Koolielu

Uuemat filmi Roostiku koolist näete siit ja vanemat filmi siit .

Roostiku koolis peame tähtsaks laste iseseisvat mõtlemist ja tegutsemist, koostööd erinevas vanuses laste vahel, vastutust ja vabadust. Roostiku kooli iseloomustab iseseisev juhendatud õpe õpijuhiste järgi. Õpijuhiste järgi toimetamine arendab õpilaste eneseregulatsiooni oskusi, õpilased võtavad õppides suurema vastutuse. Roostiku kooli õppimissüsteem vastab kaasaegsele õpikäsitlusele, tõstab õpimotivatsiooni ja lisab koolirõõmu.

ISESEISEV JUHENDATUD ÕPE

Roostiku koolis õpivad lapsed õpijuhiste järgi. 1.-3. klassi lastele on ühe päeva ülesanded lahti kirjutatud paberkandjal. 4.-6. klassi lastel on nädalaülesanded digikeskkondades. Õpijuhised suunavad õpilasi uute teemade juurde ning lähtuvad põhimõttest: meenuta, ennusta, uuri, harjuta, kontrolli. Peale teema läbi töötamist tutvustavad lapsed õpitulemusi õpetajale, st sõnastavad, mida õppisid ja kuidas õpitust aru said. Õpetajad valmistavad ette õpijuhised, suunavad ning toetavad õpiprotsessi, annavad tagasi- ning edasisidet.

KOOSTÖINE ÕPE

Igapäevaselt õpivad lapsed koos kaaslasega, vajadusel küsivad abi õpetajalt. Lapsed õpetavad üksteist: valmistavad ette teemad ülesannetega, esitlevad neid konverentsidel. Geeniusetundides uurivad erinevas vanuses lapsed koos valitud teemat, mille esitlused toimuvad vanematele (nt leiutamine, geeniuste uurimine, heategevuslik jõululaat, firmade loomine).

VASTUTUS JA VABADUS

4.-6. klassi lapsed koostavad nädala alguses ajakava, mis võimaldab arvestada individuaalsete rütmide ja soovidega. Lapsed organiseerivad õppekavaga seotud üritusi (nt Vana-Kreeka olümpiamängud, rahvakalendri tähtpäevade stiilipäevad, Eesti kultuurinädal). Lisaks korraldavad lapsed ÕHTU KOOLIS üritusi (nt filmiõhtud, moe- ja muusikaüritused). Sügisel toimub lastega ürituste ideekorje.

KOOLIPÄEVA KORRALDUS

Koolipäev algab kell 8.45 ja lõppeb 1.-3. klassi lastel kell 13.45 ning 4.-6. klassi lastel kell 14.30. Koolipäev on jagatud kaheks osaks. Hommikused tegevused ja pealelõunased tegevused. Neid eraldab 50-minutiline söögipaus koos pikema mängu- ja õueajaga kell 11.30 – 12.20. Õppetegevuste siseselt koordineerib puhkepause õpetaja vastavalt vajadusele.

Kuidas toimub õppetöö?

Koolipäeva alustame ühise hommikuringi ja nädalalauluga. Tegutseme kombineeritud õppevormis, mis sisaldab nii teemaõpet kui ka ainealast õpet.

    • 1.-3. klass tegutseb päevaplaani alusel järgmistes ainetes: eesti keel, matemaatika loodus- ja inimeseõpetus.
    • 4.-6. klass tegutseb nädalaplaani alusel järgmistes ainetes: eesti keel ja kirjandus, matemaatika, loodusõpetus, ajalugu, inimene ja ühiskond.
      • Esmaspäeval saavad lapsed kõikides ainetes nädala ülesanded.
      • Lapsed koostavad ise endale nädalaplaani, millega nad mis päeval tegelevad. 
      • Harjutusülesannetele on üldjuhul kontroll-lehed, mille abil saavad lapsed kohest tagasisidet.
      • Teema lõpus tutvustavad lapsed õpitut õpetajale suuliselt või kirjalikult, toimuvad enesekontrollid.
    • Kui laps ei jõua koolis päevaplaani või nädalaplaani täidetud, siis peab ta selle lõpetama kodus.
    • Ainetundidena toimuvad inglise keel, B-keel ja muusika.
    • Ühistegevustena kooliastmeti toimuvad käeline ja sportlik tegevus ning projektid.
  • Kogu koolipere ühendavad ühised teemad erinevates ainetes lõppevad esitlustega koolikaaslastele või vanematele.
    • Väiksemad õppeprotsessis valminud esitlused (luuletused, dramatiseeringud, katsete demonstratsioonid, jutustamised, uurimused jm) toimuvad jooksvalt hommikuringides või peale sööki kooliperele.
  • Kirjandusklubid. Perioodis loevad lapsed vähemalt kaks raamatut. Vaheajal vabalt valitud teos, perioodi jooksul nimekirjast valitud raamat.
  • Õppeprogrammiga on seotud teatri-, kino-, kontserdikülastused ning muuseumite ja näituste külastamised ja loodusmatkad.

Tagasiside

Roostiku koolis ei ole numbrilist ega tähelist hindamist. Lapsed saavad kirjaliku sõnalise hinnangu kaks korda aastas. Suulist tagasi- ja edasisidet saavad lapsed igapäevaselt õpetaja käest ning vanemad Stuudiumi ja Qridi kaudu. Kord aastas toimub perevestlus.