja sponsoreid.

Kohtumiseni järgmisel aastal!

Rohkem pilte üritusest: SIIN.

VAIKUSE TUBA VIIS KÜLASTAJAD VESKISSE

11. detsembril toimus Rocca al Mare Kooli iga-aastaseks traditsiooniks kujunenud Vaikuse Tuba, mida korraldasid üheksandad klassid. Selle aasta teemaks oli „Jahu“, mida sümboliseeris tegevus veskis ja selle lähiümbruses. Külastajatega liikusid kaasa veskipoisid, kes jagasid oma maailma teistega.

Meeltetoas võis leida end tuule, tuisutormi, leivaloitsu ning aja kulgemise keskelt. Neid nähtuseid edastasid õpilased sümboolse liikumiskavaga.

Sel aastal kohtusid Vaikuse Toa söögilaual arhailised kodused traditsioonid ning uued modernsed trendid. Proovida sai karaskit erinevate määrdevõietega ning hiljem pakuti  ka imemaitsvat külluslikku astelpaju desserti. 

Andmise rõõm on suurim rõõm – tuuleveski kuuseehe, jahukotike kühvliga, soolatainast tehtud tuulekell ning mitmed muud südamega valmistatud kingitused on nähtaval koolifuajee vitriinis.

Külastajate poolt on saadud ainult positiivset tagasisidet: kiideti uudset kontseptsiooni ning lihtsalt loodud ehtsat veskiatmosfääri.

Coco Rõõmusaar, Jette Viik 9.b

Rohkem pilte üritusest: SIIN

CASUS BELLI 15

Koolilehe ladinakeelset nime Casus Belli võiks otsesõnu tõlkida kui  “ettekääne sõjaks”. See võõrapärane väljend jäi kõlama kunagisest Meedi Neeme  kursusest. Lehe esimese numbri toimetusele meeldis see nimi just oma kõla tõttu. Mitmed aastad hiljem lisati õpetaja Toivo algatusel lehele ka moto: “…ehk põhjus võidelda heade mõtete ja unistuste eest”. Toimetused on motot oma äranägemise järgi kohendanud ning nii on nüüdseks saanud sellest  “ meie mõtete, ideede ning pooleteise euro eest.” 

Kooli ajaleht ilmub korra perioodis, ühtekokku viis numbrit õppeaastas.  Ajaleht valmib eri vanuses õpilaste koostööna, õpetajad on aastate jooksul aidanud vaid keeletoimetuse ning nõu ja jõuga. Koolileht kajastab koolis toimuvaid sündmusi, pakub meelelahutust, kuid kõige olulisemalt: annab õpilastele hääle, et enda mõtteid ja omaloomingut avaldada.

Lugejad ei pruugi teadagi, kui suur töö tegelikult ühe lehe taga peitub. Hetkel on peatoimetajateks Ingrid Tivas (12. klass)  ja Johanna Maasik (10. klass). Iga perioodi alguses kogutakse ideid ja otsitakse kirjutajaid. Kui kuupäevad on kokku lepitud, koguvad peatoimetajad artiklid kokku ja vaatavad üle. Määratakse kindel järjekord ning kujundaja Johanna Lass (10. klass) vormib kokku koos piltide ja artiklitega ühe tervikliku koolilehe. Kui peatoimetajad on kõigega rahul, saadetakse leht trükki ning iga perioodi viimasel kolmapäeval jagatakse Casus Bellid tellijatele Oliver Reimanni (9. klass) juhatusel laiali.

Et aga näiteks esimese numbri maksumuseks oli 5 krooni ning ajaga on palju teisigi asju muutunud (15 aastat tagasi toimus Eestis Eurovisioon ning valitsust juhtis Siim Kallas) oleks kohane tänada inimesi, kes on nende aastate jooksul hea seisnud ajalehe ilmumise taga ning tänu kellele on leht kasvanud ja arenenud. Meil on hea meel, et koolilehe huvilisi on endiselt, ka 15 aastat hiljem. Alati on põnev lugeda uute kirjutajate mõtteid ning meenutada samas vanu aegu. 

NB! Veel on võimalus registreerida selleks aastaks püsitellijaks. Selleks palume saata meiliaadressile o.m.reimann@gmail.com  lehte telliva õpilase nimi, klass ning tema lokkeri number. 

Ingrid Tivas
Casus Belli peatoimetaja

TÖÖVARJUPÄEV LASEB ÕPILASTEL VAADATA TULEVIKKU

22. novembril oli meie koolis järjekordne 11. klasside töövarjupäev. 

Siinkohal tahaksingi väga tänada nii lapsi kui lapsevanemaid. Laste õhin ja initsiatiiv ning vaimustus saada puudutada oma unistusi on just see liikumapanev jõud, millega astuda elus järgmist sammu. Maailm on täis põnevaid tegemisi, aga iga eduloo ja tulemuse taga on suur töö. Võimalus kogeda seda tööd ja vastutust väljaspool kooli annab  lastele tunduvalt selgema arusaama ka nendest oskustest ja teadmistest, mida kooliseinte vahel ei ole võimalik veel ehedalt tunnetada. Kuidas pannakse kokku telesaade, kuidas sünnivad teatrilava dekoratsioonid, kuidas ehtekunstnik muudab metallitüki ehteks – kõik see ning samas ka võimalus näha vastutust operatsioonitoas või  töötamas terve riigi elektroonilist turvalisust tagavaid süsteeme annab meie õplastele hindmatu kogemuse. Juristid, disainerid, loomaarstid, geenitehnoloogid ja paljud teised,  kellest sõltub ja oleneb meie elu – nende tegemiste olulisust ja suurust ei oska hoomata tihtipeale täiskasvanugi, rääkimata siis noortest inimestest, kes alles otsivad seda maailma muutvat teed.

Ja lastevanemate valmisolek jagada õhina ja elevusega oma tööpäeva  ületab igati laste suurimadki ootused.

Suur, suur tänu.

Eveli Ilvest

RaM kooli vanematekogu

KOOLI NÄITUSEPIND VÄÄRTUSTAB EESTI KUNSTNIKKE

Jõuludeni saab meie kooli fuajees vaadata maalikunstnik Kristi Kongi näitust, kes on hetkel Eestis väga tähelepanuväärne kunstnik ja sai hiljuti suure tunnustuse - Konrad Mäe nimelise kunstipreemia. Ühtlasi on Kristi Kongi üks Eesti kirkamaid maalikunstnikke kaasaegse kunsti maastikul. Ta pühendub värvide, valguse ja ruumi omavaheliste suhete uurimisele. Näituse avamisel viibis kohal ka kunstnik ise. Ta rääkis lastele, mida armastab maalidel kujutada ning kuidas tema pildid sünnivad.

Meie koolis on olnud algusaegadest peale üks kindel põhimõte  - ühegi kunstniku töid me oma seintel püsivalt ei eksponeeri. Korraldame pigem erinevate kunstnike lühiajalisi väljapanekuid. Usume, et selline käsitlus on lastele, nende vanematele ja õpetajatele kõige harivam. 

Lisaks väljapandu nautimisele uurivad õpilased kunstitundides põhjalikumalt näitusel olevaid töid  ning valmistavad ka ise nende töödest inspireeritud taieseid: kooli koridorides oli hiljuti näha neljandate ja viiendate klasside poiste loodud kompositsioone, mis valmisid Kristi Kongi maalide ainetel.

Varem on oma töödega meie koolis esinenud veel kunstnikud Anu Vahtra, Urmas Viik, Arne Maasik, Kaido Ole, Marko Mäetamm, Hannes Starkopf ja mitmed teised. Meile on hea meelega oma kogust pilte laenutanud kunstikoguja Armin Kõomägi. 

Juba jaanuaris on meie fuajees oodata uut näitust - olete kõik oodatud uudistama!

Maris Kilmi

Rohkem pilte Kristi Kongi näituse avamiselt: SIIN.

ANNELY-ANNY MONROC

Olen Annely-Anny, alustasin sellel aastal meie koolis prantsuse keele õpetamisega.  Kasvasin 13. eluaastani Prantsusmaal väikses Pariisi äärelinnas nimega Maisons-Alfort ning seejärel jätkasin oma kooliteed  Eestis. Hetkel õpin Tallinna Ülikooli õpetajakoolituse magistriõppes. Tegelen juba pikalt võrkpalliga ja hetkel mängin aktiivselt esiliigas. Sport on alati olnud osa minust, see on  õpetanud koostööd ning solidaarsust. Lisaks on minu multikultuurne pere  süstinud minusse reisipisiku ja soovi avastada maailma.  Selle tõttu tunnen huvi maailma ajaloo ja kultuuride vastu.

ELINA MERILAINE

Olen pärit Ida-Virumaalt, täpsemalt Jõhvist. Ülikoolis tegelesin 3 aastat poksiga ning nüüd olen ligikaudu 3 aastat harrastanud Brasiilia jiu-jitsut, mille kõrvalt korraldan  ka BJJ ja MMA (sportliku vabavõitluse) võistlusi ja olen seal kohtunik. Lisaks spordile kuulan palju muusikat, olen melomaan ja ei suuda ilma muusikata pikalt olla. Mängin kolme pilli: klaverit, klarnetit ja kitarri. Lemmiktegevusteks on lugemine ning matkamine. Inimesena olen liikuv ja uudishimulik, õpetajana nõudlik.

ENEL MURAKAS

Pärit olen Lääne-Virumaalt Rakverest. Pärast keskkooli lõppu läksin maid avastama ning esimese suuna võtsin kaugele Austraaliasse, kus veetsin aasta. Eestisse tagasi jõudes astusin Tallinna Ülikooli ning seadsin end sisse pealinnas. Ülikoolis alustasin õpinguid romaani keelte ja kultuuri erialal, kus minu põhiaineks sai Itaalia keel ja kultuur. Seoses õpingutega  ning samas oma suure huviga reisida ühendasin need kaks valdkonda -  ja programmi Erasmus raames leidsin end õppimas Itaalias Verona Ülikoolis, kus täiendasin oma keeleoskust ning nautisin Itaalia kaunist kultuuri. Viimaks otsustasin jätkata magistriõpinguid, ning kuna olen juba Itaalia keele taustaga võõrkeeleõpetaja, otsustasin seekord valida  peaerialaks hoopis inglise keele. Hetkel olen poolel teel lõpetamiseni ning kevadel hoian käes juba magistridiplomit. Vabal ajal tegelen improvisatsiooniteatriga, käin esinemas ning annan ka ise töötube uutele improvisatsiooniteatri huvilistele.

HANNA LOTTE KRALL

Olen Lotte, 22-aastane ning juba mitmendat põlve tallinlane. Olen tegelenud terve oma teadliku elu muusikaga: alustasin laulmisega, muusikakoolis õppisin klaverit. Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumis proovisin kätt ka teatriharus, kuid saatus otsustas siiski muusika kasuks - ülikoolis olen lõpetamas muusikapedagoogika eriala, kuigi ei ole enda jaoks ka teatrit välistanud, kes teab, mida saatus veel teele ette saadab. Peale teatri ja laulmise on minu huvideks veel reisimine ja tennis. 

KAIA BERES

Olen  pärit Lõuna-Eesti kaunite küngaste vahelt ja seega armastan loodust. Olen paras metsamoor, sest leian igal aastaajal lisaks imetlemisele metsas matkates midagi kaasa tassida - kas seeni, marju, puujuurikaid  või muud põnevat. Lapsepõlve suved möödusid järve kaldal, kus külalastega kordamööda  vettehüppe trikke tegime.  Sellest tingituna armastan vett ja ujumist. Kui ujuda ei saa, võin tunde merekaldal jalutada ja tihti naasen sealtki uhke saagiga, olgu selleks kivid, merekarbid, mere lihvitud puutükid vms . Loodusrikkusi kasutan  väikeste sõpradega  õppetegevusel näidismaterjalina  või meisterdamisel.  Noorena olin koolinäidendites  ikka peaosas ja unistasin näitlejaks saamisest, kuid õnneks  õigel hetkel märkasin, et las sellega tegelevad teised. Ja nüüd käin neid teisi ennastunustavalt vaatamas. Olen fanaatiline teatrikülastaja ja võiksin vabalt töötada kriitikuna. Tegelen rahvatantsuga, käin  matkamas nii rattaga kui ilma, armastan küpsetada ja valmistada vildist mänguasju. Viimane hullus on prantsuse keel, mis on mind vallutanud.

Lastega  olen töötanud 16 aastat. Mu tööd on märgatud ja mind  tunnustatud mitme väärika tiitliga.

Olen õnnelik, et saan olla killuke  RAM kooli mosaiigis.

KAISA KANGUR

Siin majas võib mind leida peamiselt (õppe)köögist. Minu tee õpetajaametini pole kulgenud kuigi traditsioonilist rada mööda. Hariduselt olen maastikuarhitekt ja kokk ning viimased kolm aastat olen töötanud erinevates restoranides. Kuid suur armastus ja kirg toidu vastu ning soov seda tunnet ja teadmisi jagada, lennutasid mind just siia majja. Lisaks RaM Koolile õpetan noori kokakspürgijaid Tallinna Teeninduskoolis. 

Ma tunnen, et toit ja kõik sellega seonduv vist  täidab ka kogu mu vaba aja. Mulle meeldib avastada uusi maitseid nii siin kui ka sealpool piiri. Sihtkohta teades on toidukohad esimesed, mida kaardistama asun. Juba varasest east saati on suvi tähendanud minu jaoks pikki maasikapeenraid ja lookas sõstrapõõsaid. Toidukasvatamine ja isetegemine on sama loomulik kui hammaste pesu. Pole midagi paremat, kui korjata põllult äsjavalminud viljad ning nendest valmistatud hõrgutisi jagada kallite inimestega. 

KAJA ALTVEE

Mulle meeldib teha asju oma kätega, väsimatult üllatuda, tunda rõõmu elusolemisest ja jagada seda rõõmu teistega.

Asjad, mis mind rõõmustavad – need on väikesed ja suured, noored ja vanad inimesed; loodus kogu oma mitmekesisuses, savi,  samuti head raamatud ja nauditav toit.

Asjad, mis mind kurvastavad:  kui jalad külmetavad, kui õues on kogu aeg pime, kui mõni ilus keraamiline ese, mille kallal mina või keegi teine on palju vaeva näinud,  katki läheb.

Asjad, mis kurvastamise vastu aitavad: (vt asjad, mis mind rõõmustavad) + soojad sokid, hea nali, iseenda ja maailma mitte üleliia tõsiselt võtmine.

LOONA JAKAN

Olen Tallinna Ülikoolis õppinud klassiõpetajaks ning hiljem veel sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse töötajaks. Alustasin õpetajatöödTallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukoolis ja Jakob Westholmi Gümnaasiumis. Kõik koolid, kus  tööd tehtud, on oma olemuselt olnud väga erinevad ning olen neist saadud kogemuste eest väga tänulik.

Vabal ajal meeldib mulle lugeda raamatuid, jalutada ning veeta aega oma pere ja sõprade seltsis. Peres kasvab mul üks väike ja armas tütar Mirtel.

Ma olen pärit Tabasalust. Minu kooliaeg oli väga vahva, sest  klassikaaslased ( kogu lennu jooksul) olid kohalikud lapsed ja tuttavad juba lasteaiast saati. Nii saime  kooliajal väga lähedasteks ning koolielu muutus mulle igati südamelähedaseks. Tabasalu on mere ääres nagu ka meie kool ning ma naudin väga mere lähedust. Juba lapsena seadsin sageli sammud mere suunas. Olen rõõmus, et ka minu töökoht on just siin!

MARGIT KARIIS

Olen kolmandat põlve õpetaja: vanatädi õpetas eesti, ema inglise keelt. Kasvasin vihikute, õpikute ja sõnaraamatute keskel -- see oli karm. Ühtki lohakat, grammatiliselt valet ega muidu sobimatut sõna öelda ei tohtinud. Lugeda tuli palju, see mulle õnneks meeldis, ja klaverit harjutada ka, mis nii väga ei meeldinud, aga millest on kuhjaga kasu olnud nagu lugemisestki.

Õpetajaks saamisest ma päris kindlasti ei unistanud. Tahtsin, nagu paljud tüdrukud, näitlejaks või lauljaks saada. Pärast keskkooli läksingi muusikat õppima ja umbes viie aasta pärast  leidsin end üllatusega ühest Tartu koolist muusikaõpetajana. Siis muutusid ajad, Eestist sai iseseisev riik uute väljakutsetega. Otsustasin n-ö juurte juurde tagasi pöörduda ning asusin õppima inglise keelt. Pärast lõpetamist jätkasin ikka õpetajana ja nii on see nüüd juba kolm aastakümmet kestnud. 

Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva künnisel on elu palju muutunud, võrreldes ajaga, mil õpetajana alustasin. Võimalused on avardunud ja olemasolevad teadmised vajasid täiendust, mistõttu asusin õppima eripedagoogikat. Kolm on kohtu seadus.

Laulda meeldib aga tänaseni.

MERLIN KIZANT

Läbisin oma esmase koolitee Tallinna Kristiine gümnaasiumis. Sealt edasi suundusin Tallinna Ülikooli õppima klassiõpetaja eriala, kõrvalerialaks valisin südamelähedase matemaatika. Juba esimese praktika ajal esitasin ülikoolile kohasoovina Rocca al Mare kooli. Kahjuks ei olnud selleks võimalust ei esimese ega teise praktika korral, kuid kui midagi südamest tahta, siis usun, et kõik on võimalik -  ja nii ka läks. Leidsin oma tee siia selle aasta kevadel oma viimase põhipraktikaga. Praktika sai küll läbi, kuid suhtlus siinsete inimestega mitte. Suve alguseni käisin kolleege aktiivselt abistamas ja asendamas. Siinne soe õhkkond, toredad inimesed ja omanäolised klassid olid need, mis panid mind soovima end selle kooliga kauemakski siduda.  Nüüd olengi siin meie kõige pisemate abistajana, nuputamisringi õpetajana ning 1.c klassi abiklassijuhatajana. Töö kõrvalt lõpetan ka ülikooli ja kirjutan usinalt magistritööd. Selle kõige kõrvalt jääb aega ka vabatahtlikuks tööks nii eesti kui ka rahvusvahelises organisatsioonis, mis tegeleb puuetega noorte õiguste eest seismise ja nende elu edendamisega. Kokkuvõtvalt olen peaaegu nagu Hunt Kriimsilm, kellel oli 9 ametit. Ent ega siis niisama öelda, et kes teeb - see jõuab. Peaasi, et silm säraks. Seda silmasära, kõigele eelnevale lisaks, pakub mulle loodus. Olen sündinud ning elanud terve elu Tallinnas. Vaatamata sellele pean end maalapseks. Lapsepõlve suved sai veedetud Hiiumaal ja Peipsi ääres, ilmselt sealt pärinebki minu loodusearmastus. Need on siiani lemmikkohad, kuhu linnamelu eest põgeneda. Kui ma parasjagu looduses ei uita ning mõnda oma üheksast ametist ei pea, veedan oma vaba aega pere seltsis, joonistades, maalides või lugedes – need on minu meelistegevused.

TRIIN AMUR

Kasvasin üles Türi ligidal väikeses külas nimega Põikva. Looduses kasvamine on olnud minu tugevaimaks mõjutaks ka edaspidises elus. Olen lapsest saati joonistanud, õmmelnud, kirjutanud ja laulnud. Ei oskagi oma elu ilma loomingu ja looduseta ette kujutada. Sama suureks osaks minu elus on olnud reisimine ning väljakutsete seljatamine võõrastel maadel. Viimase 10 aastat olengi kolinud tänu õpingutele ja tööle Tallinna, Viljandi, Reykjaviki, Londoni ja Norra väikese küla Raulandi vahel. Hetkel olen tagasi Tallinnas ning teostamas oma lapsepõlve unistust olla õpetaja ja õppejõud. 

LÄHIAJA SÜNDMUSED

22. detsembril 2017 algusega kell 12.00 Kontsert-jumalateenistus Kaarli kirikus (Kõik pered on oodatud üheskoos jõuluaja algust tähistama)
13. jaanuaril 2018 algusega kell 18.00 RaM 18. lennu EAK autoriõhtu (Ees ootab õhtu täis erinevaid filmi- ja muusikaprojekte, fotonäituseid, maalikunsti ja palju muud huvitavat. Tule tutvu 18. lennu omaloominguga ja vaata, milliseks inimeseks see kool meid kujundanud on.)