Salapärane mere ääres käik

Salapärane mere ääres käik

Elasid kord seitse tavalist inimest kiirete eludega, kes ei teadnud üksteist. Nad kõik nägid kolm ööd järjest sama halba und, et kui nad ei lähe mere äärde siis….

Kõik otsustasid, et see on märk ja nad peaksid mere äärde minema oma ohutuse pärast. Saabus nädalavahetus. Neil kellelgi ei olnud midagi teha ning nad otsustasid minna mere äärde, kus see kogu halb unenägu juhtus. Kui nad kõik olid mere äärde jõudnud, siis nad nägid, et sinna on kogunenud veel inimesi, täpsemalt kokku 7. Kõik alustasid vestlust.

Väike paus

Kõik alustasid vestlust. Kessa tervitas kõiki, keda ta esimesena nägi: “Heiii, mina olen Kessa!” Klaus sõnas “Tere… mina olen Klaus.”

Kõik teretasid ja olid sõbralikud. Selgus, et Kevinil oli kotis kaasas kaks õnge.

Kuna Kevin ja Klaus olid samas eas, siis neil oli eriline kontakt ja nad hakkasid koos kala püüdma. Kokku püüdsid nad 12 kala ja sellest piisas, et nad saaksid teha seitsmele inimesele kalasuppi. Kaisa pakkus välja: “Ma võin keeta suppi, kuna ma olen ju kõige vanem ja mul on vanaema retsept ka peas.”

Kaisa oli juba natuke aega suppi keetnud ning kutsus Klausi seda maitsma. “Klauuuus! Tule maitse, kas supp on ikka söödav.” Klaus pani keele vastu lusika otsa ja maitses… .

Järsku kadus Klaus ära ja liivas oli pisike kuldkalake.

Kõik hakkasid paanitsema ja viskasid Klausi ehk kuldkalakese merre. Lõpuks said nad aru, et see oli loll tegu ja üritasid Klausi ehk kuldkalakest merest kätte saada. Õnneks said ja viskasid Klausi sooja supi sisse. Ta tõusis pinnale ja lausus: “MIS MINUGA TOIMUB?!” Keegi ei kuulnud seda päris hästi ning ei teinud sellest enam välja.

Igav hakkas ja seltskond otsustas, et koju pole mõtet minna, nii et Kiki sõnas: “Mängime olümpiamänge, kuna mul on suur unistus need võita.” Kõik nõustusid ning nad alustasid mängimist. Kõik olid liival valmis, et Kessa vilet vilistaks. Kessa vilistas ja karjus veel järele: “Olge tublid!”

Järsku kuulis Väino sisinat. Kuid ei teinud sellest välja. Kiki oli esimene hetkel, kui ta kukkus. Põlv läks katki. Kahjuks roomas tema juurde ka kobra ja hammustas Kikit. Kobra oli aga vahepeal inimeseks, Kalleks muutunud. Tal oli needus peal ja et seda ära saada, pidi ta kedagi hammustama ja ta valis, et hammustab juba haavatut  ehk Kikit.

Kessal oli vahepeal nii palav hakanud ja ta oli vette hüpanud. Kuid ta ei teadnud, et kui ta vett sel päeval puutub, siis muutub ta kaheksajalaks. Kevin jooksis ruttu vette, arvates, et see on INIMENE KESSA, aga see oli hoopis KAHEKSAJALG. Kevin muutus kah järsku kopraks, kuna tal oli needus, et nii kui vett katsub, muutub kobraks.

Kiki oli vahepeal muutunud kilpkonnaks, kuna ta kaotas olümpiamängud. Kaisal hakkas kilpkonnast kahju ja muutus ise ka kilpkonnaks.

Alles olid ainult Kertu ja Väino, kes olid inimesed. Nad jätkasid olümpiamänge… Järgmine ala oli ujumine. Nad olid valmis. Nad lugesid koos kolmeni:  “Üks…. kaks…. KOLM!!!” Nad alustasid ujumist. Väino tegi kolm delfiini tõmmet ja järsku käis pauk ja Väino oli kadunud. Kertu kõrvale tekkis vaal. “OMG!! sA oLeD vAaL!!”.

Kertu muutus suurest ehmatusest kopraks. Kalle aga oli olnud terve aeg vait ja vahtinud, suu ammuli, mis toimub. Kalle läks ringi vaatama ja leidis supipoti. Ta hakkas seda sööma, ta tundis midagi mitte maitsvat enda suus ja sülitas selle välja. See oli Klaus, kes oli supi sisse pandud. Järsku kuulis Kalle oma äratuskella. See oli uni.

Laura, Saskia, Eliise, Iris, Rasmus, Henri, Sebastian, Mark