MEELERAHU MÄRTS

Märtsis, mil lumi minemas ja kevad tulemas, on nooremas kooliosas ikka kirjutamisest rõõmu tuntud. Kirjutamisfestivali teemad on sündinud hetkel õhus olevatest ideedest. Sel korral sai kõik alguse Vaikuseminutitest ja rahutust meelest. 

Sügisest alates on õpetajad tundides tasapisi kasutusele võtnud erinevaid harjutusi, mis annavad kehale ja meelele võimaluse rahuneda, olla kohal. Füüsiliselt heas vormis olemine on ääretult tähtis. Sama oluline on olla ka vaimse poole pealt. Just seetõttu sai välja kuulutatud meelerahu märts koos kirjutamisfestivaliga teemal „Meelerahu“. 

Paastukuu alguses, kui akna taga sadas laia lund, kõlas hommikuminutite ajal kooliraadio vahendusel üle maja direktor Heiti rahulik hääl, mis selgitas meelerahu olemust ja juhendas kuulajaid kaasa tegema esimest harjutust. Vaimse vormi treeningud jätkusid märtsikuu jooksul klassides erinevate meelerahulugude kuulamise ja harjutuste katsetamistega. Nii sai kujutlusmatkadega turgutatud oma kahanevaid energiavarusid.

Märtsikuu esimese nädala jooksul kirjutasid 2.-4. klasside õpilased ka ise meelerahulugusid. Jutud tulid eripalgelised ja kosutavad. Igast klassist valiti üks pala, nende autorid said kogunemisel tunnustava aplausi osaliseks ning kingituseks vanasõnade doomino või meelerahu kaardid. 

Valitud lood jõuavad esmaspäevaste noorema kooliosa kogunemiste kaudu ükshaaval tänulike kuulajate kõrvadeni. 

Tunnustuse osaliseks said sel korral:

Tobias Uudam (2.a), Lorette Mänd (2.b), Jaan Port (2.c), Emma Marie Allikmäe (3.a), Gabriel Hiis (3.b), Tristan Samuel Kiisküla (3.c), Karmo Saarma (4.a), Joonatan Lass (4.b) ja Uma Marie Mody (4.c)

Tobias Uudami (2.a) meelerahu lugu kõlas viimasel kogunemisel nõnda (lugeda pausidega ja rahulikult):

Viska pikali ja hinga kolm korda sisse ja välja ning nüüd kujuta ette…

Sa oled rannas, sa lähed paadisilla peale, sa uudistad teiste paate ja leiad oma paadi. Sa lähed sinna sisse. Paned paadis  aerud paika ja hakkad aerutama. Varsti ei näe sa enam randa, sa jääd seisma ja nuusutad merelõhna ning tunned mõnusat tuult. Sa näed kalu ja järsku tõuseb veepinnale üks vaal, ta on nukker ja sa küsid: „Mis juhtus?“

Vaal vastab: „Mul ei ole kellegagi mängida.“

Sa hakkad vaalaga mängima. Natukese aja pärast sa jätad vaalaga hüvasti ja aerutad edasi. Veidi aja pärast näed lendkalade parve. Üks lendkala jääb teistest maha, ta hüüab: „Oodake!“

Sul on paadis ämber, sa paned ämbri vett täis ja ütled lendkalale: „Tule minu ämbrisse!“

Ta tuleb ja sa aerutad teiste lendkalade juurde ja paned ta seal tagasi vette. Ta tänab sind. Sa keerad paadi otsa ringi ja aerutad tagasi randa. Sa jõuad paadisilla juurde, kinnitad oma paadi ja lähed randa jalutama…

Nüüd tee oma silmad lahti. Hinga kolm korda sisse ja välja ning jätka oma päeva.

EMAKEELEAASTA "DEMOSTHENESE PÄRG"!

Igal aastal on emakeelepäeva tähistamiseks peetud vanemas kooliosas kõnevõistlust. Seda juba viimased kümme aastat.

Kuna käesolev aasta on kuulutatud üleriigiliselt eesti keele aastaks, siis tõusis ka kõnevõistlus vormiliselt täiesti uuele tasandile – iga õpilane sai osaleda vaid enda kirjutatud luuletuse ettekandmisega.

Ürituse käivitav jõud, emakeeleõpetaja  Toivo Lind tunnistas oma avakõnes, et luule annab parema võimaluse tajuda keele kõla ja nüansse. 

Seekordne „ Demosthenese pärg“ oli pigem eriilmeline festival kui pelgalt võistlus.

Kuna luule on sügavalt isiklik ning selle väljendamine suure publiku ees nõuab erilist meeleolu,  oli õige atmosfääri tekitamisel abiks muusika ja koorilaul. Ka aitasid sobivat tunnetust luua meie noored luulesõbrad 5.A klassist ning juba kogenud luuletajad kirjandusõpetajate hulgast.

Luulepeo edenedes astusid ükshaaval lavale  oma särtsakast loomingust tulvil noorpoeedid.

Iga etteastega läks žürii elu aina keerulisemaks, sest kuidas saaks võrrelda hingestatud mõtteväljendusi ja sügavaid värsse? Kuidas hinnata neid, kel kõigil oma stiil ja juba selgelt tunnetatav sõnajõud?

Lõpuks tuli siiski välja valida parim luuletus, esitus  kui ka välja anda eripreemia.

Eripreemia pälvis Raimond Vool, kes õega kahasse kirjutatud luuletusega kõigist teistest enim erines.

Parima esitluse vääriliseks kuulutati Karita Helde, kes lisaks sõnadele lasi mõjuda ka pausidel.

Parima luuletuse eest võis mõttelise Demosthenese võidupärja pähe panna Susanna Maria Koortile, kes kasutas oma luules sõnamängu ja kaunist keelt, olles sealjuures väljendusrikas ja mõtestatud.

Millises vormis avab Demosthenese pärg end järgmisel aastal, pole veel selge. 

Tänavuse uhke luulepeo tuultes võib selgelt tajuda, et uudne formaat sobitus imeliselt kooli traditsioonide hulka ja võiks kindlasti ka jätkuda.

Rokem pilte üritusest on SIIN.

TUJUKUJU TÕI TUNNUSTUSE

Oleme oma klassiga osa võtnud erinevatest Tähekese võistlustest: lahendanud ristsõnu, täitnud jutumulle Hillar Metsa naljapiltides, kirjutanud jubejutte. Oleme napsanud mitmeid auhindu. Otsustasime kogu klassiga osa võtta ka ajakirjade Täheke ja Hea Laps poolt välja kuulutatud sõnavõistlusest. Eks õpetaja ikka käskis ka :) (tujukuju). Oli vaja mõelda eestikeelseid vasteid sõnadele snowtoob, emotikon, outlet, aksessuaar, bodi jne. Saatsime oma sõnad võistlustulle. Ja ühel ilusal päeval potsataski õpetaja Monika postkasti teade, et üks meie klassi pakutud sõnadest on osutunud võiduvääriliseks: TUJUKUJU emotikoni asemel. Selle sõna mõtlesime välja meie Gretega (Grete Ohu ja Säde Liisa Viiderfeld). Kuidas selle sõna peale tulime? Hakkasime mõtlema, et kui saadad kellelegi emotikoni, siis väljendatakse sellega oma emotsiooni ehk tuju. Märk ise on kuju ja nii saimegi sõna TUJUKUJU. Meie arvates võiks kasutusse minna ka ILUSÄRA ja SVÄMM. SEINAKÕNE on samuti vahva sõna, mida ise oleme juba tundides kasutanud, kui õpetaja meile midagi slaidiesitluste kaudu õpetab. Oleme neid uusi sõnu juba kasutama hakanud. Ehk teevad seda ka teised.

Oma kõnes kasutame inglisekeelseid sõnu, kui tahame öelda mingit sõna lühemalt. Mõned sõnad ongi aga sellised, mida ütleme ainult inglise keeles. Seega kasutame inglisekeelseid sõnu päris sageli.

Näiteks: by th way (muideks), lol (laughing out), gg (good game), influencer (mõjutaja), idk (I don`t now), stream (ülekanne).

Sõnavõistluse korraldajad kutsusid võitjad 14. märtsil Viru keskuse Rahva Raamatusse. Panime kokku klassi esinduse ja koos õpetaja Maarikaga teele asusimegi. Seal anti kõikide parimate sõnade loojatele auhinnad. Auhinnaks saime ajakirja Hea Laps aastatellimuse, RR kinkekaardi, käsitööšokolaadi jm väiksemaid kingitusi. Pidime andma päris mitu intervjuud. Samuti pakuti meile kringlit ja morssi.

Säde Liisa Viiderfeld ja Grete Ohu 5A klassist

"MEES PISUHÄNNAGA" TÄITIS KOOLI AULA NAERU JA ILUSA MUUSIKAGA!

Kust tuli idee teha „Pisuhända“?

Hanna Renter (edaspidi HR): Mõte lavastada helilooja Boris Kõrveri ja libretist Ardi Liivese muusikalist komöödiat ’Mees pisuhännaga’ tekkis eelmise aasta kevadel pärast Tšaikovski ooperi  „Jevgeni Onegin“ etendust. Mitmed projektis osalenud küsisid, et mida me järgmisel aastal teeme, ja minul ei jäänud muud üle, kui leida sellele küsimusel sobiv vastus. Algselt oli käesolev projekt plaanis teoks teha Vabariigi aastapäeva raames ja seega jäid  „sõelale“ just eesti autorite teosed. Minu soov oli, vastukaaluks eelmise aasta draamale,  tuua lavale midagi koomilist. Hakkasin meenutama meie heliloojate operette, mida on  aegade jooksul tehtud,  ja B. Kõrveri „Mees pisuhännaga“ tundus kõige teostatavam ning samas ka kõnetavam just õpilastele, kes Vilde samasisulist teost kirjandustundides loevad või on juba lugenud.

Miks on „Pisuhänd“ kõnekas ja oluline ka tänapäeval?

HR:  Pole midagi uut siin päikese all. E. Vilde teose põhitemaatika on aktuaalne ka tänapäeval – üks ostab ja teine müüb, üks üritab ennast võõraste sulgedega ehtida ja teine kasutab seda enda tarbeks ära. Samas annab teos lootust, et inimene võib olla midagi muud kui see, kes ta kogu aeg on olnud ja kelleks teda alati on peetud. 

Miks just muusikal?

HR:  Žanriks sai valitud käesoleval korral muusikaline komöödia või operett, sest nagu eelpool öeldud, oli see vastukaaluks eelmisel aastal etendunud traagilise sisuga ooperile.

Mis on siiani olnud parim õppetund?

 JJ:  Parim õppetund on olnud arusaam, et kunstilise eesmärgi saavutamiseks on tarvis tulla enesele armsaks saanud mugavustsoonist välja. Kui on tegemist tegelaskujuga – Ludvig Sander –, mis erineb rohkesti nii emotsioonidelt kui ka mõtlemiselt rolli etendaja tegeliku minapildiga, nõuab see mitteprofessionaalilt rohkem energiat ja jõudu. Üks on aga kindel: kui soov eesmärki saavutada on vankumatu, võib selle jõuga liigutada sama vankumatuid mägesid.

Suurim katsumus?

Jorgen Järva (edaspidi JJ): Suurim katsumus oli seda rolli õppides jätta rohkem kõrvale enda igapäevane minapilt. Enesearenduskursuse (EAK) raames tehtud projekt, milleks oli Ludvig Sanderi roll muusikalises komöödias „Mees pisuhännaga“,  täitis isiklikult minu jaoks kursusega seatud eesmärgi täielikult. Eesmärk areneda maailmas, mis on minu sees ja minu ümber, teha seda  igapäevaselt ning terve elu. 

Millised tunded valdasid sind etenduse eel?

JJ:  Esietenduse eel olevad tunded olid vaid iiliti ärevad, sest peamiselt valdas mind emotsionaalselt rahulik enesekindlus ja teadmine „Sa saad sellega hakkama“. Lavanärv on suuremal või vähesemal määral kõigis meis küll olemas, ent eks see tuleb ja läheb sama  kiiresti. 

Ja järel?

JJ: Nüüdseks, kui  „Mees pisuhännaga“ etendused on saanud minevikuks, vaatan kogu protsessi arengule ja kulminatsioonile tagasi rõõmsa meele ning rahuloluga – midagi on taaskord tehtud sellist, millest jäävad järele vaid hindamatud mälestused ja kustumatud kogemused.

Muusikali võlu ja valu – mis jäi ehk edasi andmata, mis õnnestus eriti hästi?

HR: Muusikalise komöödia žanr on minu arvates eriti nõudlik, sest kõneteatri ja muusika sujuv omavaheline sidumine ei ole lihtne. Kasvõi ainuüksi üleminekud kõnetekstilt muusikale ja vastupidi. Samuti on vastav žanr nii teksti- kui ka tegevusrohkuse tõttu lavaliselt sageli komplitseeritum  ooperižanriga võrreldes, mis on laulutehniliselt ja muusikaliselt nõudlikum ning seepärast sageli ka staatilisem. Kõigele lisaks on hea nali keerukas nähtus, mille publikuni viimine nõuab omakorda filigraansemat lähenemist.

Lemmikkoht ses loos – ja miks?

JJ: Isiklik lemmikkoht etenduses oli L. Sanderi meeletu frustratsioon suhetes Tiit Piibelehega, kus viimane nõuab Sanderilt peretütar Laurale kosja minekuks eestkostet. Sellised situatsioonid on heaks lakmuspaberiks rolli minemisest, näitamaks näitlejale ja publikule ehedalt, kui kardinaalselt võivad  inimesed pingelistes olukordades käituda.

Kuidas kirjeldada meeskonna dünaamikat?

HR: Iga kollektiivse ettevõtmise edukuse võtmeks, mida üks näitemäng kahtlematult on, saab olla vaid iga üksikisiku ennastsalgav panus. Lavastaja võib kasvõi nahast välja pugeda, aga paraku ei saavuta ta plaanitut, kui tal pole tema nägemust toetavat ja oma parimat andvat kaadrit. Käesoleva etenduse väljatoomisel töötas kogu meeskond tervikuna ühise eesmärgi nimel – pakkuda publikule tasemel meelelahutust.

Ja mida võiks järgmisena oodata?

HR: Järgmiseks aastaks ei ole hetkel midagi konkreetsemat plaanis. Üks põhjustest on kindlasti RaM kooli alanud 20. juubeliaasta. Aga samas lisan, et iial ära ütle iial.

Küsis Loreen Pulk

Rohkem pilte etendusest SIIN.

GURMEEÕHTUSÖÖK LOOB VÄÄRTUST JA TÄIDAB UNISTUSI

ARMAS HEATEGIJA!

Mõningase ajalise inertsiga toimunule tagasi vaadates kipuvad hetkesünergiast mõjutatud emotsioonid kahvatuma, seevastu järjest selgemalt raamistub olnu tõeline sisu. Nii on ka 8. märtsi gurmeesumin ja -elevus asendunud täna mõnusa tänutunde ning rahuloluga. Järjest enam on aga mõtetes kirgastumas RaM kooli gurmeeõhtute traditsiooni läbiv sõnum - lapsevanemana, vilistlasena või kooli sõbrana toetada meie kooli häid unistusi ja aidata kaasa nende täitumisele.

Täname Sind, armas külaline, et aitasid oma osalemisega RaM Kooli Arengufondi heategevuslikul gurmeeõhtul kaasa kooli järjekordse SUURE UNISTUSE elluviimisele!

Selleaastase, juba seitsmenda gurmeeõhtu tulu suunatakse väärtuspõhise ja innovaatilise RaM Kooli jätkusuutliku arengu külviseemneks. Toetab ju meie panus  RaM kooli õpilaste, meie laste, kujunemist eluterveteks, õnnelikeks, vaimseteks ja eetilisteks inimesteks! Just nagu meie kooli väärtustesse on kirja pandud.

Juba lähiajal vahendab Arengufond kooliperele täpsema sõnumi selleaastase toetusprojekti headest eesmärkidest.

Täname Sind, armas õhtujuht ANETA, et juhatasid meid gurmeeõhtu jooksul rännakule läbi kooli kauneimate traditsioonide ja väärtuste!

Täname teid,
õpetaja KATRIN SAARELEHT,
lapsevanemad MAI PALLING JA RIINA VARTS,
vilistlane JOEL INDREMITTE
ja õpilane RICHARD KASK!

Oma hingestatud mõtisklustega aitasite jõuda ühise tõdemuseni, et meie kooli suurimaks väärtuseks on ühtehoidev koolipere - õpilased, õpetajad ja lapsevanemad - võrdsete teekaaslastena sõbralikult üksteise kõrval ja üksteise heaks toimetamas. 

Arengufondi rahvas peab korraldajana tunnistama pattu, et meie gurmeeõhtud on alati olnud eriliselt sisutihedad ning ka seekord jagus tagasivaateid, kokkuvõtteid, etteasteid ja presentatsioone peaaegu igasse gurmeehetke. Vahepausidesse mahtusid kenasti nii meeleolukad mõttevahetused õhtukaaslastega kui sõõm heade toetajate poolt hoolikalt valitud veini.

Siiski, gurmeeõhtu kõige-kõigemat ehk peakokkade poolt pakutavat kulinaarset kunstiteost  saime heade gurmeelistega jagada kogu meeleoluka õhtu vältel!

Sügav kummardus ja siiras tänu 6-käigulise maitseelamuse eest meie imelistele PEAKOKKADELE, kes olid taaskord omapoolse hea tahtega ja sooja südamega panustamas gurmeeõhtu õnnestumisse:

õpetaja KRISTEL NUUME ja 1.C KLASSIPERE,
õpetaja KAISA KANGUR ja RaM Kooli ÕPETAJATE GURMEEKLUBI,
INGREM RAIDJÕE - RAM kooli lapsevanem ja meie gurmeeõhtute lojaalne peakokk juba 7 aastat
KARMEN PALTS ning Arengufondi ja vilistlaste debüütkoosseis
INDREK KIVISALU - tippkokk ja RaM kooli lapsevanem
ROMAN ZAŠTŠERINSKI - tippkokk ja RaM kooli lapsevanem
lapsevanem DINA TAMJÄRV ja 1.C KLASSIPERE.

Selleaastase gurmeesaali sättisid õhtu temaatikale kohaselt värskelt roheliseks külvipeenraks õpetaja MARI VIIK oma õpilastega ja kooli tegusad lapsevanemad. Aitäh, imeilus oli olla!

Gurmeekülaliste heaolu eest hoolitsesid gurmeeõhtu jooksul aga RaM kooli parimad “aednikud”, meie väsimatud ÕPETAJAD - naerusuised ja kergejalgsed etteandjad, seda hilistest õhtutundidest hoolimata! BRAAVO!

Oleme ülitänulikud RaM kooli gurmeeõhtute toetajatele RELIKA ja ARGO KOPPALE ning CARMEN GRUPILE, kelle heatahtliku panuse tulemusena nautisime õhtut täiuslikus gurmeesaalis ja laitmatu teeninduse saatel!

Siirad tänud PEREKOND KALMUSELE, kelle suuremeelse toetuse tulemusena saime oma külalisi kostitada parima veinivalikuga.

Suur tänu kvaliteetseima veesõõmu eest RaM kooli lapsevanemale KADRI KERIKULE.

Aitäh meie kooli talentidele, kes lisasid peomeeleolule särtsu ja sära:

RAM TANTS 2018 esindajad - 11. klassi tüdrukud

Roosad Käärid 2019 esindaja – õpilane MARIBEL METS oma värvika kollektsiooniga

Muusikaõpetaja ARLO ORLOVSKI

Gurmeeõhtu mälestusi saate taaselustada meie kooli vilistlase KERT SAARMA fotode abiga SIIN.

RAM KOOLI SÜNNIPÄEVAL LÜKATI KEERLEMA KARJÄÄRIKARUSSELL

Ram kooli kogukonna algatusel on keerlema lükatud uus ettevõtmine nimega “Karjäärikarusell”. Ram kooli sünnipäeval, 29.märtsil, sai tuule tiibadesse kaks aastat küpsenud idee korraldada gümnaasiumiklassidele karjääriplaneerimise infopäev. Erinevate erialade tipud ja talendid kohtusid koolipäeval oma teed valivate gümnasistidega. Karusell pöörles kolmes erinevas temaatilises auditooriumis, kus toimusid inspireerivad vestlused, arutelud, jagati kogemusi ja vastati küsimustele. Noori kogunesid inspireerima peamiselt meie enda kooli vilistlased või lapsevanemad. Gümnasistid jagati kolme gruppi ja iga grupp käis kolmes temaatilises toas. Ettevõtlus tuba modereeris Tauno Loodus. Noortel oli võimalus tutvuda eduka takso-äpi Bolti (varem Taxify) looja Martin Villiguga, Krimelte omaniku Jaan Puusaagiga ning Legendhotels omaniku Tauri Sumbergiga. Kultuuritoas oli moderaatoriks Ram kooli vilistlane Aneta Varts, kes aitas tutvustada  laulja Marie Vaigla, fotograaf Hendrik Osula ja filmioeraator Mihkel Soe tegemisi. Kolmandaks teematoaks oli inseneeria, mida vedas Ram kooli lapsevanem ehitusinsener Anneli Ramjalg, kes tutvustas projekti “100 sammu inseneerias”. Tudengivormeli tegemistest rääkis Rico Jaanipere ja Ede Schank Tamkivi tutvustas õpikeskkonda Eesti 2.0.

Karjäärikarusell pakkus rõõmu esinejatele ja oli inspireeriv noortele, kes hindasid ka rahulolu küsitluses seda päeva kõrgelt. Esimene tiir on tehtud, järgmiseks aastaks kogume ideid nii teemade, esinejate kui uute põnevate lähenemiste osas. Ram kool tänab südamest Karjärikaruselli ellukutsujaid, esinejaid, korraldajaid!

Karjäärikarusell tuli, et jääda.

Rohkem pilte üritusest SIIN.

LÄHIAJA SÜNDMUSED

6. ja 7. mai noorema kooliosa hommikud emadega
15. ja 16. mai tunnustusõhtud keskmisele ja vanemale kooliosale
18. mai Roheline Muru
23. ja 24. mai loodusklass ja projektipäevad
29. mai KuMa muusikakooli kevadkontsert
31. mai Noortekoori hooaja lõppkontsert