Lugesime läbi eelmiste aastate eesmärgid ning saime aru, et vahepealse aastaga on muutunud väga palju! Kui eelmiste kooliaastate kestel õpilased peaaegu ei jõudnudki loodusesse, siis nüüd on nad nii või teisiti seal päris palju aega veetnud. Looduskeskkond on olnud üle aasta sportimise, sotsiaalse suhtlemise, ajaveetmise ning loodetavasti paljudel ka matkamise paik. Seega ainuüksi looduses olemine ei ole enam kõige olulisem eesmärk!

• Tänasel päeval võiks loodusklassi oluline kese olla ELURIKKUSE märkamine. Ainult siis, kui  tunned nurmenukku või jääkosklat, oskad  märgata ka, kas neid on viimaste aastate jooksul jäänud vähemaks või mitte. Teisisõnu soovime, et meie õpilastel oleks võimalikult lai elurikkuse kogemise ja märkamise baastasand.

Mis selle teadmisega peale hakata, on juba järgmine küsimus. Kuid seda ei saa tekkida, kui loodust ei tunne ning muutusi ei märka!

• Loomulikult on jätkuvalt loodusklassi eesmärgiks looduses olemise ja tegutsemise õppimine. Kui looduses olemine muutub loomulikuks, siis kaob ära hirm ja võõristus ning me oskame seal palju tundlikumalt ja targemalt ka tegutseda. Sest elu on näidanud, et tuttavat paika osatakse ja soovitakse hoida enam kui võõrast ja arusaamatut.

Kuidas me seda hetkel teeme?

Teadvustame elurikkuse märkamise vajalikkust.

Leiame õiged keskkonnad, kus on suur elurikkus ja oskuslikult taastatud keskkond ning milles hetkel  toimuvad silmapaistvalt reljeefsed muutumised  (ka elurikkuse kao näited).

Leiame õiged teejuhid, kes aitavad märgata, mitte ei räägi olnust ja olevast. Nad valdavad silmade avamise kunsti.

Leiame sobivad meetodid – pikad matkad, vahetu uurimine, analüüs ning arutelud.

Võtmesõnaks on lihtsus. Sellest lähtudes mõtleme läbi tegevusvahendid, kohalejõudmise viisid, majutuse ja paljut veel.

Iga jagatud mõte või hea idee aitab loodusklassi elusana ning arenevana hoida :)

Loodusklassist lähemalt loe siit: https://ramkool.edu.ee/loodusklass/

Silja Pihelgas ja Kadi Asmer

Kui kool sai kümneaastaseks, oli aeg tegudeks küps – vanematekogu algatusel ja lapsevanemate toetusel loodi Rocca al Mare kooli Arengufond, et sihipäraselt ellu viia lisaväärtust loovaid lennukaid ideid ja projekte, mida õppemaks rahastada ei võimalda.

 
„Unistused muudavad maailma!“  on kooli loomisest alates olnud meie tegemiste alustalaks. Nüüdseks on meie armsas koolimajas juba korduvalt tõestatud – nad päriselt muudavadki! Me kool on juba täisealiseks saanud, me teame, mida tahame ja kuidas seda saavutada. See eeldab aga panustamist.

Õppemaksu eest saame palju – hea hariduse, head õpetajad, tänapäevased olmetingimused, õppeklassid, spordirajatised – ja poleks vähimatki katki, kui otsustaksime sellega rahul olla. Olla lihtsalt üks tubli õppeasutus.

Vahel on aga tunne, et sajandivahetuse parima betoonehitise katuse alla ei mahu kõik see pulbitsev rõõm ja tegutsemistahe lihtsalt ära. Meie kooli on õpilaste ja nende ärksate vanemate näol kogunenud potentsiaali rohkemaks. Igal aastal liitub meiega mitu uut klassitäit hakkajaid tegelasi ja koos nendega terve hulk tegusaid vanemaid. Nad toovad kaasa oma inspireerivad kogemused ja mõtted.

Meie kool tahab nende ootustele vastata, teha alati pisut rohkem ja nutikamalt, kui tingimata vaja, minna uute ideedega natuke varem kaasa kui kõik teised, olla loov ja inspireeriv, kaasata uusi koolipere liikmeid ja hoida kool arengutele avatuna. Teeme seda selleks, et RAM kool oleks alati koht, kus õpetajad tahavad lustiga õpetada ja lapsed innukalt õppida.

Meil on ette näidata juba hulgaliselt häid tegusid, mis tundusid esmapilgul suuremad, kui meil oleks jaksu teoks teha, aga need said tehtud lapsevanemate, vilistlaste ja kooli sõprade vabatahtlike toetuste abiga. Vaadake ise SIIN !

Meie oma lapsed, praegune koolipere, naudib igapäevaselt ühiselt korda saadetut. Tehtule tagasi vaadates kasvab usk ja tahe, et me suudame aina uusi ägedaid tegusid korda saata.

Arengufondi töögruppi kuulub 20 lapsevanemat, kes vabatahtlikuna panustavad oma aega, oskusi ja teadmisi, aitamaks kaasa kooli arengule. Kui Sinule läheb korda RaM koolis toimuv ja soovid kaasa aidata meie kooli veel paremaks muutmisele, siis oled oodatud ühinema RaM Kooli lapsevanematest koosneva töögrupiga. Samuti on väga teretulnud RaM kooli õpilaste ja vilistlaste esindajad, kelle vaatenurgad aitavad kaasa Arengufondi tegemistele. Üheskoos aitame jätkuvalt teoks saada põnevatel ideedel ja eelkõige koolipere unistustel meie kooli veel paremaks muutmisel.

Kirjuta meile: arengufond@ramkool.edu.ee

Arengufondi liikmed

Vastus sellele küsimusele on tegelikult väga lihtne - kui mitte kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Tõsi ta on, viimase pooleteise aasta jooksul ei ole piirangud ja pidevalt muutuv info meie kooli sündmuste toimumist soosinud. Tegelikult ei mäletagi enam, millal viimati kogu kooliperega päriselt kokku saime ja mis tunne see oli…

RaM Koolis on alati armastatud mõelda teisiti ja olla loov. Isegi kui päriselt kokku saada ei ole võimalik, siis püüame luua midagi sellist, mis vähemalt selle tunde tekitaks.

Juba eelmise õppeaasta kevadel, kui kätte jõudis meie väga oodatud juubelipidustuste aeg, ütles hea kolleeg Maris, et ära me seda kindlasti ei jäta ja edasi ka ei lükka. Just sellise moto järgi tegutsedes oleme koostöös kogukonnaliikmetega saanud valmis hulga videoaktusi, sündmusi, erinevaid üleskutseid, märkamisi, jagamisi, filme ja klippe, mis jäävad seda aega igaveseks helgel toonil meenutama.

Viimasel ajal on sündmuste planeerimine eeldanud paindlikkust ja valmisolekut variandiks A, B ning mõnikord viimasel hetkel ka variandiks C. Suurimaks motivatsiooniks meie kultuurielu rakkes hoidmisel on olnud teadmine, et just sellisel keerulisel ajal, mil kõigi meie elud tiirlevad peamiselt trajektooril kodu-arvuti-kool-töö, on huumorit, sooja tunnet ja häid mõtteid täis kultuurisündmused just see, mis aitab meeleolu ülal ja vaimu erksana hoida. Eesmärk on olnud, et koolimajast eemal viibides oleks ikka olemas teadmine, et asume üheskoos meie kollase koolimaja katuse all.

Viimased poolteist aastat on andnud võimaluse otsida uusi lahendusi ning saada juurde teadmisi ja oskusi, millega pole varem kokkupuudet olnud. Olgu selleks siis aktuste monteerimine või operaatoritöö isikliku telefoniga. 

Nagu te kõik ka ilmselt teate, on meie kooli kultuurielu rikas ja sündmusi aastaringis palju. Meie koolis ei tehta kunagi midagi üksinda ning just siinkohal soovingi tänada ja tervitada kõiki häid kolleege ja õpilasi, kelle heade mõtete ja toega on olnud puhas rõõm traditsioonilistele sündmustele alternatiive otsida ja üheskoos loominguline olla!

Kõike aastate jooksul tehtut näeb endiselt meie RaM TV Youtube kanalil. Mine vaata uuesti eelmisel kevadel valminud rosinaraamatu klippe või kuula koolipere liikmete mõtteid džässi teemadel:

https://www.youtube.com/channel/UCIgcBrg0hd8GcFjeN3LdZFg

Aneta Varts

RaM Kooli kultuurikorraldaja

Maikuus on alati olnud kaks pidulikku tunnustamise õhtut.

Tunnustusõhtu on olnud kohtumine Pühas Paigas...Ümber kiige kogunevad lapsed, vanemad ja õpetajad. Just need lapsed, kes vastaval aastal on kandnud endas neid väärtusi, mida meie kool on tähtsaks pidanud, kes on hoolinud oma kaaslastest ja valmistanud rõõmu kogu kooliperelegi.

Et anda hoog sisse kõigele heale, on kiigele sõlmitud tänupaelad. Need on valmistatud kolmanda klassi poiste ja neljanda klassi tüdrukute abiga. Suurtes hulkades lehvivad tänu- ja tunnustuspaelad on justkui meie kooli aegadeülene tublide ja heade inimeste aulava…

Kooli kooride kõlal heliseb kaunis eesti muusika. Üheksanda klassi poisid-tüdrukud on pakkunud omavalmistatud uudseande ja kaunistanud kooliruumi valguse ja looduse abiga hiiepaigaks. 

Selle aasta maikuus tunnustasime  K Õ I K   K Õ I K I!

Jagasime head sõna nii, et see puudutaks hellalt hinge ja omaks arendavat, innustavat jõudu. Mu süda ärka üles...Kirjutasime oma head mõtted ja soovid kauniks tunnustuskirjaks ühele koolikaaslasele ja postitasime selle päriselt.

Meie jaoks oli oluline, et igaüks kooliperest teeb midagi kellegi teise heaks.

Tunnustamise kuu juhatas sisse koolijuht Sirje koos muusikaõpetajatega: https://youtu.be/o71gc0yZqjE

Loodame, et sellest kujuneb hea traditsioon (ja oskus koos rikkaliku sõnavaraga) kaaslasi südamega märkamiseks...

Hea sõna loeb! 

Tänuga teie Aneta, Kaisa ja Kristina

Paar näidet tunnustuskirjadest:
Patrik, 6.B klassist kirjutab oma klassiõele nii:

Ühe 8.A õpilase tunnustuskiri on selline:

Iga õpetaja soovib end täiendada, kuid koos koolitustega tekivad tüüpilised küsimused. Milline koolitus minu tööd tegelikult toetaks? Milliselt koolituselt leiaksin enda klassis olevale probleemile lahenduse? Mis on minu kui õpetaja võtmekompetentsid, mille arendamisega peaksin tegelema? Kuidas leida aega igapäevatöös, et koolitusel saadud uusi ideid rakendada? Kas käidud koolitus lõpuks ka minu tööd mõjutas? 

Nendele küsimustele on selged vastused. Pikaajalistel koolitustel osalemine on kasulikum kui ühekordsel. Uute ideede rakendamiseks klassiruumis tuleb astuda väikesi samme, kuid  teha seda järjepidevalt. Endale sobiva koolituse sisu valib õpetaja lähtuvalt oma küsimusest või probleemist. Koolituse tõhusust aitab õpetajal hinnata koolisisene mentor.

Just niisugustele tingimustele vastab Briti Nõukogu loodav „Õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppe süsteem“. Briti Nõukogu töötab koos pilootkoolide ja ülikooliga välja analüüsivahendit, mis aitab õpetajal ja koolijuhil oma professionaalset arengut kavandada, tegevusi planeerida ning pikema aja jooksul oma arengut jälgida. Õpetaja analüüsivahend keskendub olulisematele õpetamispraktikatele, koolijuhi analüüsivahend keskendub õpetamise ja õppimise valdkonna eestvedamisele.

Õpetajad Katrin, Merlin, Sigrid, Getter ja koolijuht Sirje võtsid vastu väljakutse analüüsivahendit katsetada ja selle kohta tagasisidet anda. Projektis osalejad analüüsisid ja piloteerisid nelja kuu vältel kahe võtmepädevuse (õpilaste mõttekäigu avamise ja tunni ülesehituse) kolme arengusammu, milleks olid veaohtlike kohtade ennetamine, tundide eesmärgistamine ja eesmärkide mõju õpilastele. 

Pilootprojekti kõige olulisemaks tulemuseks võib pidada järeldust, et analüüsivahendi kasutamine ei ole eraldiseisev ettevõtmine õpetajatöö kõrvalt, vaid sulandub loomulikult igapäevatöösse. Projektis kaasa löönud õpetajate sõnul aitas  analüüsivahend vanad tõed lahti mõtestada ning sellest johtuvalt on iga planeeritav arengusamm  muutunud õppetöö planeerimise lahutamatuks osaks. Tõusnud on õpitõhusus ning tunniks püstitatud eesmärgid on aidanud hoida õpitempot ja fookust.

Kõike head tuleb ka jagada. Järgmisel õppeaastal jätkavad projektis osalenud töötajad uute arengusammude katsetamist, samuti on kavas täiendõppe analüüsivahendit kõigile huvilistele tutvustada. Hea on alustada millegi uuega, mis on samal ajal juba nii tuttav.

Getter Kallas

2019. aastal tekkis KiVa tiimil idee ja soov tunnustada meie kooli inimesi, kes on mingil moel KiVa meelsusega eriliselt silma jäänud. Sama aasta kevadel tunnustasimegi lausa üheksat õpilast RaM Uhkuse tiitliga. Tiitli nimi on inspireeritud eestlasi alati liigutavast tänuüritusest „Eestimaa Uhkus“, mis samuti tunnustab inimesi imeliste tegude eest. Imelised teod, mille eest KiVa tiim tunnustada soovib, on märkamine, hoolimine, toetamine ning kiusuvaba koolikeskkonna eest seismine. 

Sel aastal annab KiVa tiim välja kolm RaM Uhkuse tiitlit:

Tunnustame 6.B klassijuhatajat ja raamatukogu juhatajat Leinit, kes on mitu aastat KiVa tiimiga tihedalt koostööd teinud. Ta on oma õpilasi hoidnud, nende eest seisnud, väärtustanud kiusuvaba keskkonda ja olnud oma õpilaste jaoks olemas. KiVa tiimile jäi Leini silma sellega, et erinevates rasketes olukordades on ta jäänud õiglaseks, kaitsnud võrdselt kõikide õpilaste huve. Tal on oskus märgata väikesi, kuid väga olulisi detaile. Ta on aus ja seisab oma laste eest.

Tunnustame 7.A klassijuhatajat ja juhiabi Heelikat. Heelika oli KiVa 3.mooduli „käima tõmbaja“. Vaatamata sellele, et õpilased olid distantsõppel, läbiti KiVa põnevamad ülesanded kodus. Meil on väga hea meel, et Heelika jagas oma häid ideid ja nii jõudsid distantsõppe jaoks kohandatud ülesanded ka teiste 7. klassi juhatajateni.

Tunnustame kõiki 7. klasse selle eest, et nad käisid peale KiVa 3. mooduli tundide lõppu tegemas ettekandeid endast noorematele. Seitsmendikud rääkisid, mis on kiusamine, millised on selle erinevad vormid, kuidas seda märgata ning mida teha. Noored jagasid palju häid nõuandeid ja olid eeskujuks kiusuvaba keskkonna loomisel. Ettekanded toimusid väga ebaharilikul moel, sest 1.-5. klassi õpilased olid koolis ja seitsmendikud tegid ettekanded oma kodudest ekraani vahendusel. Aitäh kõikidele õpetajatele, kes te aitasite selle ürituse õnnestumisele kaasa!

Merlin Kizant, Ram Uhkuse idee autor ja Cattre Hein

Pildil Heelika ja Leini
Pildi tegi Maris

Kui 1. septembri aktusel õppetoolid oma traditsioonilisi tutvustavaid etteasteid tegid, siis jäi silma, et teistest aineõpetajatest erinevalt asetasid Sa oma valge kitli „kappi“, mitte vastupidi. Kas see oli teadlik? Kas Sinu plaan järgmisest õppeaastast rõõmsat pensioniaega nautida oli tol hetkel juba küps?

Elle: See oli muidugi tegelikult juba pikem plaan, sest koera saba lõikamine jupp haaval on ikka vähem valusam … ma hakkasin oma koormust vähendama teadlikult juba kaks aastat tagasi. Siis oli pool ja sel aastal veerand koormust. See on läinud sujuvalt ja mõte oligi tegelikult selles, et sain olla meie uute ja noorte keemiaõpetajatele vajadusel toeks ning nõuandjaks. Olin ja olen endiselt alati valmis neid asendama ja ei tahagi kohe täiesti ära kaduda. Eks mul endal oli ka vaja seda vaikselt üleminekut. Tegelikult ongi hästi, et nüüd saan nautida vabas õhus ja aias olemist. Nüüd on selleks aega.

Kas õpetajaamet on olnud Sinu ainus amet või on olnud teisi veel?

Elle: Oh ei! Ma hakkasin õpetajaks alles 36-aastaselt. Enne seda 13 aastat olin ma teadlane. No siia sobib hästi see nali, et mis on ühist naisteadlasel ja meriseal. Meriseal ei ole midagi ühist mere ega seaga ja naisteadlasel ei ole midagi ühist ei naise ega teadlasega. Aga jah, jäin kohe ülikooli lõpust tööle, läksin kohe ekspeditsioonile Tšukotkale, käisin korjamas vetikaid igasugustest meredest: Mustast merest, Valgest merest, Vaiksest ookeanist … see oli nõukogude ajal väga võimas niimoodi lennata üle kuuendikust planeedist. Ja seda mida suvel korjasid, sellega talvel töötasid. Aga aastal 1992 tuli kolleeg ja ütles, et Nõmme Gümnaasium vajab keemiaõpetajat. Sujuvalt sai algsest 9 tunni kokkuleppest 19 tundi, pluss klassijuhatamine ja oligi kõik. Ma arvan, et see on olnud kõige ägedam juhus minu elus. Sest kihvtimat tööd ei ole! Ma naudin klassi ees seismist ja sellepärast ei suuda ma kohaneda ka distantsõppega. See elav auditoorium on see, mis mind inspireerib. Ja kui sa vähegi auditooriumit tunnetad, siis saad aru, et ei ole võimalik 45 minutit järjest keemiast jahvatada. Kui sa näed juba, et nad hakkavad kelgu pealt ära libisema, siis sa teed kannapöörde ja proovid neid n-ö „ellu äratada“, räägid hoopis millestki muust, viskad nalja ja saad ka ise naerda, siis mõne aja pärast ütled, et nüüd paneme edasi. See töötab jube hästi.

Kas Rocca al Mare Kooliga läks samamoodi: alguses natuke ja siis kogu täiega?

Elle: Jah, alguses olin ka kaks aastat väiksema koormusega ja samal ajal käisin Nõmme Gümnaasiumis edasi. Mul oli seal klass ja kui see klass lõpetas, siis tulin kogu täiega RaM kooli. 

Elle, lisaks sellele, et Sa oled maailma parim keemiaõpetaja, oled Sa ju kuulus oma naljade ja kildude poolest. Kuidas need naljad sünnivad? Oled Sa neid kunagi kokku lugenud (ma tean, et õpilased neid ju koguvad)?

Elle: Need naljad sünnivad elust enesest, on nagu mingi situatsioonikoomika. Näiteks kaks pinginaabrit räägivad hästi intensiivselt ja ma isegi ei mõtle, mul lihtsalt tuleb lause, et ole hea, ära aja pinginaabrile keelt kõrva, nii et teisest kõrvast välja tuleb. Sellised väikesed nöökimised mõjuvad hästi. Kunagi üks seltskond kogus neid. Alustasid juba 8. klassist ja said kokku vist umbes 237 kildu. Ega ma ei tea, kui unustamatud need on. Tuleb meelde, et kui ma ükskord järjekordse killuga maha sain, siis hoidis tagumisest pingist üks õpilane peast kinni ja ma küsisin, et kallikene, mis sul nüüd juhtus, siis ta küsis: „Elle, kust Sa selle kõik võtad?“   See on selline rahvaluule kogumine. Mul oli väga lõbus vanaisa, kellega ma olen koos kasvanud. Ma olin selline nutune laps ja kõik minu pere olid sellega harjunud ja kui minu käest küsiti, et mis sul viga on, siis ma vastasin, et mul on kurb tuju. Vanaisa ütles selle peale, et nuta, nuta, siis pissidki vähem. (Elle itsitab). See naljade viskamine on olnud mulle ja mu perele iseloomulik juba aegade algusest. 

Elle, mis Sa septembris tegema hakkad, kui enam koolimajja tulema ei pea?

Elle: No sügiseni on ka veel väga palju tööd – peedid, porgandid vaja üles võtta, kapsad riivida ja hapendada, koduveini teha. Mulle sobivad eriti need kodused fermentatsiooni protsessid. Aed on mul selline keskmise suurusega, mul on kaks kasvuhoonet ja seal tegemist jätkub. Tomatikasvatus mulle väga meeldib. Naabritädil on suured talumaad, seal on kartulimaa ja vaootsad on mulle jäetud teiste kultuuride jaoks. Suvel võtan oma killavoori ja lähen põllule. Kuigi minna väga kaugele pole vaja. Seal pean võitlema jänestega, kellele mu kapsad väga maitsevad. Ühel aastal sain neid kolm korda istutada. No kellele neid kapsaid tänapäeval vaja on! Aga ma olen viiendat põlve linnalaps olnud ja mulle väga meeldib aias toimetada. Minu jaoks on see mõnus ja nauditav tegevus. Vahepeal istun terrassil, vaatan oma kätetööd.

Reisida tahaks, sõita taas Horvaatiasse. Seal mul tütrel elamine, kus ka mõnus olla ja toimetada: roose lõigata, aed talveks ette valmistada … mere ääres olla, mäest üles ronida … mõnus. Horvaatia keelt tahaks ka õppida.

Kas õpilastega on samamoodi, et alguses pead hoolt kandma ja siis näed oma „aiatöö“ tulemusi?

Elle: Kõike ei saa muidugi enda arvele kirjutada, aga tegelikult koolis ongi niimoodi, et näed pubekaga kurja vaeva ja sinu silme all saab temast kihvt noor inimene. See ongi kõige ägedam! See on õpetajate kollektiivne looming. Siin koolis on palju erinevaid inimesi, kellest on lastel hea õppida; erinevad isiksused rikastavad neid. Meie ühiseks jooneks on loomingulisus ja seda tahaks lastele ka kaasa anda. See on loominguline õhkkond, see nähtamatu miski, mis hindena ei kajastu ja mis on boonus meile kõigile. Kohati mulle tundub, et õpetajad lähevad sellega liiale. Õpilased võiksid rohkem ise teha. Mis puudutab erinevaid aktuseid näiteks. Minu arvates on meie RaM õpetajatel „teine plaan“. See tähendab, et osad inimesed ongi sellised, nagu sa neid näed ja kuuled, aga osadel neist on kuklas see teine plaan. Mulle meeldivad need teise plaaniga inimesed, kelles on veel midagi, mida peab otsima ja avastama. 

Elu on nii kihvt! Ma peaks igal pühapäeval kirikusse küünla viima. Just sellepärast, et ma olen nii kihvtide inimestega kokku sattunud! Alustades keemia instituudi aegadest, millised ekspeditsioonid, milliste inimestega! Seal tundras nendega kõmpides. Võimas! Ja nendes koolides – milline õhustik! Teed kooli välisukse lahti ja sa füüsiliselt tajud! Ja Sa oled juba ainuüksi sellepärast õnnelik, et saad siin ruumis viibida! Ma lähen härdaks kohe (itsitab, silmad vees). See on nii äge! Ma ei tea, kas lapsed saavad sellest aru?

Küsis ja kirjutas Maarika Eha-Müller

Õpetaja Elle killud (kogutud õpilaste poolt)

 Ma võtan oma puidust punase elevandi ja lähen teise liivakasti mängima, kui te minuga enam mängida ei taha.

 „Pulli peab saama,“ ütles lehm.

 Mis mees see humanitaar üldse on?!

 Pole hullu, ütles hullumaja peaarst.

 Nohu tuleb solvumisest ja enesehaletsusest.

 Ega kodu pole kõrts, kus iga päev käima peab.

 Erki Lind on täielik geenius, oskab hiina keelt ja võitluskunste.

 Teie tund on minu jaoks kui sanatoorium, sest siin ei pea idiootidega kemplema.

 Varem vangi, varem välja.

 Üks silm on pime ja teine ei näe.

 Statistika on nagu miniseelik – palju näitab, olulist varjab.

 Kes oskab, see õpib. Kes ei oska, see õpetab ja kes midagi ei oska, see juhib.

 Kui ma ei saaks lugeda, siis ma asuks kohe valge linaga Rahumäe poole teele.

 Tohib, ma lähen pensionile?

 Ole külm või ole soe, aga ära jumala eest ole leige!

 Suudlen su varbaid, loodan, et neid pesed.

 Keegi ei tee mulle hoovinurka isegi käbi kõrgust ausammast.

 Ma oleks kohutavalt õnnelik, kui mul oleks vahepeal igav.

 Issand jumal, kriit ka murdub, toore jõuga olen üle. Homme lähen teerulliks!

 Olgu auto milline tahes, peaasi et on punane, väike ja armas.

 Facebook on nagu nuuskaks taskurätikusse ja näitaks seda teistele.

 Suhetest ei tea midagi – teie veel ei tea ja mina enam ei mäleta.

 Ma olen juba 27 aastat esimene sopran, aga seda te kuulda ei taha.

 (naerab oma nalja peal) Omad naljad, aga sure ära kui head!

 Siia ei tulda niisama mune soojendama.

 Nunnumeeter lõi lakke ja jäigi sinna kinni.

 Naised on vanad siis, kui suhkur ei sula enam suus.

 Kui sibulalõhn kipub külge jääma, sööge küüslauku!

 Vahetan ühe 60-aastase mehe kahe 30-aastase vastu.

 Nüüd on minul kõik viis jalga juhtme peal.

 See onu valge habemega seal pilve peal on ausalt öeldes asjad päris loogiliselt korraldanud.

 Karl saab endale kunagi viisikud ja paneb neile nimeks jodiid, bromiid, fluoriid, sulfiid ja kloriid.

 Maailmas on kahte tüüpi inimesi: ühed loevad raha ja teised raamatuid.

 Põlemine jäi lühikeseks, kuna vanaema ruttas postkontorisse pensionit välja võtma ja pani ahjusiibri liiga vara kinni.

 Iga hommik öökapi pealt vitamiinid ja väänikupillid, siis on nagu mul, et 55-aastaselt ei lähe ka puberteet üle.

 Ma lähen koju ja hakkan vanaemaks!

21. juuni 9. ja 12. klasside pidulikud lõpukatused

14. august RaM 21 kokkutulek

27.-28. august koolivormi laat

30.-31. august 9.00-17.00 6.-12. klasside õpikute laenutamine

1. september koolialguse aktused

2.-3. september loodusklass