KONTSERT UKRAINA HEAKS

27. märtsi õhtul avasime oma kooli sünnipäevanädala kammerliku muusikaga. Ukraina päritolu bassbariton Pavlo Balakini esituses kogusime toetust Ukraina heaks.

Suur tänu meie lapsevanemale Toivo Untile algatuse eest ja kummardus muusikutele Mai Rosenroth-Untile ja Tiit Joametsale. Ukraina heaks kogunes ilus summa – 2014 eurot –, mille asjaliku kasutamise eest hoolitseb õpetaja Marek.
Rohkem pilte kontserdist on siin.

SÜNNIPÄEVA KORVPALL: VILISTLASED VS RAMKOOL

Kooli sünnipäevanädalal toimus traditsiooniline korvpalliturniir: vilistlased versus RaM Kool. Publiku toel õnnestus kooli võistkonnal saada päris mitmeid ja tabavaid korve, siiski tuli tunnistada vilistlaste paremust.

MVP tiitli sai turniiri kõige noorem mängija Robert Kangur 7.a klassist, kes näitas väga osavat liikumist väljakul ning skooris mõnuga kolmeseid.

Aitäh teile, kommentaator Oskar Ulejev ning kohtunik Reimo Luht!

Korvpalliväljakul kohtume taas aasta pärast!


NOOREMA KOOLIOSA KARNEVAL JA BALL

Meil loeb iga õpilane, iga õpetaja. Loetud raamatute tegelased tähistasid kooli sünnipäeva: kõik 1.–3. klasside õpilased said olla oma lemmikraamatu tegelased. Sünnipäevapeol sai tantsida, laulda, õnnesoove oma koolile hüüda ja üllatust nautida, milleks oli mustkunstniku võlutrikkide nägemine. Meie suuremad, 4.–5. klasside ilusad kleitides piigad ja šikid noormehed, tantsisid seltskonnatantse.
Rohkem pilte karnevalist ja ballist leiad siit.

PIDULIK AKTUS

31. märtsil sai RaM Kool 23-aastaseks! Sel puhul toimus õues mõnus aktus, kus kõlasid ilusad mõtted ja meie traditsiooniline sünnipäevalaul. Pärast aktust sai iga klass maiustada kringliga!

Võibolla imestate, miks on ühe kooli sünnipäev märtsikuus, kui võiks ju olla septembris, mil kooliaasta päriselt pihta hakkab. Nimelt toimus 23 aastat tagasi märtsikuus päris esimene õppenõukogu, kus olulised otsused vastu võeti ja ära kinnitati. Kuna kool oli sel ajal veel ehitusjärgus ja paljudes ruumides ei olnud põrandaid, lagesid ega isegi seinu, siis toimus esimene õppenõukogu ruumis, mis oli piisavalt valmis ehitatud – raamatukogus!

Meie koolis on õnnelikkus üks oluline teema. Kuulub see ju eraldi punktina ka meie kodukorda. Usume, et õnnelikud inimesed saavad teha palju head ja oma õnnetunnet teistelegi jagada.

Aga mis ikkagi on õnn? Kooli jaoks on kindlasti õnn see, et meie majas on nii palju säravaid õpetajaid. Üheksal õpetajal oli kooli sünnipäev sel korral eriti pidulik, sest neil täitus meie majas 10 või 20 aastat.

Lasemegi neil endil õnne valemit sõnastada!

10 aastat RaM Koolis. Jaak, Sirje ja Marion.

JAAK TIMPSON (RaM Koolis 10 aastat):”Mäletan täpselt, mis ma kümme aastat (juba!) tagasi ütlesin, kui seda küsimust esimest korda siin koolis küsiti. Vastasin siis ja vastan ka nüüd, et õnn on see, kui sind ümbritsevad õnnelikud inimesed. Midagi pole muutunud, igaühe õnn loeb.”

 
SIRJE TOOMLA (RaM Koolis 10 aastat):”Mis on õnn? Olen mõtisklenud selle küsimuse üle mitmeid kordi, kuid ikka jõuan sinnani, et minu jaoks on õnn väikestes olemistes, imelistes hetkedes, vahvates kohtumistes, lähedaste ja sõprade heaolus, inimestes, unistustes, päikeses, tuules, meres, metsas.

Prantsuse filosoof Jean-Jacques Rousseau on öelnud, et tõelise õnne allikas asub meis eneses... Ja nõnda see ongi.”

MARION KÄRBER (RaM Koolis 10 aastat):”Õnn peitub pisikestes asjades: heas sõnas, jäätises ja selles, kui ei pea hommikuti äratuskellaga ärkama.”

20 aastat RaM Koolis. Ly, Piia, Pille, Sirje, Tiina ja Tiiu

LY REINTAM (RaM Koolis 20 aastat):”Minu meelest on õnn see, kui ei ole õnnetu.”

PIIA VÄRAV (RaM Koolis 20 aastat):”Mäletan väga hästi seda päeva siin koolis, kui minu käest esimest korda küsiti, mis see õnn on.

Kuna tol aastal oli erakordselt lumerikas talv ja haruldaselt soe suvi, siis vastasin: „Õnn on see, et ma elan just siin, Eestimaal, ja meid on õnnistatud nelja kauni aastaajaga. 

Pärast kahetsesin, et miks ma küll ei öelnud hoopis, et õnn on puhkus. Oli see ju just läbi saanud, ees ootas mitu kuud põnevat tööd, aga nii hea oli suvehommikuti kaua magada, hilist hommikusööki nautida ning alles siis hakata mõtlema, mida järjekordse päevaga peale hakata.

Nüüdseks on pea kakskümmend aastat mööda läinud. Kas ma mõtlen teistmoodi?

Ei. Olen endiselt veendunud, olgugi et vahel tundub talvel lumelükkamine ja auto puhastamine kole tüütu ning suvel palavuses higistades tunned end nagu märg švamm, et Eestimaal elada on kõige parem ning puhkust ja vabadust hindan samuti kõrgelt.

Siiski, 20 aastat elukogenenumalt lisaksin, et õnn on see, kui sa saad iga päev naerda.😊

Ja seda lubavad mul minu perekond, töö ja kolleegid päevas mitmeid kordi teha.“

PILLE KASUK (RaM Koolis 20 aastat):”Õnn on see, kui hinges on rõõmu- ja tänutunne. Seda imelist seisundit aitavad luua ja hoida head inimesed, ilus loodus, meeldiv töö, toredatest sündmustest osa saamine. Õnn on armastada ja olla armastatud!

Minu mõtetega õnnest haakub ka luuletus internetiavarustest:

Õnn pole rahas vaid hingerahus,
sirges rühis ja kopsumahus.
Õnn on tervena sündida ilma,
peeglist vaadata särvat silma.
Paljad varbad kasteses rohus,
jätkata elu, see on meie kohus.
Eks ole tõsi, et õnn on ka see,
kui mehel on naine ja naisel käepärast mees.
Õnn on oskus väärikalt elada,
Tublide tegijate hulka kuuluda.
Õnn on ka teadmine, et sind on tarvis,
tahe ja suutmine hoida end vormis!”

SIRJE KÜLAVIIR (RaM Koolis 20 aastat):”Mis on õnn? Sellele küsimusele on mul kaks vastust. Üks on see, mida hetkel ise arvan: „Õnn on olemas olla, õnn on näha, kuulda, kogeda ja seda kõike jagada!“

Teise vastuse sain tehisintellektilt (OpenAI): „Õnn on see tunne, kui kõht on täis, päike paistab ja süda laulab! 🌞🎶🍔“

TIINA PÕLENDIK (RaM Koolis 20 aastat):” Õnn on sündida siia rohe-sinisele planeedile nimega Maa ja imestada ning imetleda seda hoomamatult suurt ja saladuslikult toimivat universumit meie ümber ja meie sees. Õnn on osa saada siinsest elust ja ilust – tüdrukuna, naisena, emana, vanaemana... Õnn on olla päriselt kohal märkamaks, et ÕNN ON KOHAL!”

TIIU MAASIK (RaM Koolis 20 aastat):”Olen nõus Astrid Lindgreni mõttega, et õnnetunne tuleb sinu enese seest ja mitte teistelt. Õnne ei pea kaugelt otsima. Tuleb enda sisse kiigata. On hea, kui oma õnne üle tänulikud oskame olla. Selle oskusega saame õnnetunnet suuremaks muuta. Olen tänulik oma emale ja isale, kes mind armastasid ja lasid mul sirguda usus, et armastus suudab kõike. Usun, et minu õnnele pandi vundament just lapsepõlves, sest kodust kaasa antud väärtused on minuga kaasas igal ajal. Olen õnnelik, sest hommikul tulen rõõmuga tööle ja pärast tööpäeva lähen rõõmuga koju. Võib öelda, et minu argipäevas käivad töörõõm ja õhturahu käsikäes. Armastan oma tööd ja oma kodu. Palju õnne, Rocca al Mare Kool!”

RoheRaM hoiab jätkuvalt kätt pulsil selleaastasel fookusteemal “Sorteerime arukalt!” ning seab tasapisi sisse koolipere igapäevast roherutiini.

Sorteerime arukalt

Prügisorteerimisele tõmbasime tähelepanu selle aasta alguses toimunud RaM moekonkursil õpetajate kollektsiooniga “Rohelised Käärid”, mis valmis erinevatest jäätmeliikidest. Kostüümidest innustatuna sündis näitus, kus lisaks kleitidele olid suunavate ja õpetlike näidistena välja pandud ka liigiti sorteeritud jäätmed.

Õpetajate kollektsioon "Rohelised Käärid"

Jätkusuutlikkuse valikaine

Kolmandal perioodil algas gümnaasiumi valikaine “Kestliku RaM Kooli arendamine”, mille eesmärgiks oli viia ellu üks rohetegu. RoheRaMi tiim otsustas õpilastega jõud ühendada ning koos korraldati koolis esimene Rohefestival. Kuna RoheRaMi fookusteema on sellel aastal arukas sorteerimine, siis enda teadmiste avardamiseks külastasime valikaine rahvaga ka Ragn Sells’i sorteerimiskeskust. Veendusime, et sorteerimisest on tõesti kasu ning jäätmeid võetakse uuesti ringlusesse. Uuel õppeaastal soovime kindlasti koolimajas alustada jäätmete liigiti sorteerimist. Prügikastidele parimate asukohtade leidmiseks kaardistasid valikaineõpilased meie vajadused. Selleks, et sorteerimine oleks lihtsam ja arusaadavam, kaasame ka prügikastide sümbolite kujundamiseks oma kooli õpilased. Rohefestivali lõpuakordina kuulutasimegi välja teemakohase konkursi, mille võitjad selguvad selle kooliaasta lõpus. 

Valikaine õpilased Ragn Sells’i sorteerimiskeskuses

Rohefestival

Kevadise sooja saabumisega sai alguse meie koolipere uus traditsioon - RaM Rohefestival, mis kestis terve koolinädala. Igal päeval pühendusime ühele teemale: 

● Elurikkuse esmaspäev
● Taimne teisipäev
● Kliima kolmapäev
● Nutikoristuse neljapäev
● Ringmajanduse reede

Tegemisi jagus kogu kooliperele. Oli mänge, väljakutseid, talguid ja külalisi. Rohefestivali vahvatest sündmustest loe lähemalt siit.

Rohkem pilte Rohefestivalist leiate siit.

Hea tava

Selleks, et kooli kogukonnal oleks lihtsam teha keskkonnasõbralikke valikuid ürituste korraldamisel koolimajas ja väljaspool, sai valmis RoheRaMi HEA TAVA. Tutvu lähemalt siit.

Täname väga meie kooli lapsevanemaid Maris Ojamuru ja Mihkel Tammot, kes RoheRaMi tegemisi aitavad mõtestada ja
suurt pilti fookuses hoida!

RoheRaMi töögrupis on jätkuvalt toimetamas Kristel Mäekask, Kadi Asmer, Anneli Paat ja Kaisa Kangur.

DEKAAD ERILISI MAITSEID - HEATEGEVUSLIK GURMEEÕHTUSÖÖK 10!

Ilusal 10. märtsi õhtul täitus meie koolimaja lastevanematega, et kokku saada Arengufondi korraldatud kümnendal Heategevuslikul Gurmeeõhtusöögil. Seekord olid maitsed ning melu veidi uuemas kuues ja juubelimeeleolus, varasemast mahtus saali enamgi rahvast, suminat ja liikumist. 

Tõepoolest, kui tavaliselt on Gurmeeõhtusöögil kõigile kohad kaetud laudade ümber ja iga käik serveeritakse lauda, siis seekord olid hoopis kokad paigutatud n-ö gurmeejaamadesse ning külalised said ise ringi käia, maitsete autoritega suhelda ja valida, kus ja mida süüa. Selline vabam olek sümboliseerib ka ühte meie kooli olulist väärtust - vabadust.

Lapsevanem Kristjan Peäske, kes oli seekord üks korraldustiimi eestvedajaid, märkis, et julguse midagi teisiti teha andis juba sügisel toimunud Õpetajate Tänuõhtu. "Ka seal katsetasime hoopis uut formaati ja andsime võimaluse pidulistel ringi liikuda. Õpetajad võtsid selle väga hästi vastu, kuna selliselt ei olnud nad piiratud vaid oma laudkonnaga, vaid võisid julgelt ringi käia ja jõudsid veel paljude teiste kolleegideni. Gurmeeõhtusöök on alati tore võimalus kooli kogukonnaga lähemalt tuttavaks saada ja tore, kui see ring saab selliselt avarduda veelgi."

"Muidugi andis see formaat meile ka võimaluse oluliselt rohkem külalisi kutsuda. Kui varem oli piirarv 130 inimest, siis nüüd saime vastu võtta lausa üle 200 külalise," lisas ta. 

Kokkadena olid sarnaselt varasemale esindatud lapsevanemad, vilistlased, õpilased, õpetajad ja külalised. Väga erilise menüü serveerisid 5C õpilased ja õpetaja Kristel Nuume, Õpetajate toiduklubi ja Kaisa Kangur, Roman Zaštšerinski (restoranid Moon ja Kolm Sibulat), Janno Valge (restoran RADO), Cat de Leon (restoran RADIO), Martin Männasalu ja vilistlane Jaagup Jalakas (restoran PEET RUUT).

Meeleolukaid kultuurilisi etteasteid pakkusid õpetajad Helerin Lehtla ja Ave Tuhkur, Noortekoor, abituriendid Elis Ronk ja Fred Kuiv, õpetajate moekollektsioon "Rohelised Käärid", õhtu üllatusesineja Uku Suviste ning õhtujuhtide ja DJ-na astusid üles Robert Reesar ja Raimond Pääru.

Järgmiseks aastaks saate maitse suhu isuäratavast fotogaleriist  (Maris Kilmi, Ingrid Tullus) ning sisuka videomeenutuse vaatamiseks seadke end suupistetega mõnusalt siia lainele. 

Arengufond on väga tänulik kõigile, kes oma osalemisega andsid panuse Õppima Kutsuva Kooliruumi projekti, mille käigus on plaanis renoveerida tehnikaklass, õpetajate tuba ja sissepääsuala ning I korruse klassiesised ruumid (A-, B-, D-, H-korpuses). 

Projekti üks eestvedajatest, lapsevanem Tauno Loodus, annab põgusalt ülevaate: "Arengufondis oleme seadnud eesmärgiks koguda projekti toetuseks sel aastal 75 000 eurot, millest muljetavaldavad 47 000 eurot on juba koos tänu teile gurmeeõhtusöögil tehtud panuse eest (piletitulu, otsetoetused ja isade baar). Aitäh!"

Iga meie kogutud euroga investeerib kool projekti omalt poolt lisaks 1 euro. Etapi kogueelarve on ca 150 000 eurot. Unistame suurelt ja loodame, et 2023/2024 õppeaastal astuvad meie lapsed juba uuenenud koolimajja.

Õppima Kutsuva Kooliruumi projekti kohta saad rohkem teada siit.

Meie järgmine heategevuslik üritus on juba 7. mail toimuv Kevadfestival - Rocca al Mare Kooli suurim kogukonnapidu, kuhu ootame teid osalema kogu perega! 

Siira tänuga ja kohtumisteni

Rocca al Mare Kooli Arengufond

Armas koolipere, hakkame sättima! 

Juba maikuu esimesel pühapäeval, 7. mail leiab aset meie kooli kogukonda ühendav suursündmus - Heategevuslik Kevadfestival! Esinevad meie kooli koorid ja ansamblid, astuvad üles lapsevanematest ja vilistlastest muusikud, välikohvikutes pakutakse head ja paremat ning muidugi toimub ka jalgpallimatš isad-pojad-vilistlased. Tegevusi jagub kogu perele. Festivalil kogume toetusi Õppima Kutsuva Kooliruumi II etapi jaoks. Festivalil osalemine on kõigile prii!

Kevadfestival on kasvanud välja kahest sündmusest - traditsioonilisest Rohelise Muru spordipäevast ning 2022 kevadel esmakordselt toimunud Kevadkontserdist. Sel õppeaastal on need kaks menukat üritust liidetud üheks suureks festivaliks kooli õuealal. 

Päeva esimeses pooles kuuleme pidulikku kevadkontserti, kus esinevad kõik meie kooli koorid ja ansambel Õunake. Kokku on kooli ühendkoorina laval 330 lauljat. Saateansambliga astuvad üles meie kooliperest tuntud muusikud Erki Pärnoja, Peedu Kass, Hele-Riin Uib Pachel, Aarne Saluveer ja solistid villemdrillem, Marie Vaigla ja Robert Reesar.

Päeva teine pool koosneb mõttespordist, tantsust, jalgpallist (vilistlased vs õpilased vs isad), õpilasfirmade esitlustest, huviringide etteastetest ja paljust muust. Taustaks mängivad muusikat DJ-d Rocco Ulla ja Walner Kulla ning tegevustest annavad ülevaadet kommentaatorid Kalev Kruus ja Ingrid Tullus. Nii isade, vilistlaste kui ka õpilaste hulgas on tuntud jalgpallureid ning mängu vilistab professionaalne kohtunik. 

Tantsuliste etteastete eest hoolitsevad DotE tantsurühm, rahvatantsijad, zumbatajad ning melu hoiavad üleval trummiõpilased. Meeskondade ergutuse eest kannavad hoolt 12. klasside cheerleader’id.

Toimub õnneloos, mille peaauhinnaks on jalgratas! Ka sel aastal saab suurima osalusega klass pääsme ühisüritusele. Spordimelu kõrvale pakuvad erinevad toitlustajad mahetoitu. On kaetud pikk laud, mille taga koolipere saab ühiselt süüa ja lobiseda. Juba eelmisel aastal oli suureks hitiks meie koolisöökla soe praad. Lisaks kooli toitlustajale on sel aastal kohal meie söökla mahetarnijad Pähkla forell ning Marjamaa talu (moosisaiad!), esmakordselt avavad uksed Arengufondi kohvik ja 4. klassi noorte kokkade klubi. 

Tegevusi leidub suurtele, väikestele, poistele, tüdrukutele, noortele ja veidike vanematele. 

Pidupäeva korraldab Rocca al Mare Kooli Arengufond koos teiste vabatahtlike lapsevanemate, koolipere liikmete ning Õpilasesindusega. Ühine tegemine ning koos olemine ongi see, mis ühest tavaliselt üritusest teevad erilise kogukonna festivali. See on meie kõigi pidupäev. Võta kaasa oma vanemad, sõbrad, koduloomad ja tule veeda üks tore kevadpäev meie kooli õuel.

 Õppima Kutsuva Kooliruumi projekti kohta saad rohkem teada siit.

Festivali ajal on võimalus osaleda ekskursioonil juba uuendatud kooliruumides, kus giidideks on arhitektid ning meie enda kooli õpilased.

Aita meil unistused täide viia, et meie kooli õpilaste heaks renoveerida I korruse klassiesised ruumid, sissepääsuala, tehnikaklass ning õpetajate tuba. Projekti toetuseks on avatud telefon festivalil kohapeal ja juba täna! Helistades 9002022 toetad projekti 25 euroga. 

Liitu Facebooki event'iga ja jälgi täienevat ürituse ja ennustusvõistluse infot siin.

Kohtumiseni peol

Rocca al Mare Kooli Arengufond

Selle kooliaasta alguses tuli kokku koolivormi töörühm. Töörühmaga liitusid erinevad õpetajad ja õpilasesinduse liikmed. Võtsime ette kõik koolivormiga seonduva, et vaadata, mis seisus on meie koolivorm täna ja kuidas saaksime edasi liikuda. 

Koolivorm ei ole lihtsalt rõivad. Koolivorm on meie kooli väärtuste kandja ja rohelise mõtteviisi esindaja, mistõttu on oluline seda käsitleda tervikuna:

- see on meie valik;
- me kanname seda;
- leiame võimalusi taaskasutuseks.

Sügisel alustasime filosoofilise inventuuriga ja esitasime küsimuse: “Mis on vähim ja parim võimalik Rocca al Mare koolivorm?” Koostöös õpilasesindusega, lapsevanematega, koolivormi disaineri ja tootjatega korrigeerisime koolivormi elementide nimekirja. Palun tutvuge siin. 

Sujuva ülemineku heaks on kõik koolivormi esemed, mis juba kodudes olemas, mõeldud lõpuni kandmiseks. 

Õpilaste soove kuulates on järgmisest õppeaastast uue koolivormi elemendina lisandumas pusa, mille on loonud meie koolivormi disainer Katrin Kivi. Oleme seda mudelit koos täiustanud, materjali ja lõiget testinud.

Unistame suurelt ja hoolime meie koolivormi esemete pikast ringlusest: 

- juba ligi kümme aastat oleme kogunud kokku korraliku, kuid kasutatud koolivormi, mida on võimalik koolivormi laadal soetada annetuse eest; 

- esemed, mida taaskasutada ei ole enam võimalik, leiavad rakendust käsitöötundides; 

- suure osa oma koolivormi esemetest saatsime märtsikuus Vodja kooli õpilastele ja Ukrainasse;

- astume ka samme tuleviku suunas: otsime võimalusi seismajäänud koolivormi uueks materjaliks töötlemiseks.

Fotol näha, kuidas koolivorm hakkab reisima Ukrainasse

Kallis koolipere! 

Koolivorm kannab väärtusi, mille tähendust saame suurendada ja hoida, kui sellest hoolib kogu koolipere.

Mõelge, tunnetage ja kandke uhkusega!

Meie koolivormi heaks tegutsevad Sirje Toomla, Peep Väljaste, Kadi Asmer, Aneta Varts, Maris Kilmi, Kaja Altvee, Liisa Kallam, Mari Viik, Anu Laanet, Helen Tiitus, Liina Reichmann, Leila Vaigla, Karina Kirisberg, Sigrid Sõggel, Amaia Ortega Goitia, Kaie Kaas-Ojavere, Emma Sihvart, Patrik Kallast, Albert Johannes Rebas, Kristina Rajando.

Kõnevõistlusel võidutses südikas ja tarmukas uljus 

Emakeelepäev on pidupäev, mil tähtsustatakse eriliselt eesti keelt. Rocca al Mare kool on seda ilusat päeva tähistanud vanemas kooliosas juba viisteist aastat ühtemoodi: kõnevõistlusega Demosthenese Pärg.  

Ka sel aastal sai kaheksa gümnasisti võimaluse oma klassi kõnevõistlusel esindada. Käesoleva aasta teema oli „Igaüks meist loeb“ ning publik, kelle hulka kuulus kogu gümnaasium, 9. klassid ning õpetajad, sai võimaluse kuulata oma eakaaslaste mõtteid sel teemal. Kõned puudutasid paljusid mõttepunkte ja sisaldasid isiklikke näiteid vaimse tervise probleemidest, Ukraina ning kogu maailma küsimustest.  

Kõnevõistlusel tõsteti kolmanda koha väärilisena esile Rasmus Raidma 10.a esindajana, teise koha pälvis Sander Lillepea 12.b klassist ning võitjaks kuulutati 10.b klassi noormees Ramon Gelkov, kes köitis žüriid tervikliku, mõtlema paneva ning selge sisu ja julge esitusega. Publiku lemmikkõne pidas Mia Simone Arakas 10.c klassist. Suurepäraste kõnedega esinesid ka Mirte-Liisa Kurm (11.a), Karita Murik (11.c), Alice Meigas (12.a) ning Arne Kerik (11.b). 

Oma kohalolekuga väärindasid kõnevõistlust lisaks meie õpetajatele ja eelmise aasta võitjale Fred Kuivale ka Toivo Lind, Rocca al Mare kooli pikaaegne armastaud eesti keele ja kirjanduse õpetaja, ning Margo Loor, Eesti kogenuim mõtlemis-, kõne- ja väitlusoskuste koolitaja ning meie kooli väitluse valikaine juhendaja. 

Elagu eesti keel ning südikad ja tarmukad gümnasisitid! 

Emakeelepäeva luulevõistlusel näitas meile, mis peitub noorte hinges

Põhikoolile ja gümnaasiumile suunatud emakeelepäeva luulekonkursile laekus hulk luuletusi, mille lugemine oli emakeeleõpetajate jaoks puhas nauding. Millised mõttekäigud! Aitäh igale osalejale, teie panus ilusas emakeeles end väljendada on hindamatu. Loodame, et kirjutamise tuhin püsib õpilastes kaua!

Luuletusi lugesid õpetajad terve kuu. Ikka selleks, et iga luuletus leiaks oma aja ja koha, ikka selleks, et iga luuletus saaks mõjuda värske mõttepuhanguna. Lõpuks tegid õpetajad valiku ja tõid 18. aprilli kultuuriminutitel esile neli õpilast. Nende luuletused loeti ette ja neid tänati raamatuga. 

Loodame järgmisel aastal veel suuremale osavõtule. Luule on oluline!

Seniks saate nautida sel aastal esile toodud noori sõnameistreid.

7.a Emma-Marie Allikmäe

Loodus

Hingede peidupaik kus maanduvad tuhanded piisad nutetud pisaraid

Mis rahustab ja aitab leida õige raja

Mis kannab emakese maa ande

Isegi jõesängid rahunevad ja hakkavad metsa vaiksest üminast värisema

Vaikus

Just see mille abil saab kuulatades kuulda looduse laulu mis meenutab soojuse värsket hõngu ja merede mahedat laulu

Loodus aitab lõpuks rahuneda ka kõige mässumeelsemal hingel

Ta võtab ta oma sängi ja paneb siidise sambla sisse magama

9.b Karoliine Maasar

Mulle ei meeldi päikeseloojangud.

See pimestav sära, mis silmi paistab,

erk soojus, mis südamesse tungib.

Päikese meeleolu mis taevalaele maalitud

nii selgelt, kergekäeliselt.

Kõik on laialipaisatud - haprad sõnad ja tunded kõigile vaatamiseks ning hindamiseks.

Kuid mida teen mina?

Seisan vaid paigal, imetledes kohkunult, süda rinnus peksmas.

Ega ma saagi midagi teha, kui vaid päikeseloojanguid kadestada, ihaldada.

Südames loota, et ma saan siit paigalt liikuma,

siit paigalt jooksma,

siit paigalt põgenema

11.c Karita Murik

Keerutame mett teetassi põhjas

pilk süsimustas metsas

linnud kuhu jäänud teie kisa?

äheme aerudeta paadiga ilma tuuleta merele

päike millal sa jälle tõused?

pilvedest päästeveste me ei vaja

linn rõhub kiirusega

tahan olla paus

mis oleks kui ma olen ema savitass

mis oleks kui ma olen vanad punased kummikud

mis oleks kui ma olen soe suitsukala

mis oleks kui mind üldse poleks

või võib terve maailm lihtsalt perse kerida?

12.b Mattias Arakas

13:38

teadmatuses ekseldes

olles neelatud pimedUsse

näeme me selgelt

selgemalt kui peeglis

…

ennast

miks(?)

18:40

sinu armastamine

oli enesehävitamise

kõige peenem vorm

miks(?)

22:18

su varjud jäävad

mind jälitama

meie meeli vaevab

lõputu tühjus

tühjus

mille

täidaksid

vaid

sina

miks(?)

8:33

oled

täiuslikult

ebatäiuslik.

ebatäiuslikult

täiuslik.

valik on

sinu.

miks(?)

Noorem kooliosa nautis kirjutamisfestivali.

Noorema kooliosa seltskond tähistas emakeelepäeva kirjutamisfestivaliga. Festivali avamisel esitasid 5. klasside noored poeedid omaloomingut „Millest käib maailm koos?“. Poeedid olid Marie Vahar, Handri Kristjan Värk, Liisbet Ojastu, Katariina Orro, Oscar David Linnas ja  Matilda Mäe, juhendajaks oli õpetaja Sigrid Sõggel. 

Kõik 1.-5. klasside õpilased said end proovile panna õigekirja tundmisel. Ilusaid ja natuke veaohtlikke sõnu oli kokku 50, millest esimesed 10 olid mõeldud pesamunadele ning viimased meie suurematele ja targematele. Kas oskaksid ikka kirjutada sõnu konstateerima, kotlet, režissöör, efektne ja nimesid Carl Robert Jakobson, Kristjan Jaak Peterson? 

Meil on palju neid õpilasi, kes oskavad. Rõõm!

Elagu eesti keel veel kaua, kaua, kaua…. Igavesti!

kas siis selle maa keel

laulu tuules ei või

taevani tõustes üles

igavikku omale otsida?

/K.J. Peterson/

Meie kooli lapsevanematest, õpetajatest, vilistlastest ja kogukonna sõpradest koosneval Rocca al Mare Segakooril on üle pika aja olnud tegus aasta. Kui COVID-19 puhkedes oldi sunnitud ära jätma kontserte ning proove, siis sel kevadel on seltskond innukalt jälle hoo sisse saanud. 

18. märtsil toimus Anija mõisas kontsert "Laas aina laulis", kus kooriga oli laval ka Leelo Tungal. Kontsert oli pühendatud emakeelepäevale ja seega oli koori kava algusest lõpuni eesti keeles. Kontsert kõlas täissaalile väga hubases Anija mõisa aida õhkkonnas.

Kontserdi kavas oli mitmeid laule Leelo Tungla tekstidele, lisaks esitas ta ise lugusid ja mälestusi, mis seostusid eesti keele ja vabadusega. Luuletused, mida autor ette kandis, olid eriilmelised ning -teemalised. Lõpetuseks kõlas ka meie koolis lastele hästi tuntud luuletus "Raamatul on aku tühi", mis kõigile kuulajatele naeratuse näole tõi. 

Koori dirigent Mariliis Kreintaali sõnul tugineb Eesti muusikarepertuaar paljuski Leelo tekstidele. "On tõesti au elada temaga ühel ajal ja veelgi enam olla ühel laval," lisab ta. 2019. aastal pälvis Leelo Tungal oma panuse eest elutööpreemia. 

Kontserdi fotojäädvustus asub siin. Pildistasid Karoliina Kreintaal ja Priit Liivak.

Anija mõisakompleks, mis alles alles hiljuti (2019-2020) täieliku restaureerimise läbis, pakkus kooriliikmetest õpetajatele suurt üllatust, sest avastamisrõõmu on ajaloolises hoones nii suurtele kui väikestele. Juba hakati tegema plaane õpilastega väljasõitudeks, kuna väljapaneku ülesehitus võimaldab teha mitmesuguseid õppetegevusi. Muuseas, Eesti Hotelli- ja Reisifirmade Liit valis Anija mõisa 2022. aasta turismiobjektiks. Soovitame mõisaelamust kõigile! :) Vaata lähemalt siin.

2. aprillil osales Rocca al Mare Segakoor festivalil Klaaspärlimäng Bachi suurteose "Johannese passiooni" ettekandel. Palmipuudepüha kontserdi nime kandev esitus toimus Kaarli kirikus, kus osales kokku üle 300 muusiku ja koorilaulja, dirigeeris Endrik Üksvärav. Kooslus esitas üht tähtsamat kristliku maailma teost, mis kirjeldab Jeesus Kristuse saabumist Jeruusalemma. Teos kanti ette täissaalile ning oli meie koorile suureks inspiratsiooniks. Vaata lähemalt siit.

Järgmine kord saab Rocca al Mare Segakoori esinemas näha ja kuulda 7. mail kooli Kevadfestivalil ning 28. mail Järvamaa laulupeol Paides.

Kui tunned koori tegemiste vastu rohkem huvi, jälgi meid Facebookis.

Või soovid meiega liituda? Kirjuta: mariliis.kreintaal@ramkool.edu.ee  

Koori dirigendid on Mariliis Kreintaal ning Kati Põder.

Oled oodatud laulma!

Oleme Rocca al Mare Kooli 12.b klassi õpilased Marleen ja Fred ning õpime mõlemad tehnoloogia suunas. Nüüd, kui oleme siit koolist lahkumas, soovime välja tuua, mil moel RaM Kool on meid mõjutanud. 

Marleen on RaMis õppinud 12 aastat ja Fred liitus RaMi kooliperega 10. klassis, olles varem õppinud Keila Koolis. Fred on iga kooliürituse tehnilise poole juht. Väljaspool kooli tegeleb ta oma start-up’i Dobuga ning on muidu hüperaktiivne. Esimese asjana siia koolimajja astudes hämmastas Fredi meie õpetajate soe suhtumine õpilastesse. Õpetajad on südamega asja juures ning julgustavad seeläbi õpilasi olema uudishimulikud ja julged oma arvamust avaldama. Näiteks julgustas Fredi tema kirjanduse õpetaja osalema kooli kõnevõistlusel, mille ta võitis pika puuga. 

Marleen on RaM koori koosseisu kuulunud terve enda kooliaja. Aastal 2022 oli ta RaM Tantsu üks kahest peakorraldajast. Marleeni jaoks on mitmed RaM õpetajad olnud olulisused abilised tema huvide suunamises. Näiteks on õpetaja Hans tekitanud Marleeni hinges igavese kire prantsuse keele vastu ning õpetaja Raimond aidanud leida kutsumuse inseneerias. 

Tehnoloogia suunal on olnud erinevaid praktilisi aineid, mis on andnud laia baasi tehnoloogiamaailmas orienteerumiseks. Fredi aitas oma start-up’i loomisel tootearenduse suunaaine, mis andis praktilise vaate, kuidas päriselt nullist toodet looma hakata. Häkatonidel osaledes on Fred aru saanud, et koolis õpetatu tulebki päriselt kasuks. Tänu suunaainetele nagu tehniline joonestamine ja valikainetele nagu kõrgem matemaatika tehnikaerialadel, sai ka Marleen tõeliselt aru, et teoreetiline baas on hädavajalik praktiliseks väljundiks. Selle kõige eest pälvib suurima tänu Raimond Pääru, tehnoloogia suuna juht.

Viimaks ei saa mööda vaadata meie kooli üritustest, mille korraldamisel oleme mõlemad olnud suureks abiks. Kohustuslikud üritused nagu EAK autoriõhtu ja Meie Matk lõid hea võimaluse oma lennukaaslastega sidemeid luua. Vabatahtlikult oleme aidanud korraldada Roosasid Kääre, RaM Tantsu, Vabariigi aastapäeva näidendeid. Ürituste korraldamisega koolis tuleb ette palju ootamatusi, mis õpetavad kõige paremini. Lisaks ei kaasne läbikukkumisega suuri rahalisi tagajärgi, mis loob hea keskkonna, kus proovida ja vigadest õppida, et tulevikus teha vähem vigu kohtades, kus võivad olla tõsisemad tagajärjed.

RaM Kool on aidanud meil aru saada oma potentsiaalist ja samas näidanud, kui palju meil veel teha on. Olavi Ruitlase teoses ,,Vee Peal" ütles peategelane tabavalt: "Ma saan nii palju targemaks! Et ma saan aru, kui loll ma olen!" Rocca al Mare Kool on loonud suurepärase stardiraja tulevaseks lennuks.

Fred Kuiv, Marleen Peterson 12.b klassist

MÄRTS ON MEELERAHUKUU

Kaks korda kooliaastas, novembris ja märtsis, võtame kogu kooliperega aja, et mõtestada meelerahu olulisust. KiVa tiim sisustab need kuud alati erinevate tegevustega, mis pakuvad vaimule turgutust ja meelele rahu. Siin pildil on näha ühist virgutusvõimlemist.

DŽÄSSIKONTSERT VILLU VESKI JA TIIT KALLUSTEGA

Džässikuu juhatasid sisse Villu Veski ja Tiit Kalluste, kes kaasahaaravalt musitseerisid ja muhedal viisil muusikast rääkisid. Oli suurepärane hommik!

TUTIPÄEV PANI ABITURIENDID LAPSEPÕLVE MEENUTAMA

Veel viimast päeva said meie abituriendid lapseliku rõõmuga lustida mõtlemata eksamitele ja kõigele muule, mis ees on ootamas. Tutipäev pakkus rõõmu ja elevust ning võttis kenasti pinged maha.


LÕPUKELLAAKTUS VÕTTIS RAM-IS OLDUD AJA KOKKU

Lõpukellaaktus pakkus helget ja mõnusat tagasivaadet olnule. Peeti kõnesid, meenutati toredaid aegu ja jagati tiitleid silmapaistvatele abiturientidele. Aktus lõppes Ateena koolis ühispildi tegemisega.

MADLI TÕITOJA

Olen üles kasvanud mere ääres, kauni männimetsa keskel Türisalus. See paik rõõmustab mind praegugi, käin sageli seal metsas uitamas ja vaimu puhastamas. Minu teekond kooliõpetajaks saamiseni on olnud päris pikk, see sai alguse Rocca al Mare Kooli Veskimöldre lasteaiast, kust sain kaasa õpetajale omased väärtushinnangud, küll oli tore aeg. Sealt edasi aga otsustasin anda kogemustele ruumi ning töötasin nii era- kui ka riigisektoris koolitusvaldkonnas. Mida aga aeg edasi, tundsin ikka, et tahaks tegeleda inimhingedega, olla toetaja, abistaja ja näha, mis toimub inimese sees, niisiis läksingi kooli tööle õpetajaks. Olen õpetaja olnud 5 aastat, see teekond sai alguse imearmsast ja väiksest kogukonnakoolist Murastes. Nüüd tõi elu mind siia, Rocca al Mare Kooli, millest tuleb ka kindlasti üks ütlemata vahva teekond, sest juba tunnen ennast siin kollases koolimajas päris hästi.

2. mai viienda õppeperioodi algus
7. mai heategevuslik kevadfestival
23. mai spordipäev
24.-25. mai tunnustusõhtud
29.-30. mai loodusklass ja projektipäevad
8. juuni noortekoori hooaja lõppkontsert
15. juuni kooliaasta viimane aktus
21. juuni 9. klasside pidulik lõpuaktus kell 12.00, 12. klasside pidulik lõpuaktus kell 17.00.
30.-31. august 6.-12. klassi õpikute laenutamine raamatukogust
1. september uue kooliaasta avaaktused