This email has been sent to {email} because subscribed and confirmed on Roccal al Mare kool. Click here to modify you subscription or unsubscribe.

 

RAM KOOLI PEREDE HULGAS VIIDI LÄBI RAHULOLUKÜSITLUS

Seekordne küsitlus kordas uuringut, mille korraldasime oma perede hulgas 2015. aastal. Tänavune küsitlus keskendus samadele teemadele, mis toona, ja see võimaldab veidi jälgida, kas perede hinnangutes koolielule on muutusi.

Meeldetuletuseks, mis need teemad olid:

-          Infovahetus kodu ja kooli vahel erinevates kanalites (e-koolist kuni isikliku suhtluseni)

-          Üldine koolikorraldus (tunniplaanist kuni ühiste ürituste ja huvitegevuseni)

-          Õhkkond ja turvalisus koolis (õppimise pingest kuni suhete sõbralikkuseni)

-          Õhkkond ja suhted klassis (õpetaja tähelepanust kuni klassivälise tegevuseni)

-          Väärtuste rakendumine koolielus (individuaalsest lähenemisest vastastikuse austuseni)

Need üldisemad teemad olid jaotatud täpsemateks küsimusteks, millele paluti vastata 4-pallisel skaalal ja mida sai soovi korral kommenteerida.

Mõningaid muutusi oli ka küsimustes – näiteks soovisid vanemad anda tagasisidet nutiseadmete kasutamise kohta koolis. Neli aastat tagasi ei olnud see teema nii aktuaalne. Siinkohal tahaksime tänada neid Suurkogu liikmetest lapsevanemaid, kes tegid ettepanekuid küsimuste sõnastuse ja teemade kohta. Ning muidugi suurim tänu kõigile vastajatele – kokku täitsid küsimustiku 337 peret. See on 100 võrra väiksem arv kui neli aastat tagasi, kuid ikkagi suur ja esinduslik valim. Igast klassist oli vastajaid keskmiselt 10.

Kuna eelmise uuringu tulemused olid ülimalt positiivsed, siis oli korraldajatel pisut ärevust – mis suunas kogukonna arvamus on muutunud? Seda suurem on rõõm selle üle, et tulemused on endiselt väga positiivsed. Kõigist vastustest märgiti „Täiseti rahul“ või „Täiesti nõus“ 69%-l kordadest ja osalist rahulolu või nõusolekut väljendati 24%-l vastustest.

Eriti kõrgelt (täiesti rahul üle 80%) hinnati nelja teemat:

•       Koolis on lapsel turvaline

•       Lapsele meeldib koolis

•       Infovahetus klassijuhatajaga

•       Õpilased on informeeritud koolis toimuvast

Kõik on väga olulised teemad, mis kogu koolielu oluliselt mõjutavad – kui nendega on hästi, siis loob see tugeva aluse ka probleemidega edukalt tegeleda.

„Mitte eriti rahul“ või „mitte üldse rahul“ vastuseid oli vastavalt 5%  ja 2%. Tahame oma töös pöörata rohkem tähelepanu neile teemadele, kus probleeme nähakse ja rahulolu on väiksem. Sarnaselt varasemale uuringu tulemustele oli keskmisest rohkem rahulolematust

•       koolipäeva korraldusega (kestus, koormus, tunniplaani tasakaal)

•       aktiivse tunnivälise tegevusega klassielus.

Uute teemadena on kõrgema riskiga lisandunud veel kaks, millega keskmisest rohkem vastajaid ei nõustunud:

•       Nutiseadmete kasutamine koolis on kontrollitud (16% kas üldse või pigem ei nõustu)

•       Koolis väljendatakse ja sisendatakse tunnet ning teadmist, et iga laps on milleski andekas ning püütakse üles leida ja hoida, milles see seisneb (12% on neid, kes seda RaM kooli manifestis väljendatud väärtust koolielus ei näe)

Veel nõuavad küsitluste tulemuste põhjal tähelepanud need teemad, mille kohta märgiti „ei oska öelda“. Üks neist on koolis toimiv õpiabi süsteem, mille ülesehitamisse praegu panustame. Samuti vajab laiemat tutvustamist muusikakooli ja muude huviringide tegevus.

Kuigi tulemused olid valdavalt väga positiivsed, ei kutsu need ometi loorberitele puhkama. Küsitlus annab väärtuslikku infot arengukohtade ülesleidmiseks. Plaanime kindlasti küsitlusi regulaarsemalt korraldada – see võiks olla oluline suhtlemise viis meie kogukonnas.

 

 

 

 


UURIMISTÖÖD TEADUSFESTIVALIL

 

Sel aastal toimus juba 18. korda õpilaste teadustööde riiklik konkurss. Konkursi eesmärk on pakkuda koolinoorte uurimistöödele võistluslikku väljundit ning motiveerida ja innustada noori teaduslikumale teemakäsitlusele uurimistööde tegemisel. 

Meie koolist saatsid konkursile oma tööd 4 noor uurijat, kes kõik valiti edasi teise vooru. 16.-17. aprillil toimuski Tartus Eesti Rahva Muuseumis teadusfestival, kus õpilased tutvustasid posterettekannete vormis oma uurimistöö tulemusi. 

Susanna Maria Koort (juhendajad Kairi Palusoo ja Kati Naber (Astra Zeneca) andis oma uurimistöös „Perearst kui patsient“ ülevaate sellest, kuidas meie perearstid haigena käituvad. Uurimistöö peamised tulemused avaldati ka ajakirjas „Perearst“.

Tiia Sildam (juhendaja Janika Kärk) analüüsis Eesti kajastatust saksa meedias Frankfurter Allgemeine näitel ning kaardistas teemad, millega Eesti silma paistab. Peamiselt pälvisid nimetatud ajalehes tähelepanu Eesti kui digiriik ning erinevad Venemaa naabrusega seotud teemad.

Silja Stoicescu (juhendaja Ronald Juurma) uuris gümnasistide teadmisi Tšernobõli katastroofi, tuumaenergia ja kiirgushädaolukorra kohta. Uurimusest selgus, et kuigi õpilased on informeeritud Tśernobõli katastroofist, on teadmised õigest käitumisest kiirgusohu puhul vähesed.

Kõige edukamalt läks konkursil Tambet Tammemägil (juhendaja Parry Jahnke), kelle töö kandis pealkirja „Eesti-Inglise koodivahetuse funktsioonid Eesti noormeeste vestluses arvutimängu kontekstis“ . Koodivahetuse funktsioonid jagunesid järgmiselt: leksikaalse lünga täitmine, eestikeelse üksuse asendamine, tšempionite imiteerimine, keskkonna imiteerimine, meemide imiteerimine, laulmise vahendamine, lühendite kasutamine, halvustav rääkimine. Töö pälvis Eesti Teaduste Akadeemia eriauhinna.

 

 

 

 

ÜLESKUTSE KÕIGILE VILISTLASTELE

 

Hea Rocca al Mare Kooli vilistlane!

Järgmisel õppeaastal saab meie kool 20-aastaseks, mistõttu on muuhulgas põhjust võtta ette Rocca al Mare Kooli vilistlaste kaardistamine ja andmebaasi loomine. Eesmärgiga koguda kokku infot, kuhu oma eludega tänaseks jõudnud oleme ning taasluua side kooliga RaM vilistlaskogu ellukutsumise näol. Järgmise õppeaasta üheks paljudest eesmärkidest oleks kindlasti näha kõiki vilistlasi juubeliaasta pidustustel, kuid pikaajalisem eesmärk on siiski kaardistada meie seast need, kes kooli igapäevastesse tegemistesse sooviksid panustada. 

RaM Kooli väärtustele ja motole tuginedes oleme sõnastanud ka RaM Vilistlaskogu missiooni: viia ellu maailma paremaks muutvaid unistusi. Soovime inspireerida ja toetada tulevasi vilistlasi tegema sama. 

Oleme seadnud visiooni ühendada ja arendada kooli kogukonda läbi positiivse, eestvedava ja vabatahtlikkust propageeriva tegevuse. Lähiaastate järgmine eesmärk oleks Rocca al Mare Kooli gümnaasiumiõpilaste jaoks mentorlusprogrammi välja töötamine.

Täna on meie tegevusele oma toetust avaldanud kooli nõukogu, vanematekogu ja arengufond ning kõik ootavad pikisilmi, et vilistlased ütleksid oma sõna sekka.

Esimeseks eesmärgiks seadsime info kogumise vilistlaste kohta. Oma panuse saad anda vastates allolevale ankeedile. Kolmandate osapooltega me infot ei jaga ja lubame ühendust võtta vaid soovitud viisil. Seega, hea vilistlane, anna endast märku ning jaga antud ankeeti kõikide teiste vilistlastega, kelle kontakti tead. Loodame algust teha ühe inspireeriva ja jätkusuutliku ettevõtmisega, milles iga vilistlase panus on võrdväärselt oluline.

Vilistlaste ankeeti saab täita SIIN.

RaM Kooli vilistlased

 

Mihkel Tammo VIII lend
Tõnn Kuuli II lend
Aneta Varts XIV lend

 

 

 

ÜLEMINEKUEKSAMIST, MIS ON ROHKEM ÜLEMINEK KUI EKSAM

Õpetajale on oma tegevuse mõtestamine äärmiselt vajalik töömeetod ning seetõttu pole imestatav, miks on kevadised teadmiste kontrollid, tagasivaatamised õppimisele või teist laadi kokkuvõtted  nii iseenesest mõistetavad. Aga kui meie õpetajate mõtete lendu koordineerib seletamatu „ram-faktor“, siis võib teadmiste mõõtmise metoodikaks kujuneda hoopis midagi teistsugust. Nii juhtus ka seekord, kui koolieksamist sai 7. klassile  mitme aineõpetaja komplekseksam ning traditsioonilise õigete vastustega testi asemel sündis uuelaadne proovikivi - me tegime matka!


Foto: Rainer Talvar

Enne sisukirjeldust tasub meenutada, et enesekohaste pädevuste kujunemine on üks olulistest kooli sihtidest. Kognitiivsete oskuste kujundamise kõrval tuleb oluliseks pidada ka mittekognitiivsete oskuste arendamist, seda eriti teismeeas. Tõele au andes ongi keskmise kooliosa periood parim aeg isiksuse oskuste (püsivus, ettevõtlikkus, enesejuhtimine) kujunemiseks. Eelpool toodut arvesse võttes oli üsna kerge jõuda üksmeelele, et 7.klassi noored tuleks omamoodi riitusega lapsepõlvest välja raputada. Seadsime sihiks anda lisaks aasta jooksul õpitule ka elulised seosed, luua turvatud olukord, mis nõuab eksaminantidelt  ebamugavusest hoopis mugavuse loomist.

Nii korraldasimegi teadmiste ja oskuste mõõduvõtmiseks ööbimisega matka looduskaunil Pakri poolsaarel. Ajalooliste sündmuste turmtules toiminud  Paldiski ja selle ümbrus pakub ja kontraste ja mõtlemisainet. On haruldane võimalus heita geoloogipilk miljonite aastate taha ja vaadelda Eesti maakoore kujunemist Pakerordi Balti klindi paljandil, samas panna proovile oskus orienteeruda maastikul ja sadamalinnas, suhelda kohalikega, mis teatavasti eeldab kontakti õnnestumiseks ka võõrkeeleoskust, julgust ja viisakust. Teha priimustel valmivat toitu, mis arvestaks nii kaaslaste maitsesoovide kui toiduteadlaste soovitustega. Ja viimasena - pigem isegi olulisemana – tekitada võimalikult vähest koormust haprale ökosüsteemile ja haruldasele loodusmaastikule.


Foto: Rainer Talvar

Kui nooremana olid paljud õpilased harjunud lootma õpetaja või kodude poolt ette antud infole ning seda kuulekalt täitma, siis seekord sai eksamil oluliseks kõik vajalik ise välja selgitada. Kuhu läheme, millest sõltume, millised on vajalikud ettevalmistused ja teadmised? Infotehnoloogia annab selleks  mugava teadmuse. Eelmise pilootaasta värvilised trükitud töövihikud asendusid tänavu uue loodusressursse säästva katsega -  Google Classroomi õpikeskkonnaga. Pole mõtet silmi sulgeda ja salata – tänapäevase eneseregulatsiooni riituse juurde peab kuuluma ka võimalus „tarka meest taskus“ kontrollida, et õppida seda eesmärgikohaselt kasutama. Julgen täna väita, et digivahendid aitavad õpetajal õpiprotsessist väga mitmekülgse pildi  saada –  õpilaste kokkuvõtted eksamist (Sutori rakenduses) avasid nii mõnegi aspekti, mis tavapärases suhtlemises varju jäävad.

Tänaseks on kolme klassi „küpsuseksam“ teistkordne. Nähes lastes raske nädala rammestust ja rahulolutunnet, võib eeldada, et meie üleminekueksamist võib saada  traditsioon. Õpetajad ja  olulised ainevaldkonnad võivad ajas muutuda, kuid vajadus oma teadmised ja oskused  päriselu kontekstis proovile panna, jääb ideena samaks.  Minu nägemuses on see parim viis saada tagasisidet aasta jooksul toimunule ja mõtestada, mis  on elus ja õpetajatöös  oluline.

Suur tänu eksamiideed kosutanud Siljale, loodusteadusliku raami loonud Kristinale ja Liinale. Matkal väsimust trotsivatele ja õlatunnet jagavatele Marekile, Raimondile ning Ronaldile, kes nii osavalt ideid ja inimesi toetada oskab! Tänud ka meie uuele haridustehnoloogile Mikule ning selle aasta vapratele klassijuhatajatele Pillele, Jasonile ja Erkile. Ja ekstratänud meie südamlikele, tarkadele ja rõõmsatele riituse edukalt läbinud õpilastele! Ootame põnevusega järgmise aasta väljakutseid!

 

Kaie  - „eksamifänn“ ja 7. klassi toitumisõpetuse õpetaja

 

 

 

HEATEGEVUSLIK SPORDI-JA TÄNAVATOIDUPIDU ROHELINE MURU 4

Seekord toimus üritus uues kuues ja tõi kohale rekordarv kooli kogukonna liikmeid. Oli ka põhjust kohal olla, sest esimest korda astus võistlustulle ka VILISTLASTE võistkond. Uudne oli samuti MULLIPALLI turniir, mille võitis ISADE võistkond.

Kuna POEGADE võistkonna liikmed olid kõige nooremad, siis nemad pidid lausa kaks korda enda oskused proovile panema. Esimene mäng VILISTLASTE vastu oli neil edukas ja seejärel pidid nad end valmis panema järgmiseks kohtumiseks ISADE vastu.

Tänu õnnestunud penaltite seeriale oli seekord au ja rõõm anda esimest korda võidukarikas ISADELE. Muidugi ei saa kuidagi alahinnata POEGADE vastupanu. Kõik võistkonnad olid väärt aplausi.

Ka ilmataat soosis meie üritust: oli imeilus ilm. Maitsemeeli paitas taaskord  9. klasside poolt valmistatud TÄNAVATOIT õpetaja Kaisa Kanguri ja Kristel Nuume eestvedamisel. Ka sel korral ületasid kõik toidud meie ootusi. Aitäh, Kristel, Kaisa ja 9. klassi õpilased.

Plaate keerutas ning meeleolule lisas vürtsi meie kooli vilistlane Laura Reimann.  Esimest korda sai end proovile panna ka mullipalli turniiril, mille eestvedajad olid meie kooli õpilased.

Aitäh, et olite kohal. Aitasite kaasa muusikaklassi uuenduskuurile, mida meie lapsed peaksid nautima juba septembrikuus.

Aitäh ka kõigile õpilastele, kes panustasid ürituse korraldusse. Te andsite häid ideid ja üheskoos saimegi need realiseerida.

Aitäh ISADE, POEGADE ja VILISTLASTE võistkondadele.

RaM Arengufond

 

Rohkem pilte üritusest SIIN

 

 

 

RAM KOOLI UHKUS

 

Meie kooli selle aasta märksõnaks oli märkamine. KiVa tiim soovis õppeaasta lõpus tunnustada neid, kes on sellel õppeaastal eriliselt silma paistnud  märkamise, tegutsemise ja hoolimisega. Juba üle kümne aasta on eestlasi liigutanud tänuüritus „Eestimaa uhkus“, mis tunnustab inimesi imeliste tegude eest. Et ka meie oma kooli noori heade tegude eest tunnustada ning  eeskujude kaudu  hoolivatele tegudele innustada, sündis idee hakata jagama RaM Kooli uhkuse tiitleid. Et leida meie koolipere seast üles silmapaistvalt suure südamega hoolijad, märkajad ja abistajad, levitati nii õpetajate, lastevanemate kui ka õpilaste seas üleskutset nendest toredatest õpilastest meile teada andma. Südant soojendavate olukordade kirjeldusi laekus nii õpetajatelt kui ka lastevanematelt. Järgmisel aastal on kavas RaM Uhkuse tiitlit taaskord välja anda. Otsime kindlasti võimalusi, et antud ideed paremini kajastada, et meile jõuaks veelgi rohkem ilusaid lugusid heategudest  ka õpilastelt endalt.

 

Sellel aastal laekunud lugude seast valis KiVa meeskond ühiselt välja neli lugu, mille kaudu tunnustatakse koguni üheksat õpilast. RaM Kooli uhkuse tiitli pälvisid sellel aastal Sebastian Lennart Richardson (2. c klass), Rianna Sikk (4. c klass), Anna Žuravljov (4. c klass), Ella Ojavere (4.c klass), Vanessa Christiansen (4.c klass), Mirjam Tamjärv (4.c klass), Dominic Pettai (7. c klass), Martin Vallaste (9. a klass) ja Karl Pärloja (9. b klass).

Õpilasi tunnustati 14. juunil toimunud aktustel.

 

 

 

 

 

KOLLEEG TUNNUSTAB KOLLEEGI

 

KRISTEL EINASTE-LUKK:

SA TULID TUPPA JA VALGUST 
JA SELGUST SAI TUBA TÄIS.
SA TULID TUPPA JA SELGUS,
ET MÕTTEID ON SUL HÄID.

SA TULID TUPPA JA VANA 
OLI KORRAGA UUS.
SA TULID TUPPA JA LAULUD
OLID MEIL KÕIGIL SUUS.

SA TULID TUPPA JA VANA 
DATA LEIDSID NURGAST.
SA TULID TUPPA JA DATA 
PILTKI ON NÜÜD ERGAS.

 

SA LÄKSID ÕUE JA RÄHNI
MÄRKASID LEBAMAS MAAS.
SA ANDSID TALLE ABI,
RÄHN TOKSIB NÜÜD KENASTI TAAS.

 

SA HÜPPASID BASSEINI JA RÕÕMU
TEGID LASTELE SA.
SA HÜPPASID BASSEINI 
NING LUSTISID SÜDAMEST ISE KA.

KOLLEEGIDE TUNNUSTUS - AASTA TULIJA 2019
AITÄH SULLE, HEA KRISTEL!

 

 

GRETE KARU:

TÄNA EI RÄÄGI ME KIISUST EI KUTSUST,
AUTODEST, NUKKUDEST EGA KA JUKUST.
VESTAME HOOPIS PÕNEVA LOO -
LAS KRISTINA SEL AJAL SOKID KOOB.

 

MÕISTA-MÕISTA KELLEST JUTT:
SEEST SIIRU-VIIRULINE,
PEALT KULLAKARVALINE,
TERVE ELU MEIE MAJAS,
NÜÜD ÜKS KLASS SIND VÄGA VAJAS.

 

SAI SUHKRUTERAKS PIPRAKAUN
JA LASTE SUUDEL KÕLAB LAUL.

 

NAGU ALGUL, NII KA NÜÜD
ON TOETAMAS SIND ÜKS PÕLDPÜÜ.
TAL SÕBRALIK JA NAERUL NÄGU,
EI OLE PÜÜ, VAID HOOPIS KÄGU.

 

EKS PALJUD JUBA TAIPAVAD -
JA ÜKSTEIST JÄRGI AITAVAD.
ON KOSTA SAALIST VAIKNE SOSIN,
JU LEITUD KRINGLI SEEST ON ROSIN.

 

EKS IGAÜKS NÜÜD SAAB JU ARU -
SEE ON ME ARMAS GRETE KARU

KOLLEEGIDE TUNNUSTUS - AASTA TULIJA 2019
AITÄH SULLE, HEA GRETE! 

 

 

 

ARLO ORLOVSKI:

ÜHEL PÄEVAL JUHTUS SEE, 
KUI KOOLIMAJJA ASTUS MEES. 
KITARRE SELJAS, NÄGU NAERUL,
MISKI TEMAS OLI PAELUV.

 

KAS VAID MUUSIK KORRAKS KÜLAS, 
ESINEMAS KOOLMAJAS?
EI, SEE POLNUD ÜLDSE NII – 
IKKA PESITSEB TA SIIN.

 

HAKKAS MEIE ÕPETAJAKS,
SELLIST OLIGI MEIL VAJA – 
VIISAKAT JA SIRGET MEEST,
KES PEAB LUGU AINULT VEEST.

ILM ON KÜLM JA TUUL ON VILU, 
KLASSIST KOSTUB TILULILU: 
UKULELE VAIKNE VIIS. 
PUHUB MAHE MERE BRIIS.
NÄDALAGA UUE PILLI, 
ÕPPIS SELGEKS, SÕRMED VILLIS. 
NÜÜD KUI VAJA, HÜÜDKE VAID - 
UURIB KONTRABASSI MAID.

 

EI TAHAKS VÄGA KARJUDA -
KUID KLAVERIT KA HARJUTAB.
JA PLAATPILL TEMA LEMMIK ON,
SEL NIMEKS BASSMETALLOFON.

 

VEEL ÜKS KIRG ON SELLEL MEHEL,
TEMA PIKAL CV-LEHEL:
KOHVI MEELDIB TALLE KEETA,
SEDAGI EI TEHTA VEETA!

 

KES ON SEE HÄRRA MITMEKÜLGNE, 
KAS POLE SIIS VEEL ASI SELGE?
VÕITJALE JUPP SUITSUVORSTI -
JAH, SEE ON JU ARLO ORLOVSKI

KOLLEEGIDE TUNNUSTUS - AASTA TULIJA 2019
AITÄH SULLE, HEA ARLO!

 

 

KAISA KANGUR:

ON DETSEMBER, JÕULUKUU,
IMESTUSEST IGA SUU
ON NÜÜD LAHTI KOOLIMAJAS,
TULELE ON PANDUD PAJAD.

 

MAJA TÄIS ON ÕNDSAT VAIKUST, 
LUSIKAS TEETASSIS KAIKUS.
KOGU KOOL ON PIKAS LAUAS, 
SOOJAS TUNDES KAUAKS-KAUAKS. 

 

LAUD END KATAB VÕLUVÄEL, 
SEDA JUHIB VAIKNE HÄÄL - 
LAUA OTSAS DIRIGEERIB, 
MAITSVAT KASTET TA SERVEERIB.

 

KÜSIB KÕIGILT: KUIDAS MAITSES? 
PETERSELLI PEALE PUISTES. 
PAITAB VAIKSELT LASTE PEAD, 
RAHULOLU VÕTAB MAAD. 

 

MAIKUU TAL ON HIRMUS KÄBE,
KODUS ISTUDA EI LÄBE.
PALJU ÕHTUID KOOLIS VEEDAB,
RABARBERITEST MORSSI KEEDAB.

 

ROHELINE KUI ON MURU,
ON TA SUURIM TOIDUGURU.
JA KA TUNNUSTUSEÕHTUL
INIMESTEL TÄIDAB KÕHTU.

 

ÕPILASED SIRGES REAS
AINULT NOOGUTAVAD PEAD.
HAKIVAD JA KEEDAVAD,
TUNDE KÖÖGIS VEEDAVAD.

 

KUULAVAD TA ÕPETUSI,
VÄGA PÕNEV ON SEE ASI –
KUHU PANNA SUHKRUT-SOOLA?
JA ET HALB ON COCA-COLA.

 

AGA ÕHTUL PÄRAST TÖÖD, 
TAL EI ALGA ÜLDSE ÖÖ. 
PORGANDEID SIIS PURKI PISTAB, 
KAPSAID, KURKE JUURDE VISKAB.

 

HAPNEMA TA LASEB KÕIK,
SEE ON VÄGA TÄHTIS TÕIK -
KIMTŠIT MUIDU JU EI SAA,
KUI EI LASE HAPNEMA.

 

KELLES RÄÄGIB MEIE SALM, 
JUSTKUI REINUVADERI VALM? 
VIHJEKS SEE - TA POLE AMBUR.
JAH! SEE ONGI KAISA KANGUR!

KOLLEEGIDE TUNNUSTUS - AASTA KOLLEEG 2019
AITÄH SULLE, HEA KAISA!

 

 

 

ANETA VARTS:

MÕTLESIME KAUA-KAUA, 
KUIDAS SÕNADESSE PANNA? 
LUGUSID ON TEMAST SADU, 
NENDE JAOKS ON VAJA LADU. 

 

TEEKOND ISE ALGAS AMMU, 
REBANE KUI NÄITAS RAMMU. 
ŠOKOLAAD, KAKS PUNUPATSI, 
TENNIST MÄNGIS, FLAMENKOT TANTSIS. 

 

TANTSUPISIK SISSE JÄI, 
KUIGI AMPLUAA TAL LAI -
TUNNEB HÄSTI PULTI AULAS, 
IGAS KOORIS KAASA LAULAB.

 

KUI SA TAHAD TEHA PIDU,
KIRJUTADA LUULERIDU,
BÄNDI KOOLI KUTSUDA
VÕI PULGAKOMMI LUTSIDA -
IKKA TEMA APPI HÜÜAD, 
VEIDI NÕU TALT SAADA PÜÜAD.
OSKAB SELETADA KÕIKE,
ANNAB SULLE KLEIDILÕIKE.

 

IGAS TIIMIS ON TA BOSS,
ELUKOHAKS ARMAS LOSS.
MIDA KOOLIS VEEL TA TEEB?
LOOMULIKULT KUUES C.

 

TA JÕUAB TÕESTI KÕIKJALE –
KUI VAJA, SIIS VAID HÕIGAKE. 
ROOSAD KÄÄRID JA GURMEE
VÕI SIIS PROPAGA TURNEEL.

 

KELLEST RÄÄGIB LUGU TÄNA?
ARVASITE KÕIK TE ÄRA.
SEAL, KUST KOSTAB KÕVA MÜRTS,
MÄNGIB TRUMMI ANETA VARTS!

KOLLEEGIDE TUNNUSTUS - AASTA KOLLEEG 2019
AITÄH SULLE, HEA ANETA!


 

AASTA TEGU:

NÜÜD KÕRVAD PANGE HÄSTI KIKKI! 
NÄITAN TEILE VÕLUTRIKKI - 
KUIDAS ÜHE NIPSUGA, 
HEA, KUI KOOLILIPSUGA 
VÕIB SAADA SINUST TELESTAAR, 
SIND JÄLGIB IGA SILMAPAAR. 

 

MILLEST JUTT, KAS JUBA AIMAD?
VÕI SÜGAD KUKALT, MÕTLED VARMALT? 
EKS VIHJEID VEELGI JUURDE ANNAN, 
SELGELT MÕNDA ETTE KANNAN.

 

KES KAJASTAB MEIL KÕIKE TÄHTSAT? 
MIDA JÕULUVANALT TAHTA?
VAIKUSE TUBA JA EAK,
MIS ON ARMASTUS, AHAA?

 

KOORILAAGER, EMAKEELEPÄEV,
KUST MA SEDA KÕIKE NÄEN?
KUIDAS GÜMNAASIUMIS PIDADA VASTU?
KES KÜLL ROHELISEL MURUL ASTUB?

 

KUS OLED SEDA KÕIKE NÄINUD?
OLED EHK SEAL SEESKI KÄINUD?
MUIDUGI, JUST SEE ON SEE,
MEIE VAPPER RAM TV!

ROCCA AL MARE KOOLI AASTA TEGU 2019

 

 

 

          

 

TUNNUSTAME ÕPILASI

Kevad on koolis ikka see aeg, kui tehakse kokkuvõtteid möödunud kooliaastast. Oleme välja sõelunud keskmisest ja vanemast kooliosast iga klassi säravamad, tublimad ja eeskujulikumad õpilased, keda esile tõsta ja kelle üle siirast headmeelt ja uhkust tunda. Üheskoos perega said nad tunnustusõhtutel nautida rõõmu ja tunnustust!

Ann Viirmaa
Anna Neivelt
Anna-Nicole Innes Of Edingight
Anthony Gregor Pallik
Armin-Ott Talpas
Arne Kerik
Bali Valdur
Carmen Sinisoo
Carolyn Veensalu
Christopher Saage
Elis Ronk
Emma Mia Kapsta
Eva Lisa Heiman
Georg Gustav Kont
Gerta Triin Kägu
Grete Ohu
Grete-Ly Avik
Gustav Paal
Hans Albert Allik
Hans Robin Roosmann
Harri Mirme
Helena Virkus
Hendrik Värk
Herta Ing Juurmann
Jaagup Esta
Jaagup Kaiv
Jaan Oskar Tuha
Johanna Lass
Johanna Maasik
Jorgen Järva
Julius Marcus Simm
Karita Helde
Karoliina Arm
Karolina Radevall
Katariina Rahumägi
Katarina Sofia Jõgi
Kärt Meri
Lena Maisvee
Lennart Maisvee
Liisa Viirmaa
Liisi Kärner
Lisa-Brittany Kaju
Lukas Toompere
Madis Jaagup Laurson
Margaret Lise Müller
Margret Linda Kesa
Mari Piiriste
Mariett Põime
Mark Robert Vink
Marleen Palmse
Marta-Liisa Staalfeldt
Martin Vahar
Matilda Manju Mody
Melani-Mirell Adel
Mia Roosileht
Mia Sumberg
Miia Laur
Miia-Mai Mäe
Mirtel Korbelainen
Oliver Väljaots
Otto Marten Pärloja
Pärtel Koit Kose
Raimond Vool
Ralf Küttis
Randal Annus
Rayan Napast
Sandra Treu
Siim Saukas
Susanne Vardja
Tiare Birgit Järvsoo
Toom Allikmäe

 

 

UUDISKIRJA TOIMETUSE POOLT: MÕELDES OLNULE JA OODATES UUT

 

Taaskord on üks tegus õppeaasta mööda saanud ja ennast ajalukku kirjutanud.

Uudiskirja toimetus hoidis kogu aasta kõigel toimuval silma peal ja üritas erilisemad sündmused ja huvipakkuvamad teemad ka lugejateni tuua.

Omamoodi on see ju meie kooliloo kroonika loomine ja oleme väga tänulikud kõigile, kes oma kirjutistega on sellesse jälje jätnud.

Ees on ootamas aga paljugi uut, mis südame kiiremini põksuma paneb.

Järgnev õppeaasta tuleb kindlasti veelgi erilisem ja kirkam, sest kool tähistab siis terve aasta jooksul oma 20. juubelit.

Uudiskirja toimetus annab endast parima, et kõik tähtsad juubelisüdmused ja eriüritused saaksid suure pidulikkusega lugejatele esitletud.

 

Suvi annab võimaluse enne suuri pidustusi hinge tõmmata ning energiat koguda, et siis sügisel taas uut koolikroonika peatükki looma hakata.

 

 

 

LÄHIAJA SÜNDMUSED

 

20. juunil algusega kell 12.00 9. klasside pidulik lõpuaktus

20. juunil algusega kell 17.00 12. klasside pidulik lõpuaktus

1. september esimese koolipäeva aktused

 

 

 

 

To change your subscription, click here.