Roostiku Rännumees
Toimetus: Liisbet, Laura, Raul Robin, Florian, Rasmus, Mirtel, Renata, Raul
Õnnitlen Roostiku kooli 2. sünnipäeva puhul.
Soovin, et Roostiku kool saaks aina targemaks.
Soovib Raul 14.veebruaril
Kas sinu riided määrduvad nii, et pärast plekki välja ei saa? Kas sa teed kirjutamisel palju vigu, aga pastakat ei saa kustutada? Kas sul on pärast nõude pesemist ikka nõudel plekke paista?
Kui jah, siis meil on sulle lahendus!
Tutvustame oma uusimat leiutist Võitmatut Kustukat!
Võitmatu Kustukas eemaldab kõik võimalikud plekid, kõikidelt võimalikelt pindadelt. Muruplekid pükstelt, pastaka tinti paberilt, toiduplekke nõudelt jne.
Suurepärane kvaliteet! Parim hind! Uusim tehnoloogia!
Praegu 50% allahindlust!
Pane plekid haihtuma!
JUHTKIRI
Kus mu pagas on?
Autor: Liisbet
Ma usun, et olete ikka lennujaamas olles kuulnud, et kõlaritest lastakse teadet, mille sisu on umbes midagi sellist: “Palun hoidke oma pagas enda läheduses. Kui pagas on järelvalveta jäänud, siis peame selle teie turvalisuse huvides lennujaamast eemaldama.” Kuid kõik ju sellest kinni ei pea.
Kuigi unarusse jäetud kohvrite arv on väike, on kohvri kaduma minek ikkagi tülikas nii sulle, kes sa selle ära kaotasid, kui ka lennujaama töötajatele.
Ma olen isegi sellises olukorras olnud. Kord olime perega Dubai lennujaamas, et tagasi Eestisse lennata. Ma unustasin seljakoti kogemata kohvikusse ning kui sellest aru saime, oli mu kott juba ära viidud. Me küsisime turvamehelt seljakoti asukoha kohta ja turvamees vastas, et see oli lennujaamast ära viidud. Isa läks siis kotti otsima. Ta sõitis koos turvameestega lennujaamast kaugele paki hoidlasse, kus ta õnneks koti kätte sai. Kuna see paki hoidla oli päris kaugel, oli väga suur võimalus, et ta ei jõua õigeks ajaks lennuki peale ning peab üksi võõrale maale jääma ja uut lennukit ootama. Me olime väga murelikud ja mina tundsin end väga halvasti, sest minu hooletuse pärast võis isa nüüd lennukist maha jääda ning ei saa meiega koos koju tulla. Õnneks jõudis ta päris viimasel minutil kohale. Ma olin sel hetkel nii õnnelik.
Selle jaoks, et vältida sellise olukorra juhtumist sinuga, ole palun väga tähelepanelik ja ära jäta oma pagasit üksi!
PORTREELUGU
Kristina reisid
Autor: Liisbet
Me intervjueerisime Roostiku kooli matemaatika õpetajat Kristina Mõisa ja küsisime paar küsimust tema reisikogemuse kohta. Sissejuhatuseks küsisime Kristinalt paar küsimust tema reisimisharjumuste ja eelistuste kohta.
“Kõige tihedam reisimise periood oli mul teismelisena, kui reisisin palju koos vanematega. Nüüd on kohustusi rohkem ja väiksed lapsed, sellepärast reisin harvem, aga siiski paar-kolm korda aastas,” ütles Kristina, “pikemad reisid teen koos lastega, sest ei tahaks puhkust neist eemal veeta. Mu lapsed on praegu 4 ja 6 aastat vanad, mis tähendab et tulebki valida kergemad ja turvalisemad sihtkohad ning ühte päeva ei maksa liiga palju tegevusi planeerida. Eelmisel aastal käisin Iirimaal koos oma õega, see oli ühtlasi hea võimalus omavahel olla, sest argielu sebimise kõrvalt ei ole üksteise jaoks alati palju aega. Tavaliselt lendan lennukiga sihtkohta ja kohapeal liigume ringi ühistranspordiga või rendiautoga.”
“Mulle meeldib reisida Ida-Euroopas, näiteks viimase aja üks lemmikregioone on Balkanimaad. Seal on nii põnevat ajalugu kui ka ilusat loodust. Ning muidugi mugavalt lähedal minna ning soodsad hinnad.”
Küsisime Kristinalt ka tema kõige meeldejäävama reisi kohta. “Vastan siinkohal hoopis ühe negatiivse ja hoiatava looga. Seitse aastat tagasi Kreetal sattusime autoõnnetusse. Meil oli olnud peamiselt rannapuhkus, kuid eelviimasel päeval otsustasime võtta rendiauto, et sõita pealinna Heraklioni, et vaadata iidseid varemeid ja mälestisi. Kuid enne linna jõudmist lebas ühtäkki teel katkine rehv ja juht põrkas kõrvale ju liiga äkiliselt. Tegime mitu saltot ja maandusime katusel. Varemete asemel veetsime päeva Heraklioni haiglas kontrollis. Arvestades, et auto oli peaaegu lapik, on hämmastav, et reisijad ei saanud viga. Turvavöö on fantastiline leiutis ja seda tuleb alati kindlasti kasutada,” jutustas ta.
“Kõige kaugem oli Uus-Meremaa. Mul elasid seal ülikooliaegsed tuttavad ja nende külastamine andiski impulsi,” rääkis Kristina oma kõige kaugema reisi kohta.
Küsisime ka natuke Kristina unistuste reisisihtpunkti kohta. “Lähiajal tahaks põhjalikumalt külastada Poolat. Eestlaste jaoks tavaliselt on Poola ainult läbisõidumaa, kus ei taha hästi peatudagi. Tegelikult on Poolal põnev ja keeruline ajalugu, millest koolis eriti ei räägita, ja ilus loodus, näiteks võimsad põlismetsad. Samuti on Poola üks Euroopa suurimaid riike. Praegu ma loen Frederik Chopini elulugu ja saan üha teada, mida kõike ma Poolast ei tea,” vastas ta.
Lõpetuseks on meil ka paar soovitust Kristina poolt lugejatele: “Soovitan reisida sinna ja sellisel moel, nagu just sulle meeldib, ja mitte hoolida sellest, milline sihtkoht on parasjagu moes.”
UUDISED
Autojuht punase Škodaga sõitis punase tulega üle tee
Raul
Roostiku kooli laps Raul nägi autot, mis sõitis punasega üle tee. See juhtus Tallinnas, Haabersti ringi juures, kell 14.11. Autojuht oli punase Škodaga. Võeti infot ka autojuhilt. Ta väidab, et naine hakkas sünnitama ja sellepärast riskis autoga. Õnneks keegi viga ei saanud.
Roostiku kooli õpilased nägid rasvatihaseid
Renata
Kõik Roostiku kooli õpilased nägid Roostiku koolimaja taga puu otsas rasvatihaseid. Nad nägid sellepärast, et rasvatihased tulid toitu otsima.Lindudel olid kõhud tühjad. Nad nägid samas kohas rasvatihaseid järgmisel päeval uuesti. Linnud sõid rasvapalle.
KUTSE
Kõik inimesed olete oodatud loomade annetuspeole.
Loomade annetuspeol saab annetada haigetele kassidele ja koertele.
Loomade annetuskontsert algab kell 6 ja lõpeb kell 7 läbi. Kontsert
toimub Tartus, Rebase 1.
Sünge talv
Mirtel
Teisipäeva hommikul ärkasin ja nägin, et töömehed polnud lund lükanud. Inimesed vaevu liikusid, autod samuti. Autod piiputasid ja tuututasid. Lapsed jäod kooli hiljaks, inimesed jäid tööle hiljaks. Töömehed jõudsid lõpuks kell 14.00 ja lükkasid lume ära.
Tere, armas Roostiku kool!
Teisipäeva hommikul oli eriti palju lund. Tore oli, et töömehed lükkasid minu maja eest Rannaniidu tänavalt lume ära. Kutsuge teie ka töömehed appi. Lõpuks jõudis meie akna taha ilus lumememm, sest lund oli maja taga palju. Õhtul joome kakaod. Lumi oli ilusasti maas, Nora mängib praegu õues. Oh, talv on ikka ilus! Varsti saabub öö kätte, aga talv vajab mängimist.
Tervitades
Mirtel ja Nora
12. veebruar 2019
Kersti Kaljulaid läks reisile
Toimetaja Rasmus
Eesti president Kersti Kaljulaid, kes on sündinud 30. detsembril 1969. aastal, sõitis Araabiasse puhkusele. Puhkus kestis 5 päeva. 3. päeval kell 11.00 murti hotellituppa ja Kersti Kaljulaidilt rööviti 300 eurot. Samal päeval hakkas Araabias sõda. Proua president oli sunnitud lahkuma. Juhtunud sündmuste valguses astus ta poliitikast välja. Head aega, Kersti Kaljulaid!
Mis siis, kui maailmas poleks internetti
Raul
Maailmas kadus internet. .Kõik inimesed läheksid segaseks ja magamatuks. Juhtuks rohkem auto ja muid õnnetusi.Kõik muutuksid zombideks ja hakkaksid majade ja asjade peale oma viha välja elama. Inimeste arv väheneks, oleks rohkem mõrvu ja maailm hakkaks lagunema. Inimesed muutuksid lohakaks ja hävitaksid elukeskkonna ja õhk saab otsa ja maa sureb välja.
INTERVJUU
Kuidas Airist õpetaja sai
Florian
Kelleks sa tahtsid väiksena saada?
Kui ma olin päris väike tüdruk, siis tahtsin väga saada baleriiniks. Kui ma kooli läksin, selgus, et meie koolis on balletiring ja sinna võeti seitsmeaastaseid tüdrukuid. Mu ema käis balletiringi esimesel koosolekul, kus anti teada, mis neile väikestele balletitüdrukutele õmmelda vaja on. Pidi olema väike roosa seelik ja balletisussid. Minu ema tuli koju ja hakkas neid asju loomulikult õmblema. Esimene balletitund jõudis kätte ja mina olin tunnis väga õnnelik oma roosa seeliku ja mustade balletisusside üle. Tunni lõpus ütles aga õpetaja: “Airi, sina oled balleti jaoks natukene liiga suur, meil on siin vaja õrnema kondiga tüdrukuid.” Noh, niimoodi minu balleti- tantsija karjääri lõppes. Loomulikult olin ma väga kuri ja otsustasin, et hakkan ikkagi õpetajaks.
Kus koolis sa väiksena käisid?
Ma käisin Mulla tänava kunstikoolis. Tollel ajal oli see 46. keskkool, praegu Pelgulinna gümnaasium.
Milliseid hindeid sa koolis said?
Ma pean tõesti uhkusega ütlema, et kuni kuuenda klassini olid mul tunnistustel kõik viied. Kuigi jah, mu ema sõnul olin ma esimeses klassis ikka täitsa otu olnud. Ta muretses väga, kuidas ma koolis hakkama saan. Esimesel aastal istus ta mul kõrval, kõik kodused tööd lahendasin koos emaga. Kui ma läksin teise klassi, siis selgus üllatusena, et ma saan päris hästi ise hakkama. Nii et sealt edasi läks mul toredasti. Põhikooli lõpu poole lipsasid mul füüsikas ja keemias ikka need kolmed ka sisse. Need andsin endale andeks.
Kuidas sul ülikoolis läks?
Tead, mina olin selline laps, kes gümnaasiumi lõpuks enam ei teadnud, kelleks ma saada tahan. Peale gümnaasiumi lõpetamist ma kohe ei läinudki ülikooli. Läksin hoopis Rootsi lapsehoidjaks. Elasin Stockholmi läänis Sollentunas. Seal peres kasvas kaks last, kellest noorem käis lasteaias ja vanem koolis. Minu ülesanne oli nad hommikult lasteaeda ja kooli viia. Lasteaed ja kool asusid ühes ja samas majas. Niimoodi siis juhtuski, et ma sattusin Rootsi kooli. See, mis sealt välja paistis, meeldis mulle kangest. Kui ma Rootsist tagasi tulin, siis ma teadsin täpselt, et ma tahan õpetajaks saada. Ma astusin Tallinna Ülikooli ja õppimine läks mul väga lõbusalt. Mul ei olnud raske, sest mulle väga meeldis õppida. Noo mõnikord ma ei jõudnud oma töödega õigeks ajaks valmis, sest noorel inimesel on ikka sada asja korraga käsil, aga ma sain asjad tehtud. Väga vahva oli õppida ja väga huvitav ka.
Kas sa olid enne õpetajaks saamist kuskil mujal töötanud?
Jah, ma töötasin juba gümnaasiumi ajal. Mu ema töötas sellises asutuses, mille nimi oli Eesti Telefon. Suviti käisin ma tema juures tööl kaasas ja võtsin “07”-s kõnesid vastu. Gümnaasiumi ajal töötasin veel ka näiteks Pelgulinna polikliiniku registratuuris. Ma otsisin välja inimeste kaarte ja viisin siis arstidele. Ja noh, nii nagu ma rääkisin, olen olnud ka lapsehoidja. Nii et ma olen staažikas töötegija.
Kuidas sa õpetajatöö peale tulid?
Ikka seal Rootsis. Kuigi minu ema ütles mulle, kui ta minu soovist kuulis: “Airi, sina küll õpetajaks ei tohi õppida, sul ei ole kannatlikku meelt.” Aga selgus, et seda kannatlikku meelt on võimalik õppida. Kuigi ma vahel ikka murdun.
Mis klassi sa kõige esimesena õpetasid?
Sellega on lugu nii, et ma töötasin Tallinna Inglise kolledžis ja ma läksin tööle juba ülikooli kolmanda kursuse poole aasta pealt. Meie eesti keele õppejõud küsis kord loengus: “Tüdrukud, kas keegi oleks nõus Inglise kolledžisse minema ühte õpetajat pooleks aastaks asendama?” Selgus, et see õpetaja sõitis Lõuna- Aafrika Vabariiki. Mina ütlesin kohe, et tahan küll. Nii siis ma sattusin Inglise kolledžisse ja sain endale kolmanda klassi 32 õpilast. Minu esimene tööpäev õpetajana oli 19. jaanuar.
Kuidas praeguseni oled jõudnud?
Minu esimene kool oligi Tallinna Inglise kolledž. Mõne aja pärast hakkasid Hannes Tamjärv ja Rein Rebane mõtlema uue kooli rajamise peale. Mina sellel hetkel Rocca al Mare kooli peale üldse ei mõelnud. Hannes ja Rein kasutasid Inglise kolledži ruume selleks, et läbi viia erinevaid koolitusi õpetajatele, kes olid Rocca al Mare koolis töötamisest huvitatud. Mina neil koolitustel ei käinud, mul oli sel ajal üks teine kool. Kui kuulutati ametlikult välja konkurss Rocca al Mare kooli,siis minu hea kolleeg Monika ütles: “Airi, sa pead ka tulema sinna Rocca al Mare kooli männimetsade alla.” Mind jäi Monika lause kummitama. Hakkasin uurima, mis see Rocca al Mare kool on. Selgus, et mulle täitsa meeldisid ideed, mis uut kooli kandma hakkasid. Kandideerisin, mind valiti välja ja niimoodi ma Rocca al Mare kooli maandusin. Mul ongi olnud vaid kaks kooli.
UUDISLUGU
Reis Hispaania mägedesse
Laura
Üks Eesti pere käis Hispaanias 2018 aasta detsembris Estepona taga mäel nimega Sierra Bermeja. See mägi on 1449m kõrge. Et jõuda mäe tipus olevasse parklasse, kus algab matkarada, tuleb sõita 50 km mööda ohtlikku serpentiini, mida ääristab ohtlik kuristik. Sellel ajal tundis pere veidi hirmu ja kõigil oli paha olla. Hirmus oli veel see et teele oli maha kukkunud suured kivid. Matkaraja pikkus on 3,5 km. Tegemist on väga unikaalse kohaga, kus pilved jäävad mägede taha lõksu ja ei pääse edasi. Tekib olukord , et sa seisad pilvedest kõrgemal. Teel tipu poole kohtasid nad kaljukitse perekonda, kes tundsid end väga mõnusalt ja turvaliselt. looduses jäävad nad peaaegu märkamatuks, sest on ümbrusega väga sarnased.
Kes soovib, saab keha kinnitada autentses külarestoranis mäe tipus, kus laudade vahel jookseb ringi väike kitsetall. Seal sõi pere parimat looma liha mida saanud olid. Nädalalõpu väljasõiduga jäid kõik väga rahule.
ARVUSTUS
Reis Indoneesias
Raul
Ma käisin Indoneesias koolivaheajal enda perega. See on Aasia riik, nii et inimesed on väga usklikud. Neil on väga vürtsikad söögid
Minu jaoks oli seal liiga soe ja see mulle ei meeldinud. See on teistsuguse kultuuri ja söögiga riik. Söögid mulle seal ei maitsenud kuna need olid vürtsikad. Me liikusime liiga palju mööda tänavaid ringi see väsitas liialt. Aga loodus seal oli ilus ja ahvimetsad ja loomaaiad olid lahedad. Meil oli villaga natuke häda, kuna pildid ja kohal olemine on teised asjad. Siis me vahetasime kaks korda rohkem villat, see oli päris tüütu. Me hakkasime tagasi tulema see ei olnud kõige toredam kuna me lendasime 24 tundi. See reis mulle väga ei meeldinud, kuna see oli liiga soe maa.
