27.02-04.03.2022 toimus Rocca al Mare Kooli õpetajate õppereis Saksamaale, mida toetas Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur Erasmus+ programm. Reisi eesmärk oli tutvuda erinevate koolide ja süsteemiga, kuidas viia ellu ennast juhtiva õpilase kujundamist. 

Esimesena külastasime kooli Berliinis - Evangelische Schule Mitte. Kool on rajatud lastevanemate initsiatiivil, seal õpib 308 õpilast 28 õpetaja juhendamisel. Koos õpivad 1.-3. klassi õpilased ja 4.-6.klassi õpilased. Nooremad õpivad nii õpetaja juhendamisel kui iseseisvalt, alates 4. klassist õpitakse iseseisvalt. Klassis on vähemalt 2 õpetajat, lisaks abiõpetaja(tugiõpetaja). 10% õpilastest olid HEV-lapsed, kes vajadusel eraldusid tugiõpetajaga. Eraldi klass on mõeldud muukeelsetele lastele.

Kooli vundamendiks on kristlikud väärtused: religiooniõpetus on kohustuslik, tutvutakse kõikide religioonidega. Õppetegevusse on kaasatud Montessori õppevahendid, õpijuhised, nädalaplaanid. 

Kohustuslik on üks tund koori või orkestrit. Samuti on olulisel kohal erinevad projektid.

Meie muljed pärast kooli külastust: klassis valitseb töine õhkkond; õpilased on harjunud iseseisvalt töötama ja seetõttu on töö tulemuslik;  õpetajate rahu kandub õpilastesse; õpilased annavad iseendale hinnangu, millal nad on valmis enesekontrolli sooritama; igaüks kontrollib enda iseseisvaid ülesandeid ise - tõmmates vale vastuse maha ja rohelise värviga parandades.

Sama kooli vanem aste (7.-13. klass) on Evangelische Schule Zentrum, kus pakutakse õppimiseks kaht võimalust: lõpetada põhikool (10. kl) või gümnaasium ja minna ülikooli. Koolis ei toimu klassikalisi tunde, õpitakse õpetaja juhendamisel iseseisvalt. Õppekavasse suhtutakse loominguliselt – ollakse seisukohal, et faktide pähetuupimine ei ole tulemuslik, kooli ülesanne on tekitada huvi õpitavate teemade vastu ja  oluline on iseenda tundma õppimine. Vestlustest koorus välja õpetajaskonna mõte, et õpetada tuleb seda, mida on vaja päris elus väljaspool kooli. Kooli tutvustanud õpilased kinnitasid, et neile sobib koolis tehtav: “Me oleme siin koolis õnnelikud!”

Koolis õpitakse kolme põhiainet: emakeelt, inglise keelt ja matemaatikat, teisi aineid õpitakse integreeritult ja projektipõhiselt. Viiakse läbi eneseavastuslikke projekte. Näiteks 3nädalane projekt väikese rühmaga, kui tuleb valida tegevus, mida on tahetud alati teha, aga pole mingil põhjusel siiani tehtud (pikk rattamatk Berliinist Kopenhaagenisse, töö talus, kloostris), eelarve 150 eurot. Või õppeekspeditsioon: ühe nädala jooksul tegeldakse individuaalselt mingi loomingulise tegevusega, näiteks õpitakse selgeks klaveripala. Õpilane teeb ise plaani, tegeleb umbes 6 tundi päevas, nädala lõpus esitab tulemuse. 11. klassi õppeprogrammis on kohustus, et iga õpilane peab veetma 3 kuud välismaal, näiteks vabatahtlikku tööd tehes. Samuti on olulisel kohal probleemipõhine analüüs, mis hõlmab kuni 6  õppeainet. Projektid võimaldavad tegeleda ka loomingulise poolega: teha valmis oma särk või kott, luua arvutimäng või veebileht.

Meie muljed pärast külastust: õpilastel on aega süveneda; õppimiseks saab valida oma tempo; valikuvabadus on seotud ka vastutusega; õpilane püstitab ise oma eesmärgid, õpetaja kui ekspert toetab teda. 

Teine külastatud kool oli Hedvig Bollhageni nimeline Gümnaasium. Koolis õpib ligikaudu 500 õpilast. Lennus on kolm paralleeli, klassis 28 õpilast. Kuna antud kool on Brandenburgi Liidumaa riigikool, järgib ta klassikalise saksa gümnaasiumi põhimõtteid. Huvitav oli see, et vanemad oma laste jooksvaid hindeid ei näe, ainult poolaasta kokkuvõtvaid hindeid.

Tunnitempo oli üldiselt rahulik, õpilased distsiplineeritud, kuid töötasid tunnis aktiivselt kaasa. Õpilaste õppematerjalid olid hästi korrastatud. Erinevus meie koolist oli loovainete väga väike osakaal. Vahetundides ja tundides nutiseadmed eriti silma ei hakanud (oli siiski ka erandeid).

Meie muljed pärast külastust: väga soe vastuvõtt; meie külaskäik näis neile ka tunnustusena, direktor viis ise läbi kooli tutvustust. 

Kolmas külastatud kool oli Tolkewitzi Gümnaasium Dresdenis. Kool on asutatud 2017. aastal. Hetkel on koolis õpilased 5.-9. klassini, kool kasvab 12. klassini. Kokku on 680 õpilast ja 50 õpetajat. Igal aastal kasvab õpetajate hulk 10-20 õpetaja võrra ning erinevalt teistest koolidest on koolil võimalus ise õpetajaid valida. Ühes lennus on 5-6 klassi.

Kooli loomisel sai oluliseks lähtepunktiks uue kooli mõtestamine ning positsiooni leidmine ülimalt traditsioonilise haridussüsteemiga riigis. Ülesanne oli keeruline ning aeganõudev.

Kooli eesmärgiks on võimestada oma õpilasi nende kooliaja jooksul järjest rohkem iseseisvalt õppima. Seetõttu vahendatakse õpilastele strateegiaid ja põhimõtteid, et nad sammhaaval hakkaksid vastutustundlikult otsuseid tegema. Kool tahab kasvatada inimesi, kes märkavad probleeme, leiavad lahendusvõimalusi, suudavad kaalutletud otsuseid teha ning pühenduvad probleemide lahendamisele.

Meie muljed: koolimaja ruumid on läbimõeldud ning toetavad õppijat (vaiksed õpiruumid, ühistöö ruum, õppeateljee, kus saab konsulteerida õpetajaga); õpilastel on sisemine motivatsioon tegutseda; õpetaja jaoks on materjalid süsteemselt ette valmistatud; iseseisva õppimise tunnid toimuvad läbi aasta süsteemselt; tavalised tunnid on sarnased meie tundidega, tempo on rahulikum.

Reisi kokkuvõtteks jõudsime ühisele järeldusele, et oluline on alustada süsteemi loomisest, mitte üksikutest algatustest; muudatused tuleb põhjalikult ette valmistada ning ennast juhtiv õppija peab olema õpetaja poolt mitmekülgselt toetatud.

Kui me 23. veebruaril koolivaheajale läksime, polnud meil aimugi, et meelerahu võib saada meie jaoks taas uue tähenduse. Meelerahu on viinud meid läbi mitmest kriisist. Nii kogesimegi märtsis kooli tagasi tulles, et vajame kooliellu naastes iseäranis rahu, tasakaalu ja rõõmu.

Selle aasta märtsis oli meie igal meelerahukuu nädalal oma teema:

-Liikumine kui meelerahu
-Vaikus kui meelerahu
-Muusika kui meelerahu
-Õnnelik amps kui meelerahu

Sel korral panid meelerahukuu korraldamisele oma õla alla lisaks KiVa meeskonnale ka RoheRam-i liikmed. Nende eestvedamisel mõõtsime kooli kohvikus, sööklas ja raamatukogus müra. Müramõõtjad olid terve nädala koolipildis näha ja kuvasid mürataset suurele ekraanile. Lisaks pöörasime RoheRam-i abil tähelepanu koolitoidule. Kas teadsite, et koolis pakutakse söögivahetunnil nüüdsest ka Marjamaa Talu külmutatud marju, mis on saanud laste seas väga populaarseks?!

KiVa tiim jagas omalt poolt nii nende endi poolt varasemalt tehtud kui ka kogukonna ja kolleegide poolt salvestatud meelerahuharjutusi tundides kasutamiseks. Meie eriline tänu kuulub sedakorda perekond Pärnojale, kes sel korral meile lapsevanemate poolt meelerahumuusikat kinkis. Kõiki toredaid tegevusi, mis selle kuu jooksul tehtud sai, üles lugeda ei jõua. Meil olid aga mõned pärlid, mis eriti hästi meelde jäid ja õpilaste poolt sooja vastuvõtu leidsid.
Näiteks osales kogu koolipere Vikerraadio virgutusvõimlemises, lisaks toimusid kahel esmaspäeval söögivahetunni ajal kooli saalis Just Dance tantsuvahetunnid.

Ühel ilusal reedel sahistasime koolis sokke, samuti sai organiseeritud üks kodutööde vaba päev. Lisaks viidi läbi õuevahetunnis liikumismänge ning muusika nädalal võis kuulda kooli peal meie oma õpilasi ning õpetajaid  pilli mängimas…
Meie eriline tänu läheb ka Õpilasesindusele, kes meelerahukuu raames viis läbi väärtuste nädala, mis omakorda täiendas meelerahu meie sees ja ümber.

Kui kogu tehtu lühidalt kokku võtta, siis lisaks meelerahule sai kooli toodud ka paras ports koolirõõmu, mida me kõik vajame tänasel päeval iseäranis rohkesti!

Suur-suur aitäh meie KiVa tiimile, kes meelerahukuu tegemisi kooli jaoks elus hoiab ning kord-korralt selle haaret laiendab!

Olgem hoitud me kõik ❤

Ingrid ja Cattre KiVa tiimist

Rocca al Mare Koolis on õpilasesindus aktiivselt figureerinud viimased neli aastat.

Mina sattusin õpilasesindusse puhtjuhuslikult sellel õppeaastal, kui presidendiks sai minu klassiõde ja hea sõber Liisi Kärner, kes väga aktiivselt proovis kaasata kõiki õpilasesinduse tegevustesse ja üritustesse.

Sealt tuli mul otsus kaasa lüüa ning sügisest alates olen olnud osa tuumikust.

Õpilasesindus ei ole varasematel aastatel Rocca al Mare koolis nii olulist rolli mänginud, kuid viimasel õppeaastal oleme aktiivselt tegelenud selle muutmisega. Õpilasesindus on vajalik organ koolielu toimimiseks. See tagab õpilastepoolse initsiatiivi ja võimaldab meil kaasa rääkida koolielu aspektides ning puudujääkides. Lisaks tagab seekoolile reaalse tagasiside ning annab parema ülevaate sellest, mis on õpilastele oluline, kuidas nad ennast koolis tunnevad, mida nad väärtustavad ja mida nad sooviksid muuta.

Minu jaoks tähendab õpilasesindus võimalust luua iseendale ja teistele parem õpikeskkond. Kuna me veedame kaksteist aastat selles koolimajas kasvades, siis on oluline, et meil on hea enesetunne ja tore siin veedetud aeg. Minu jaoks on oluline, et olen saanud reaalselt kuulda teiste õpilaste ja vanusegruppide probleemidest, mis paljuski on erinenud minu muredest ja probleemidest.

See et olen saanud tutvuda lähemalt teiste klasside siseeluga, on laiendanud minu silmaringi suurel määral.

See on ühendanud mind õpilasesinduse liikmetega ning toonud lähemale tervele kooliperele. Lisaks on olnud põnev kaasa rääkida kooliga koolielu puudutavate muudatuste juures, näiteks loodusklass ja koolivorm, millekohast arvamust meilt “tavaõpilastena” kunagi ei küsitud.

Sellel aastal oleme korraldanud mitu ülekoolilist üritust, millest peamine oli märtsis toimunud väärtuste nädal. See oli meie jaoks oluline, et tuua kooli väärtushinnangud igapäevasesse konteksti pisut loomingulisemal ja vabamal viisil. Sageli, eriti just noorematele õpilastele, võivad väärtused mõjuda võõrana ja takistada seega ühtse väärtusruumi teket.

Meie eesmärk oli neid väärtusi tutvustada õpilaste jaoks arusaadavamal (ja mitte nii ametlikul) viisil. Lisaks oleme vestelnud erinevate klassidega, küsinud neilt tagasisidet ja ettepanekuid ning oleme oma edasisi õpilasesinduse plaane ja eesmärke vastavalt saadud informatsioonile kohandanud. 

Õppeaastaga on suured muutused tehtud õpilasesinduse enda toimima saamisel ja ümberkorraldamisel. Veel on meil palju arenguruumi õpilasesinduse sisekorralduse juures. Tulevikus oleks vaja kaasata süstemaatiliselt rohkem õpilasi erinevatest vanusegruppidest, et esindatus oleks edaspidi laiapinnalisem  - siis  jõuaksime kõikide vanusegruppideni, kuna praegu oleme üsna gümnaasiumikesksed.

Õppeaasta, mil olen õpilasesindusega tegelenud, on möödunud ainult positiivselt. Abituriendina tunnen vastutust jätta endast maha parem kool ja paremad võimalused. Kuigi minu kaksteist kooliaastat selles kollases koolimajas on olnud täisväärtuslikud ning rõõmsameelsed, tuleb alati pürgida veel enam paremuse poole ning pidevalt arendada ja täiendada kooli kui keskkonda.

Meie õpilasesindus on alles noor ning selle kui ühingu perspektiiv meeletu. Kooliga tihe koostöö tagab olukorra, kus õpilased järjest enam julgevad midagi algatada, oma probleemidest rääkida, vajalikke muutusi ellu viia.

RaM kool on alati olnud kui pere, kus väärtustatakse kõigi liikmete arvamusi ning õpilasesindus on parim viis tagamaks sõnaõigust meie õpilastele.

Mari-Anna Meimer, 12.a

10. aprillil toimunud RaM kooli Kevadkontsert tõi kooli õuele kokku ligi 250 lauljat ja 700 pealtvaatajat. RaM Kooli ja Arengufondi heategevusliku kontserti käigus koguti toetust projektile "Õppima kutsuva kooliruum”, mille esimese etapi käigus saab uue ilme kooli kohvikuala. Kooli kogukonna taaskohtumist saatis helge päike ja ülevad meeleolud, nii ammu pole olnud võimalik üksteisega päriselt kohtuda.

Tolle pühapäeva pärastlõunaks oli kooli kaunile õuele kogunenud suur hulk inimesi, et saada osa heategevuslikust RaM kooli Kevadkontsertist.  Osalema olid tulnud kõik RaM kooli helged hääled. Esindatud olid 1. ja 2. klassi koor, 3.-4. klassi koor, lastekoor, noortekoor, segakoor ning ansambel Õunake. Koos kooridega olid tulnud laulma ka mitmed tuntud artistid, kellel kõigil on seoses kooliga oma eriline lugu - Anna Pärnoja, Luisa Rõivas, Jarek Kasar, Villemdrillem ning Laura Põldvere. Lauljaid saatis omaala tippudest koosnev bänd: Erki Pärnoja, Toivo Unt ning Kristjan Kallas.

Esimeste seas sai kuulda meie kõige pisemaid laululinde, kelle esitus koos Anna Pärnojaga tõi heldimuse hinge igale pealtvaatajale. Oli tõeline rõõm kogeda väikeste lauljate siirast emotsiooni Marek Sadama kirjutatud laulu “Käsikäes” sõnades: “Ära rõõmustamast väsi, kui sul peos on sõbra käsi! Hoia hoolikalt ja õrnalt, märka sõpra enda kõrval!“ Järgnes 3.- 4. klasside esitus, mida võimendas Luisa Rõivase kaunis lauluhääl. Laste- ja noortekoor said vahva tõuke Jarek Kasari mehisest ja hoogsast esitusest. Järgnevalt sai kuulda ansambel Õunakest, kes koos kooli endise soololaulu õpetaja Laura Põldverega lisasid kontserdile mõnusalt hoogu juurde. Kindlasti oli väga eriliseks hetkeks kooli endise vilistlase Villemdrillemi lavaletulek koos segakooriga, mis oma hoogsate tantsuliigutustega pani liikuma iga kuulaja.

Erilise kummarduse saame kooli kogukonna poolt teha meie tublidele 4. klasside lastele. Nende kanda oli iga kontserdil viibija kõht täita hea ja parema toidupoolise ja joogiga. Kohvikud olid tehtud tõesti hinge ja armastusega. Pakuti tikuvõileibu, suppi, suitsukala, kooki, kommi, puuvilju ja mida kõike veel. Kogu kohvikute müügist tekkinud müügitulu läks samuti projekti "Õppima kutsuv kooliruum” toetuseks.

Heategevuslik kontsert kandis endas kahte eesmärki. Kõige tähtsam oli tuua kokku koolipere: õpetajad, lapsed, lapsevanemad. Kogedes koos selliseid ilusaid hetki, saame taas tunda seda toetavat ühtsustunnet kogukonnas.
Kõiki fotosid kaunist kontserdist saab näha SIIN.
Kontserdi videosalvestist saab vaadata SIIN.

Teiseks oluliseks lähtekohaks kontserdi korraldamisel oli jätkata toetuse kogumist projektile "Õppima kutsuv kooliruum". RaM Kool soovis leida sisekujunduslikku lahendust, kus kooli üldalad on efektiivselt kasutatavad õpikohtadena. Uue sisekujundusliku lahendusega luuakse alad, kus igal lapsel on võimalik leida oma mõnus koht. Hea kool on nagu väike linn – seal on nii omaette kui koos tegutsemise paiku, nii avarust kui õdusust, nii liikumise, mõtlemise kui ka puhkamise kohti.

Avapauk kooli järjekordse suure unistuse  “ÕPPIMA KUTSUV KOOLIRUUM“ projekti algusele ja etapp-etapilt elluviimisele anti märtsis toimunud traditsioonilise gurmeeõhtusöögiga, mille heategevuslik piletitulu oli 10 266 eurot ehk iga gurmeeõhtusöögi pileti soetaja lunastas 1,35m2 õppima kutsuva kooliruumi projekti pinnast.

Gurmeeõhtusöögi kauni meenutuse leiad SIIT.

Maitsemeeli paitasid: 4.c õpilased ja õpetaja Kristel Nuume,  õpetajate toiduklubi ja Kaisa Kangur, Roman Zaštšerinski - restoranid Mantel ja Korsten, Moon, Kolm Sibulat, Carina Elisabeth Hade - Restoran Platz ja Paul Tehver - Restoran Radio.

Esimese etapi – “Kohvikuala” valmimise ajaks on planeeritud 1. september 2022, mille teostamiseks oli vaja koguda kahe üritusega 32 000 eurot. Meil on suurim heameel teatada, et abistajate mõistmise ja abivalmiduse toel on meie lastel septembrikuus uus mõnus kohvikuala olemas.

Kogu "Õppima kutsuva kooliruumi" projekt läheb maksma 375000. Arengufond ja RaM kool jätkavad koostööna erinevate sündmuste läbiviimist kooliperele, et koguda toetust ka järgmistele etappidele.  Igal hetkel saab "Õppima kutsuva kooliruumi" projektile tuult tiibadesse anda RaM kooli kodulehe Arengufondi rubriigi kaudu. Lisaks on avatud toetustelefon numbril 9002022, kus võimalik panustada summas 25 eurot. Iga kogukonna poolt panustatud eurole paneb kool omalt poole euro juurde.

RaM kool koostöös Arengufondiga soovib omaltpoolt siiralt tänada kõiki lauljaid, juhendajaid, õpetajaid, artiste, kokkasid ja partnereid (Carmen Catering, SanPellegrino, Extrahaus, Soundhouse, LedZep jpt) Ja erilised tänud Sulle, kallis osaleja, kes sa andsid oma panuse, et see ilus projekt saaks alguse ja meie lastel oleks jälle natuke veel mõnusam päev koolis. Sügisel ootab meie lapsi juba uutmoodi kohvikuala.

Ilusat kevadet ja kohtumiseni juba varsti kooliõuel “Rohelise muru” raames.

Siiras tänus,
RaM kool ja Arengufond

Noorema kooliosa karneval on olnud Rocca al Mare kooli sünnipäeva traditsioon juba mõnda aega. Viimased kaks aastat on üritus olnud pausil. Sellel aastal saime karnevali oma täies hiilguses pidada tänavuseks teemaks oli „Maskiball“.  1.-3. klassid pidasid karnevali, liikvel olid karvased ja sulelised loomariigist, kaunitarid muinasjuttudest, turvatunnet pakkusid kangelaskujud Marveli filmidest. Karnevalil esitasid Tallinna Balletikooli 7. klassi õpilased oma kauneid piruette. 4.-5. klassid said oma tantsutundides omandatud oskusi näidata ballil, siin innustasid noori tantsima meie enda 10. klasside valikkursuse õpilased. Päeva tipphetkeks osutus üllatuskülalisena lavale astunud Piip ja Tuut.

Foto: Maris Kilmi

Neljapäevane meeleolukas koolipäev lõppes kogu kooliperel traditsioonilise vilistlaste, õpilaste ja õpetajate sõpruskohtumisega korvpallis. Küllaltki tasavägise mängu võitsid paaripunktilise edumaaga siiski meie vilistlased, keda oli taaskord rõõm koolimajas tervitada.

Foto: Mathias Orro

Sünnipäevapidustused said punkti reedel, mil koolipäev algas piduliku aktusega. Koolipere kogunes ilusa ilma saatel koolimaja ette, kus lauldi laule ja kõneles koolijuht Sirje Toomla.  Enne tubast kringlisöömist tehti ühine jalutuskäik ümber koolimaja. Maja kaunistasid sel päeval traditsioonilised kollased nartsissid, õhus hõljus kringlilõhn. Valge klaveri juurde tulid kooliperet tervitama kõnede ja muusikaetteastega  sõbrad nii lasteaiast, Arengufondist kui ka vilistlaste seast. 

Foto: Maris Kilmi

Kooli sünnipäeva üks traditsioonidest on ka nende õpetajate tunnustamine, kellel on meie majas täis saanud 10 ja 20 aastat. Tänavu saime sel puhul õnnitleda seitset õpetajat.

Tunnustusega koos kuulasime suure rõõmuga õpetajate mõtteid sellest, mis on nende jaoks õnn.

Foto: Maris Kilmi

Kristi Juuse (RaM Koolis 10 aastat): "Õnn on elamine nii, et elul on tähendus ja see pakub rahuldust."

Anniki Poll (RaM Koolis 10 aastat): "Õnn on olla armastatud ja õnn on tunda rahu südames ka keset tormi."

Marit Zavatski (RaM Koolis 10 aastat): "Õnn on tunda end õnnelikuna oma pere ja lähedastega siin ja praegu. Õnn on teha seda, mis sulle rõõmu valmistab ja paneb silma särama. Õnn on meie ümber, märka seda silma ja südamega!"

Mariliis Kreintaal (RaM Koolis 10 aastat):

Õnn 

on hingata kopsud täis värsket õhku,

on nautida praeguses hetkes olemist, 

on tunne, et oled kuhugi oodatud, 

on kuuluda perekonda, sõpruskonda, kogukonda, 

on hommikul puhanuna tõusta,

on soe vann ja beseekook maasikatega,

on hoolida ja tunda end hoitult.

Elle Penart (RaM Koolis 20 aastat): "Õnn on see, kui tahad hommikul kooli ja õhtul koju minna. Kõige suurem õnn on inimesed minu teel. Tänutäheks selle eest peaks kirikusse kroonlühtri viima, aga tegelikkuses hea kui küünlagi saab.

Kallid sõbrad! Aitäh nende 20 aasta eest!"

Reet Lainoja (RaM Koolis 20 aastat): "Õnn on see, kui igas päevas on midagi, mis paneb naeratama. Õnn on see, kui saab end raamatusse ära kaotada. Samuti iga perega veedetud hetk ja sellised päevad, kui ei pea üldse kella vaatama."

Cattre Hein (RaM Koolis 20 aastat): "Õnn on hetk, mida märkame, kui meel on rahulik ja süda avatud. Neid hetki on igas päevas."

Oli ilus ja väärikas sünnipäev!

-10. märtsil avati koolis kunstnik Eduard Wiiralti loomateemalise graafiliste lehtede näituse. Tööd pärinevad meie vilistlase Robert Reiteri ja tema vanaisa Urmas Meedla kogust. Näitust sai vaadata kuni 4. perioodi lõpuni.

-14. märtsil tähistasime emakeelepäeva gümnasistidele mõeldud kõnevõistusega Demosthenese Pärg. Oma kõnesid teemal „Mida sügavamal on juured, seda kõrgemaks kasvab puu“ pidasid gümnasistid Karl Pillak, Emil Oliver Kalk, Torm Isok, Fred Kuiv, Pärt Kuhlbars, Karl Mattias Pärloja, Bergita Kogermann ning Chiara Viidas.  

Kõnevõistlusel saavutas kolmanda koha Bergita Kogermann 12.b-st, teise koha väärilise kõne esitas Karl Mattias Pärloja 12.a klassist ning võitjaks osutus 11.b õpilane Fred Kuiv. Sel aastal sai ka publik oma lemmiku poolt hääletada, kelleks valiti 10.a esindaja Karl Pillak.  

-6.-8. klassile suunatud emakeelepäeva luulekonkursi tulemused kuulutasime välja kultuuriminutitel. Õpilased esitasid  luulevormis mõttekäike nii oma muredest kui ka rõõmudest.

Sel korral tõstame esile viit õpilast, kelle looming kõnetas žüriid enim:
Marta Helena Prangel 6.c, Georg Leego 7.b, Helena Liiv 8.a, Henri Altraja 8.c, Triin Marii Toomere 8.c.

-Emakeelepäev nooremas kooliosas: Sellel aastal kirjutasime emakeelepäeva puhul kauni käekirjaga ilusaid emakeelseid tekste. Valituks osutusid lõigud raamatutest, luuletused ja meie logopeed Liili poolt koostatud jutuke. Kaunid kirjatööd ehtisid nädala jooksul meie kooli seinu ja lokkereid.

SILJA EEK

Oma lapsepõlve veetsin ma Tartus. Tallinnasse jõudsin ma läbi juhuse, sest ema arvas, et võiksin õpetajaks õppida ja Tallinna ülikooli valisin seetõttu, et kolida kuhugi Tartust mujale. Täna elan ma Ääsmäel ja kasvatan mehega üheaastast tütart ja 4 aastast Inglise kokkerspanjelit Bronsonit. Elu jooksul olen kokku puutunud väga erinevate töödega. Näiteks olen töötanud Starmani kõnekeskuses kui ka Soomes maasikaid korjanud. Minu esimene tööots oli suvel surnuaia juures lillede müümine. Olen oma emale väga tänulik, et suunas mind õpetajaks õppima, sest tunnen, et olen just seda tööd tehes õnnelik. Täna unistan ma lisaks rahule maailmas ka kasvuhoonest, kus loodetavasti juba maikuu alguses saan oma näpud mulda pista.

2. mai uue õppeperioodi algus.
14. mai heategevuslik üritus Roheline Muru.
24. mai 6.-9. klassi tunnustusõhtu.
25. mai 10.-12. klassi tunnustusõhtu.
26. mai iseõppepäev.
13.-14. juuni loodusklass.
15. juuni viimase koolipäeva aktused.
21. juuni 9. ja 12. klasside lõpuaktused.