Palju õnne, kallis Eestimaa!

Me oleme siia kogunenud, et tähistada Eesti 100ndat sünnipäeva. Mõelge, kui lauale tuuakse suur tort, millel on 100 küünalt, siis peaks ju Eesti soovima 100 soovi. Mis need soovid oleksid? Meie Eesti saab 100-aastaseks! See on väärikas vanus.

Meil on palju sõpru, kes on Eestil aidanud iseseisvaks saada, näiteks Soome. Me oleme uhked selle üle, et meil on oma vaba riik. Eesti on pidanud üle elama palju küüditamisi. Meie esivanemad on võidelnud vaba Eesti eest, et saada vabaks.

Meie inimesed on uhked vabaduse üle. Meie vanavanaemad ja vanavanaisad on palju kannatanud, et saada Eesti vabaks. Nad pidid autodes ja rongides istuma mitmeid päevi ja nädalaid ning alustama uut elu võõra rahva ja võõra keele keskel. Nad pidid maha jätma oma perekonna ja sõbrad ning kõik lähedased. Aga õnneks jõudsid paljud neist koju tagasi.

Ja nii saame meie täna vabalt mängida ja töötada, mida paljud rahvad teha ei saa. Meil on küll väikesed mäed, aga suured ja paksud metsad, kus on palju toredaid loomi. Ja meie saame ilusti koolis käia, mida vanasti oli raske teha.

Nüüd hakkab pidu ja rakettide laskmine. Seda tähistatakse suurelt ja ilusasti. Meie aeg on nüüd minna, soovime veel kord Eestile palju, palju õnne sünnipäevaks!

Raul Robin ja Gert Georg