4 + 1 koolikorraldus

Roostiku koolis õpivad lapsed igapäevaselt õpijuhiste järgi. Kord perioodis oleme harjutanud õppimist koduseinte vahel juba mitmeid aastaid. 8. kooliaastal võtsime ette uue sammu: alustasime kogu kooliga 4+1 koolikorraldusega ühel perioodil. Peale esimest katsetust oli laste ja vanemate tagasiside positiivne, mis julgustas meid uuel õppeaastal 4.-6. talvega katsetama 4 +1 koolikorraldust kolmel perioodil. 1.-3. talv harjutas veel ühel perioodil.

Koduõppepäevaks oleme valinud reedese päeva, mis annab peredele soovi korral võimaluse pikendada nädalavahetust linnast väljaspool. See mõte sobis hästi ka peredele.

„Meile sobib selline koolikorraldus, sest see annab vabaduse pikema nädalalõpu maakodus veeta ja distantsilt sama efektiivselt tegutseda.“

„Reedene kodune päev andis hea võimaluse natuke koolisaginast puhata ja rahulikult kodus õppida.“

1.- 3. talve katsetused

Lapsed said reedese õpijuhise neljapäeval koolist kaasa. See andis peredele võimaluse õhtul õpijuhis läbi vaadata, mis ees ootab ja häälestuda reedeseks päevaks. Õpetajatega oli võimalus koolipäeva ajal võtta ühendust Google Vestluses. Lapsel oli võimalus tulla õppima ka kooli keskkonda. Esmaspäeviti tegid õpetajad koolis kokkuvõtte, kuidas reedel läks ja mida järgmine kord muuta.

Lastevanemate tagasisidest selgub, et õpijuhise ülesanded olid selgelt sõnastatud, mõnel lapsel võttis õppimine kaua aega, mõned lapsed vajasid kodus rohkem tuge kui teised. Lapsed soovisid jagada teemad kahele päevale. Perioodi vältel paranes lastel arusaam, kuidas kodus õppimist planeerimise, samuti motivatsioon.

„Ma arvan, et just tänu kodukooli päevadele on tekkinud suurem iseseisvus ka jooksvate koduste ülesannete tegemisel.“

„Viimased kaks nädalat sai ta “pihta” asjale. Hakkas hommikul kohe õppima või isegi soovis neljapäeva õhtul juba tegutseda.“

„Laps muutus iseseisvamaks, õppis vastutama enda päevaplaani täitmise eest. Loodetavasti toimus ka sisemine tõsiduse kasv õppimise suhtes.“

„Keskendumine on olnud imetlusväärne, eriti võrreldes eelmise aastaga. Mida teostatavam ja jõukohasem plaan on, seda korralikumalt ja põhjalikumalt teeb tööd. Kui on juba näha, et on pikem plaan, siis tundub, et tekib natuke kiirustamist juurde. Perioodi lõpu poole hakkas aina iseseisvamalt lahendama ja üha vähem abi küsima.“

„Laps võtab iseseivat õppimist kodus täiesti loomuliku koolis käimise osana ja on olnud terve periood selles osas stabiilne.“

„1. talve lapsele ei ole see sobiv õppevorm, eeldab vanemalt samuti vaba päeva ja täismahus keskendumist lapse õppimisele.“

4.-6. talve kolm perioodi

Reedest koolipäeva alustasime kell 9 hommikuringiga Google Meetis, et anda päevale hea hoog. Küsimuste tekkimise korral said lapsed Google Vestluse abil õpetajatega ühendust võtta.

4.-6. talv õpib Roostiku koolis nädalaplaani alusel, mis tähendab, et lapsed koostavad endale esmaspäeval ajakava, millal millise teemaga tegelevad. Reedeseks päevaks annavad õpetajad soovitusi, milliste teemadega ja õpiülesannetega on mõistlik kodus tegeleda – see on teada nädala alguses. Neljapäeval lõpetasime koolipäeva nädala kokkuvõttega: kuidas nädala sujus ja millele reedel keskenduda.

Vanemate tagasiside hommikustele kohtumistele ja reedestele soovitusele oli positiivne.

„Reedeks oli alati midagi teha ja hommikud algasid kohtumisega, mis häälestasid lapsed töölainele.“

„Hommikune kohtumine ja selge sõnum lastele, mida see reede õppimise mõttes tähendab.“

„Tore, et reede algab koosolemisega, mis markeerib kooli päeva algust.“

„Suurepärane on eelmise päeval nädala õpitulemuste kokkuvõte, mis annab võimaluse keskenduda olulisele.“

Lapsed koostasid reedeseks päevaks plaani: millal teha pause, kui kaua aega ühe või teise teema peale kulutada. Märkasime planeerimisoskuse arenemist ja enamasti motivatsiooni nädala sees õpiülesannetega keskendunult tegeleda, et reedeks nädalaülesandeid lahendada ei jääks. Lastel arenes ka kodus keskendumine õpiülesannetele. Koolirõõmu ja reedese päeva ootust oli 2. perioodil näha rohkem kui 4. perioodi lõpus. Lastel, kellel muutus reedene päev kodus tegeledes keeruliseks, kutsusime õppima kooli keskkonda.

„Viimastel nädalatel pingutas laps nädala sees nii, et reedeks jääks võimalikult vähe teha. Hakkas märkama, mis aitab tal keskenduda ja mis viib tähelepanu mujale.“

„Endiselt võiksid soovijad saada edaspidi kooli tulla sel päeval.“

„Lapsel on kohati raskem olnud ja see on nõudnud lisapingutust, kuid samas ei ole see olnud määral, mis vajab eraldi välja toomist ja on sellise iseendaga olemise ning oma (õppe)tempo määramise võimalusega igati rahul olnud. Keskenduda on kodus parem kui koolis.“

Kuidas edasi?

Uuel õppeaastal soovime kindlasti jätkata 4 + 1 koolikorraldusega, et arendada laste eneseregulatsiooni oskusi. Mõtleme edasi, kuidas toetada lapsi, kellel kodus tegutsemine veel liiga keeruline on; millised teemad mis mahus koduõppepäevaks on mõistlik planeerida.

„Super äge võimalus kasvavale inimesele, kes alles õpib maailma ja selle võimalusi tunnetama. Ülioluline võimalus näha, kuidas on tegelikult võimalik targaks saada. Mitte ainult nii, et õpetaja on tahvli ees ja lapsed istuvad paigal. Selline võimalus on ülimalt avardav.“ (1. talve lapsevanem)

 „Juba paari aasta pärast on võimalik osaajaga tööturule siseneda. Iseseisev õppimine, algatusvõime, endale ülesande otsimine ning eesmärgi seadmine, on olulised omadused, mis teevad lapsest nendel väärtuslikel aastatel, kui kujundatakse sisuliselt kogu elu rutiin, hilisemas tööturu situatsioonis hea kandidaadi.“ (6. talve lapsevanem)