Rännak metsatukas

Kõik sai alguse septembrikuus väikeses metsaäärses Metsatuka külas, kui toimus küla kokkutulek.

Kuna küla oli veel täitsa uus, ei teadnud veel elanikud üksteist ning nad tahtsid tuttavaks saada. Sellepärast otsustasid külaelanikud korraldada küla kokkutuleku.

Küla kokkutulekul said kõik üksteist tundma õppida ja rääkida.

Peale küla kokkutulekut otsustati minna metsa matkale, et üksteist veel paremini tundma õppida.

Kõndides matkaplatsile jäi grupp inimesi maha. Nad kõndisid otse edasi, kuni nad pidid valima, kas nad pööravad vasakule või paremale. Nad otsustasid minna paremale, kuna parem on alati parem valik.

Õhtu oli lähenemas ning õues hakkas minema jahedamaks. Külaelanikud otsustasid teha lõkke ja puhata.

Mõne aja pärast tuli lõkke juurde naine, kes oli neid märganud ja ta küsis neilt: ,,Ma pole teid varem siinkandis näinud. Kas te olete eksinud?” Ja üks noormees vastas: ,,Jah, me oleme. Kas te saaks meid aidata?”

Võõras naine vastas talle: ,,Muidugi. Ma juhatan teid oma majja. Te saate öö seal veeta.”

Naine hakkas kõndima. Teised järgnesid talle.

Hiljem, kui nad olid võõra naise koju jõudnud, küsis naine neilt:,,Kas te olete janused? Ma oskan väga head marjajooki teha.” Ning andis neile kõigile klaasi tumepunase joogiga. Kuna kõik olid janused, jõid nad kiiresti joogi ära.

Aga oh ei! Võõras naine oli kogemata ajanud marjajoogi ja võlujoogi segamini ning oli oma külalistele pakkunud jooki, mis muudab neid otsemaid loomadeks, kes selles metsas elavad. Kõik olid hetkeks vait, kuna nad ei saanud aru, mis oli just juhtunud.

Nüüd küsis üks hiir arglikult:,,Mis juhtus? Kas me muutusime loomadeks?”

Ning üks ilves vastas lõbusa tooniga:,,Juhuu siis.”

,,Kuidas me üldse muutusime loomadeks?” küsis üks väike arglik siil.

Võõras naine, kes oli nüüd mingiks muutunud, vastas rahulikult:,,Ma kogemata ajasin marjajoogi ja võlujoogi segamini vist. Vabandust.”

,,Pole hullu,” vastas teine siil sõbralikult.

Karu köhatas ja ütles valju häälega: ,,Ma ei usu, et te teate, aga ma olen astronaut ja ma lähen nädala aja pärast kuule ja ma kutsuksin teid kõiki endaga kaasa.”

Ja jänes vastas lahkelt:,,Muidugi tuleme!”

Ning nädala aja pärast nad sõitsidki kuule ja said isegi veel paremateks sõpradeks ning elasid rõõmsalt elu lõpuni.

Kui täiskuu ööl hästi taevasse vaadata, võib meie sõpru sealt leida. Uurige!

Steivi, Kristiin, Imre, Rianna, Marie, Frederik, Kaspar